Eelmine nädal oli mu viimane palgatöö* nädal. Tärniga seetõttu, et eks ma ikka üht-teist teen, mille eest mulle sümboolset palka laekub, aga nüüd, kui Tulevas kogukonnajuhina tegutsemise lõpetasin ei ole mul enam kalendris ühtki sellist kohustust, kus ma täpselt mingil kellaajal olen oodatud kuskile kontorisse või mujale konkreetsesse asukohta selleks, et teha klassikalist palgatööd (muidugi kalendris see ikka tunda ei anna, et tühjus vastu vaataks - sellega peab veel tegelema). Ja ühtaegu on väga äge ja põnev ning teisalt ka veidi hirmus. Paningi sel puhul mõned mõtted palgatöö kohta kirja.
Miks ma enam palgatööd teha ei tahtnud?
Aus ja väga lihtne vastus on see, et lihtsalt ei motiveerinud enam. Või tegelikult, "ei motiveerinud" ei ole isegi õige väljend – motiveeris küll, aga teised asjad motiveerisid lihtsalt rohkem. Kui teha kõiki asju, mida päriselt tahaks teha, siis paratamatult tuleb kogu aeg tegeleda sellega, et piiramatult põnevaid tegevusi paigutada piiratud aja sisse ja kuskilt jookseb midagi lihtsalt kokku.
Kui Tulevas lahkumisintervjuul Tõnule ütlesin, et tahaksin rohkem oma asju teha, siis Tõnu naeris selle peale, et ma olen ju kogu aeg oma asju teinud. Ja selles suhtes tõsi – ka need palgatööd, millega olen tegelenud nii koolis kui ka Tulevas on olnud fantastilised selle koha pealt, et ilmselt paremat töökorraldust ja paindlikkust on suhteliselt raske leida. Siin tuleb aga lõpuks mängu piiratud ajuressurss – isegi, kui aega on, et asju teha, siis loovat ja lennukat või vastupidi analüütilist mõtlemist suudad sa tõsiselt teha päevas vaid loetud arvu tunde.
Kuidas tuli otsus palgatööst loobuda?
Kui ma koolitustel rõhutan seda, et kõik inimesed kahetsevad tagantjärgi, et oleks võinud investeerimisega varem alustada, siis ettevõtjate seas on levinud kahetsus, et oleks võinud palju varem enda tegemistele pühenduda ja need tõeliselt ette võtta selle asemel, et palgatöö turvavõrgus ennast nõnda mugavalt tunda.
Eks ma ka pikka aega tundsin, et lisakindluse jaoks on palgatöö vajalik – justkui poleks kindel, kas investeerimisportfell ja ettevõtlustulu on ikka piisav, et täitsa oma tegemistele pühenduda. Ega siin muud lõpuks pole - tuleb süda kõvaks teha ja kuidagi otsustada, sest tegelikult on ebaõiglane, kui sa nendele tegemistele, kuhu oled ennast lubanud, nii hingega ei pühendu kui võiks.
Mis kindlasti aitasid palgatööst loobumise otsust kiiremini teha oli päriselt oma eesmärkide kriitiliselt üle vaatamine ning teiste targemate ja kogenenumate inimestega suhtlemine. Tegin selle aasta alguses väga põhjaliku ülevaate enda lühi- ja pikaajalistest eesmärkidest ja mõtlesin läbi, mida peaksin tegema rohkem ja just praegu selleks, et need eesmärgid saaksid täidetud.
Teiseks panin juba eelmise suve lõpus kokku uue mastermind grupi, millele sai pandud ambitsioonikas pealkiri "Race to 10K", ehk siis 10 000 eurot kuukäivet üksikettevõtjana. Eks alguses pealkirja sõnastades tundus ilus number muidugi, aga kuskil kuklas sain juba siis aru sellest, milleni päriselt jõudmine võttis mõned kuud tegutsemist aega – kui tahta päriselt hoopis teistsuguseid (suuremaid) tulemusi saavutada, siis pead õppima hoopis teistmoodi mõtlema.
Ja see teistmoodi mõtlemine on tähendanud siin päris palju suuri muudatusi – alustades korralikust firmade ümber struktureerimisest (ema- ja tütarettevõteteks, äririskide piiritlemiseks jne), assistentide palkamisest ja enda asjaajamise kriitilise pilguga üle vaatamiseks. Eks hea lüke oli ka kevadine Edu Akadeemia poolt vahendatud Eric Edmeades’i koolitus, kus kuulsin palju asju, mida ju tegelikult teadsin, aga mida nüüd lõpuks siis õigel hetkel kuulda võtsin.
Mida ma siis nüüd edasi teen?
Eks ma teen osaliselt samu asju edasi – teen siin ja seal koolitusi, käin ettevõtetes sisekoolitusi tegemas, nõustan ja mentordan investeerimishuvilisi. Peamine vahe on, et mul nüüd on päriselt aega seda teha (ehk kui oled mõelnud, et võiks mulle kirjutada, siis nüüd tasub sügiseks asju planeerida, mul on veidi aega).
Lisaks aga olen vabanenud aja suunanud näiteks sinna, et hakkasin kirjutama teist raamatut (sooviks suvel saada esmase mustandi paika). Olen hakanud rohkem ettevõtluskoolitustega tegelema, hakkasime Katriniga koos oma ettevõtlusteadmisi ja mentorkogemusi kirja panema, mentordan lisaks näiteks üksikettevõtjaid, kellel vaja paremaid süsteeme ja finantsmudeleid ehk teen seda, mida oskan kõige paremini – probleemilahendus ja ideede genereerimine. Ehk jõuan nüüd päriselt palju rohkemaid inimesi aidata!
Ja kui juba suurelt mõtlemise eesmärgiks võtsin, siis olen paar äriideed vaikselt otsast veerema pannud, aga eks nendest kuuleb juba aja jooksul siis, kui asjad küpsemad on. Ja üle pika aja planeerin sügisel päris pikalt ka puhata, et akusid ja ideepanka laadida ning uut inspiratsiooni koguda.
Aga kas sa tööle tagasi ei lähegi?
Eks never say never kehtib ikka. Kui tuleb midagi tõeliselt uskumatult põnevat, siis miks mitte. Hetkel aga on niisamagi piisavalt põnev, et ei tunne isegi puudust sellest, et ise midagi juurde peaks otsima. Ilmaasjata ei öelda, et ettevõtluses on lihtsam edukas olla kui finantsiline seljatagune on kindel – julged rohkem riske võtta.
Muidugi tuleb aga rohkem distsipliini rakendada. Keegi ei ütle sulle ette, mida ja millal pead tegema, ehk selleks, et asjad edasi liiguksid, saad peeglis vaadata otsa ainult iseendale. Ühelt poolt väga vabastav, teisalt pead hoopis teistmoodi mõtteviisi üle võtma. Ja pead välja mõtlema uue vastuse küsimusele, et “millega sa tegeled?”
Mult on juba mitu korda küsitud, kas siis finantsvabadus on käes kui enam palgatööl käima ei pea, siis vastus on sellele see, et veel pole. Ei saa eitada, et mida kauem finantsvabaduse kallal töötad, seda selgemaks saab, kui kõrgele saab tegelikult eesmärke püstitada. Aga nagu ka paaris intervjuus lähiajal olen öelnud, siis enam ei ole sellega ka kiire – selge on, et ühel hetkel see tuleb ja hambad ristis selle nimel tegutsemise asemel teeks endale põnevaid asju, mis aga ka juhtumisi aitavad finantsvabadusele lähemale.
Kui aga vaadata, kust sai seitse+ aastat tagasi alustatud, siis tolle hetke õpetaja palgatuluga võrreldes on nüüdseks investeerimistulu igakuiselt kordades suurem. Ja nagu öeldakse, siis esimene 100K on kõige keerulisem ja edasi läheb lihtsamaks – eks peab vaatama, kui ruttu siis oma aktiivse tegemisega järgmiseid teetähiseid lähemale saab liigutada.
Meil on poolnaljaga oma investorseltskonnas eesmärgiks võetud võidujooks miljonini, vot see on tõeliselt motiveeriv eesmärk! Eks jah, kindlust on selgelt palgatööta vähem, aga võimalus ise palju rohkem ära teha saab ühel hetkel lihtsalt nii ahvatlevaks, et pole miskit muud kui pihta hakata! Aitäh kõikidele headele sõpradele, kes julgustasid ettevõtlik olla!
Blogipostitus uuendatud 23.08.2022
Nali naljaks, juba uue nädala alguses tuleb uus postitus! Nii tihti pole siin blogis kunagi midagi nähtud!
Jube kift! Palju õnne! See on elus üks tore “milestone”, mis on suure tööga kätte tulnud 🙂
Aitäh! Olen ise ka päris elevil 🙂
Tore on lugeda, et palgatööst vabastus käes 🙂 Aga ettevõtjana ikka maksad endale igakuiselt palka? Või kuidas haigekassakindlustus lahendatud on?
Ikka, haigekassa peab olema. Maksan ka endale palka.
Mul hakkab ka 100k täis saama. Lihtsaks ei ole praegu küll midagi läinud… aga “hüppe” mõte on endalgi peas. Isegi idee, mida teha, on olemas. Ega midagi, tuleb mingi poolelidrane konjak näkku kallata ja a4 näpus ülemuse palatisse minna ühel hetkel…
Lugesin hiljuti selle läbi, soovitan kõigile, kes “hüppama” valmistuvad https://www.amazon.com/When-Jump-Have-Isnt-Life-ebook/dp/B072V1BWFK
Noh eks tuleb uskuda neid, kes enne meid seda teed on käinud 🙂
– kui tahta päriselt hoopis teistsuguseid (suuremaid) tulemusi saavutada, siis pead õppima hoopis teistmoodi mõtlema. Mulle meeldib see lause.
Tere, Taavi! Aitäh, mulle meeldib ka 🙂
kui küsida tohib, millise ettevõtte alt endale palka maksad?
Sõltub sellest, mis tegevustega hetkel tegelen, mul eri firmadel eri fookused.
Tundub, et üle miinimumpalga ei kannata maksta, krediidiinfo järgi. Vabanda sellise nokkimise pärast, aga kui oled endast avaliku elu tegelase kujundnud, siis tuleb sellega arvestada.
Tere, Andras! Aitäh muret tundmast minu rahalise seisu pärast. Sinu lohutamiseks, olen endale maksnud aasta lõikes üle keskmise palka. Kui sa juhtumisi ei teadnud, siis ettevõtte omanik võib maksta endale nii palka kui juhatuse liikme tasu – kui palk on tavaliselt regulaarselt jooksev summa, siis juhatuse liikme tasu makstakse tihti ka ebaregulaarsete summadena ja siis krediidiinfo viimase kvartali infost väga palju kasu pole 🙂
Millises pangas konto avada, kui kindel plaan tegeleda USA aktiatega? Hetkel tundub kõige parem variant LHV trader
Tere!
Kui soov panka kasutada, siis peaks LHV trader jah mõistlik variant olema. Kui plaanid tõsisemalt tegutseda, siis pigem vaata välismaaklerit – ise ostan USA aktsiaid Interactive Brokersi kaudu. Palju odavamad haldustasud ja tehingutasud ja võimenduslaen ka EURis ainult 1,5%.
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Tubli! Loodetavasti jääb blogimiseks ka rohkem aega.