Eraisikuna investeerimine vs ettevõtte alt investeerimine

Eraisikuna investeerimine vs ettevõtte alt investeerimine

Eesti väikeinvestoreid on tabanud ühest otsast viimasel ajal justkui OÜ-de loomise buum ja teisest otsast paanika, et “minul ei olegi veel investeerimiseks firmat”. Ühest otsast on ettevõtte alt investeerimisel märkimisväärseid boonuseid, samas teisest otsast alahinnatakse sageli kõiki kõrvalmõjusid, mis kaasnevad ettevõtte loomisega.

Ise alustasin oma investorteekonda samamoodi eraisikuna ja jätkan seda osaliselt siiamaani eraisikuna. Samas investeerin osadesse investeerimisinstrumentidesse läbi osaühingu, et kasutada ära ettevõttele rakenduvaid maksueeliseid (tulumaksukohustuse edasi lükkamise võimalust).

Viimase aja üks suuremaid muudatusi eraisiku maksuloogikas on 2018 rakendunud maksuvaba tulu arvestamise süsteem, mis võtab tulumaksuvaba miinimumi arvestuses arvesse lisaks palgale ka muid sissetulekuid. See tähendab, et kui teenid palka alla 2100 euro kuus ning teenid mingisugust investeerimistulu (dividendid, intressid, üür), siis mõjutavad need sinu tulumaksuvaba miinimumi arvestust läbi aastatulu. Näiteid selle kohta saab lugeda EMTA lehelt. Kuna oma kogusissetulekut teab igaüks ise, siis kirjutan veel mõningatest mõtetest, mida lisaks artiklis olevatele nüanssidele arvesse võtta.

Miks investeerida ettevõtte alt?

Väga kõlavalt jääb alati selles diskussioonis kajama mõte, et “aga ma säästan maksudelt” ja see on tõesti tõsi – ettevõtte alt investeerides on võimalik maksukohustust edasi lükata selle hetkeni, kuni tulu reaalselt välja võtad (või ettevõtete tulumaks kehtestatakse) ning võit on ilmselge. Samas ei ole see ainus kaasnev pluss-miinus, mida tuleks arvesse võtta. Eelkõige jääb enamikes aruteludes puudu pikast perspektiivist – pühapäevainvestoril, kes tegeleb väikeste summadega, on vähe sisulist mõtet ettevõte luua ainult selleks, et sealtkaudu veidi raha näiteks ühisrahastusse investeerida – see toob kaasa rohkem vaeva, kui see seda väärt on.

1. Milline on sinu firma planeeritud tegevus?

Kõige lihtsam on ettevõtte alt investeerida juba ettevõtlustulult teenitud kasumit. Esiteks lahendab see ära kohe probleemi, kuidas ettevõttesse raha saada – sest teenid seda pidevalt igakuiselt juurde; teiseks võimendub maksuvõit, kui investeerid maksueelset tulu.

Kõige lihtsam on üldiselt siin igasugustel teenusepakkujatel – nõustajad, raamatupidajad, koolitajad, turundajad, kirjutajad jne. Minu ettevõtte üks tegevusaladest on näiteks koolitus – lisaks investeerimiskoolitustele oli mul partneriks paar keeltekooli, kelle kaudu õpetan täiskasvanud keeleõppureid. Teine variant on tegeleda millegi müügiga – käsitöö, e-raamatud, mingite asjade maale toomine jms.

Ideaaliks oleks muidugi igasugune võimalikult passiivne sissetulek – vahendad midagi kellelegi, mille eest sulle raha makstakse, näiteks reklaam (affiliate), mingite teenuste suunamine jms. Teatud tingimustel saaks siin lugeda passiivseks sissetulekuks ka kinnisvara. Ühesõnaga – väikeste summade pärast pole väga mõtet OÜ-d luua, sul võiks siiski olla mingi püsiv tegevus või teenus, mille eest kasumit teenid ning mida saad seejärel investeerida.

2. Milline on sinu lõppeesmärk?

Ettevõtte alt investeerimisel tuleb võtta arvesse ka seda, et ühel hetkel tulevikus pead sa raha ka kuidagi ettevõtte alt välja võtma. Üheks võimaluseks on seda teha dividende makstes, teine võimalus on seda teha endale palka makstes. Muidugi, maksukoormuselt on dividendide maksmine numbriliselt ilusam, ent kui oled endale võtnud näiteks eesmärgiks täieliku finantsvabaduse saavutamise, siis oma palgatöölt lahkumisel on sul ju vaja kuidagi säilitada ka tervisekindlustus! See tähendab aga sageli seda, et lisaks dividendidele on sul vaja maksta ka vähemalt miinimummääras palka, et riigi ees kohutused täita.

Seega tuleb ka mõelda veidi pika perspektiivi peale. Millal plaanid üldse ettevõtte alt investeeritud raha kasutusse võtta? Kas plaanid endale iga-aastaselt maksta lisatuluks dividende või peab ettevõtte all olev raha sind ka reaalselt ära elatama? Kui plaanid, et sellest saab sinu lisasissetulek, siis on veelgi ilmselgem, et kuidagi on sul vaja ettevõttesse ka reaalselt raha teenida – omaniku laenu sisse kandmine suures mahus ei ole mõeldav.

3. Kui palju soovid investeerida oma aega?

Sageli arvatakse, et ettevõtte loomisel käib kõik lihtsalt - teen asja ära ja siis muudkui maksusäästud tulevad. Tegelikult on sul kui ettevõtjal kohustus vähemalt iga-aastaselt, ning mahtude suurenedes igakuiselt, aru anda. See tähendab, et kui eraisikuna on asjad suhteliselt puust ja punaseks – teenid raha, kirjutad 1x aastas Maksuametile deklaratsioonis info ära ja asjad on korras, siis ettevõtte alt investeerides tuleb arvestada mitmete lisamuredega, eelkõige sellega kaasneva õppimisvajadusega.

Esimene oluline asi on raamatupidamine. Variante on kaks – kas õpid raamatupidamise ise ära või maksad kellelegi teisele selle eest. Lihtsamate ettevõtete puhul on täiesti tehtav ise raamatupidamise ära tegemine, siis kui tehingud hakkavad minema keerulisemaks, siis on vaja ka palju täpsemaid teadmisi maksuseadustest, raamatupidamislikest reeglitest ning hoida ennast üldse kursis erinevate ettevõtlusteemadega. Heaks näiteks on siinkohal ühisrahastus – selle kajastamine ettevõtte raamatupidamises on siiamaani päris loominguline ettevõtmine, millega pole sageli ka raamatupidajad enam kursis. Isegi kui palkad endale raamatupidaja seda tööd tegema, siis pead siiski sina ettevõtte omanikuna vastutama selle eest, et esitatud aruanded on korrektsed.

Seega tasukski mõelda, et kui pole mitte kunagi plaani investeerimist suuremas plaanis ette võtta, siis mõnetuhande euro aeglaseks keerutamiseks ei pruugi ettevõtte loomine mõistlik olla. Eelkõige seetõttu, et pead kas ise aega või raha investeerima raamatupidamisse või kasvamise kiirus pole piisavalt suur, et see õigustaks kõike muud tegevust, mis ettevõtte tegutsemisega kaasneb. Kokkuvõtteks – kui sul on plaan asi tõsiselt ette võtta, siis on ilmselgelt ettevõtte loomisel nii märkimisväärselt suured plussid, et neid mitte arvesse võtta on lihtsalt finantsiliselt ebamõistlik. Erinevatel investeeringutel on aga mõned nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Aktsiad

Eraisik

Aktsiad on ilmselt varaklass, kus eraisik on kõige võrdsem juriidiliste isikutega. Alates aastast 2011 käiku tulnud investeerimiskonto süsteem lubab eraisikul teha sisuliselt sama, mida saab teha ettevõte, ehk lükata maksukohustust edasi nii kaua kuni raha reaalselt kasutusse võetakse. Praktiliselt näeb see välja nii, et näiteks kui oled aastate jooksul 100 000€ aktsiatesse investeerinud ja aktsiate väärtus on pidevalt kasvanud, siis makse hakkad maksma sellest hetkest kui oled investeerimiskontolt võtnud välja rohkem raha kui sinna sisse pannud, ehk maksukohustus tekib siis, kui võtad välja sajatuhande esimese euro.

Aruandlus on sõltuvalt pangast kas keskmiselt lihtne või keskmiselt keeruline. Ise oman aktsiakontot LHV pangas, kust on võimalik oma tehingute raport saata Maksuametisse sisuliselt paari klikiga ning siis see hiljem samuti paari klikiga deklaratsioonile lisada. Mõnes pangas on rohkem käsitööd ja pead ise veidi rohkem aega veetma, et tehinguid sisse trükkida (näiteks Swedbanki puhul pead kõik tehingud ise raportis kategoriseerima).

Eraisikutel tekib kõige suurem probleem siis, kui portfell kasvab piisavalt suureks, et tahaksid hakata aktsiakauplemisega tegelema mõne rahvusvahelise maakleri juures, näiteks soovid avada Interactive Brokers kontot. Siin tekibki probleem, et investeerimiskonto on päris kitsalt defineeritud ning rahvusvahelised maaklerid sellega ei ühildu, deklareerima pead tulu nn tavasüsteemis.

Kokkuvõttes eraisikul:

+ on võimalus investeerimiskontoga maksukohustust edasi lükata;

+ dividendidega ei kaasne lisakohustusi maksude näol;

+ suhteliselt lihtne iga-aastane aruandlus investeerimiskontot kasutades;

+ suurendab su laenuvõimekust (nt kodulaenu võttes);

– investeerimiskonto ei pruugi ühilduda soodsamate välismaakleritega;

– haldustasude kuludesse arvestamise puudumine;

– keeruline aruandlus võimenduse ja muude keerukamate tehingute puhul:

– *alates 2018. aastast lähevad teenitud dividendid tuluarvestusse.

Juriidiline isik

Sisuliselt käib juriidilise isiku tegevus pea samamoodi kui investeerimiskontot kasutaval eraisikul. Tehakse tehinguid ilma igasuguste maksudeta. Maksukohustus tekib siis, kui hakkad ettevõttest dividendidena raha välja võtma. Samas on ettevõttel võimalus näiteks arvata kuludesse igasugused aktsiate ostu- ja haldustasud, millel võib olla oma väärtus, kui tegeleda näiteks väga kallite ostutasudega välisaktsiatega.

Samas on ettevõtte alt investeerimisel üks suur fundamentaalne miinus – nimelt on teistelt Eesti ettevõtetelt saadud dividendid kokkuvõttes topelt maksustatud. Nimelt, kui üks ettevõte on teise aktsionär, siis ühelt ettevõttelt teisele makstud dividendid on maksuvabad ainult siis, kui omatakse rohkem kui 10% ettevõttest. Muidu tuleb ükskord raha välja võttes juba korra maksustatud rahalt uuesti makse maksta. Välisdividendide puhul on võimalik tasutud tulumaks TSD-s deklareerida ja sellega maksuarvestuses säästa.

Samas on siiski omad põhjused, miks ettevõte võiks aktsiaportfelli omada. Esimene nendest on lihtne ja loogiline – kui ettevõttes on juba sees maksueelne raha, siis oleks võib-olla mõistlikum see ettevõttena investeerida (nt kasvuaktsiatesse) selle asemel, et raha välja maksta ja eraisikuna maksujärgset raha investeerida. Teiseks, kui sinu ettevõttele on oluline laenuvõimekus, siis on hea võimalus bilanssi ilusaid numbreid saada isikliku aktsiaportfelli loomise kaudu, mida on võimalik näiteks laenu võttes lisatagatiseks kasutada.

Kokkuvõttes juriidilisel isikul:

+ võimalus maksekohustust edasi lükata;

+ võimalus ostu- ja halduskulud kuludesse kanda;

+ võimalus investeerida maksueelset raha;

+ saab kasutada lisatagatisena laenu võttes;

– (osad) dividendid maksustatakse topelt;

– vaja tegeleda raamatupidamisega;

– investeerimiseks vajalik LEI kood (välja arvatud Robur fondide puhul).

Kinnisvara

Eraisik

Hoolimata viimase aja püüdlustest kinnisvara maksustamist kuidagi eraisikule sõbralikumaks teha ei ole siiski väga kaugele jõutud. 2016. aastast jõustunud 16%-line efektiivne maksumäär (maksustatakse 80% teenitud tulust 20%-lise maksumääraga) kinnisvarale on küll väike samm paremuse poole, aga pigem aitab neid, kellel “on kuskil üks mingi korter päranduseks saadud”. Kui plaanid investeerimisega tegeleda, siis 16%-line maksumäär teenitud üürilt on jätkuvalt väga karm. Lühiajalist üüri tehes (nt airbnb, booking) on maksumäär ikka 20%.

Eraisikuna ei ole lubatud peale teoreetiliselt väiksema maksumäära (mille idee ongi, et justkui saaksid selle arvelt teha korteri jaoks “kulutusi”) võimalik kuidagi mingeid kulusid maha arvestada. See tähendab, et kõik kindlustused, remondid jms kulud pead kandma omaenda maksujärgsest rahast, mis ilmselgelt teeb kinnisvarainvesteeringud päris kulukaks.

Samas on mõni üksik juhtum, mil võiks olla eraisikust kinnisvarainvestor. Esiteks oleks võimalik alustades seda teha – ja kasutada oma isiklikku laenuvõimekust selleks, et esimene objekt osta. Teiseks, kui ei ole plaanis suurelt kinnisvarainvesteeringuid ette võtta, siis ei pruugi olla ühe korteri pärast mõistlik omale ettevõtet teha. Ehk, kui haldad ühte korterit, mis on kuskilt kaudu sinu kätesse jõudnud, siis ei pruugi see olla veel mahult mõistlik, et ettevõtte alla kolida.

Kokkuvõttes eraisikul:

+ lihtne aruandlus;

+ võib olla lihtsam alustamiseks laenu saada;

– puudub võimalus seotud kulusid maha arvestada;

– kõrge maksuprotsent, kohene maksukohustus;

– objekti müük maksustatakse tulumaksuga (kuna pole tegemist sinu koduga).

Juriidiline isik

Kinnisvara puhul tulevad ettevõtte plussid ilmselt kõige teravamalt välja, sest tegemist on kõige rohkem kulutusi nõudva valdkonnaga. Ettevõtte puhul on sul alustuseks võimalik kõik korteriga seotud asjad kuludesse kanda nt kindlustus, koristus, remont, sisustus (sa ei saa küll KM kohustuslasena tagasi sisendkäibemaksu, sest oled teinud kulutused käibemaksuvaba tulu jaoks).

Siiski on kinnisvara puhul üks väike probleem – nimelt on vaja sul kinnisvara ostuks üldiselt märkimisväärset kogust raha. Eelkõige võetakse kinnisvara ostuks laenu. Seega, tuleb mõelda sellele, kuidas tekitada ettevõttele laenuvõimekus. Sageli esimeste objektide puhul võetakse kõrgema intressiga laenu sõpradelt-perelt-investoritelt (FFF), ning siis kui esimese objekti poolt on rahavoog loodud, siis pöördutakse panga poole. Kõige lihtsam ettevõtte laenuvõimekust suurendada on regulaarse sissetuleku loomine – ehk oleme ringiga tagasi, ettevõtlusega tegelemise juures.

Kokkuvõttes juriidilisel isikul:

+ võimalus kulusid tuludest maha arvestada;

+ puudub kohene maksukohustus;

+ võimalus investeerida maksueelset raha;

+ objekti müüki ei maksustata;

– laenuvõimekuse tekitamine objektide ostuks võib olla keeruline;

– veidi rohkem paberimajandust kui eraisikul.

Ühisrahastus

Eraisik

Ühisrahastuse puhul on kõige suurem probleem selles, et tegemist on lihtsalt nõnda uue finantsvara liigiga, et pole jõutud veel eraisikute maksustamisele korralikult mõelda. Seetõttu ootabki eraisikut reaalsuses ühisrahastusinvesteeringute puhul isegi veidi karmim maksustamisprotsent, kui 20%. Nimelt hakkab siin mängima rolli pankrotistunud laenude hulk, mida ei ole lubatud kuidagi eraisikul maha arvestada; ning teisalt see, et intressitulu tuleb deklareerida kalendriaasta järgi, ehk tegelikult maksad sa makse juba siis, kui tegelikult pole midagi veel väga teeninudki. Põhimõtteliselt on võimalik siin eraisikuna natukene olukorda leevendada kui valida investeerimiseks portaalid, millel on tagasiostugarantii, siis on pankrottidel väiksem roll.

Siiski on olemas ka mõni positiivne külg eraisikuna investeerimisel. Nimelt eelkõige see, et kuna valdkonnas on veel palju segast, siis eraisikuna seaduse järgi tulu teenides on must-valgelt maksukohustus kirjas iga-aastaselt ning pole vaja muretseda mingite võimalike tulevikumuutuste jms üle. Samuti mängib siin taaskord rolli see, et kui ettevõttel on laenuandmine põhitegevus, siis võivad igasugused aruandlusprobleemid tekkida. On lootust, et ka kuskil (kauges-kauges) kauges tulevikus äkki võiks piisava lobitöö tulemusena ühisrahastus lääneriikide eeskujul investeerimiskonto all lubatuks saada, aga sellele panustada pole vist mõistlik.

Kokkuvõttes eraisikul:

+ lihtne aruandlus;

+ kindlus, et asjad on õigesti tehtud;

– kõrge maksuprotsent;

– ei saa pankrotis laene maha arvestada.

Juriidiline isik

Maksuvõit on siinkohal kaugelt näha. Tulu hakkad maksma siis, kui dividendidena ükskord raha välja võtad, senikaua võib raha laenudes muudkui ringi rännata. Lisaks on võimalik pankrotistunud laenud nt järelturul müües kahjumisse arvestada või teha regulaarseid ülevaateid ja osa raha laekumine ebatõenäoliseks hinnata. Tegemist on igakuiselt võimenduva võiduga, mis on pikas perspektiivis väga suur.

Kõige suuremaks mureks siinkohal on aga ühisrahastuse kajastamine raamatupidamises. Õnneks on mõistlik teha seda koondkandena, ehk keegi ei eelda, et sa iga laenu üksi arvele võtaksid. Küll aga on siin läbivalt päris suur probleem raamatupidamise jaoks algdokumentide leidmisel. Mõni portaal on juba mõistlike Exceli tabelite loomiseni jõudnud, aga vähemalt kahe portaali puhul on vaja kanne teha õigel hetkel tehtud screenshoti põhjal – seal on ilmselt potentsiaali tulevikus tehingute tõestamise üle muretsemisel.

Kokkuvõttes juriidilisel isikul:

+ puudub kohene maksukohustus;

+ võimalik investeerida maksueelset raha;

+ saab maha arvestada laekumata jäänud raha;

– keeruline raamatupidamine;

– probleemid algdokumentidega;

– võimalikud tulevased seadusemuudatused.

Mille järgi valik teha?

Iga investeerimisotsuse puhul on plusse ja miinuseid – ettevõtte loomise puhul tuleb vaadata oma pikaajalist strateegiat ning selle järgi ka plaani seada. Muidugi on alati kasu maksunõustajast ja advokaadist, aga alustades ilmselt pole emma-kumma nõu väga kättesaadav (kui seda üldse Eestis antakse).

On võimalik teha kõik investeeringud eraisikuna või vastupidi kõik ettevõtte alt. Enamik investoreid jäävad aga kuskile kahevahele, sõltuvalt investeeringute mahust, nende sissetuleku liigist (palgatulu vs ettevõtlus) ja muudest teguritest tehakse osad investeeringud eraisikuna ja osad ettevõttena.

Siin nimetatud nimekiri mõjutavatest teguritest pole veel ka lõplik – näiteks on omaette teema ühis- ja lahusvara ning partneriga ühiselt investeerimine, kunagi vara pärandamine, maksuplaneerimine pensioniks ja palju muud. Eelkõige tuleks võtta hetk, et kõik tegurid ära kaardistada ning selle järgi lõplik plaan paika panna. Igatahes kulub siin ära maksuseaduse, äriseadustiku ja võlaõigusseaduse lugemine.

Kui soovid enda teadmisi veel enam antud teemal täiendada, siis olen loonud järelvaatamiseks "Ettevõtte alt investeerimine" veebiseminari. Oled oodatud kuulama!

Blogipostitus uuendatud 11.08.2022

Kui soovid rohkem investeeringute maksustamisest teada saada ja olla oma tegutsemises kindlam, siis olen kirjutanud sellest pikemalt Alustava investori maksuspikris. Lisaks eraisiku ja juriidilise isiku vahelistele maksuerinevustele räägin ka investeeringute pärandamisest, ettevõtte alla kolimisest ja äririski haldamisest. Hea maksuplaneerimine tähendab tuhandeid eurosid suuremad portfelli. Uuri lähemalt siit.

Kommentaarid

Karl

1. “Samas on ettevõtte alt investeerimisel üks suur fundamentaalne miinus – nimelt on teistelt ettevõtetelt saadud dividendid kokkuvõttes topelt maksustatud.” – Siit jääb nagu mulje, et ettevõtte alt investeerides kaotaks kuidagi raha. Tegelikult lihtsalt eraisiku alt investeerides oled nö esimese maksu juba ära maksnud (kas palka saades / enda ettevõttest dividende makstes) ning teistkorda maksad siis kui aktsiatest dividende saad (makstakse automaatselt sinu eest). Seega tegelikult vahet ei ole ning mõlemal juhul maksad topelt. Mina seda kuidagi miinusena ettevõtte juures eraldi välja ei tooks.

Ehk siis arvutuskäiguna:
Eraisik: Saan 1000€ tulu, maksan 20% sellest tulumaksu = 800€. Investeerin, saan 5% tulu = 40€ – tulumaks 20% = 32€ ja kokku on mul 832€.
Ettevõte: Investeerin 1000€, saan 5% tulu = 50€ – tulumaks 20% = 40€ ja kokku on ettevõttes 1040€. Maksan endale dividende – 20% = 832€.

2. “Esimene nendest on lihtne ja loogiline – kui ettevõttes on juba sees maksueelne raha, siis oleks võib-olla mõistlikum see ettevõttena investeerida (nt kasvuaktsiatesse) selle asemel, et raha välja maksta ja eraisikuna maksujärgset raha investeerida.” – Ei ole vahet. Maksu maksad sa ikkagi ükskord ära ja lõppsumma on sama, mis sulle kätte jääb. Ehk siis:
1000 – 20% (võtad endale dividendid välja) + 20%(teenid investeeringutelt) == 1000 + 20% (teenid investeeringutelt) – 20% (võtad endale dividendid välja). Seega jätaksin maksueelse raha juures plussiks ainult väljatoodud “võimalus ostu- ja halduskulud kuludesse kanda”.

Vastused

kristi

Tere, Karl!

Esimese mõttekäiguga ma nõustun, sest jah seal ei ole oluline aspekt mitte isegi niivõrd otseselt topeltmaksustamine (kuigi sellest tuleb teadlik olla, Eesti divaktsiate puhul oleks vast lihtsalt ‘mugavam’ neid eraisikuna hoida) kuivõrd see, et kuidas raha ettevõttesse saab. Olen kuulnud mitu korda seda ideed, et “laenan lihtsalt raha sisse” ja siis maksusääst tuleb – tahtsih rõhutada, et asi nii lihtne ikka pole. Tõeline ‘võit’ tuleb sellest kas investeerid kasumit vs väljamakstud palka – ühe palgatšeki mõõtmes on see ca 50%-line vahe.

Teise mõttekäiguga ma ei nõustu, sest sinu näide võtab arvesse ainult ühte aastat, mitte pikaajalist investeerimist – kui käid sama arvutuskäigu nt 5 aasta baasil läbi on tulemus juba natukene teine. Mida pikem periood ja suuremad summad ja tasud ning ka korduv investeerimine, seda suuremaks käriseb vahe, ehk idee on selles et maksueelne raha saaks pikaajaliselt kasvada ja ses lubab lumepallil kiiremini veereda.

Aitäh kaasa mõtlemast, väljendust oleks saanud selgemaks teha.

Karl

Teise mõttekäigu kohta siis. Tegin väikese tabeli, mis näitab, et erinevust ei ole ka 20 aasta peale – http://bit.ly/22HcFHq

Lihtsuse mõttes ei ole arvestatud aktsia hinna tõusu ning võib arvestada, et 1€ = 1 aktsia. Sisse ei ole arvestatud tasusid ja muid kulusid, mis ongi erinevad ettevõtte/eraisiku puhul.

Kas seal on midagi valesti? Oskad sa arvutustega näidata kuidas ettevõttena saab seda lumepalli kiiremini kasvatada? Tegelikkuses peaks pärast investeerimiskonto süsteemi tulekut ikkagi eraisik/ettevõte olema selle koha pealt võrdne.

kristi

Hei-hei!

Äge tabel! Mõtlesin eelkõige seda rõhutatult, et kuna nt ettevõttel saad kõik tasud jms kanda kuludesse, siis maksustatavat tulu on lõppkokkuvõttes vähem. -20% makse enne või pärast maha võetult on jah sama tulemus. Sisult Balti aktsiaid ei paneks mina kunagi ilmselt ettevõtte alla, teiste puhul (nt USA kasvuaktsiad) mõistan inimeste argumente, miks nad seda teevad.

Margus

Karl, pane oma tabelisse siiski juurde portfelli väärtuse kasv aktsiahinna tõusust (kasvõi 1% aastas) ning lõppu kalkulatsioon, kus eraisik maksab portfelli müügihinna ja soetusmaksumuse vahe pealt veel korra tulumaksu.

Kas tuleb eraisiku vs ettevõtte alt dividendide reinvesteerimisel erinevus sisse?

Karl

Ei tohiks vahet olla, kas portfelli väärtuse kasv tuleneb aktsiahinna tõusust või dividendide maksmisest ning nende uuesti reinvesteerimisest (sellepärast ongi, et tootlus = aktsia tõus + dividendid). Ehk kui sul on 10€ maksev aktsia ning saad 10€ dividende sellelt ja reivesteerid, on sama, mis 10€ aktsia tõuseks 100% ning ta uus väärtus on 20€. Mõlemal juhul oled sa sisse pannud 10€ ning nüüd on käes 20€.

Küll aga sain tänu sinu kommentaarile aru, mis mu tabelis valesti on. Eraisik maksab jah lõpuks veel ühe korra tulumaksu sellelt, mis ta saab rohkem kui on sissepandud raha. Tegin tabelisse vastava täienduse ning sealt on näha, et vahe tuleb sisse. Seega olukorras, kus su ettevõttes on raha olemas, kuid otsustad hoopis eraisiku alt investeerida maksad isegi 3x tulumaksu :).
1. Võtad ettevõttest dividendidena raha välja, maksad
2. Investeerid kusagile ja saad dividendidena raha, maksad
3. Võtad raha investeerimiskontolt välja ning summalt, mis ületas sissemakseid, maksad.

kristi

Karl, siin on aga tegelikult üks nüanss veel – see, et mis tempoga sa kunagi raha välja võtma hakkad – eraisikuna investeerimiskontolt sama palju kui sisse paned võtad ilma makse maksmata välja, ehk alguses raha välja võttes ei maksa sa tulumaksu, samas ettevõtte alt maksad esimesest eurost. Seda mudelit saab veel keerulisemaks ajada 🙂

Illimar

See on huvitav nüanss tõesti. Lisaks mõte – kui oled juba arvestatava aktsiakapitali kogunud, siis kas üldse hakkad seda maha müüma? Äkki eladki puhtalt dividendidest?

Ehk siis näiteks 20 aasta pärast on aktsiates 1,5 mln €, oletame, et saad 5% dividenditootlust aastas, seega saad aastas 75000€ dividende, millelt on tulumaks juba tasutud. Neid dividende enam ei reinvesteeri, vaid võtad tarbimisse.

Nagu aru saan, siis eraisikuna sellisel juhul enam makse nende pealt maksma ei pea. Kuidas aga ettevõtte puhul? Kas läheb tulumaksuga maksustamisele või siiski kehtib siin see dividendide topeltmaksustamise vältimine, ehk kui ettevõte A maksab ettevõttele B dividende ja nende pealt on tulumaks juba makstud, siis kui ettevõte B maksab eraisikule need dividendid edasi, enam täiendavat maksustamist ei toimu?

kristi

Kahjuks siinkohal läheb topeltmaksustamiseks. Topeltmaksustamist saab vältida ainult siis kui omad vähemalt 10% ettevõttest (noh, see võib ka omaette eesmärk olla). Muidu eks paljudel on strateegia ka selles, et ettevõtte sees raha ära kulutada enne kui tekib üldse mõtteid selle koha pealt, et välja võtmisel tekiks kohustus raha maksta 🙂

Madis

Tere Kristi!

Plaanin luua endale nö. pensionifondi, ehk ostan iga kuu erinevaid indeksaktsiad.
Ilmselt LHV poolt pakutav kasvukonto võiks olla selleks sobilik?

Küsimus on selles, kas oleks seda mõistlikum teha läbi ettevõtte või eraisikuna? ( Teoreetiliselt ei plaani raha välja võtta mitukümmend aastat).

Vastused

kristi

Tere, Madis!

Kasvukonto on päris tore toode. Tema kasulikkus sõltub sinu investeeringute mahust küll – kui suudad iga kuu 500++€ kõrvale panna, siis oleks vast mõistlikum juba otse osta indekseid. Mina ise panen igakuiselt aktsiatesse sellest vähem, siis on kasvukonto ka tasudelt ok.

See, kas kasvukontot kasutada ettevõtte alt või mitte sõltub sellest, et kuidas/kust tuleb enamik sinu sissetulekut. Kuna mina nt investeerin kinnisvarasse ja ühisrahastusse ettevõtte alt, siis palgaraha läheb aktsiatese. Mulle meeldib ka aruandluse lihtsus. Kui aga kõik sinu sissetulek tuleb ettevõttesse, siis oleks mõistlik juba erinevaid variante kaaluda – võttes arvesse seda, kui palju raha igakuiselt juurde lisad. (Kui see summa on päris suur, siis ettevõtte alt oleks juba mõistlikum nt IB konto teha kus on kordades madalamad ostutasud, selle asemel et kasvukontot kasutada. See on mul mõttes kui kunagi ettevõtte alt aktsiaid osta – teha IB konto.)

Merilin

TumS § 391. Üüri arvestamine

Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.

Ehk siis ka eraisik saab kulusid maha arvata.

Vastused

kristi

Tere, Merilin!

Jah, seetõttu kirjutasingi, et efektiivne maksumäär on 16%. Samas selle kasutegur on väike – eelkõige kuna maksustatakse kogu saadud üür (ei saa nt pangalaenu maha arvestada) ning nt kui 200€/kuus on üür, siis maksuvõit kokku on 2400/aasta pealt ainult 100€ – see katab üldiselt kindlustuse ära, aga mingit remondikulusid sinna sisse küll ei mahu.

Merilin

Aga arvestades, et varem polnud midagi, siis ikka suur hüpe edasi 🙂 Samas kui pangalaenu pole, siis puhas võit, kui remonti saad tulumaksuvabalt teha 🙂

Vastused

kristi

Ma olen veidi optimistlikum, et hüpe võiks siiski suurem olla. Kui ikka nt vannituba on vaja renoveerida, siis sellest 100st eurost on päris vähe kasu. Aga jah neile, kellel on üks korter ja väga palju sellega tööd pole, neile on puhas võit.

Märt

Tere, Kristi!

Lugesin su postituse paar korda läbi ja seoses sellega tekkisid mõningad kommentaarid ja küsimused, mille kohta oleks hea sinu poolt ja ehk ka blogi lugejatelt tagasisidet saada.

1) Punkt 2 all on kirjas:”Kui plaanid, et sellest saab sinu lisasissetulek, siis on veelgi ilmselgem, et kuidagi on sul vaja ettevõttesse ka reaalselt vaja raha teenida – omaniku raha sisse laenamine suures mahus ei ole mõeldav”

Siinkohal küsiski, et miks omaniku sisselaenatav raha ka suurtes mahtudes ei oleks mõeldav ning mis küsimusi/ probleeme võib see tekitada?

Pigem on seda isegi vaja just ettevõtte alt kinnisvarasse investeeringuid tehes. Teise näitena teen mahukamaid aktsiainvesteeringuid laenates ettevõttese raha ning teenin aktsiatehingutelt kasumit. Laenu saan tagasi maksta eraisikule, kuid kasumi arvelt saan teha edasi investeeringuid või siis ettevõttest välja võttes pärast maksude tasumist.

2) Punkt 2 all on kirjas:”Üheks võimaluseks on seda teha dividende makstes, teine võimalus on seda teha endale palka makstes”

See on üks väheseid postitusi ja artikleid (mis mulle on silma jäänud), kus mainitakse ettevõttest raha välja võtmist töötasu maksmise kaudu. Rõhutan seda seetõttu, et üldiselt räägitakse ettevõtte alt investeerimisel raha väljavõtmist dividendide kaudu ja arvan, et enamus alustavaid investoreid seetõttu ka sinnapoole meelt mõlgutab (ja miks ei peakski kui dividendidelt makstav tulumaks on kordades odavam kui töötasult makstavad maksud). Samas ei ole tõenäoliselt võimalik kuidagi võtta ettevõttest välja ainult dividende, sest tulu saamiseks on reaalselt tööd tehtud ja nii näeb seda ka EMTA. Miinimumpalga maksmine on ka pigem libedal teel käimine. Seega võib tekkida (ja pigem tekib) ainult dividendide väljamaksmisel olukord, kus EMTA nõuab ka sotsiaalmaksu ja muude töötasuga seotud maksude tasumist, mis teeb juba teenitud tulu väljavõtmise väga kalliks. Olgu samas öeldud, et siiski on üldises plaanis töötasu + dividendide kaudu tulu ettevõttest välja võtmine soodsam kui eraisiku alt investeeringuid tehes.

Kristi, mis sinu plaan pikaajaliselt on ettevõtte alt investeerides?
Kas on mingid võimalused siiski dividendidega tulu ettevõttest välja võtta ja kas kellelgi on sellega kogemusi?

Olen kuulnud, et kui on näiteks mingi teenuse vahendusfirma või eelmises punktis mu aktsiate investeerimise näide ettevõtte kujul, siis võiks olla ettevõttest tulu välja võtmine ainult dividendide kaudu isegi reaalne.

3) Mainitud on ettevõtte alt investeerides aruandeid. Kas siinkohal mõtled raamatupidamise aastaaruannet või tekivad ühisrahastuse, aktsiate või kinnisvara puhul ka automaatselt lisaaruanded EMTA, Statistikaameti, Finantsinspektsiooni vms asutuse ees?

4) Ühisrahastuses juriidilise isiku all on tekst “Küll aga on siin läbivalt päris suur probleem raamatupidamise jaoks algdokumentide leidmisel. Mõni portaal on juba mõistlike Exceli tabelite loomiseni jõudnud, aga vähemalt kahe portaali puhul on vaja kanne teha õigel hetkel tehtud screenshoti põhjal”

Kas sa saaksid öelda, mis portaalidest täpsemalt on jutt ja kui sa screenshoti portaale ei soovi välja tuua, siis äkki saaksid nimetada need portaalid, kus ettevõtja peale on mõeldud ja mis annavad sobivad Exceli tabelid?

5) Ühisrahastuses juriidilise isiku all on tekst “Lisaks on võimalik pankrotistunud laenud nt järelturul müües kahjumisse arvestada, või teha regulaarseid ülevaateid ja osa raha laekumine ebatõenäoliseks hinnata. Tegemist on igakuiselt võimenduva võiduga, mis on pikas perspektiivis väga suur.”

Kas sa saaksid siinkohal tuua välja, mida üldises pildis annab ettevõtte puhul pankrotistunud laenude kahjumisse arvestamine ja mille arvelt mul sellel puhul võimendus ja võit tekib?

Arusaadav, et eraisiku puhul pean kogu intressi pealt maksma iga aasta tulumaksu ja intressist ei saa arvestada pankrotistunud laene maha, kuid ettevõtte puhul ma lihtsalt ei maksa makse niikaua kui tulu ettevõttest välja võtan.

Vastused

kristi

Hei, Märt! Aitäh kaasa mõtlemast. Ütlen kohe alustuseks, et ega siin lõplikku tõde ei ole – räägin oma kogemusest ning sõltuvalt situatsioonidest on võimalikud igasugused variandid.

1) Ettevõttesse raha sisse laenamine pole otseselt ‘halb’ ega ei tekita probleeme. See on pikas perspektiivis lihtsalt ebaefektiivne – laenad sisse maksujärgset raha, mida sõltuvalt sissetulekust ei ole ilmselt jalaga segada. Minu arvamus on, et on lihtsam teenida ettevõttesse mingi tegevusega 100€ tulu kui enda palgale lisaks 100€ neto teenida. Oma aja müügil on lihtsalt mingil hetkel lagi ees. Kui juba ettevõttesse raha sisse laenata, siis laenaksin sisse võõraste raha ning enda raha panustaks aktsiatesse. (Muidugi kui tõesti on eraisikuna raha jalaga segada, siis pole probleemi ka selle ettevõttesse laenamine kui sa midagi muud asjalikku sellega ei tee. Selliseid inimesi on aga pigem ma arvan väikeinvestorite seas vähe).

2) Ilmselt lähiajal dividendide debatt muutub aina teravamaks. Kuigi omanikul on õigus lõputult oma ettevõtte jaoks tasuta tööd teha, siis kui me räägime ideest, et saavutada finantsvabadus, siis on keeruline ilmselt argumenteerida, et sinu investeeringute/vara haldamine ei ole ettevõtte alt sinu töö. Kindlasti oleks võimalik lõputult piiri peal mängida ja ainult dividendidega tegeleda, aga minu isiklik arvamus on see, et ma olen esiteks riigilt saanud märkimisväärselt teenuseid, mille eest mul ei ole probleemi neile makse maksta; teiseks kuna plaanin täielikku finantsvabadust (ehk päevatööd poleks), siis mina loeksin siiski ettevõtte tegevuse juhtimist oma päevatööks ja oleksin ka sellise seaduse tõlgendamisega rahul. Ei maksaks ilmselt ka miinimumpalka – see pole minu meelest tõeline vabadus kui sa piiri peal pead käima, et suudaks finantsvabaduse piiril olla – minu meelest kogu finantsvabaduse idee juurde käib ka võimekus panustada nii ühiskonda kui riiki (noh, eks siit tuleb välja et ma olen pigem maailmaparandaja tüüpi).

3) Aruannete puhul mõtlen seda, et enamikel investoritel on plaanis teha see ühemehe ettevõtte, kus on ainult aastaaruanne vaja esitada. Kui aga reaalselt hakkad tulu teenimiseks ettevõtlusega tegelema, siis päris kiiresti tuleb rohkem asju teha. Jah, ühelt poolt on Statistikaameti põnevad aruanded, mida nad saadavad, aga kuna minu ettevõte on KM kohuslane, siis on igakuised 1K tehingute aruanded, KM aruanne, TSD kui palka maksad jne. Ehk pikas perspektiivis kui ettevõtlus veidi rohkem ette võtta, siis on raamatupidamise maht veidi muu kui lihtsalt korra aastas paberite viimine raamatupidajale.

4) Head Exceli tabelid saab Bondorast, Mintosest, ja isegi Twinost. Omarahas tuleb sisuliselt teha screenshot, sest mingit muud aruannet ei saa. Moneyzen on ka problemaatiline, seal on alles viimasel ajal tulnud OK aruanne. CrowdEstatel on ka hetkel puudujääke dokumentide puhul (nt osalised tagasimaksed, seal pole hetkel võimalik portaalist dokumenti saada kande kohta). Estateguru on eraisiku all, seal ei tule hetkel meelde, milline aruande võimekus on. Viventor on ka hetkel suhteliselt screenshoti põhine, kuigi seal ka areneb aruandlus.

5) Pankrotistunud laenude puhul tuleb mõelda nii, et sa maksad sisuliselt justkui “ette” tulumaksu ühisrahastuses ja pankrotid tasakaalustuvad lõpus. Saad hiljem tagasi põhiosa, mis kompenseerib intressi eest makstud tulumaksu, aga kui see viivitus on väga suur, siis tuleb tagasi tulnud raha juba diskonteerida ja selle väärtus on väiksem sulle sisuliselt (loodan, et on loogiline mõttekäik, pean arvuti tagant lippama.)

Joonas

Tere,

Selline küsimus, et kui olen palgatöötaja ja alustan investeerimist eraisikuna kasutades investeerimiskontot ja ühel hetkel tekib mõte osa investeerimiskontol olevast varast (aktsiad ja raha) investeerida näiteks kinnisvarasse asutades selleks OÜ ja kasutades investeerimiskontol olevaid aktsiaid omakapitali sissemaksuks OÜ-sse. Kas, siis peab maksma nüüd juba OÜ omanduses olevatelt aktsiatelt tulumaksu vastavalt investeerimiskonto reeglitele või on võimalik OÜ alt kõik aktsiad maha müüa ja saadud tulu täielikult edasi investeerida kinnisvarasse ilma eelnevalt saadud kasumi (müügi hind – sissemaksed investeerimiskontole) pealt tulumaksu maksmata ?

Tänud,
Joonas

Vastused

kristi

Tervist, Joonas!
Sul on siin mitu küsimust koos, aga lihtsustatult nii – mitterahalise sissemakse puhul kirjeldavad äriseadustiku § 142-143, mida saab sissemakseks kasutada ja kuidas seda hinnata.

Oluline on aga lisaks ka Maksukorralduse seaduse § 84, mis ütleb nii: Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Ehk tegelikult on sellist lahendust kasutatud, ent kiire google kasutamine andis, et sellesama tegevuse üle (aktsiad mitterahalise sissemaksena) on olnud mitu kohtukaasust, mis on pikkade vaidlusteni jõudnud just sellesama paragrahvi tõttu. Seega soovitan edasi uurida, kas see on võimalik, aga selge oleks et tegemist on võimalusega tulumaksu maksmist vältida, ehk ise ei panustaks selle peale.

Joonas

Selge, tänud vastamast, maksuameti esindaja kaldus ka pigem selle seisukoha poole, aga kindlalt öelda ei osanud. Aga küsin, siis niimoodi, et kui investeerin ainult Balti aktsiatesse iga kuu 1000-2000 euri, siis kuidas kõige mõistlikum toimetada oleks ? Endale tundub OÜ natuke mõistlikum just seetõttu, et mingi hetk oleks mõistlik riske hajutada ja osa rahast kinnisvarasse paigutada.

Tänud
Joonas

Vastused

kristi

Keegi ei takista sul ju oma ettevõttele laenu anda omanikuna (st mure nagu ma saan aru on selles, et sul on raha eraisikuna käes). Annad 0%-ga omaniku laenu, saad ettevõtte sees aktsiatega toimetada ja kui kunagi müüd ja raha välja võtad, siis maksad omaniku laenu tagasi (seda ju ei maksustata kuidagi) ja alles siis kui dividende võtad tekib maksustamise kohustus. Niikaua kuni firmas raha sees on, siis võib see seal tiksuda ükskõik mis instrumendis, vahepeal mingit maksukohustust ei ole.

Madis

Tere, Kristi!

Suured tänud väga põhjaliku postituse eest. Alustasin hiljuti väikese kõrvalprojektiga, mille raames sai loodud ettevõte. Põhitegevuse kaudu on oodata igakuiselt ettevõtte kontole 100-200€ ning muid kulutusi peale raamatupidaja poolt tehtava aastaaruande pole. Sooviks aga raha igakuiselt edasi investeerida, mistõttu tundub ühisrahastuse variant hetkel kõige reaalsem. Kui palju selline soov maksma võib minna, arvestades raamatupidaja igakuise töömahu suurenemist? Praegune raamatupidaja, kellega koostööd teen, ei soovi selle teemaga tegeleda. Seega oleks ilmselt mõistlik pöörduda raamatupidaja poole, kes on ühisrahastusega juba sina peal.

Oleksin väga tänulik tagasiside eest.

Tervitades,
Madis

Vastused

kristi

Tere, Madis!

Kui sa pole käibemaksukohustuslane (ehk igakuist aruandlust pole vaja teha), siis tegelikult ühisrahastuse kajastamine ei suurenda väga märkimisväärselt raamatupidaja töömahtu. Kuna üldiselt kanded käivad üldkandena (mitte laenud üksikuna, vaid kogu portfelli kohta), siis iga portaali kohta, mis su portfellis on esindatud tuleb tegelikult juurde ainult käputäis kandeid – portaali raha lisamine, laenu põhiiosajäägi kajastamine, intressitulu kajastamine jne. Ehk see sõltub, millise hinnasüsteemiga raamatupidaja võtad – kui tegemist on kannetepõhise arvestusega, siis arvesta igakuiselt väikse lisakuluga.

Kui pikemas plaanis ettevõtte alt investeerid, siis tasuks tõesti kohe võtta raamatupidaja, kes on teemaga sina peal, siis ei pea sa hakkama raamatupidamist kunagi üle andma kellelegi, kes oskab (olen ise selle protsessi läbi käinud ja päris tüütu oli). Esialgu võib tunduda, et raamatupidamiskulu on võrreldes intressituluga veidi suur, aga pea meeles, et kuigi intressitulu igakuiselt suureneb, siis raamatupidamiskannete arv jääb samaks, ehk raamatupidamise kulu / teenitud tulu suhe muutub kogu aeg sinu jaoks atraktiivsemaks.

Madis

Tere ja aitäh selgitava vastuse eest. Oskate ehk soovitada mõnda sellist raamatupidajat, kes nende asjadega kursis oleks ja kelle hinna/kvaliteedi suhe on mõistlik?

Ette tänades,
Madis

kristi

Tere, Madis!

Eks hinna ja kvaliteedi suhte hindamine ole keeruline. Soovitaksin sul muidu Facebookis nt Finantsvabaduse grupist uurida mõnda raamatupidajasoovitust, kes ka ühisrahastusega tegeleb, eriti kui su mahud väga väikesed on. Minu raaamatupidaja võtab ka muidu kliente juurde – koduleht arveldaja.com

Kristiina

Tere

Tegin endale 2013.aastal LHVsse arvelduskonto ning 2015.aastal ostsin esimesed aktsiad ja sain ka esimesed dividendid. Paraku ei olnud kursis et pean seda kontot deklareerima kui investeerimiskontona. Kas pöörduda praegu saatma Maksuametile tehingute raporti? Või oodata ära tuludeklaratsioon 2017?

Väljamakseid pole teinud ehk siis maksukohustust pole otseselt tekkinud veel ning kontot kasutan ainult investeerimiseks.

Tänan igasuguse info eest 🙂

Vastused

Kristiina

*Kas peaks praegu saatma Maksuametile tehingute raporti?

kristi

Tere, Kristiina!

Sul tuleks muuta siis eelnevate aastate deklaratsioone. Seda saab teha aga minu teada ainult kohapeal nn käsitsi, ehk automaatselt sa neile raportit saata ei saa. Seega võta Maksuametiga ühendust ja küsi, et mida peaksid tegema selleks, et eelmiste aastate deklaratsioone muuta.

Kristiina

Tere jälle

Tänan Kristi kiire vastuse eest!
Kirjutan ka kuidas mul läks, juhul kui kellelgi sama mure.
Ka hilinejatel lastakse kenasti investeerimiskonto deklareerida läbi e-maksuameti ja ei pidanud kohale minema.
Helistasin EMTA infonumbrile ning rääkisin oma murest ning seejärel avati mulle nädalane ligipääs 2015. aasta tuludeklaratsioonile ning kõik vajalikud lahtrid said täidetud (nö käsitsi ehk automaatselt enam raportit ei saanud saata).
Ilmselt kohale oleks pidanud minema siis kui asi puudutab üleeelmise või veel vanema deklaratsiooni muutmist, aga kuna hakkasin otseselt kasutama investeerimiskontot ikkagi eelmisel aastal, siis anti luba ka virtuaalselt muuta 🙂

Vastused

kristi

Oh, kui tore, kui inimesed ka tagajärgi jagavad! Aga tore teada, et saab ka lühiajaliselt tagantjärgi digitaalselt teha, kui kellelgi teisel mure on, siis oskan vastust anda, mis saab kui deklareerimata jäänud on!

Jaanus

Tere Kristi.
Leidsin investeerimise enda jaoks kuu-poolteist tagasi ja olen nüüd lugenud erinevaid selle teemalisi artikleid ja postitusi. Investeerimisraadios alustasin kohe esimesest saatest ja täna jõudsin enamvähem aasta vana saateni. (rääkisite aastavahetusest 🙂 ) Igatpidi mõnus kuulamine ja vägagi hariv. Olen ka teinud esimesed proovid nii Bandoras kui ka Twinos. Kuid ma ei ole aru saanud sellest eraisiku tulumaksust.
Kirjutasid ülalpool – “Nimelt hakkab siin mängima rolli pankrotistunud laenude hulk, mida ei ole lubatud kuidagi maha arvestada; ning teisalt see, et intressitulu tuleb deklareerida kalendriaasta järgi, ehk tegelikult maksad sa makse juba siis kui tegelikult pole midagi veel väga teeninudki”
Kas ma saan siit aru, et pean tulumaksu maksma prognoositavate intresside eest? Või maksan maksu ikkagi reaalselt laekunud intressidelt? Twinos olen hetkel saanud nt. 8 senti intressi ja midagi tuleb enne 31.12 kindlasti veel. Samas on ka 2 laenu punased ja sealt on saamata 2 senti. Kui täna lõppeks aasta, siis kas tulumaksu tuleks maksta 8 või siis 8+2 = 10 sendi pealt.
PS. Summa on küll hetkel tühine, kuid kuskilt tuleb ju alustada.
Igatahes jõudu tulevikuks ja loodan selle kuu jooksul jooksul kuulata ära selle aastased raharaadio osad ja jõuda lõpuks Teiega sünkrooni. 🙂
Tänan ette, kui leiad aega vastata.

Vastused

kristi

Tere, Jaanus!

Üks arvutuslik näide:
Investeerid 100 eurot, mis makstakse sulle tagasi kahe aasta jooksul igakuiste maksetega 5 eurot, ehk kahe aasta lõpuks oled saanud 120 (ehk 20 eurot intressi). Esimese aasta lõpuks oled saanud kätte näiteks 60 eurot – 45 eurot põhiosa ja 15 eurot intressi. Maksukohustus on maksta 15 euro pealt tulumaks – 20% läheb riigile. Näiteks aga teise aasta alguses läheb laen pankroti, ning rohkem makseid ei tule. Tagantjärgi sa saamata jäänud põhiosa eraisikuna tuludest maha arvestada ei saa ning kuigi sa hetkel eraisiku maksuloogika järgi ole teeninud tulu – 15 eurot, mida maksustati, siis praktikas sa ju ei ole tulu teeninud vaid oled tegelikult lausa kahjumis. Ehk sa maksad küll reaalselt laekunud intresside eest, aga see ei ole sisuliselt veel alati tulu (kuigi tulumaksuseaduse järgi justkui oleks). Sinu näite puhul tuleb ikka 8 sendi pealt maksta.
Twino puhul see pole selles suhtes oluline, et seal on buyback ning põhiosa ostetakse tagasi. Bondoras aga pankrotistumisi juhtub, ehk sa lõppkokkuvõttes maksad makse nii, et su maksumäär tuleb sisuliselt 20%-st kõrgem.

Jaanus

Vau….nii kiiret vastust ei osanud oodata. Vastab tõele kui sa saates ütlesid et oled suur telefoni ja interneti inimene 🙂
Aga kui nüüd teemasse tulla, siis hea ja selge vastus. Kui tõepoolest laen tagasi ei tule siis on kahjum tõesti kiire tulema. Kui võib küsida kui suur on sinu pankrotistunud laenude keskmine % oma investeerimise ajaloos? Kas see võiks sinna 20% juurde jäädagi?

Vastused

kristi

Õigel hetkel tabatud, ma enne magamaminekut vaatan kommentaarid üle 🙂 Üldplaanis tarbimislaenude pankrotistumise ennustamisel saab kasutada eelkõige Eesti Panga poolset statistikat. Ühisrahastuse puhul Twino jt buyback mudelid toimivad veidi teise loogikaga, sest seal läheb teisest otsast korralik kiirlaen välja (100-200%), ehk pankrotimäärad võivad ka kõrgemad olla. Bondora puhul on üldplaanis OK, et mingil hetkel stabiliseerub portfell seal u 10-15% “punaste” peal ära ja samal ajal kui otsast neid veidi juurde tuleb, siis hakkavad vähemalt osad esimesed ka tagasimaksed tegema – osad maksavad kõik raha tagasi, osadest ei tulegi mitte midagi. Bondora baasilt on raske veel järeldusi teha, sest minu Bondora portfell on 4 aastat vana, ehk paljud laenud alles nüüd hakanud maksma. Üldplaanis tasub arvestada, et 2-3-5% portfellist võib olla neid, mis on täiesti must maa – ehk mitte midagi ei tule tagasi. Ülejäänust aga mingi tempoga ikka hakkab laekuma. Lõplikku tulemust näeb aga siis kui portfelli “eluiga” on läbi – võlgade tagasi maksmine või hoopis aegumine on üldiselt pikk protsess, ehk minu portfellil on veel kõvasti minna enne kui lõplikud järeldused saab teha.

Toomas

Olen Teie blogi jälgija ja investeerimisraadio kuulaja. Alustasin investeerimist Twino portaalis. Annan laene välja ainult buyback garantiiga, mis tagastab hapuks läinud laenud koos intressidega. Portfelli suurus on 2000 eurot ja laenude suurus on 10 eurot. Küsimus on selline, et kas peab ikka maksimaalselt hajutama, nagunii hapuks läinud laenud makstakse välja koos intressidega.

Vastused

kristi

Tere, Toomas!

Selleks puhuks kui kunagi buyback ära kaob võiks mingit mõistlikku hajutatuse taset siiski hoida (noh 100-200 laenu).

Marko

Tere!
Palun veelkord puust ja punaseks:
Et kui ma olen pannud näiteks viimases kommentaaris välja toodud Twinosse nt 10000€ nö prooviks. Investeerisin selle prooviks üheks kuuks ja peale seda 10000€ Twinost uuesti välja, jättes Twino kontole vaid laenudest kongunenud intressitulu. Kas siis hoolimata sellest, et ma seda intressitulu pole oma pangakontole kandnud, pean ma selle intressitulu deklareerima tuludeklaris ja maksma tulumaksu?
Lisaks veel eelkõnelenud Toomase küsimusele, et kas/mis mõttega hajutada Twinos buyback garantiiga tagatud laenude vahel oma summat 10€ kaupa. Kui laen on buyback garantiiga tagatud(lisaks makstakse välja ka intress), siis pole ju erilist vahet, kas sa võtad kogu laenu enda hallata, või võtad 2000€ puhul 200 10€-st laenu.

Vastused

kristi

Tere, Marko!

1) Ühisrahastus ei kvalifitseeru investeerimiskonto loogika alla, ehk tulumaksuseaduse järgi maksad tulumaksu teenitud intressilt – vahet pole, kas kandsid kontolt välja või mitte, intressi teenimise fakt on toimunud. Ehk pead maksma tulumaksu teenitud intressilt ja viiviselt.
2) Kui usud 110%, et mitte ühelgi tingimusel kunagi buyback ära ei kao sinu investeerimise ajal, siis pole erilist põhjust hajutada. Kui aga usud, et on mingi väike võimalus selleks, siis pigem tahad olla rohkemates laenudes kui ainult ühes kui kunagi reaalne tagasinõudmine käima läheb (pluss kui soovid väljuda portaalist, siis väiksemaid tükke on lihtsam müüa kui ühte suurt).

Marko

Tere taas!

Rõõm teada, et ka vanadele teemadele veel vastuseid tuleb 🙂
vastus nr 1) Aitäh! Sattusin täna lugema ka mõnede päevade tagust äripäeva, kust sain sarnase vastuse.
vastus nr 2) Twinol ei ole sellist asja nagu järelturg- ehk et, kui soovid oma laenust välja saada, siis see läheb tavalisele turule, kust teised saavad siis jupi kaupa selle välja osta, nagu tavalise laenu(või siis nö. esimese ringi laenu). Eriti viimasel ajal, kus neil üldse laenude valikuga kitsas on.
Teoreetiliselt juhul kui Twino peaks ära kaotama buyback garantii sinu laenu pealt, siis ilmselt kaotaks ta selle ära ka nii mõnegi teise laenu pealt, mille tulemus oleks tõenäoliselt suht sama traagiline hoolimata, kas sul on 200 laenu või 5 laenu. just saying… 🙂
Aga siiski suured tänud!

Illimar

Küsin korra veel selle loogika kohta, et kui mul tuleb sissetulek ettevõtte kaudu, kas siis oleks igati mõtekam investeerida aktsiatesse ettevõtte alt? Mulle endela tundub nii, sest kui näiteks ettevõte saab 2000€ kuus, siis makstes see endale palgaks, jääb järgi ca 1200€, mida saan investeerimiseks kasutada. Samas investeerides otse ettevõte alt, saan aktsiaid osta kogu selle 2000€ eest.
Ehk siis olen justkui koheselt pea 80% kasumit teeninud, piltlikult öeldes.

Kuidas dividendimaksete puhul aga siis maksustamine välja näeb? Keegi mainis, et ka ettevõte puhul dividendide topeltmaksutamist ei ole?

Vastused

kristi

Tere, Illimar!

Ettevõttest ei pea raha palgana välja võtma – võid ju maksta ka dividende, siis on maksumäär 20%. Eraisikuna on investeerimiskonto üldiselt siiamaani olnud mõistlik valik, nüüd uue valitsuse maksupaketiga võib olukord keerulisemaks minna. Ettevõtte all aktsiate hoidmise puhul on aga plussiks see, et vajadusel saad lihtsalt erinevate varaklasside vahel raha liigutada ning tõesti kui arvega ettevõttesse raha sisse saad, siis ei pruugi olla mõtet seda välja võtta. Kahjuks vähemalt Balti aktsiate puhul on aga ettevõtte alt topeltmaksustamine raha välja võttes – topeltmaksustamist ei toimu ainult siis kui omad rohkem kui 10% ettevõttest, millest saad dividende.

Illimar

Tõsi, dividendidena firmast raha välja võttes on eraisikuna asjatamisel rohkem jumet. Samas seda Karli toodud tabelit kasutades on näha, et kui enamiku kportfelli kasvust moodustab kapitalikasv, siis on mõistlikum ikkagi ettevõtte kaudu investeerida.

Teine huvitav nüanss on see, et mis täpsemalt 2018. aastast dividendide maksustamisega sündima hakkab. Nagu hetkel aru saan, siis eraisiku jaoks sisuliselt midagi ei muutu, isegi kui ettevõte maksab 14% tulumaksu (stabiilsete dividendimaksete puhul), siis eraisik peab 6% juurde maksma, ehk kokku ikkagi 20% tulumaks. Samas ettevõte puhul säästaks selle 6% ja saaks selle reinvesteerida.

kristi

Uue maksupaketi kohta ei ole jah kahjuks infot ja ilmselt detaile enne sügist ka oodata pole. Lisaks sellele, et on maksuerisus eraisik vs jur isik dividendide maksustamisel, on uues maksupaketis ka selline tore idee, et sissetulekuks loetakse kõike tulumaksustatud sissetulekut – ehk kui oled eraettevõtja kes võtab dividende või investor, kes saab dividende, siis see hakkab sinu tulumaksuvaba miinimumi vähendama (iseasi veel kuidas see IK süsteemiga ühildub). See saab olema korralikuks löögiks paljudele just väikeettevõtjatele, kes muidu saavad mingist töökohast regulaarselt palka, sest lisasissetulek vähendab TM miinimumi.

Anette

Olen nüüd rohkem uurinud-lugenud investeerimise kohta, soovin alustada ühisrahastusest. Eile lugesin, enam ei leia aga üles täpset kohta, et vast väiksemate summadega tasub alustada eraisiku alt. Sellest ka minu küsimus. Nimelt, minu plaan on järgmine aasta.poolteist investeerida iga kuu 50-200€ ühisrahastusse, seejärel liikuda edasi vaikslt uute varaklassideni. Ettevõttes poleks investeerimine ainus tegevusala, samas ei too veel teised kaks tegevust veel sisse, et saadud tulu investeerida. Seega, esialgu plaanin anda ettevõttele igakuiselt 0%’ga laenu. Kas mu plaan on mõtekas või peaksin esialgu siiski investeerimist alustama eraisikuna?

Vastused

kristi

Tere, Anette!
Kui plaanid püsivalt edasi investeerimisega tegeleda, siis ei ole mõtet eraisikuna alustada. Eraisikuna on alustada mõistlik neil, kes pole kindel kas üldse tahavad asjaga tegeleda (ehk õpivad-katsetavad enne kui lõpliku otsuse teevad) ja kellel summad tõesti väga väikesed (<50 euro kuus võib raamatupidamise aja- ja rahakulu olla suurem kui maksuvõit). Kui panustad ca 200 eurot kuus ühisrahastusse, siis on juba maksusääst märkimisväärne ja tasub kohe ettevõtte alt asi ette võtta, eriti kui pikaajalised plaanid paigas.

Kristo

Tere Kristi
Olen investeerija Omarahas eraiskuna ja kuna on juba väike portfell tekkinud (~3000 eurot), siis avastades hilja ettevõtte alt investeerimise sooviksin sinu arvamust, kas sellel on jumet või tasub lihtsuse mõttes jätkata eraisku alt (Laene üle kahjuks tõsta ei saa eraisikult OÜ’le)? Kui suur võiks tulla eeldatav kahju sellest kui jätkaks eraisikuna või siis neelata mõru pill ja hakata tegelema edasi OÜna ja sent sendi haaval rahad välja võtta?
“Lisaks on võimalik pankrotistunud laenud nt järelturul müües kahjumisse arvestada, või teha regulaarseid ülevaateid ja osa raha laekumine ebatõenäoliseks hinnata.” – Kuna omarahas järelturg puudub, siis see vist sellele portaalile edasi ei kandu? Kas ainsad erinevused Omarahas investeerides olekski igaastased intressi maksmised vs OÜ’na maksude edasi lükkamine?
Tuhat tänu ette ära ja naudin igat teie investeerimisraadio osa kui ka blogi postitust! Suur aitäh motiveerimise eest ja vabandan kui olete juba mõnele sellisele küsimusele eelnevalt vastanud.

Vastused

kristi

Tere, Kristo!

Eraisiku puhul on täiesti konkreetne “hind” tegutsemisel. Esiteks – maksad iga-aastaselt 20% tulumaksu teenitud intressilt. Lisaks kaotad selle pealt, et pankrotistunud laene ei tohi eraisikuna maha arvestada. Näide: Annad laenu 10 eurot, mille pealt makstakse tagasi 5 eurot põhiosa ja 5 eurot intressi, ning siis läheb laen pankroti. Eraisikuna maksad 5 euro pealt 20% tulumaksu – ehk 1 euro, ning lõppkokkuvõttes oled 10 eurot põhiosa pealt saanud tagasi 5 eurot põhiosa + 5 eurot intressi – 1 euro tulumaksu = 9 eurot. Ettevõttena kannad kaotatud põhiosa lihtsalt kuludesse ja mingeid maksukohustusi ei teki enne kui dividende välja ei võta, eraisikuna lihtsalt kurvastad.
Omaraha puhul ei ole seis nii hull, sest vahemikus 60-80% põhiosast maksab tagatisfond pankrotistunud laenudelt tagasi, ent siiski iga-aastane intresside pealt makstav tulumaksusumma kasvab päris kiiresti ja see on raha, mida muidu oleksid saanud reinvesteerida. Näiteks kui teenid aastas 1000 eurot intressitulu, siis eraisikuna maksad sõltumata sellest, et kas raha oled välja kandnud portaalist või mitte 200 eurot tuimalt tulumaksuks, ettevõttena saaksid selle 200 eurot aga reinvesteerida – mida suuremaks kasvab portfell, seda karmimaks kasvab vahe. Kui plaanid tõsiselt investeerimise ette võtta, siis ei ole sisuliselt ühtki argumenti hetkel, miks eraisikuna tegutsemist jätkata. (Pluss, uue tulumaksuvaba miinimumi arvestuse puhul hakkab tm miinimumi mõjutama kõik tulumaksustatav tulu – ehk kui näiteks teenid 1000 eurot palka, ja teenid lisaks ühisrahastusest intressitulu, siis see hakkab vähendama sinu tulumaksuvaba miinimumi uuest aastast! Kui teenid nii palju, et sulle tulumaksuvaba miinimumi ei arvestata, siis ei ole see punkt oluline.)

Kristo

Suur aitäh põhjaliku vastuse eest nii varajasel kellaajal. Kolin ettevõtte alla ära!

Karlis

Tere Kristi

Tekkis küsimus, et kas asjal oleks jumet, kui laenaksin eraisikuna igakuiselt enda ettevõttele 500€, et investeerida see erinevatesse varaklassidesse. Hetkel ei ole ideid, kuidas ettevõttele veel tulu hakata teenima. Kas on midagi, millega peaks veel arvestama? Kas võin lõputult ettevõttele eraisikuna raha laenata?

Vastused

kristi

Tere, Karlis!

Omanikuna võid ettevõttele lõpmatult raha laenata. Mõistlik on laenata 0%-ga, ehk tagasi saad ettevõttelt sama palju kui sisse oled pannud. Ei ole kellelgi sellega veel probleemi olnud. Küll kunagi tuleb ka muu sissetuleku mõte.

M

Miks omanikuna ettevõttele intressiga laenu ei või anda? Näiteks 2%, millelt võetakse ka tulumaksu. Kas maksuameti jaoks oleks see mingi erisoodustus vms?

kristi

Jah, otseselt ei ‘pea’, parandasin selle ‘võid’ vastu, sa põhimõtteliselt võid omanikuna anda intressiga laenu (pead õigustama ilmselt intressimäära), aga see on suhteliselt ebamõistlik – maksad sama palju kui siis kui dividendidena raha välja võtad, seega mingit maksusäästu seal pole ja ettevõtte bilansis suureneb intressikohustus (sageli ei taha ju laenu aastaid-kümneid tagasi maksta).

Martiina

Tere Kristi! Lasin silmadega üle kommentaaride, kuid vist oma küsimusele vastust ei leidnud. Nimelt Tegin omale üsna äsja investeerimiskonto, millega olen ostnud ühe ETF’i osakuid. Kui nüüd oleks soov ühisrahastusega ka tegelema hakata (nt Omaraha või Estateguru), kas portaalide kontole kandes peaks sissemakse raha samuti tulema investeerimiskontolt või pole vahet? Kas ühisrahastuse puhul üldse jälgitakse neid asju ja lükatakse tulumaksu maksmist edasi?

Vastused

kristi

Investeerimiskonto on kasutatav ainult börsil noteeritud varade puhul. Ühisrahastuse puhul ei ole eraisikuna mitte ühtki maksusoodustust ega võimalust maksukohustust edasi lükata.

Algaja

Tere, Kristi!

Olen värskelt teist korda läbi lugenud Roosaare “Rikkaks saamise õpiku”, kolm aastat tagasi olen lugenud ka RSÕ esimest väljaannet, kuid siis ei jõudnud ma konkreetsete tegudeni. Nüüd aga olen suutnud oma ülimast riskikartlikkusest veidi üle saada ja sooviksin vaikselt parema tuleviku tarbeks samme astuma hakata. Eks siin taga on ka elukaaslane, kes vaikselt ühisrahastuses ja aktsiatega toimetab ning mulle RSÕ jõuludeks kinkis. 😉

Alustan minevikust. Oma isiklikku kulude-tulude Excelit olen pidanud alates 2013. aastast, enne seda tegin sama 2 aastat paberil. Ehk siis alustasin oma “raamtupidamisega” iseseisva elu alguses, kui astusin ülikooli (majandust õppima, kuid kahjuks spetsialiseerusin hoopis millelegi muule kui finantsmaailm ning tean sellest kõigest kahetsusväärselt vähe, vaatamata omandatud kraadile) ja tekkis oma raha, millega majandama pidin. Olen terve elu säästmist au sees pidanud, kuid varasemalt kasutanud sääste reisimiseks (tudengina), oma ettevõtte alustamiseks (töötan oma vabal ajal fotograafia alal) ja oma kodu sissemakseks (ostsime kapitaalremonti vajava korteri eelmisel suvel).

Nüüd olen seisus, kus töötan täiskohaga ning saan Eesti mõistes üpris tubli palka, mis võimaldaks mul kuludel silma peal hoides ja mõistlikult kulutades (õnneks olen olnud elu aeg “kooner”) peaaegu 50% oma selle töökoha sissetulekust säästa (eelmisel aastal oli see protsent veidi alla 45). Lisaks teen aeg-ajalt lisatöid käsunduslepingute alusel, samuti töötan oma vabast ajast fotograafia alal oma ettevõtte alt.

Kahjuks ei saa ma oma sääste suures jaos investeerida, sest nagu eelnevalt mainisin: ostsime kapitaalremonti vajava korteri, kuhu olen siiani suunanud kogu oma ülejääva raha. Remonttöid teeme ise, kuna vastavad oskused ja pädevused on elukaaslasel olemas. Mina elan selles remonditavas korteris sees, et mitte kulutada raha üürieluasemele. Elukaaslane töötab välismaal, et saaksime korteri remondi võimalikult kiirelt valmis, sest elamistingimused on siin üpris keerulised. Seega eesmärk on saada korter nii kiirelt valmis kui võimalik, kuna kaugsuhtes olemine ei ole kerge ülesanne. Praeguses tempos kulub kõigele ilmselt veel 1,5–2 aastat, arvestades sellise korteri remontimisel tulevaid negatiivseid “üllatusi”.

Hetkel on mul eraisikuna investeerimiseks vaba raha (lisatöödest teenitud raha ei ole hetkel kodu remontimisse suunanud) ca 1700€, kõrvale on pandud meelerahufond ca 4 kuu ulatuses (kui arvestada, et mul on laenumaksekindlustus ja koondamise puhul maksab kodulaenu kindlustus, siis koondamise puhul isegi ca 7 kuu meelerahufond) ja ettevõtte pangakontol on ca 3500€ raha, millest 2500€ on vaba raha (ettevõtte “meelerahuks” jätaksin ülejäänud 1000€). Eraisikuna tegutseksin edaspidi järgmiselt: 80% säästudest läheb kodu remontimiseks, 5% arvelt suurendaksin iga kuu veidi meelerahufondi ja 15% (aastas ca 1000–1200€, eeldusel, et suudan iga kuu 40–50% palgast säästa) tahaksin iga kuu investeerida/investeerimiseks kõrvale panna. Ettevõte teenib aastas kasumit ca 2000–2500€ (enamus sellest teenitakse hooajaliselt kevadest kuni kesksügiseni), töötajaid mul ei ole ja endale palka ei maksa.

Olen küll ennast erinevate blogide, internetiartiklite, Investeerimisraadio jm abil harida püüdnud, kuid olen siiski veidi kimbatuses, kuhu oleks minu praeguste vabade vahendite ja tekkivate vabade vahendite puhul mõistlik investeerida eraisikuna, kuhu ettevõttena. Eeldame, et mõned aastad ei ole mul plaanis tekkivat passiivset sissetulekut kasutada, vaid see investeerida.

Siiani on tundunud (puusalt tulistades, sest ma pole suutnud – ilmselt jääb investeerimisega seotud teadmiste taha – endale Excelit tekitada, millised kulud/tasud ja millises suuruses kaasnevad investeerimisega ettevõttena/eraisikuna), et mõistlik oleks ettevõttena tegeleda ühisrahastusega (muidugi pean uurima, mida raamatupidaja sellest arvab ja kuidas on lugu väljavõtete esitamisega, kui kasutada nt Mintost ja Twinot) ja eraisikuna indeksitega (Kasvukonto alt?) ja aktsiatega (investeerimiskonto alt). Sellisel juhul moodustaks ühisrahastus minu portfellis tunduvalt suurema osa kui aktsiad ja indeksid, sest ettevõtte alt saan ma absoluutväärtustes aasta jooksul tunduvalt enam säästa (kogu kasumi) kui eraisikuna (korteri remondi tõttu).

Kuna aga olen riskikartlik, tundub ühisrahastus mulle tunduvalt riskantsem tegevus kui dividendiaktsiatesse ja indeksfondidesse investeerimine. Mulle vähemalt tundub, et ühisrahastus ka veidi/omajagu tootlikum kui aktsiad või veelgi enam indeksfondid ning see korreleerub ju ilusti ka riskiga. Samas tundub juba ainult maksude teemale otsa vaadates, et ettevõtte alt aktsiate-indeksitega tegelemine ja eraisikuna ühisrahastusega tegelemine ebamõistlik (eraisikuna maksaks ühisrahastuse tulu pealt tulumaksu ja tulevikus ettevõtte alt dividende välja võttes maksaks dividendide pealt topelt tulumaksu, sest korra on ju aktsiatelt/indeksitelt dividende juba makstud). Lisaks veel juurde LEI koodiga seotud tasud ning samuti pole ma kindel, mida see raamatupidamisele kaasa toob.

Variandina olen mõelnud küll siiski jätta ühisrahastus ettevõtte alla ja aktsiate-indeksitega tegeleda eraisikuna ning ühisrahastuse suuremat osakaalu ja seega riski portfellis kompenseerida sellega, et ühisrahastuses paigutada raha maksimaalselt 6-kuulistesse laenudesse (pigem kuni 3-kuulistesse): kui Loan Originator läheb pankrotti, tabab mingi suurem finantskriis või lõhkeb mõni kinnisvaramull, siis ehk ei löö see portfelli nii tugevalt kui pikaajaliste laenude puhul. Kas see loogika tundub õige või on siin aspekte, mida algajana ei ole osanud arvestada?

Pikemaajalises perspektiivis võiks plaan olla eraisikuna mingil hetkel (pärast paari aastat, kui korteri remont enam 80+% säästudest ei vaja) hakata aktsiatesse-indeksitesse rohkem raha paigutama ja ühisrahastuse osakaalu portfellis seega väheneks. Iseasi, mis majanduses vahepeal nende 2+ aastate jooksul toimunud on. 🙂 Seniks võiks ehk investeerimiseks säästetud 80–100€ (15% säästudest) suunata igakuiselt (või 6 korda aastas, kas summa suurus on Kasvukontol oluline?) Kasvukontole indeksitesse ja lisateenistus panna kõrvale ja suurema portsuna (min 500€ kaupa, nagu olen aru saanud?) aasta lõpus suunata investeerimiskontole ehk aktsiatesse.

Arvestades minu vabu vahendeid ja investeerimiseks tekkivaid rahavoogusid ettevõttena ja eraisikuna, kuidas oleks mõistlik praegu käituda, et optimeerida kulusid ja saavutada mõistlik tootlus, arvestades minu riskitundlikkust? Usun, et sellele on raske vastata, aga kui saaksin kas või mõned konkreetsed suunised, mis aitaks minu olukorras otsustada (või otsustamiseks vajalik Excel kokku panna 😉 ), siis see oleks juba ka suureks abiks.

Vastused

kristi

Tere, Algaja! Eks siin õigeid vastuseid pole, aga mõni mõttekoht sulle. Kui soovid eraisikuna indeksitesse panustada ja eelkõige pikaajaliselt, siis kas oled kaalunud näiteks kolmandat sammast? LHV-l on enam-vähem OK kuludega indeksipõhine kolmas sammas, mis on täitsa mõistlikult hajutatud ning lisaks saad iga aasta panustatud summa pealt tulumaksutagastust. Sellega võrreldes on kasvukonto päris kallis toode, kuhu panustada.
Ühisrahastus tasuks kindlasti ettevõtte all hoida, sest eraisikuna on maksustamine päris karm. Enamik portaale annavad täiesti mõistlikke väljavõtteid, ning raamatupidamisest saab lasta koondkannetena igakuiselt raha läbi. Otseselt lühi-ja pikaajaliste laenude riskantsust on raske võrrelda, sest nt Mintose puhul on laenupakkujaid väga palju ja nende riskitase erinev – seetõttu tasuks pigem jagada erinevate laenupakkujate vahel, päris 1-3 kuuseid laene ei pruugi palju olla, aga kui investeerid laenudesse, millel on näiteks tagasiostugarantii, siis ei ole otseselt vahet laenu pikkuses – sa pead usaldama seda, et loan originator suudab oma tagasiostukohustust täita. Selleks, et see risk väiksem tasub nagu öeldud, raha veidi jaotada.

jansa

Tere
Mismoodi täpselt see tulumaksu maksmine siis käib eraisiku alt ühisrahastuses? Pean ise silma peal hoidma intressidel ja need sisestama tuludeklarisse? Samas võiksin ju need siis alles sisestada kui väljamakset teen?Siis ei peaks muretsema sellepärast et tulumaks makstud hapuks läinud laenude intressidelt? Või on maksuametil intresside ajalugu näha?
Teiseks huvitab see, et kui mul on toimiv OÜ, kuid sooviks investeerimiseks teist OÜd. Kas üks firma saab teisele samamoodi laenu teha nagu omanik saab? Ehk siis ühe firma raha investeerida teise firma kaudu.

Jansa

Tere
Mismoodi täpselt see tulumaksu maksmine siis käib eraisiku alt ühisrahastuses? Pean ise silma peal hoidma intressidel ja need sisestama tuludeklarisse? Samas võiksin ju need siis alles sisestada kui väljamakset teen?Siis ei peaks muretsema sellepärast et tulumaks makstud hapuks läinud laenude intressidelt? Või on maksuametil intresside ajalugu näha?
Teiseks huvitab see, et kui mul on toimiv OÜ, kuid sooviks investeerimiseks teist OÜd. Kas üks firma saab teisele samamoodi laenu teha nagu omanik saab? Ehk siis ühe firma raha investeerida teise firma kaudu.

Vastused

kristi

Tere, Jansa! Tulumaksuseaduse alusel tuleb ühisrahastuse intresside eest tulumaksu taluda iga-aastaselt. Ehk mitte väljamaksetel, vaid ka siis kui raha portaalis edasi keerleb. Hetkel Maksuamet ei ole veel otseühendust portaalidega loonud, aga tulumaksu mitte maksmine on teadlikult maksudest kõrvale hiilimine – maksuamet võib aga tagantjärgi nõuda maksmata tulumaks + viivis (peaks olema 21% aastas), nii et tasub ikka maksud ära maksta 🙂 Muidu tehniliselt jah kirjutad iga aasta tuludeklaratsiooni paar rida juurde. IT süsteemides on info ju igavesti olemas. Üks firma teisele võib raha laenata turutingimustel – ehk võtad vaatad EP lehelt, mis on ärilaenude intressid ja sarnase intressiga pead laenu andma.

Jüri

Tere,

Väga hea postitus, tänud!

1) Tekkis ka üks küsimus. Oletame, et mul on ettevõte(OÜ), mis tegeleb näiteks video/foto tootmisega lisaks palgatööle. Nüüd tekkis soov investeerida. Kas kasutada seda sama OÜ-d või oleks lihtsam/mõistlikum teha uus OÜ selleks puhuks ? Hoiaks erinevad asjad eraldi ja oleks lihtsam ?

2) Nagu aru saan, siis LEI koodi on vaja ainult börsil. Ühisrahastuses ei ole seda vaja ?

Tänud!

Vastused

kristi

Tere, Jüri!
Koos või eraldi – eraldi tasub hoida siis kui sinu ettevõtte äritegevusega kaasnevad mingid riskid – näiteks kui sul on töötajad (neile pead palka ikka maksma), sul on laenud peal (pead maksma isegi kui kehvad ajad), või on risk saada trahvi või kahjunõuet (nt osaled riigihankel, mingi ärisaladuse avaldamise trahv, tähtajast ülemineku trahv vms). Kui tegemist lihtsa ettevõtmisega kus niisama oma aega ja oskuseid rahaks teed, siis ei ole äririsk (eriti alguses) tõenäoliselt eriti suur. Kui vaja, siis saab hiljem teha tütarettevõtte, kus sees äritegevus toimub.
LEI kood on jah ainult aktsiabörsidel vajalik.

Martin

Tere, olen lugenud siit ja sealt ja ka kogu siinse kommentaariumi läbi aga üks asi on jäänud seoses investeerimiskonto ja aktsiate ostuga segaseks – kui dividendid maksustatakse juba enne väljamaksmist, miks soovitatakse nende ostu teha investeerimiskonto alt? Sel juhul toimuks teine maksustamine ka raha investeerimiskontolt välja võttes?

Vastused

kristi

Tere, Martin!

Juba maksustatud laekuvad dividendid loetakse investeerimiskontole sissemakseks, ehk dividende investeerimiskontolt välja võttest uuesti maksustamist ei toimu.

Martin

Tere, tänan. See moment, kui nad investeerimiskontole kantakse, polegi probleemne, kuid kui sealt tulenev raha investeerimiskontolt välja tõsta (tavakontole, kasvõi 20 aasta pärast), siis ei tehta ju enam vahet, mille arvelt väljamakse sissemakseid ületas ja väljamakse masustatakse?

kristi

Ma täpselt ei saa su loogikast küsimusel aru.
Maksad aastate jooksul 10000 euri sisse inv. kontole, saad 5000 euri dividendi aastate jooksul. Välja saad võtta siis tulevikus 15000 maksuvabalt. See, mis järjekorras ja mis raha välja võtad pole oluline. Dividendide laekumine maksukohustuse sisu ega suurust ei muuda. Kui näiteks dividendid laekuksid teisele kontole, mis poleks investeerimiskonto, siis panid 10K sisse, saad 10K välja võtta, dividendide eest mingit jooksvat kohustust teisel kontol poleks. Nullsumma mäng. Väljatõstmise ajal pole küsimust, kuna samas mahus kui div-i said, saad välja tõsta.

Martin

Tänan, see oli minu loogikaviga.

Jürto

Tervist, esmalt suur tänu fantastilise blogipostituse eest! Selgitaksin veidi enda olukorda ja siis küsiksin mõningad asjad üle enne, kui langen enda OÜ loomise maailma:

Mul on Korter 1, mis on laenuga võetud ja mille igakuine makse on 240€. Äsja sai ostetud Korter 2 laenuga, mille igakuine makse on 343€. Korter 1 üürin välja 450€ eest. Ma sooviksin katta võimalikult palju mõlema korteri igakuisest laenusummast tulust, mille saan Korter 1 üürimisest.

Hetkeseisuga on mul arusaam, et eraisikuna maksustataks mind 20%-ga 450 eurose üüritulu pealt alates 80%-st (ehk siis 72 eurot 360 eurost), mille tulemusena jääks 378€ kätte. See kataks ilusti ära Korter 1 laenu tagasimakse ja jääks 138€ ülegi, et maksta osa Korter 2 laenu tagasimaksest.

Nüüd, kui ma tahaksin seda kõike teha läbi ettevõtte (mille asutaksin osakapitali sisse maksmata), millele ma olen andnud kasutamisõiguse läbi tasulise kasutamislepingu (on ehk näidiseid säärase lepingu kohta?) JA ma tahaksin osa tulust jätta ettevõttesse sisse, et kasutada seda Korter 1 vannitoa täielikuks renoveerimiseks, siis kas ma olen õigel teel järgneva arvutusega?
– tahaksin igakuiselt jätta 75€ ettevõttesse sisse
– see tähendab 375€ suurust väljamakset ettevõtte tulust, mida maksustataks 20% maksumääraga ehk iga kuu läheks sellest tulust 75€ riigile ning 300€ jääks laenude tagasimakseks
– 300€ kataks ära Korter 1 laenu tagasimakse ning 60€ jääks Korter 2 laenu tagasimakse jaoks; oluliselt rohkem vaja siis enda põhitöö palgast juurde võtta, et Korter 2 laenu tagasi maksta
– aasta lõikes jääks ettevõttesse sisse 900€ (75*12), mu enda kulutus Korter 2 laenu tagasimaksmiseks suureneks eraisiku stsenaariumist 205€ (343-138) pealt 283€ (343-60) peale; vahega 78€ kuus/936€ aastas

Seega, olen ma õigesti aru saanud, et ma saaksin kasutada ettevõttes olevat raha, et renoveerida üüripinna vannituba JA saada tagasi 20% tehtud kulutustest vastavalt käibemaksuseadusele, kuna ma ei ole registreeritud käibemaksukohuslasena? See tähendaks, et ma saaksin kulutada ettevõttes oleva 900€ ning saada sealt tagasi 180€.

Küsimused:
1) Milline lähenemine tundub mõistlikum?
2) Kas mul on võimalik üldse ettevõttest nii ruttu raha välja saada? Juba kuu pärast asutamist võtaksin raha välja, et maksta tagasi laene.
3) Kas enne raha väljavõtmist on vaja teha majandusaastaaruanne või on see ainult juhuks, kui tahan dividende endale maksta?
4) Kas sellisel juhul, kus vannituba saab renoveeritud Korteris 1, kaotab see OÜ oma mõtte eeldusel, et OÜ sissetulekud ei laiene? Mul on potentsiaalselt avanemas võimalus teenida lisaraha konsultatsioonidega, mida heameelega võtaksin kui ettevõtte kasumina ja investeeriksin edasi läbi aktsiate/indeksfondide.

Vastused

kristi

Tere, Jürto!

Jah, eraisikuna 20% tm 80% üüritulult, ehk efektiivne maksumäär 16%.
Tasuta kasutamise lepingu näidiseid leiab otsinguga mitmeid, sõltub kui täpset lepingut tahad.

Ettevõtte puhul aga käibemaksu koha pealt oled valesti aru saanud. Käibemaksu saab küsida tagasi nendelt kuludelt, mis on tehtud käibemaksustatava tulu jaoks (nt lühiajaline üür). Pikaajalise üüri puhul ei ole tegemist käibemaksustatava tuluga, ehk käibemaksu tagasi küsida ei saa. Lisaks, ka selleks, et saaks nt lühiajalise üüri pealt käibemaksu tagasi küsida siis peaks ettevõte olema käibemaksukohustuslane, mitte km-kohustuslasel ettevõttel ei ole üldse õigust käibemaksu küsida. Saad küll ettevõtte raha kulutada remondiks, aga midagi tagasi seega ei saa.

Dividende ei saa määrata kui ei ole maj. aasta aruannet tehtud.

Inger

Kui on soov teha oma ettevõte ja selle kaudu avada konto IB, et investeerida ETF ja div aktsiatesse, siis kuidas näeb välja praktiline aruandlus EMTAsse?
Raha ettevõttesse tuleb läbi omaniku laenuga, ettevõtel muud tegevust ei ole (võimalik on tekitada konsultatsiooniteenusest laekuvaid sissetulekuid). Kas selline struktuur (omanik-ettevüte-IB-tulu-dividend) on mõistlik ja parem alternatiividest?
Mis ja kuidas on LEI ja kes seda saavad ja kas see on kulukas?

Tänan huvitava postituse eest

Vastused

kristi

Tere, Inger!

Mida sa EMTA-le aru anda tahad? Kui ettevõttel muud müügitulu pole, siis tegemist sisult holding-tüüpi ettevõttega. Esitad korra aastas maj. aasta aruande – müügitulu pole, tulu ainult finantsinvesteeringutest ja kõik. Mingit probleemi kellelgi sellest pole, selliseid ettevõtteid on tuhandeid. LEI koodi on vaja selleks, et oleks luba teha tehinguid – mina ise taotlesin Bloombergi kaudu, ca 60 euri taotlemine, 50 euri/aastas uuendamine. Üldiselt ainus koht kus eraisikuna tegutsemine suures plaanis mõistlik on, on kohalikud börsiettevõtted, kes dividende maksavad. Kui juba rohkem osta-müüa ja välisturge taha, siis niikuinii IB mõistlik valik + kui juba IB siis ettevõtte alt.

Rainer

Tere,

Kõik on enam-vähem arusaadav. Aga kui luua ettevõtte ainult investeerimiseks/kauplemiseks läbi välismaakleri, siis millise EMTAK koodi alla antud majandustegevus kvalifitseerub.

Ettevõtte loomisel on vaja ju tegevus määratleda?

kristi

Siis sobivad 64 algusega EMTAKid – 64301 näiteks. Võta EMTAK ette.

A

Tere, Kristi!

Oletame, et mu ainuke investeerimisstrateegia on palgatööga teenitud tulu investeerida aktsiatesse, teha seda 10-20 aastat (investeerides 10-20k aastas) ja siis elatuda dividendide pealt. Baltibörsiga on lihtne, mõistlik teha investeerimiskonto vahendusel.
Kahjuks jääb aga segaseks, mis vahe on välisturgudel aktsiaid omades IB kaudu eraisikuna vs IB kaudu ettevõttena? Ilmselge vahe oleks siis kui mul oleks ettevõte millesse laekub tulu aga see mul puudub.

Aitäh!

Vastused

kristi

Tere!

Välismaakleriga eraisikuna – pead tuludeklaratsioonis kajastama saadud dividendid ja ausalt päris tüütu töö. Lihtsalt investeerimiskontoga ka välismaakler ei ühildu lihtsalt, seega ostes-müües maksukohustus terendamas. Kogemus ka, et mõeldakse küll et ainult vaikselt dividendiaktsiaid tiksutatakse, aga sageli ikka üht-teist ostetakse müüakse ka ja siis vannud pärast tulu deklareerides 🙂 Pluss kui tahad varaklasside vahel raha liigutada, siis ettevõtte väliselt see ei ole väga lihtne.

Martin

Kui ma olen alustav pühapäeva investor( ühisrahastuses) ja olen aastaga portfelli kasvatanud 20 euri ja investeerinud seda edasi siis pean sellest teada andma maksuametile ning pean maku maksma sellepealt?Või 20 prossa maksan alles siis kui otsustan raha pangakontole panna?aitäh.

Vastused

kristi

Tere, Martin!
Eraisikuna pead iga-aastaselt oma tulu raporteerima ja tulumaksu maksma, sõltumata sellest, kas oled selle välja (kasutusse) võtnud. Taavi Pertman on kirjutanud super piltidega artikli/juhendi, kuidas ühisrahastuse tulu kirja panek deklaratsiooni välja näeb. https://rahafoorum.ee/kuidas-deklareerida-uhisrahastuse-tulusid/

Eduard Eljas

Tere Kristi.
Müüsin hiljuti oma kodu ja nüüd on mõte ehitada üks maja müümiseks. Olen arvestanud selle protsessi pikkuseks kindlasti alla 2 aasta. Seega olen küsimuse ees, kas teha seda eraisikuna või juriidilise isikuna (sel juhul teeksin selleks eraldi ettevõtte)? Enamus töödega saaksin ise hakkama seega tööjõu kulu on minimaalne.
Ette tänades

TK

Hi Kristi,

Hope you don’t mind me writing in English, my Estonian skills really suck.

For some time now, I’ve been looking into investing through a registered business in Estonia. At the moment, I’m trying to figure out if and how the business has the right to deduct potential investment losses.

A number of unofficial sources I’ve discovered, including you in your blog post, make a case that such losses are indeed deductible. This is also what Estonian Income Tax Act §32 to §35 (DEDUCTIONS FROM BUSINESS INCOME), in particular §32 subsections 1-3 and §35 seem to confirm, i.e. any business-related expenses, the purpose of which is to generate income, are not only deductible from positive income but also any remaining deductions are carried forward in business taxation, up to 10 years since they were first confirmed.

However, I wasn’t able to find information about how these deductions are actually realized. Will the business be allowed to pay tax-free dividends up to the amount of losses? Seems unlikely, but I can’t bend my mind around how to do it otherwise, as undistributed income tax remains at 0%.

Also I’d love to hear your take on the following two sources that I find confusing, if not conflicting, with what’s already been said above.
a) “There are no corporate tax rules for losses, as the taxation of corporate profits is deferred until the distribution of profits.” @ http://www.euraaudit.org/public_files/prodyn_img/estonia-1.pdf
b) “There are no rules regulating of how losses can be carried forward because only distributed profits are subject to income tax.” @ http://www.bdo.ee/en-gb/microsites/doing-business-in-estonia/tax-system/corporate-taxation

H

Tere,
Mul oleks küsimus selline , kui ma Eestis ei tööta,siis kas minu jaoks kehtib tulumaksu miinimum?
Kas ma võin teenida investeerimisega või üürimisega 500 eurot tulu niimoodi, et ma ei pea tulumaksu maksma?

Vastused

kristi

Tere, H!
Kui elad Eestis ja oled kohalik maksuresident siis jah ikka kehtib 500-eurone tulumaksuvaba miinimum. Kui teenid nt 500 eurot kuus üüritulu, siis aasta lõpus seda deklareerides näitab deklaratsioon, et maksukohustus puudub, kuna kogutulu jääb alla lubatud 6K.

Fred

Tere Kristi

Soovin hetkel hakata investeerima ühisrahastusse ja loon oma strateegiat. Kaalun ettevõte vs. eraisik. Tegin aga arvutused, mis näitavad, et nt. suunates 2000 eur iga-aastaselt mintosesse, saades ca. 12% intressi saaksin 6 aasta peale ettevõttena rakendades dividendimäära 14/86 netos hiljem 17189,02 (bruto 18178,02) eur ja eraisikuna makstes iga-aastaselt ka tulumaksu ära 16742,73 eur. Räägitakse, et targad investorid on kõik kolinud ettevõtete alla ja teevadki ettevõttele 0% laenu, sest mastaabisääst on väga suur võrreldes eraisikuna investeerides. Hetkel aga see 500-1500 sääst nii väga suur ei tundugi. Kas saaksid tuua välja need argumendid (maksud, pikaajalisus vms.), miks ikkagi ettevõtte alt oleks kõige targem hakata investeerima või ongi see ainult tulus kasutades ettevõtte enda maksueelset raha? Juhul kui leiad, et ma olen millegagi ka eksinud palun paranda mind. Tänud juba ette! 🙂

Vastused

kristi

Tere, Fred!
No ma ei tea, 500-1000 ei ole nagu maha visatud raha ju, ma säästaks küll kui saab seda teha. Eks seal hakkab mängima muidugi ka see, et sageli investeeringuid tekib ka muudesse varaklassidesse ja lõpuks tekib ka ettevõttele tulu (ja ettevõtte seest saab tega ka igasuguseid maksuvabasid kulusid).
Eraisikuna pead arvestama ka seda, et kaob õigus maksuvabale tulule jt tegurid. Lisaks on eraisikuna vara pärandamine lastele väga ebamõistlik tegevus (vara läheb 0 soetusmaksumusega). Ma hetkel paberi peal su arvutusi kontrollima ei hakanud, aga kui portfell aastas 1K tulu teenib, mis eraisikuna oleks tulumaksustatav, siis on ettevõtte alt tegutsemine numbriliselt ees ja see eelis käriseb iga aasta üha suuremaks liitintressi mõju tõttu. Kui räägime kogu eluks portfelli ehitamisest, siis on vahe lõpuks meeletu ning boonusena vaadates hetkel seadusandluse liikumist, siis eraisikuna võib eeldada aina rängemat maksukohustust.

Inger Romanenko

Tere Kristi! Sattusin lugema seda postitust ning mul tuli järjekordselt meelde üks dividende puudutav küsimus, millele pole kuskilt siiani vastust leidnud. Nimelt kui mulle investeerimiskontole kantakse nt Kaubamaja dividende, siis kohe läheb sealt maha ka tulumaks (kahes osas). Aga samas kuna tegemist on miinus märgiga, siis investeerimiskonto mõistes võetakse seda kui väljamakset ehk siis kas see pole nö topeltmaksustamine? Et mult võetakse juba ju tulumaks maha kontolt, aga samas see ka vähendab mu investeerimiskonto “saldot” nagu ma oleks sealt ise raha välja võtnud, aga tegelikult ju ma sellest ise mingit “tulu” ei saanud.

Ette tänades,
Inger

Vastused

kristi

Tere, Inger!

Kontrolli milline see kanne välja näeb reaalselt investeerimiskonto raportil, mida pangast näed. Mul endal kahjuks ei ole uue maksusüsteemiga tulnud inv kontole dividende, aga kahtleks et sellist ebaõiglust näed. See, et konto väljavõttel on aktsiate ost ju ka miinusmärgiga ei tähenda, et see investeerimiskonto raportis oleks väljamakse. Maksustatud dividendi sissemakse kontole ju loetakse sissemakseks ja suurendab saldot, seega seal ei tohiks olla arvestuslikku probleemi.

Inger

Tere

LHV-s raportit tehes kuvab need dividendide pealt võetud tulumaksud väljamaksena automaatselt. Saaksin ise sealt linnukesed ära võtta, et neid raportis ei oleks, aga kas tohib…olen aru saanud, et ainult tehingutasud võib välja jätta (mida raport juba ise ka automaatselt teeb).

Inger

Inger

Jätkuks..LHV-s leidsin sellise info. Ehk siis ikkagi lähebki see väljamaksena kirja vist.

“Eraisiku jaoks on mõlemad dividendimaksed investeerimiskonto sissemaksed. Lisaks tekib 14% maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse korral investeerimiskonto aruandesse väljamakse kanne eraisiku tasandil kinnipeetud tulumaksu summa ulatuses (7% brutosummast).”

Aivo

Tere, Kristi!

Selline küsimus, et kui mul on juba tegutsev ettevõtte millele tahaksin eraisikuna laenu anda ja seda raha investeerida, kas sellisel juhul on mingeid maksu- või muid nüansse, millega arvestama peaks?

Suur tänu!
Aivo

Vastused

kristi

Tere!
Omanik enda ettevõttele võib raha laenata palju tahab. Intress oleks mõistlik siis, et on 0. Eks nüansse selles suhtes, et tasub arvestada, et ega ettevõttes just pole mingeid olulisi äririske, mis teeks investeeringute sinna ettevõttesse paigutamise ebamõistlikuks.

Ranno

Tere
Kas ja kuidas on võimalik eraisiku kontol olevaid aktsiaid niiöelda üle anda ettevõtte kontole?

Vastused

kristi

Variante mitu, iseasi mis eesmärk. Otse müük võib olla tüütu/keeruline ja lihtsam võib olla eraisikuna müüa ja ettevõttena otsast alustada. Variant teha ka mitterahaline sissemakse, siis aga vaja inv konto raportis asjad korda saada hiljem. Lühike vastus: sõltub.

Julia

Hei, Kristi!

Kas ma saan õigesti aru, et investeerides eraisikuna ühisrahastusse, lähevad intressidelt kohe maksud maha ja kui ma kohe reinvesteerin neid intresse, siis järgmine aasta ma maksan jälle ka nende samade reinvesteeritud intresside pealt makse, ja nii iga aasta, muudkui maksan korduvalt makse kui reinvesteerin?

Tänud

Vastused

kristi

Tere, Julia!
Automaatselt ei lähe üldiselt maha midagi, vaid pead ikka ise deklareerima.
Investeerid see aasta nt 1000 eurot ühisrahastusse ja teenid nt 200 eurot intressitulu – selle pealt pead tasuma 20% tulumaksu (40 eurot).
Kui seda raha kasutusse ei võta, vaid nt reinvesteerid, siis on sul investeeritud kokku 1200 eurot ja nt selle pealt teenid intressitulu kokku 240 eurot – selle pealt pead tasuma 20% tulumaksu (48 eurot siinpuhku). Sisult ei ole tegemist korduvalt maksmisega – lihtsalt jooksvalt maksustatakse muudkui teenitud tulu.

R

Tere!

Olen investeerimisega alustamas ning soovin investeerida igakuiselt ca 30% oma palgatöö sissetulekust, aga lisaks on mul veel igal aastal ühekordne sissetulek juunis 3000€, mida siis ka investeerida tahaks (siiani olen sellest kokku kogunud meelerahufondi ja teinud sissemakseid III sambasse).

Kuna olen suurema osa info põhjal aru saanud, et pikaajalisema investeerimise puhul on seda mõistlikum teha ettevõtte kaudu, siis kas ikka soovitaksid seda tegelikult ka inimesele, kellel peale III sambasse investeerimise kogemus selle maailmaga puudub? Ettevõtet muud tulu teenima panna ka ei oskaks (pole sellist teenust/oskust, mida pakkuda) ja toimetaks siis omaniku laenu kaudu OÜ-s ainult investeerimisega. Kas aga on OÜ asutades siiski ka mingeid riske, mida eraisikuna toimetades ei ole või muud taolist põhjust, miks ikkagi just algaja eraisikuna tegutsema peaks? Hetkel plaanin vaikselt toimetama hakata Estateguru ja Mintos platvormidel, kunagi hiljem süvenen rohkem ka aktsiatesse (kui sul on soovitusi algajale selles osas, kus veel kätt proovida, siis hea meelega ootaks neid).

Vastused

kristi

Tervist!
Aga kui praegu veel õppimisfaasis oled, siis on eraisikuna ka okei alustada-tegutseda-õppida ja siis kui suurem kindlus tekkinud ja ka portfelli juba numbriliselt suuremaks kasvanud, siis saab alati ka ettevõtte alla ümber kolida. Praegu niikuinii esimene siht 15% läheb kolmandasse sambasse, sealt lisaks siis ülejäänud 15% selleks rahaks, millega õppida. Võid alati ju aasta-kahe pärast ümber mõelda kui soov raamatupidamise jt ettevõtte alt tegutsemisega seotud asjad huvi pakuvad.

Reimo

Tere Kristi!
Väga põnev ja hariv lugemine. Minul olukord hetkel järgmine. Mul on kodulaenuga ostetud 2 korterit, mida soovin välja üürida ning tulevikus sooviks kortereid juurde osta. Eraisikuna olen aga tupikus, sest rohkem kodulaenu ma ilmselt kuskilt ei saa ja sellist finantsi pole, et otse välja osta. Siit ka mõned küsimused. Oleks väga tänulik, kui leiad aega neile vastata:
1. Mis tingimused peaksid ettevõttena täidetud olema, et laenu saada korteri ostuks?
2. Millised on suures pildis laenutingimused ettevõttele? Mitmeks aastaks antakse ja mis intressiga? See ilmselt sõltub mitmest asjaolust, aga mingi suurusjärk
3. Mis variant oleks minu puhul mõttekam laenu saamise mõttes (kui neist üldse kumbki sobib, sellest ka küsimus number 1):
a. Annan need kaks korterit tasuta kasutamise lepinguga ettevõttele ja üürin need ettevõtte alt välja. Üüritulu välja ei võta, vaid investeerin läbi ettevõtte näiteks aktsiatesse et see seal niisama väärtust ei kaotaks. Aasta pärast annan ettevõttele laenu 0 intressiga näiteks 50k ja lähen panga jutule laenu saamiseks. See 50k oleks siis omaosalus näiteks 100k kinnisvara ostuks
b. Kasutan selle 50k ühe kodulaenu tasumiseks ja annan/kingin selle korteri ettevõttele. Teise korteri annan tasuta kasutamise lepinguga ettevõttele. Tulud jätan nagu eelmise variandi puhulgi ettevõttesse ja aasta pärast lähen panga jutule laenu saamiseks. Omaosalust siis justkui polekski, vaid saaks olemasoleva korteri tagatiseks anda.

Reimo

Tere Kristi!
Väga põnev ja hariv lugemine. Minul olukord hetkel järgmine. Mul on kodulaenuga ostetud 2 korterit, mida soovin välja üürida ning tulevikus sooviks kortereid juurde osta. Edasi olen aga tupikus, sest rohkem kodulaenu ma ilmselt kuskilt ei saa ja sellist finantsi pole, et otse välja osta. Mõtlen ettevõtte loomisele ja siit ka mõned küsimused. Oleks väga tänulik, kui leiad aega neile vastata:
1. Mis tingimused peaksid ettevõttena täidetud olema, et laenu saada korteri ostuks?
2. Millised on suures pildis laenutingimused ettevõttele? Mitmeks aastaks antakse ja mis intressiga? See ilmselt sõltub mitmest asjaolust, aga mingi suurusjärk
3. Mis variant oleks minu puhul mõttekam laenu saamise mõttes (kui neist üldse kumbki sobib, sellest ka küsimus number 1):
a. Annan need kaks korterit tasuta kasutamise lepinguga ettevõttele ja üürin need ettevõtte alt välja. Üüritulu välja ei võta, vaid investeerin läbi ettevõtte näiteks aktsiatesse et see seal niisama väärtust ei kaotaks. Aasta pärast annan ettevõttele laenu 0 intressiga näiteks 50k ja lähen panga jutule laenu saamiseks. See 50k + kogunenud üüritulu oleks siis omaosalus näiteks 100k kinnisvara ostuks
b. Kasutan selle 50k ühe kodulaenu tasumiseks ja annan/kingin (ma veel seda täpselt ka ei tea, kuidas seda teha saab) selle korteri ettevõttele. Teise korteri annan tasuta kasutamise lepinguga ettevõttele. Tulud jätan nagu eelmise variandi puhulgi ettevõttesse ja aasta pärast lähen panga jutule laenu saamiseks. Omaosalust oleks siis kogunenud üüritulu ulatuses ja lisatagatiseks saaks olemasoleva korteri panna.

Vastused

kristi

Tere, Reimo!

Üldiselt peaks firma 1-2 aastat vana olema, et pank näeks rahavoo ajalugu (vähemalt üks kinnitatud maj. aasta aruanne).Ideaalis võiks olla ka muud tulu kui ainult üüritulu, sest 2 korteriüüritulu veel vähe, et erilist usaldusväärset muljet pangale jätta. Firmatele üldiselt esimene laen tuleb 10a graafikuga, umbes 5% intressiga, umbes 50% sissemakse. Ettevõttesse korterit sisse liigutada kui soovid on võimalik nt mitterahalise sissemaksena, see üks võimalus – loe Robby/Bobby blogist.

Reimo

Tänan vastuse eest ja vabandan, et kaks korda sama küsimust postitasin. Eile kirjutatud postitust ei näidanud täna ja arvasin, et see ei läinud läbi.
Kas muu tulu alla võiks sobida see kui ma kogu oma aktsiaportfelli eraisiku alt maha müün ja uuesti ettevõtte alla kolin (ca 100k)? Muud tulu ma hetkel ei oskaks ettevõttesse tekitada.
Mis sa arvad, kas a või b variandi puhul on teise ees eelist pangalaenu saamisel või pole seal erilist vahet?

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ