Millisel finantsvabaduse tasemel oled sina?

Millisel finantsvabaduse tasemel oled sina?

Kui finantsvabadusest räägitakse, siis keskendutakse sageli ainult lõppeesmärgile – mis kipub paljude ettekujutuses olema see hetk, kui saab soojale saarele minema sõita ning jalad seinale visata, sest siis on kõik tehtud. Kui vaadata aga, kus punktis sa praegu oled ja kujutada teisel pool ette seda täielikku finantsvabadust, siis on sageli keeruline näha, millised individuaalsed sammud või vaheetapid punktide A ja B vahel on.

Seetõttu ongi lihtsam finantsvabaduse eesmärk lammutada väiksemateks tükkideks, et oleks võimalik aru saada, kas oled õigel teel ja kas oled õiges suunas liikumas. Iga hoomamatult suure eesmärgi saavutamiseks on oluline selle eesmärgi tükkideks lammutamine, et suudaksid kümnendite pikkusele ajajoonele lisaks kujutada ette, mida täpselt võiks järgmisel esmaspäeval teha, et oma eesmärkidele lähemale jõuda.

Seetõttu olekski mõistlik üle vaadata, millised on erinevad finantsvabaduse tasemed, et saada teada, millisele tasemele oled jõudnud ja mida edasi teha, et järgmisele tasemele jõuda. Välismaistes foorumites räägitakse palju rohkem erinevatest finantsvabaduse vahe-eesmärkidest, kõige selgemad on näiteks FI ja ER jaotus – finantsvabadus (financial independence) vs varajane pensionile minek (early retirement). Seal tuleneb ka inglisekeelne FIRE movement nimetus. Kui veidi mõtiskleda, saab finantsvabaduse teekonna jaotada mitmesse enam-vähem loogilisse tasemesse, mida olen ingliskeelses finantsvabadusele keskenduvas maailmas korduvalt näinud erinevates vormistustes, algselt kirjeldas Get Rich Slowly ära kolm erinevat taset, hiljem lisasid teised blogijad sinna paar taset juurde. Eestistatud mudel võiks olla järgmine:

Tase 1 – Täielik sõltuvus teistest

Me kõik alustame siit, sest laste/noortena sõltub meie elu teiste inimeste finantstoetusest. Meid toetavad näiteks vanemad, andes taskuraha, meid toetab kool, pakkudes stipendiumit, või meid toetab riik, andes meile õppelaenu.

Enamike inimeste jaoks kestab täielik sõltuvus kuni keskkooli või ülikooli ajal oma esimese töökoha leidmiseni. Samas on õnnetute eluolude tõttu näiteks raskete terviseprobleemide või töökaotuse tõttu võimalik siia tasemele tagasi kukkuda – siis tuleb uuesti nullist alustada, et taaskord sissetulek endale kindlustada ning oma jalgele tõusta.

Tase 2 – Hakkama saamine

Hakkama saamine tähendab eelkõige seda, et oled võimeline oma finantskohustusi igapäevaselt täitma. See tähendab, et su sissetulekud ületavad kulutused, ent sa ei suuda veel märkimisväärselt säästa või investeeringuid koguda. See eluetapp on selline, kus sageli kulutad raha õpingutele, üritad üles ehitada oma karjääri, leida stabiilset elupaika ning kujundad välja oma tarbimisharjumused.

Selles faasis tegeletakse näiteks õppelaenu tagasimaksmisega ning elustandardi loomisega. Oluline on see, et sa ei teeks oma finantsolukorda aktiivselt halvemaks – ei võta ebamõistlikke tarbimislaene ning ei ela üle oma võimete, vaid kindlustad aktiivselt oma tagalat. Väga suur hulk inimesi ei jõua siit tasemelt mitte kunagi kaugemale, vaid elavadki praktiliselt kogu elu palgapäevast palgapäevani. Sa saad hakkama küll ühe-kahe ootamatu kulutusega, ent kui probleemid kuhjuvad, võid leida end raskustest.

Tase 3 – Stabiilsus

Stabiilsuse tase erineb hakkama saamisest selle tõttu, et hakkad lõpuks tunnetama, et su finantselu hakkab minema paremaks. See tähendab, et oled maksnud ära enamiku oma laene, sul on kogutud meelerahufond ning igakuiselt jääb sul stabiilselt raha üle. Kuna sul jääb igakuiselt raha üle, saad säästa mingi mõistliku protsendi oma sissetulekust – näiteks juba 10-20% ning sind ei hirmuta enam ootamatud mured.

Selleks finantsvabaduse tasemeks on tehtud ka enamik olulisi suuri kulutusi – näiteks on ostetud oma kodu, sest sul on olnud võimalus koguda kokku sissemakse. Lisaks on siin tasemel võimalik mõelda ka teiste suuremate kulutuste tegemise peale – kallimad koolitused, enda harimine lisaks ning ka investeerimisega alustamine, sest sul on tekkinud selline finantsilise kindluse tase, et sa ei karda enam investeerimisel portfelli väärtuse kõikumisi ja ajutisi punases olemisi.

Tase 4 – Otsustusvabadus

Otsustusvabadus tähendab eelkõige seda, et kuna sul on tekkinud nii tugev finantsseljatagune, siis sa ei pea enam kartma tööga seotud tegemisi, ehk sul on võimalus läbirääkimiste laua taga oma sõna maksma panna. Kui soovid, siis saad võtta veidi vaba aega töölt, töötada osalise tööajaga, nõuda veidi suuremat palka või näiteks minna kolmeks kuuks Euroopasse reisima.

Sa ei ole jõudnud sellisesse punkti, et su raha ei saaks kunagi otsa, aga kui finantsvabadust mõõta ajas, siis otsustusvabadus võiks jõuda kätte minimaalselt sellises punktis, kus saad vähemalt aasta-paar ära elada ilma, et peaksid tööd tegema. Sa tead, et ühel hetkel peaksid ilmselt tööle tagasi minema, ent see ei ole midagi, mis sul kuklas kogu aeg mõtetes oleks.

Siin punktis on sul kogunenud ka juba selline rahasumma, et saaksid ilma suurema planeerimiseta näiteks kolida ja uue kodu osta, oled jõudnud suuremate finantstehinguteni ja kõrvalt vaadates võib öelda, et oled juba heal järjel. Siia tasemele võiks sobida ka näiteks 50% klubisse kuulumine – ehk säästad märkimisväärse osa oma sissetulekutest.

Tase 5 – Turvalisus

Turvalisuse taset saab aga hakata mõõtma juba sinu investeeringute poolt toodetava sissetuleku pealt ehk finantsilise turvalisuseni oled jõudnud siis, kui sinu investeeringud katavad ära sinu kõige põhilisemad vajadused – eluase, toit, hädaabikulud. Sa ei saa küll mingit tulevärki endale lubada ja tõeliselt mugava elu jaoks peaksid siiski lisaks töötama ja sissetulekut suurendama, ent kui oled turvalisuse tasemeni jõudnud, siis kui kõik peaks halvasti minema, ei pea sa kartma, et ei saa kodukulusid katta või süüa kuu lõpus osta.

Kui rääkida protsentuaalselt, siis turvalisuse tase võiks jõuda kätte umbes siis, kui sinu investeeringutest tuleb igakuiselt sisse selline summa, mis kataks umbes 50% sinu üldistest kuludest, ehk tõesti kõik kõige vajalikumad. Sel hetkel kukub päris korralik kivi südamelt ära, sest hoolimata sellest, mida sa teed, siis mõne lisaotsa leiad kuskilt ikka, et vajadusel ennast lisaks toetada ning samas ei pea sa kartma, et töökaotuse puhul sind ootab ees portfelli täielik ära kulutamine ka rasketel aegadel.

Tase 6 – Finantsvabadus

See finantsvabadus, millest meil räägitakse ongi see punkt, kus investeeringud katavad kõik su igapäevased kulutused mugavalt ning saad hoida sarnast elustandardit sellele, millega oled harjunud ning aja jooksul seda isegi veidi edasi arendada. See on see moment, kus võid valida, kas viskad jalad seinale või teed midagi muud, mis sulle meeldib, ilma, et peaksid muretsema kunagi portfelli lõppemise pärast.

Tõelise finantsvabaduse tasemel toodavad sinu investeeringud isegi veidi rohkem raha, kui igakuiselt vajad, sest majanduskriiside puhul, kui investeeringute pealt tulev rahavoog langeb, peab sissetulek ikkagi sinu kulutused ära katma. See on see moment, kui mängu tulevad 4% reegel investeeringutest raha välja võtmisel ja sinu igakuine tegevus keskendub lisaks portfelli aktiivsele kasvatamisele ka üha rohkem portfelli elukestvale hoidmisele.

Tase 7 – Tõeline rikkus

Siinkohal võib juba vaielda, milles tõeline rikkus seisneb, kas ajas või rahas. Üldiselt võiks siin olla selliseks kontrollpunktiks see koht, kus sinu investeeringud toodavad ühelt poolt nii palju raha, et sinu elustiil täielikult ära katta ja teisalt teenid lisaks veel nii palju raha, et suudad oma investeeringuid ka igakuiselt aktiivselt jätkuvalt suurendada.

Paljude jaoks on selliseks punktiks näiteks see, kui investeeringud toodavad kahekordse elamiseks kuluva summa, ehk oled jätkuvalt nn 50% klubis – poolest rahast elad ja poole investeerid. Osade jaoks on aga näiteks pandud sihiks mingi ilus ümmargune number – 5K või 10K teenitud raha kuus. Siinkohal on taevas piiriks.

Tõelise rikkuse tasemeni ei jõua sugugi mitte kõik finantsvabaduse poole püüdlejad, vaid paljud jäävad eelnevale tasemele seisma. See sõltub mitmest asjaolust, aga sageli pole inimestel kirge või motivatsiooni edasi aktiivselt investeeringutega tegeleda, vaid nad soovivadki elu nautida ja oma elu elada. Siia punkti jõudmiseks on vaja teatud kogust ambitsiooni ja tahtmist numbreid kasvatada ja riski nautida, see pole finantsvabaduse saavutamisel kohustuslik finiš.

Millisel tasemel oled sina?

Finantsvabaduse teekonnal erinevate tasemete vahel liikumine võib võtta mõnel inimesel kuid, mõnel inimesel aga aastaid. See sõltub sinu sissetulekust, sinu riskivõtmise soovist, varasematest säästudest, sülle kukkunud headest võimalustest, lemmikvaraklassi valikust, hetkel käimas olevast majandustsüklist ja paljust muust.

Sageli võtab päris palju aega hakkama saamise ja stabiilsuse vahel liikumine, eriti siis, kui oled ennast üpriski keerukasse finantsolukorda kaevanud ja pead ennast suurtest muredest välja kaevama. Samas mingil hetkel, kui oled stabiilsuse või turvalisuseni jõudnud, siis võid märgata, et lumepall hakkab üha kiiremini veerema ning taevas läheb pea kohal aina sinisemaks.

See on seetõttu, et liitintress toimib kahte pidi – võlgadest välja kaevamine võtab kõvasti rohkem energiat, kui niisama hakkama saamine, ning teisalt, kui juba investeeringud ühest otsast kasvama hakkavad, siis kasv võimendub aja jooksul üha kiiremalt.

Suur osa väikeinvestoreid, kellega mina suhtlen, on selle teekonna keskel – neil on saavutatud stabiilsus ja kontroll oma rahaasjade üle ning seetõttu saavad nad teha riskantsemaid otsuseid, üritavad parandada oma elujärge ning ehitada üles üha rohkem turvalist seljatagust.

Kui oled veel oma teekonna alguses, võiksid leida tuge ja uusi teadmisi minu raamatust "Kuidas alustada investeerimisega" ning edasijõudnutele, kes soovivad teada saada, kuidas inimesed rahast mõtlevad ja kuidas rahamaailma mõista, on abiks Morgan Housel'i raamat "Raha psühholoogia".

Blogipostitus uuendatud 18.08.2022

Kommentaarid

Kristel

Kristi, kus tasemel sa ise oled?

Vastused

kristi

Pingutan selle nimel, et jõuda tasemelt 4 tasemele 5, ehk kui vaja saaks paar aastat töötamata juba hakkama, aga miinimumkulusid veel investeeringud ära ei kata! Siia punkti jõudmiseks on kulunud kokku ca 4 aastat.

Heigo

Kas ma saan õigesti aru, et tasemel 4 paar aastat hakkama saamist tähenda seda, et elad sellest rahast, mida oled eelnevalt investeeringutesse paigutanud? Ehk siis sisuliselt selle stsenaariumi puhul tuleks hiljem jälle nullist alustada?

kristi

Osa kuludest kataksid ära investeeringud, aga mitte kõik – seega peaksid põhiosasse jah sisse hammustama hakkama. Mitte aga sellises tempos, et paari aasta pärast nullis oleksid. Küll aga jah keskmises perspektiivis lõppeks raha otsa. Siin hakkab mängima rolli see, kas sul on kapitalikasvu investeeringud või rahavoo investeeringud – kui rahaavoo, siis ei pea kohe otsast müüma hakkama. (Mul on pigem rahavoo poole kaldu portfell).

Maarja

See oli minu jaoks nii vajalik idee / postitus. Aitäh!

rebane

Mina olen selle skaala järgi kuskil 6. ja 7. taseme vahel. Aga ma ei saa ütelda, et ma oleksin kõik tasemed järjest läbi käinud. Oma kogemuse põhjal võin ütelda, et väga palju sõltub kodustest hoiakutest ja harjumustest, mis vanemad sulle ellu kaasa annavad. Nende mõju on nii suur, et oma rahalisi pürgimusi võid alustada peaaegu skaala keskelt. Huvitav oleks välja arvestada kodust kaasasaadud eluhoiakute rahaline väärtus. Kui see liita muu vara väärtusele juurde, siis ilmselt muutuksid inimeste rikkusevahekorrad kardinaalselt.

See tähendab, rahalisel teekonnal ei tuleks keskenduda ainult rahale, vaid õieti veel suurem roll on oma hoiakute, harjumuste, vaadete, arusaamade jne kujundamisel. Igasugused tehnilised nipid investeerimise, maksunduse, juriidika jms vallas on toredad, aga veelgi parem on, kui nad langevad haritud pinnasele. Rahatehnilistele küsimustele lisaks peaks iga finantsvabadusele püüdleva inimese mõttemaailma loomulikuks osaks olema pidev soov asjade tõelist väärtust ära tunda.

Vastused

kristi

Jah, täiesti õigus, rebane! Vanemad saavad kaasa anda nii teadmised ja hoiakud kui ka parema finantsseisu – näiteks kas pead alustama õppelaenust või mitte. Lisaks võib ka juba paari hea tehinguga, mõne julge ettevõtmisega või väga hea karjääri tegemise tagajärjel hüpata tasemete vahel väga nobedalt. Ja kui pole tugevat finantstausta taga, siis kõike saab õppida kui on motivatsiooni.

Maris

Aitäh!

Olen samuti vast 4. tasemel ja loodetavasti mingis perspektiivis 5. liikumas.

Kui aga sõbrad küsivad, et millal plaanin vabaduseni jõuda ja mis ma selleks teen, siis mul on natuke teine lähenemine. Nimelt ei optimeeri ma säästetava/investeeritava raha hulka vaid keskendun sellele, et see, mida ma 8h päevas mittevabana teen oleks minu jaoks mõttekas, väärtuslik ja nauditav. Et selles jõuaksin pidevalt järgmisele tasemele. Selles peitub minu jaoks ka finantsvabadus – käia tööl või tegeleda oma ettevõtlusega selle töö enda pärast. Ja iseenda pärast.

Pean ka tunnistama, et sellise suhtumisega ning olles leidnud oma koha ja asja ning samu väärtusi kandva tööandja, on mu sissetulekud hüppeliselt kasvanud ja hetkel jääb üle rohkem kui 50%. Üürime korterit, liisime Subarut – kulud on ka suhteliselt kõrged. Aga teadlikult selle suunas liikunud ei ole, vaid ikka enda ja oma töö sisu suunas.

See asi üles leida on ilmselt raskem kui 5. tase ja mina usun väga, et see on vähemalt sama oluline.

Ehk tuleb muidugi ka see 5 v 6 tase, aga vabadus vist juba tuli 🙂

Vastused

kristi

Ühel koolitusel kuulsin selle kohta head ütlust – et kui sul on töö, mis sulle päriselt ka meeldib siis oled justkui igasse päeva saanud juurde 8 tundi elu. Paratamatult tuleb mingi hetk veidi vaeva näha ja tööd teha, et investeerimiseks kapitali leida ja seda on alati kordades lihtsam teha kui suudad leida sellise valdkonna mis siiralt huvitab, kus naudid probleemide lahendamist ja ülemuse/kollektiiviga ka klapp on!

Paljud mõtlevadki, et vabadus on jalgade seinale panek, sest neile ei meeldi see, mida nad praegu teevad. Kui aga sulle meeldib, mida praegu teed, siis ei ole ka vaja meeleheitlikult vaeva näha, et saaks töötamise ära lõpetada.

Tauno

Alustuseks kiidusõnad sisuka postituse eest, milles on väga hästi ära defineeritud finantsvabadus, selle erinevad etapid ja rangelt soovituslik teejuht soovitud taseme saavutamiseks. See on oluline, sest hiljuti peavoolu meedias ilmunud artiklite alusel on vähemteadlikud inimesed hakanud sassi ajama varast “pensionile jäämist” ja finantsvabadust, millest on koorunud idee, et ega Eestiski pole finantsvabadus saavutatav ilma vähemalt 6-kohalise aastase sissetulekuta.

Soovitasin Teie blogi ka Äripäeva kommentaariumis. Ausalt, selle blogi postituse baasil kirjutatud artikkel väärib ilmumist ka Äripäevas endas. Pigem loen Eesti kalleimast argipäeva väljaandest selgelt ja konkreetselt kirjutatud informatiivseid artikleid, kui Business Insiderist või kuskilt mõjalt kehvalt tõlgitud üllitisi.

Vastused

kristi

Tänud kiidusõnade eest! Aga nagu ka artiklis mainitud, tegemist pole üldse uue ideega, see on päris tuntud mudel – välismaal on finantsvabadusele keskenduvat meediat palju rohkem ja seal mõeldakse ka palju põnevamalt kui meil Eestis, eks seetõttu olemegi jäänud BI-st artiklite tõlkimise tasemele.
Finantsvabaduse erinevatest tasemetest rääkis juba aastaid tagasi Get Rich Slowly ning sealt edasi lisasid teised blogijad asju juurde (selle mudeli aluseks, mille baasil mina kirjutan on Money Boss ja Radical Personal Finance ning seda on mitmetes foorumites üritatud korduvalt laiendada). Keegi pole lihtsalt Eesti konteksti seda mudelit varem lahti mõtisklenud ja meie investeerimiskultuuri neid pannud 🙂

Erko

Tase 3.

Leian, et tase 2 jääb väga paljude inimeste viimaseks tasemeks kogu eluks kuna selles tasemes on väga palju inimesi kelle jaoks rahast rääkimine on tabu. Raha tuleb ja läheb suhtumine antakse vanematelt lastele edasi ja nii see võibki jääda.
Lisaks ollakse liiga isekas, et kellegi teise finantsalast nõu kuulda võtta. ( kasvõi kalkulaatorit usaldada vahest )

Ise olen pärit nii öelda tase 2 perekonnast, enamus lähemast tutvusringist samamoodi, ja leian, et kõige raskem ongi alguses endale aru anda, et kui vähe sa tead. Ning ütlus sa oled see, kes on su lähemad 5 sõpra/tuttavat sobib finantsalaselt nagu naela pea pihta. Ise ei tea ühtegi investorit ega ettevõtjat oma lähemate tuttavate seas.

Enda jaoks kõige raskem on tasemelt 3lt 4le liikumisel see, et pole väga kellegagi finantsvabaduse teemadel rääkida, olen püüdnud küll mõne tuttavaga neil teemadel rääkida, kuid tihti kohtab negatiivset tagasisidet, ja et need on ainult sendid, mis sa sealt teenid. Käib võitlus iseendaga, et mitte lasta end sel kõigutada ja iseseisvalt edasi minna. Hetkel ongi blogid ja raamatud minu suhtlusvahendid. Sellisest maailmast tulen mina.

Tänan huvitava postituse eest!

Vastused

kristi

Tere, Erko!

Sul on tõesti õigus, paljudele jääb tase 2 viimaseks tasemeks ja seetõttu on nende elu ka väga stressirohke, sest nad peavad kogu aeg muretsema, et raha saab otsa. Isegi kui finantsvabaduse unistust ei ole, siis nii palju tasuks pingutada, et kolmandale tasemele jõuda.

Kui mina neli aastat tagasi alustasin investeerimist, siis oli mul samasugune mure, et oli väga üksik tunne. Selle vastu aitab (kui mõnes suuremas linnas elad) üritada erinevatel koolitustel käia ning sealt tutvuseid leida. Kasvõi kui FB-s mõnes grupis välja hõigata, et sooviksid kohtuda sarnaste huvidega inimestega, sellest on väga palju abi!

Julia

Olen siinkohal Erkoga täiesti nõus.
Ise olen jõudnud tasemele 3 ja liigun 4 suunas, kuid suurem osa ümbritsevatest inimestest on tasemel 2 ega taha selt kuidagi välja saada. Ja kuna ise püüan kogu aeg areneda ja lugeda harivat kirjandust, miskit juurde õppida, siis naerdakse lihtsalt välja. Sai ju korra koolis käidud, mis sa siin enam õpid. Samas sooviks leida rohkem mõttekaaslaseid ja inimesi, kellega, finantsvabaduse, investeerimise ja üleüldiseid ettevõtluse teemasid arutada, et edasi liikuda. Paraku mitte nii suures linnas elades, on võimalused rohkem piiratud.

Back to square 1

Tere,

Napilt tasemeni 5 jõudmisel tervise alt vedamise tõttu tagasi kukkunu tasemeni 1. Kui saatus annaks nüüd veel kord ühe võimaluse terveks ja töövõimeliseks saada, siis muudaksin arvatavasti ellu suhtumist tõsiselt ning ei elaks enam töö, raha ja säästmise nimel, vaid elaksin päev korraga ja kui tekib vabu vahendeid (muidugi ilma igasugu laenudeta), nii palju võtaksin ka elult ilma mõtlemata, mida targemat selle rahaga võiks teha, sest elu võib teinekord ka vägagi lühikeseks jääda. Kes teab, võib-olla hakkavad ka tasemed uuesti ülesse poole liikuma aga sihiks neid enam ei sea.

Vastused

kristi

Tere!

Sellised ehmatused kindlasti mõjutavad vaadet elule ja finantsvabadusele – kasvõi nii, et kohe hakata nautima osaliselt finantsvabaduse vilju, mitte ainult unistada, et 20 aasta pärast oled täiesti vaba ja küll siis elad. Seetõttu ei tasu ka minu meelest ennast ogaraks säästa, vaid tuleb elu ka praegu nautida – finantsvabadus pole eraldi eesmärk vaid vahend teiste asjade tegemiseks. Loodan, et sul läheb edaspidi hästi!

Margus

Hey. Arvan, et olen 3 ja 4 taseme keskel. Üheltpoolt ei ole veel päris stabiilne aga see on osaliselt tingitud sellest, et olen oma valikutes rohkem vaba. Võiks öelda, et varajane otsustusvabadus on kaasa toonud mõneti ebastabiilse keskkonna. Aga siinkohal ei saa nuriseda, kuna on vabadus tegeleda asjadega, mis pakuvad rõõmu. Küll see stabiilsus kord saabub, ei ole teine enam kaugel.

Meelis

Tere õhtust Kristi!

Kas tohib küsida, kui kiiresti ja mis numbritega alustades sa 4-le tasemele jõudsid?
Ma ise olen paar aastat investeerinud erinevatesse ettevõtetesse balti börsil. Praegu on investeeringute maht ca 30k ja aasta dividendi tulu ca 2k. Ning kui ma liidan oma dividendid ning aastased säästud, siis mul õnnestub igal järgneval aastal veidi kasvavalt küll, suurendada oma dividendi tootlust ainult 500 euri võrra. Sääraselt läheb mitukümmend aastat aega et pääseda 4ndale tasemele ja sealt edasi… ma ei tea, kas ma teen midagi valesti?

Vastused

kristi

Tervist, Meelis!

Mina ütleks, et umbes neli aastat võttis siia jõudmine. Neljanda taseme rikkus pole lõpmatu – kui sellest elama hakkad, siis ühel hetkel saab raha otsa. Kui sa iga aasta saad 500 eurot rohkem dividende – see on ju põhimõtteliselt ühe kuu jagu raha kui vaja vööd pingutada?
Saab Euroopas reisil käia küll, aga tagasi peab tulema ja tööd tegema. Lisaks on selle taseme puhul ka oluline sissetulekute hajutamine – kuna kõik mu sissetulek ei tule põhitööst, siis natukene aktiivseid lisatöid aitaksid investeerimistulule kaasa, et ei peaks kohe otsast portfelli põhiosa närima. Mul on aga ka väga tugevalt rahavoo poole kaldu investeeringud portfellis (ühisrahastus + üürikorter on igakuised tuluallikad vs dividendide 1x aastas).

Meelis

Tere taas!

Jah just, 4 tase ei garanteeri vabadust. Ja ma oma arvutustega vaatan, et sealt järgmisele tasemele jõudmine võtab ikka jube kaua aega :). Seepärast tekkiski mõte, et äkki ma teen midagi valesti. Kuigi tundub et tasub teglikult jätkata, ühel hetkel peaks ka dividendi tulu piisavalt suureks paisuma, et selle reinvesteerimine mõjutab järgmise aasta sissetulekut juba märgatavalt. Millist tüüpi ühisrahastust sina eelistad? Ma proovisin aasta otsa mintoses asjatada, aga seal ei lähe kuigivõrd hästi. Pooled laenud on hapud :).

Vastused

kristi

Kahjuks jah mida samm edasi, seda suuremaks tasemetevahed kärisevad ja seda rohkem tuleb vaeva näha, et järgmisele tasemel jõuda – aga see vaev on seda ju lõpuks väärt!
Minu investeeringud on hetkel jaotatud viie ühisrahastusportaali vahel (Omaraha, Bondora, CrowdEstate, Mintos, Twino). Mintoses pole justkui probleeme- isegi kui kraam on viivises, siis tagasiostugarantii siiamaani toimib.

K

Kaks aastat on möödunud, kas oled järgmisele tasemele jõudnud? Ise olen seal 5. tasemel, töölkäimise lõpetamisel sarnast elustandardit säilitada ei ole võimalik elik järgmisele tasemele jõudmiseks peaks passiivne rahavoog kuus olema 2000 eurot minu standardeid silmas pidades.

Vastused

kristi

Tere, K!

Praegu ütleks jah, et olen 5. tasemel. Muidugi hetkel olen parajasti lapsehoolduspuhkusel ja kodu vahetamas, ehk võin vist veidikeseks ajaks 4. tasemel tagasi libiseda seoses suuremate kulutustega, aga hädavajalikud kulud katavad investeeringud praegusel hetkel tegelikult ära (kodukulud + toit). Edasi jõudmiseks on suhteliselt sama siht kui sul, et elustandardit ilma muredeta hoida peaks sihiks olema 2000+ passiivset. Aga õnneks investeerides iga järgmine 100K portfellile juurde peaks üha lihtsam olema 😉

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ