Unistus elamisväärsest pensionist
Viimasel ajal detailidesse takerdunud teise samba arutelu on jätnud jätkuvalt kõrvale pensioni suuremast pildist rääkimise. Kuigi kõik väikesed muudatused on samm õiges suunas (olen ka ise teise samba teenustasude ja tootluse kohta kirjutanud), tuleks äkki siiski veidi sügavamalt vaadata ka pensioni kui üldise (ühiskondliku) mehhanismi olemusse ning eesmärkidesse, mida me riigipoolse ja kohustusliku pensionikogumisega täita tahame ja kas neid eesmärke saab üldse kohustuslikus korras täita.
Puust ja punaseks – enamikke töötajaid ootab pensionile jäädes heal juhul ära elamine, realistlikumal juhul vaesus või vaesuspiiril elamine. Kõik pensioni asendusmäära prognoosid viitavad sellele, et I + II sammas kokku toovad pensionieas koju heal juhul 40% (lihttöölise) keskmisest palgast. Ehk nagu Rahandusministeeriumist ausalt öeldi, II samba abil täidetakse ainult demograafilist auku (mis ka kõige optimistlikumate Statistikaameti poolsete stsenaariumite põhjal ainult suureneb).
Siinkohal on asendusmäär veidi suurem meestel ja veidi väiksem naistel, märkimisväärselt suurem kõrgepalgalistel ning väiksem madalapalgalistel. Kuna 75% (!!) tulevaste pensionäride jaoks on töötatud aastate keskmine koefitsient alla 1 (ehk 1 töötatud aasta ei võrdu ühe pensionikindlustuse osakuga) on pilt pehmelt öeldes nukker – meie pensionisüsteemi rahakogumise lõpptulemusena elavad inimesed vaevu ära ning madalapalgalisi ja naisi ootab praeguse süsteemiga keskmisest suurem vaesus.
Mis on pensioni eesmärk?
Kui hakata mõtlema sellele, mis on pensioni eesmärk tekib inimestel silme ette erinev pilt. Suur osa inimestest tunnetab, et pension on ‘õiglane’ tasu tehtud töö eest riigi poolt, mis lubab neil vanaduspõlve nautida – vaikimisi eeldatakse ka sellest, et pensionit saades on võimalik nautida väärikat vanaduspõlve.
Eks selle kuvandi nimel on teinud palju tööd ära erinevad II samba reklaamid, kus usinasti näidati kruiisitavaid vanapaare, ent reaalsuses piisab ilmselt ainult tutvuskonnas ringi vaatamisest, et näha millises olukorras pensionärid tegelikult elavad. Seega tuleks anda endale aru, et pension on pigem äraelamistoetus, mis toimib sarnase loogikaga enamikele toimetulekutoetustele (ehk ei idane, ei kõdune).
Vaadates praegust keskmise oodatava eluea statistikat, keskmise eluea kasvu tõusu, meditsiini arengut ja muid faktoreid joonistub aga välja väga selgelt see, et tänapäeva pension on väga pikk ajaperiood! Kui kunagi oli pensioni eesmärk töökohti vabastada ja lubada inimesel sisuliselt enne surma veidi puhata, siis tänapäeval on täiesti reaalne, et pensioniiga on vahemikus 15-20-25 aastat ja mõte, et selline eluperiood tuleb lihtsalt ära elada või hoopis vireleda peaks tekitama kõikides paraja annuse õudust. Ilmaasjata ei ole eestlaste pensioniplaanide top 3 hulgas plaan töötada surmani! (Lisaks on veel plaan lapsi saada ja kodu osta.)
Üks argument pensioni väiksuse õigustamiseks on, et vanas eas pole enam nii palju kulusid (a’la lapsed kodust välja kolinud ja kodulaen makstud), mis on küll õige, ent teisest otsast tekib kulutusi juurde – näiteks tervisekulud. Lisaks on mulle tundunud alati kummaline, et miks meie ettekujutus elamisväärsest elust ei võiks sisaldada naudinguid – näiteks väljas söömas käimist, kasvõi korra viie aasta jooksul soojamaareisi ning võimalust endale asju lubada? Hetkel eesti pensionäre vaadates need ideed kindlasti ei ühildu.
Ehk kui hakkame mõtlema pensionil olemisest kui ajaperioodist, millal sa ei ole justkui ‘maha kantud’ ja oled väärtuslik ühiskonnaliige, kes osaleb seltsielus, kultuuris, soovib reisida, perega aega viita jms, saab ruttu selgeks, et praegune pensionimudel ja sellega kaasnev asendusmäär ei luba sellist eluviisi ilma põhjalike muutusteta. Kuidas aga ehitada üles sellist pensionit, mis lubaks, nagu kunagi reklaamiti, ka soojale maale reisida?
Milline võiks olla asendusmäär?
Kui praegune pensionisüsteem I + II sammas lubavad kokku ca 40%-list asendusmäära, siis ilmselt päris 100% peale sihtimine oleks hetkel utoopia, kuid näiteks 75% eelnevast palgast pensionina võiks olla täiesti saavutatav eesmärk. Ehk võrreldes praeguse olukorraga on meil puudu 35% rahast.
Kui hetkel pensionile minevatel inimestel on pensionist suurem osa I samba baasil ja II sammas on ainult väikseks lisandiks, siis minuvanuste pensionile mineku ajaks on I ja II sammas juba enam-vähem võrdse kaaluga. Taskurätimatemaatika põhjal võib öelda, et 75%-lise asendusmäära saamiseks tuleks olemasoleva süsteemi puhul kolmekordistada II sambasse panustatavat raha.
Ehk kui hetkel on enamikel panus 2+4% (ja see 4% tõstetakse tegelikult riigi poolt I sambast lihtsalt II sambasse, ehk sisulist võitu praktiliselt pole), siis sellest ilmselgelt ei piisa. Kui kolmekordistada brutopalgast säästetav summa, siis inimene peaks oma brutopalgast lisaks panustama 12% (eeldusel, et ‘riigi’ 4% panus kestab), ehk kokku 14% brutopalgast (eeldusel, et riik lubaks seda maksuvabalt teha).
Numbrites – kui hetkel oled 1000 eurot bruto teeniv töötaja, siis oma 20 eurose igakuise panuse asemel peaksid igakuiselt brutopalgast panustama 7x rohkem ehk 140 eurot – netopalgas tuleks vahe ca 100 eurot.
Hetkel on ilmselgelt tegemist utoopilise ideega, sest kõikide II samba probleemide juures oleks vähe neid hulle, kes nõustuksid vabatahtlikult hetkel iga kuu pea 10% oma palgast fondiomanike nuumamiseks suunama. Kui me jõuaks aga mõistlike tootlustega ning madalate haldustasudega fondide maale, siis võiks ideel olla juba jumet.
Kui keskmist palka ja enam teenivad inimesed annaks veel mingi valemiga ära meelitada oma pensionisääste kohustuslikus korras suurendama, siis madalama palgaga inimestel (ehk need 2/3 eestlastest, kes teenivad alla aritmeetilise keskmise) ei oleks ilmselt ka parima tahtmise korral võimalik nii suurt osa päevapealt oma palgast ainult pensionisäästudeks suunata.
Siinkohal võiks tulla mängu solidaarsus – midagi, mida eesti pensionisüsteemis hetkel ei ole.
Ehk lihtsamalt – riik võiks omalt poolt rohkem toetada madalapalgalisi, kes pensioniks raha kogumisega tegelevad kui kõrgemapalgalisi, sest pikas perspektiivis kõrgemapalgalised koguvad niikuinii automaatselt rohkem ja seetõttu saavad kõrgemat pensionit ja madalapalgaliste pensionikogumise toetamine aitab vähendada pikemas perspektiivis survet sotsiaaltoetuste süsteemile.
Kuidas ehitada paremat pensionit?
Ideaalis saaks riik teha ära palju, mittelõplik nimekiri võimalikke muudatusi (mida võiks põhjalikumalt ka meedias ja ministeeriumiruumides arutada) võiks olla näiteks selline:
- Lubada töötajal suurendada (maksuvabat) panust pensionikontole
- Lubada tööandjal panustada maksuvabalt pensionikontole (palgalisana, boonusena, match’ina)
- Lubada töötajal panustada maksuvabalt investeerimiskontole (näiteks samas mahus kui kohustuslikult II sambasse)
- Suurendada (mitmekordselt) kohustusliku II samba panuse määra (minimaalselt 2% pealt 5% peale)
- Ehitada pensionisüsteemi sisse solidaarsussüsteem madalapalgaliste suhtes (näiteks kõikidele, kes teenivad alla mediaanpalga)
- Muuta teise samba väljamaksesüsteem paindlikumaks (luues alternatiiv praegusele kindlustuslepingule)
- Lubada inimestel vähemalt osaliselt ise oma pensionit juhtida (a’la 401K, Roth)
- Suurendada II samba sisse kvalifitseeruvate toodete nimekirja (eraettevõtete võlakirjad, ühisrahastus, kinnisvarafondid)
- Lubada II samba fondidel rakendada nn elukaaremudelit (dünaamiline rebalansseerimine ajas)
- Sundida fonde vähendama II samba teenustasusid
- Muuta II samba teenustasud osaliselt boonusepõhiseks (fond teenib rohkem kui sina teenid rohkem)
- Lubada lihtsamalt II samba osakuid pärandada
Niikaua kuni kõikide nende muudatusteni jõutakse peavad aga praegu pensionikogumisega tegelevad inimesed kuidagi juba praegu oma tulevikuks ette valmistama. Seega tuleks astuda ise samme selle nimel, et saaks lisaks äraelamist võimaldavale pensionile ka kuidagi veidi elu nautimist võimaldavat raha koguda.
Ja siin tuleb üllatuslikult mängu – investeerimine – ehk see, mida minusugused väikeinvestorid igapäevaselt teevad selle nimel, et pensionipõlve ei peaks nagu musta tonti kartma. Muidugi, mida rohkem sa säästad, seda varem on üldse võimalik pensionile minna, ent kui räägime hetkel ainult pensioniks säästmisest, siis 100 eurot maksujärgset raha (nagu eelnevas asendusmäära arvutuses välja tuli) on juba täiesti arvestatav summa, mida tuleviku nimel igakuiselt kasvama panna.
Kui iga-aastaselt 1200 eurot kõrvale panna ja see turukeskmist 8% teenivasse tasakaalustatud indeksisse paigutada, oleks 30 aasta tulemusena praeguses vääringus kogutud ca 150 000 eurot, mis lubaks 4% kulutamismääraga igakuiselt maksujärgselt ~400 euro jagu pensionilisa riigi poolt pakutavale ~400 eurosele I + II samba baasil kogutud riiklikule pensionile.
Siinkohal oleks üks suur probleem hoopis see, et kui inimesed veel oleksid võimelised säästma ja raha kõrvale panema, siis kokkuvõttes on eestlaste finantstarkusega niivõrd nadi seis, et meil on investoreid vähe ja seetõttu pole ka tavainimesel harjumust või julgust investeerimisega alustada – sest see ei ole normiks.
Siinkohal on väga palju ära teha nii koolihariduse puhul finantsharidusel kui ka investorkogukonnal oma tegevuse tutvustamisega. Aga vähemalt need, kes on ära tabanud kui suur probleem meil pensionisüsteemiga on, saavad juba praegu alustada omaenda olukorra parandamisega.
Kommentaarid
Vastused
Jah, mõned aastad tagasi tekitas see korralikult lainetust, et pensionäre ka maksustatakse. Eks loogika ole see, et kui lisapalka teenid, siis riigil on õigus sinult maksudega teisest otsast ära võtta. Sotsiaalkindlustusameti lehelt leidsin juhise maksuloogika kohta ja on päris keerukaks tehtud see süsteem, tundub. http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-tulumaks-3/
Tere! Sattusin sinu blogi lugema ning see on väga informeeriv ja huvitav. Eriti pälvis minu tähelepanu sõna mediaan, mida sa kasutasid antud postituses. Lõpuks leidub inimene, kes kasutab seda sõna keskmise asemel, eriti just seoses palgaga. Mediaan palga number näitab tegelikku, mida nö keskmine eestlane saab, mitte keskmine palk. Seega respekt sulle!
Vastused
Tere, Airi! Oled tähelepanelik lugeja!
Nagu öeldakse – väiksed valed, suured valed ja statistika 🙂 “Keskmine” palgaarvestusest rääkides jääb sinna kuskile väikse ja keskmise vale vahele!
Millised indeks fondid eestis on?
Vastused
Pensionikogumist indeksite kaudu pakub hetkel LHV nii 2. kui 3. sammas (lisaks on turule tulemas ka Swed, SEB ja Tuleva).
Tere Kristi. Kas pensioonifondid ja indeksfondid ,kas see on üks ja sama asi ,kas muud indeksfondid eestis ei ole ?
Vastused
Kuna küsisid pensionipostituse all, siis olin lihtsalt pensionilainel. Muidu on läbi erinevate pankade ligipääs erinevatele indeksfondidele täiesti olemas – võta panga leht ette ja näed, mida nende kaudu osta saab. Eestis ise keegi indeksfonde ei pea, ainult vahendatakse.
Tere Kristi.Palun anna mulle hea nõu indeks fondi kohta 8 % aastatotlusega ,SEB pankas ma ei leidud mitte midagi? Millises fondis sa ise investeerid?
Kristi äkki oskad soovitada milline on parim indeksfond?
Vastused
Sellises asjas nagu kõige parem indeksfond ei ole suudetud kokku leppida veel 🙂 Üldiselt hinntakse laiapõhjalisi maailma aktsiatesse panustavaid fonde, sest need on kõige paremini hajutatud ja pikaajalisel jälgitavad. Ehk Total Market / World Stock nimekombinatsiooniga suured indeksfondid läheksid siia kategooriasse.
Tere! Su artikli mõttele ja tehtud soovitustele ei taha üldse vastu vaielda.
Samas ei ole õige väita, et Eesti pensionisüsteemis puudub solidaarsus – rahvapension, mis ei sõltu staažist, sotsiaalmaksust ega fondiinvesteeringutest, moodustab 2018 III kvartali seisuga 45% Eesti keskmisest pensionist. Kas see on piisav määr solidaarsust, on juba maailmavaate küsimus:)
Kas tasuks praegu oma 2 samba LHV pensionifondi indeks Plussi osakud vahetada LHV rohelise plussi vastu?
Vastused
Tere!
Eks sõltub sellest, kas usud, et rohelise lend jätkub või mitte. Mul kristallkuuli selle koha pealt ei ole.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Mu vanaisa on pensionär ja teeb osaliselt tööd ka ühes ehitusfirmas. Ta esitas ka tuludeklaratsiooni ja mingil imelikul põhjusel ta peab tulumaksu riigile veel peale maksma. Ma pole ise jõudnud uurida, et miks see nii on, aga see tundub väga kahtlane!
Kiirelt dokumente lugedes ja Googeldades ma ise sain nii palju aru, et kahe inimese maksuvaba tulu oli midagi 4xxx € ja kuna ta on abielus, siis kahepeale on see 8xxx €. Ehk siis maksuvaba tulu kuus oli vist midagi 385 € äkki? Kuna inimene käib tööl lisaks pensionile, siis on ilmne, et see 8xxx summa täitub kiirelt ja ülejäänud summa pealt tekib tulumaksu kohustus. Antud juhul oli aasta teenistus koos pensioniga 12000 € ja tulumaksustatav summa sellest oli ütleme 3000 € ehk siis 600 €. Palgast vist oli makstud ~540 € ja täiendav “maks”, mida mu vanaisa pidi maksma riigile on ~60 €.
Kas keegi oskab seda loogikat paremini lahti seletada? Hetkel tundub natuke jabur maksta lisatulumaksu niigi väikse pensioni puhul ja see lisaraha, mis ta teenis ka üüratult suur polnud.