Rahaasjade ettevalmistus surmaks

Rahaasjade ettevalmistus surmaks

Kuigi me kõik teoorias teame, et surm on paratamatu, siis nooremas eas kipub see teema tunduma kauge ja ebaoluline. Kuna aga näen oma klientide seas päris tihti erinevate riskide realiseerumist, otsustasin sel aastal ka ise teemaga teadlikumalt tegeleda, et öösel kergem uni oleks.

Nimelt lubasin endale eelmine aasta, et kui kolmas laps on sündinud ja maja valmis ehitatud, siis on “suured” eluotsused tehtud ja on aeg oma asjad korda ajada. Tegelikkuses oli see muidugi lihtsalt hea vabandus, et venitada ja mitte teemasse süveneda, sest tegelikult oleksin ju võinud need asjad vabalt juba kümme aastat tagasi üle vaadata.

Mis saab sinust endast?

Enne kui rahaasjadele mõelda, siis saab ette võtta igasugused praktilised endaga seotud otsused. Näiteks täitsin ära organidoonorluse dokumendid, et kui minuga midagi sellist juhtub, et lõpptulemusena saab ainult organeid annetada, siis annan selleks heakskiidu.

Oma abikaasaga erinevaid terviseküsimusi olime ka juba varem õnneks arutanud; kuna kõik mu rasedused on suhteliselt suure riskiga olnud, siis juba esimese lapse puhul oli põhjust maha istuda ja läbi arutada, mis peaks juhtuma kui realiseeruksid ootamatud riskid. Sellele ei mõtle tihti, aga tõde on see, et hetkedel, kui oled ise mittekontaktne või narkoosis, peab keegi teine sinu eest need otsused langetama. Olles abielus on selleks sinu abikaasa.

Suvel sotsiaalmeedias surmateema üles võttes põrgatasime omavahel ka mõtteid, et kuidas võiksid näiteks matused välja näha. Mina isiklikult eelistaksin, et mind tuhastataks. Hauaplatsist on mul endal suhteliselt ükskõik - kui keegi tunneb, et tahaks kuhugi tulla ja olla, siis miks mitte, aga minu jaoks oleks pigem sümpaatne mõni mälestuspingike kuskil rahulikus kohas.Ühesõnaga - ma ei võta seda osa väga tõsiselt, aga peied võiksid küll olla suuremat sorti tähistamine, sest mul palju toredaid sõpru, kes omavahel kohtuda võiks.

Kuigi pensionärile tavapäraselt kirsturaha mul eraldi kõrvale pole pandud, siis säästudena raha kontol võiks piisavalt palju olla, et matuste eest vajadusel makstud saaks ilma, et peaks kuskilt investeeringutest raha välja võtta.

Mis saab sinu tööst ja karjäärist?

Kui oled palgatöötaja, siis on sinu surmaga mõnes mõttes “lihtsam”, kuna tühjaks jääb vaid ametiroll. Ettevõtjana on aga mitmeid huvitavaid probleeme, mille peale pead mõtlema. Näiteks mis saab siis, kui ma peaksin järsku surema? Olles kirjastuse juht ja ainus, kellel on õigus makseid kinnitada, tekiks kohe palju segadust. Kuidas saaks assistentide palgad makstud?  Seetõttu olen viimastel aastatel ettevõtete süsteemidega palju vaeva näinud, et asjad oleksid dokumenteeritud. Kui keegi peaks mingil hetkel asjad üle võtma, siis Google Drive’is ja Notionis on ärimudeliga seonduv info, lepingud ja muu oluline korralikult ära dokumenteeritud.

Ettevõtted tulevad mänguga ka siis, kui portfelli tuumik asub kuskil varahaldusettevõttes. Näiteks meil on sõpradega koos kinnisvaraportfell ühisettevõttes - mis juhtuks, kui keegi meist ära sureks? Seal on meil mitu juhatuse liiget, ehk seisma äri ei jääks aga tekib kohe küsimus, kas ja kuidas pärijad äri üle võtaksid?  Portfelli haldamisega seonduvad ka kõiksugu ligipääsud, kontod ja paroolid. Õnneks siinkohal on mul päris hästi korraldatud digilahendused ja oleme abikaasaga aastaid juba paroole paroolihaldurites hoidnud, nii et vajadusel saaksime üksteise kontodele ligi. Lisaks annab paroolihaldus automaatselt nimekirja kohtadest, kus igasugused kontod üldse eksisteerivad, nii et ei tule neid nagu detektiiv taga otsida.

Sotsmeedias surmateemal arutledes sai küsimusena päris head arutelu see, et kas ja kes teab üldse sinu telefoni ja sülearvuti paroole? Kui neid ei tea, siis tegelikult on üüratult keeruline igasugustele asjadele ligi saada; paljud jagasid nukraid kogemusi, kuidas ema-isa telefonis olnud pildid jäidki igavikku kadunuks, sest tehnikale ligipääsu ei suudetud saada.

Millised on portfelliplaanid?

Olles tüüpiline investor, keda igasugused asjad huvitavad, siis on mu portfelli aastate jooksul kogunenud igasugust kraami. See tähendab tihti seda, et mina tean, mis need asjad on ja miks nad portfelli on valitud, aga kui keegi kolmas isik peaks hakkama nendega tegelema, siis ei ole see tingimata lihtne ega loogiline. Siin tekibki küsimus, et kas peaks portfellistrateegia ka kuidagi kirja panema?

Õnneks on mul portfellist ülevaade päris hea. Eraisiku varadena on teine ja kolmas sammas, mille tuvastamine pole keeruline. Ülejäänud portfellist asub ettevõtte all, mis tähendab, et asjad on kajastatud raamatupidamises ja seal saab näpuga järge ajada. Lisaks olen portfelliülevaate detailselt Portfellowsse kolinud (enne oli Excelis), ehk kõiki asju on “ühest kohast” võimalik üle vaadata ja tuvastada.

Teatavasti on Warren Buffet öelnud, et tema surma korral võiks portfelli kõik indeksfondi lükata ja eks seesama kehtib enamiku meie puhul. Igasugused toredad idud ja krüpto jms on küll põnevad, aga kui sellest portfellist saab nt alaealiste laste tulevikuportfell, siis saab võitjaks ikka lihtsus ja automaatsus. See on üks põhjustest, miks ma üha rohkem mõtlen selle peale, kui “laiali” mu asjad portfellis on - vähemalt teenusepakkujate nimekiri võiks olla mõistlikult lühike ja hallatav.

Meil enda sõpruskonnas õnneks investoreid jagub ja mitmel meist on omavahel kokkulepe, et kui kellegagi midagi juhtub, siis saab portfelli kohta küsida nõu ja ideid teistelt investorsõpradelt. Kui paarist üks pool rohkem investeerimisega tegeleb, siis võibki nii olla, et hea sõber teab su konkreetsetest valikutest rohkem, kui enda partner. Olen näinud, et just see teema võibki olla keeruline näiteks üksikvanematele - kellele usaldada kogu see finantsinfo, ligipääsud ja otsustusõigus, kui midagi peaks juhtuma?

Kuidas toimub pärimine?

Kui sa ise midagi ei otsusta, siis rakendub seadusjärgne pärimine. Ma olen abielus ja mul on kolm last, ehk kui ma mingil põhjusel peaksin surema, siis jaguneks pärand abikaasa ja laste vahel, igaüks saaks 25%. See tähendaks päris palju tüütust, sest kui lapsed on veel alaealised, siis saaksid nad omanikuks nii kodus kui ka ettevõtetes. See teeb koheselt igasuguste tehingute tegemise päris keerukaks ja mitmed neist vajavad kohtu luba.

Seetõttu võtsimegi suvel lõpuks asja ette ja vormistasime ametlikult  testamendi ära. Me oleme abielus ja meil on ühisvara, mis teeb kogu asjaajamise lihtsamaks. Abikaasadena on meil võimalus vormistada testamendi erijuht, ehk abikaasade vastastikune testament. See tähendab, et emma-kumma abikaasa puhul läheb kogu vara üle teisele kaasale ja lapsed jäävad valemist välja. Kuna usaldame abikaasaga üksteist ja teame, et emma-kumma surma puhul tegutseksime mõlemad laste parimates huvides, siis tundus see lahendus meie perele kõige mõistlikum.

Lisaks sai testamenti kirja ka see, et pärimisel rakenduks Eesti seadusandlus. Hetkel elame küll Eestis, aga tulevikku ei tea ju ette - võib juhtuda, et viibime tulevikus pikemalt mõnes teises riigis.

____

See muidugi ei tähenda, et nüüd kõik on korraga tehtud ja paigas. Kui ise selle teema põhjalikumalt läbi käisin ja endale nimekirja koostasin, avastasin üllatavalt palju pisiasju, mis võivad hiljem tülikaks osutuda. Seega peaks tegelikult korra aastas endale selle traditsiooniks võtma ja olulised teemad üle käima, mis enda rahaasjade ja portfelli haldusega kokku käivad. Kindel on see, et kõike korda niikuinii ei saa aga võimalikult palju lihtsaid asju võiks ära teha. Sinu surm on teistele emotsionaalselt raske niikuinii, seega praktilises ja rahalises mõttes võiks olukord olla nii selge ja rahulik kui võimalik.

____

Kui tunned, et tahaksid ise ka võtta üksi (või partneriga) teema ette, siis ma kirjutasin kokku Surm ja rahaasjad e-raamatu, kus saab näpuga tegevustel järge ajada. Pärimisest olen ka ühe veebiseminari varem teinud, kui tunned, et see osa vajaks rohkem selgust. Edu!

Kommentaarid

Agnes 16.10.2025

Väga sisukas ja läbimõeldud artikkel!

Kuid mul tekkis küsimus, et kas olete mõelnud ka eriti mustadele stsenaariumitele, mis saab siis, kui mõlemad abikaasad peaksid korraga hukkuma? Kahjuks meedias on jooksnud läbi ikka olukordasid, kui abikaasad või terve pere koos helikopteriga alla kukub või autoõnnetuses hukkuvad.

Kuidas selline stsenaarium ette ära hallata?

Tunduvad ka olulised küsimused, et kuidas sellisel juhul varad päranduvad, kelle peale jääks laste kasvatamine, kes ja kuidas paroolidele ligi saab jne.

Või kas on üldse mõtet nii mustal tasandil ette mõelda?

Vasta

Vastused

Kristi 18.10.2025

Tere, Agnes!

Jah, eks sellesama juhtumi valguses sai ka läbi mõeldud eriti musti stsenaariumeid, lapsepõlves ühtede peretuttavatega juhtus samuti, et autoõnnetuses surid korraga mõlemad vanemad. Meil on ühised lapsed 3tk, ehk vara läheb neile kolmele jagamiseks (pole kärgpere nüansse). Õnneks on meil mõlema vanemad lastega piisavalt seotud, et lapsed läheksid vanaemadele kasvatamiseks (iseasi küll kummale, eks); praktikas see tähendaks teoorias varianti, et vanavanemad koliksid siis meie koju Tallinnas. Portfellihalduse puhul õnneks on meie pered ka piisavalt tuttavad minu investorsõpradega, kelle poole saaksid pöörduda, et portfellihalduses abi saada (oleme selle lubaduse omavahel andnud, et kui kellegagi midagi juhtub, siis aitame). Selliseid juhtumeid lõpuni lahendada ei saa, aga kui juba esimene ring dokumentatsiooni tehtud on, siis on ka ülimustade stsenaariumidega väga palju lihtsam halduskoormust lahendada.

Vasta

Lisa kommentaar

NimiEmailKommentaarSisesta kommentaar