Millal oled finantsiliselt vaba?

Millal oled finantsiliselt vaba?

Finantsilisel vabadusel on mitmeid erinevaid definitsioone, mille järgi mõõdetakse sinu vabadust – ühed mõõdavad aega, teised mõõdavad raha ja kolmandad üldse nende omavahelist suhet. Mina olen selle definitsiooni fänn, et finantsiliselt vaba oled siis, kui enam muretsema ei pea, ehk sinu investeeringud teenivad sulle ükskõik, mis formaadis sellise summa tulu, et need sinu igakuised kulud ära kataksid. Pealtnäha lihtne ja loogiline – aga kui suur mu portfell siis olema peaks, et mu igakuised kulud ära katta?

Kui finantsvabaduse teemal tõsisemaks vestluseks läheb, siis on üks kõige olulisemaid küsimusi, mis kohe vestluse alguses tuleb selgeks teha “What’s your number?”. Selle müstilise numbri all mõeldakse sinu finantsvabaduseks vajaliku portfellisuurust, ehk mis on see rahasumma, mille poole sa tööd oled tegemas ja mille saavutamise korral saad palgatööst igaveseks loobuda. See on ka üks tihti üles kerkiv aruteluküsimus, et “Kui palju mul siis raha peab olema, et oleksin finantsiliselt vaba?” Ehk, mis summa peaks olemas olema, et saaks jalad seinale visata või soovi korral ümbermaailmareisile suuna seda.

Teaduslik taust

Kohe alustuseks tuleb rõhutada, et see "number" ehk portfelli väärtus on iga inimese jaoks märkimisväärselt erinev. Mõne jaoks võib number olla lausa suurusjärgu võrra erinev, sõltuvalt inimese hetke elustandardist ja tulevikuootustest; osaliselt ka näiteks inimese riskiprofiilist ja hetkevanusest; samuti sellest, kas inimene planeerib finantsvabadust ainult endale või ka näiteks partnerile või lastele. Finantsvabaduse teekonnal sihiks võetava portfelli suuruse välja arvutamiseks on mitmeid erinevaid loogikaid, kuid läänemaailmas on siinkohal saanud suhteliselt tunnustatud standardiks finantsvabaduse fännide seas üks 1998. aastal Trinity ülikoolis läbi viidud portfelliuuring ning sellele järgnevad täiendused.

Trinity uuringus võtsid teadlased sisuliselt ette suure koguse erinevaid aktsiatest ja võlakirjadest koosnevaid portfelle ning testisid neid 30-aastase perioodi põhjal. Küsimus, millele vastati – kui suur on tõenäosus, et x summat välja võttes saab raha enne määratud perioodi lõppu otsa. Põhimõtteliselt jõuti järeldusele, et kui iga aasta portfellist kulutada 4%, siis ei saa isegi kõige halvemate turusituatsioonide tabamise puhul raha otsa. Planeeriti sealkohal portfelli rakendamist 30-aastaseks pensioniks ja sealt edasi.

Muidugi on viimase kahekümne aasta jooksul uuringut palju kritiseeritud ja täiendatud. Nagu alati, minevikutootluse põhjal tulevikku ennustada ei saa ning viimasel ajal korralikult lainetanud aktsiaturud on tekitanud piisavalt palju probleeme üldse portfellidelt mingi stabiilsuse ootamiseks – näiteks võlakirjade pikaajaliselt negatiivseid tootluseid ei osanud sellel hetkel keegi ette ennustada. Samas on mitmed teadusuuringud testinud ka teistsuguseid portfellide ülesehitusi ning põhijäreldustelt on jäädud üllatavalt sarnastele arvamustele, peamiselt on liigutud veidi konservatiivsema, 3% kulutamismäära juurde.

Eurodes on portfell siis?

Alustuseks tuleks nüüd siis lihtsalt matemaatikat teha. Esiteks tuleks paika panna oma kulud, et selle järgi siis portfelli suurust arvutama hakata. Üldiselt tehakse selliste arvutuste puhul kõik arvutused rahaliselt hetkeväärtuseid-suuruseid arvestades, arvestades et pikas perspektiivis pigem konservatiivse reaaltootlusega (ehk pole vaja inflatsiooni ühest otsast juurde ja teisest maha arvestada). Seega, esimeseks sammuks on oma hetkel tehtavate kulude paika panek. Et peast oleks lihtsam arvutada, siis võtame kulutusteks 1000€/kuus.

Kulud: 1 kuu – 1 000€

Kulud: 1 aasta – 12 000€

Konservatiivne portfell: 12 000 x 33 = ~400 000€

Optimistlik portfell: 12 000 x 25 = ~300 000€

Objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel on kulutusi kümnete aastate perspektiivis raske ennustada. Ühelt poolt vähenevad vanemas eas kulutused teetõttu, et ilmselt pole vaja enam lapsi toetada ja eluase on välja ostetud, teiselt poolt võivad kulutused jälle suureneda, eelkõige näiteks meditsiiniteenuste valdkonnas. Seega ei ole kulud kivisse raiutud, aga kuskile tuleb esimene märk maha panna, mille suunas liikuma hakata.

See nüüd sõltub inimesest, kas eelpool kirja pandud numbrid tunduvad pigem väikesed või pigem suured. Enamikele inimestele tundub vähemalt esimesel vaatel idee, et tuleks 400 000 eurot minimaalselt portfelli kokku koguda pigem väga kauge ja raskesti saavutatav ülesanne. Eriti, kui arvestada, et 1000€ neto teeniv inimene teenib 45-aastase karjääri jooksul kokku ca 550 000€ palgaraha. Milles siis seisneb trikk, või ongi finantsvabadus ainult väga kõrgepalgalistele?

Aeg töötab sinu kasuks

Siinkohal viitaksin ühele tuntud tsitaadile (mille autoriks pakutakse järjekindlalt Einsteini, kuigi see nii vist polnud): "Kõige võimsam jõud universumis on liitintress." Liitintress on see jõud, mis aitab sinu portfellil kasvada rohkem kui sina jõuaksid kunagi ise sinna raha kokku koguda. Ilmaasjata pole üks investeerimise alustalasid, et alusta vara ja investeeri tihti (Invest early and often). Muidugi ei tähenda see seda, et lisaraha ei aita rahal kiiremini kasvama hakata.

Praegusel hetkel kasvama pandud 1000€ kasvab keskmise 7%-lise kasvu abil 30 aasta jooksul ca 7500€ väärtuseks (pluss mis iganes inflatsioon samal ajal numbrilise väärtusega on teinud). Kui suudad algsele 1000-le eurole iga-aastaselt veel 1000 eurot lisada on 30-aastase perioodi lõpus portfell juba usinalt üle 100 000€ kasvanud. Siinkohal on näited muidugi illustratiivsed ning liitintressi kalkulaatoriga võib igaüks meelelahutuseks mängida, aga järeldus on sama – mida rohkem ja mida varem sa raha kasvama paned, seda rohkem jõuab ta sinu tuleviku nimel kasvada.

Muidugi tundub see 30 aastat siin näites päris pikk ajaperiood. Samas, et tekitada perspektiivi – keskmine töökarjäär on ca 45 aastat, ehk isegi nii pika perioodiga arvestades saad rohkem kui kümnendi enne õiget pensioniiga palgatöö lõpetamisele mõelda. Teisalt, aeg möödub niikuinii – päevad on pikad, aga aastad lühikesed ning kui ükskord pihta hakkad, siis aasta-viis siia sinna mängivad väga olulist rolli lõppnumbrite suuruses.

Siiski ei saa lootma jääda ainult ajale – kuigi ta on väga kasulik. Kõige kiirem moodus oma teekonda finantsvabaduseni jõudmisel lühendada on lisainvesteeringute tegemine. Kes võtavad asja tõsiselt ette, siis keskmise palgaga inimene, kes 50% klubisse on oma säästumääraga jõudnud, võiks oodata ca 10-15 aastaga finantsvabaduse piirile jõudmist (muidugi sõltub veidi turuolukorrast).

Erinevad portfellistruktuurid

Eelpool viidatud Trinity uuring keskendus aktsiatele ja võlakirjadele ning see on ka paljude passiivsete investorite ideaalportfell – näiteks klassikaline portfelliehitus USA finantsvabaduse fännidel (Jack Bogle, Vanguardi asutaja fännidel) kipub olema kolmest indeksfondist koosnev – kodune koguturg, maailma koguturg ja maailma võlakirjad. Euroopa aktsiaturud toimivad veidi teistsuguses tempos, seega eurooplased kipuvad oma portfelle veidi lisaks hajutama. Siinkohal tulevad ka mängu tugevalt igasugused isiklikud eelistused portfellijuhtimises, oma riskitaluvuses ning näiteks eelistused kapitalikasvu ja rahavoo vahel.

Suur osa investoriteid jaotavadki oma portfelli pigem kuldse kolmiku vahel – aktsiad/võlakirjad, kinnisvara ning laenud. Eesti puhul tähendab see laenude alamjaotus pigem ühisrahastust, aga osaliselt ka hüpoteeklaene. Katastroofikindlustuseks hakatakse mingist piirist ka väärismetallidesse panustama.

Siinkohal on igal varaklassil ka oma valikud – kas tegeled kinnisvaraga aktiivselt või passiivselt? Kas analüüsid aktsiaid individuaalaktsiatena või panustad indeksfondidesse? Millise riskiprofiili lood ühisrahastuses? Oleks muidugi lihtne kui oleks mingi ideaalne jaotus, mida sihiks võtta, ent kahjuks see nii pole. On ka väga edukaid investoreid, kes on 100% ühes varaklassis (siis see kipub olema kinnisvara), kui on ka inimesi kes on väga huvitatud uute asjade katsetamisest ja panustavad näiteks suurelt ühisrahastusse.

Portfelli planeerimine

Siinkohal peaks igaüks võtma endale ette ühe Exceli tabeli, et mudeldada võimalikke portfellide ülesehitusi. Kuna turud muutuvad ja tootlused muutuvad, siis on päris raske ilma numbreid läbi mängimata põhimõttelisi otsuseid teha. On näiteks väga suur erinevus portfelliväärtustes kui panustad peamiselt kinnisvarale vs kui panustad peamiselt ühisrahastusse. Vähemalt samas suurusjärgus on aga ka erinevused nende investeeringute võimalikes riskiprofiilides, mida tuleb pikas perspektiivis arvesse võtta. Üldiste rusikareeglitena tuleks mõelda järgnevatele aspektidele:

  • mida suurem oodatav tootlus, seda suurem on ka investeeringuga seotud risk;
  • algkapitali leidmiseks on kõige lihtsam säästa või teha lisatööd nt ettevõtluse näol;
  • investeerimine tähendab alati võimalust täielikult või osaliselt algkapital kaotada;
  • rahavoo põhised investeeringud tasakaalustavad võimalikke turulanguseid;
  • mida suuremaks on kasvanud portfell, seda rohkem on vaja hajutada;
  • erinevad varaklassid kukuvad ja taastuvad kriisis erineva kiirusega;
  • tänasest punktist kuni surmani ootab ees keskmiselt 1 kriis iga kümnendi kohta;
  • portfell ei pea eeldama, et lõpetad 100% töötamise;
  • portfell peab toimima ka siis kui lõpetad 100% töötamise;
  • pigem tasub alati olla mõistlikult pessimistlik turgude suhtes kui üleliia optimistlik;
  • portfell peab ka arvestama sellega, et elad näiteks 110 aasta vanuseks;
  • portfell ei arene passiivselt, väljamakseid tuleb sõltuvalt turusituatsioonist muuta;
  • mida suurem on portfell, seda rohkem pead panustama aega selle juhtimiseks;
  • isiklik finantsvabadus vs perekondlik finantsvabadus eeldavad veidi erinevaid strateegiaid;
  • kui kunagi ei alusta, siis pole kunagi ka lootust, et portfell piisavalt jõuab kasvada.

Kui tahad saada veel rohkem teadmisi ja abivahendeid teekonnal finantsvabaduseni, siis olen loonud järelvaadatava Portfellistrateegia veebiseminari ning soovitan lisaks lugeda Morgan Houseli raamatut "Raha psühholoogia".

Blogipostitus uuendatud 10.08.2022

Kommentaarid

ants-antsson

Tere,
Mis need 33 ja 25 (konservatiivne ja optimistil portfell) puhul tähendavad?

Vastused

kristi

Tere, Ants!

Loogika on arvutusel selline, et kui 4% iga-aastaselt portfellist kulutad, siis peaks portfell olema 25x sinu kulutused. Kui kulutad iga aasta 3% portfelli väärtusest, siis peaks portfell olema 33x sinu kulutused (et kokku siis 100%, mida oma 30+aastase pensioni jooksul otsast kulutad.) Ehk see kordaja (25 või 33) aitab kulutamismäära kaudu panna portfellisuuruse eesmärki paika.

Priit

Minu arust on võimalik nt 400 000 euro suurune aktsiaportfell kokku panna selliselt, et sealt on võimalik saada keskmiselt 3% dividende aastas. Seda suhteliselt madala riskitasme juures. Nii, et vajadus otsast müüma hakata sisuliselt ju puudub.
Kui oled pensionieaks sisuliselt terve elu juba tegelenud investeerimisega, siis ei tohiks olla üle jõu käiv oma portfelli kasvatamine ka 5% aastas (keskmiselt). See omakorda võimaldab finantsilise vabaduse saavutada väiksema portfelliga või lubada endale suuremaid kulutusi.

Vastused

kristi

Tere, Priit!

Jah, tõesti – siin mängib plaanimine suurt rolli. Aga, tuleb arvestada ka sellega – kui sul on aktsiatest koosnev portfell, siis kriiside ajal võib see käia vabalt 50% miinuses – kui sellel hetkel dividendid ära ei kata elamiskulusid siis võib tekkida oht, et tuleb müüa – selleks julgustataksegi veidi suuremat portfelli ehitama. (Aga on ka muid lahendusi – teistesse varaklassidesse investeerimine, lisatöö vms.)

Avo

Arvan, et ükski tänapäeva riik ei saa toimida ilma oma pensionäride eest mingil määral hoolitsemiseta.

Tundub, et riiklik pension mediaaninimesele on ca 50% ok. elamiskuludest, mis vähendab portfelli suuruse vajalikkust antud vanuses.

Vastused

kristi

Tere!
Jah, täpselt. Tegelikult on vaja portfelli suurust ka mudelleerida selle väljamakseloogika järgi, et vanusest x kuni pensioniiga läheb üks summa, siis tulevad lisaks I + II + III sammas ja oma raha vajadus väheneb. Kuna meil veidi vähe veel pensionilähedases vanuses investoreid, siis see ei ole eriti teemaks tulnud ka blogides veel.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ