Miks ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna?
Kui investeerimisega alustad, siis ei oska sageli erinevaid nüansse maksustamises ja varade halduses ette näha. Samamoodi hakkasin mina nii ühisrahastuses kui aktsiates tegutsema kõigepealt eraisikuna. Esiteks olid summad, millega alustasin, niivõrd väikesed, ettevõtet sel hetkel polnud ning polnud ka piisavalt teadmisi ja julgust, et kohe ettevõtte alt tegutsema hakata.
Praeguseks on aga väga palju muutunud, alustades sellest, et on kordades rohkem juhendeid, kogemuslugusid ja kasvõi arutelugruppe ning teisi investoreid, kellelt saaks nõu küsida selle kohta, mida ja kuidas teha.
Ma pole kindel, kas ma päris teistmoodi valikuid teeks, kui saaks uuesti alustada, sest õppisin ära mitu olulist nüanssi maksustamise kohta, ent praeguseks olen jõudnud sinna punkti, kus investeerin aktsiatesse ettevõtte alt, mitte eraisikuna*. Kuna selle kohta tuleb palju küsimusi, siis kirjutan ka pikemalt lahti, miks ma sellise valiku olen teinud. Nagu lugedes ka välja tuleb, siis erisus pole üldiselt ainult puhtalt eraisik versus ettevõte, vaid pigem eraisik + kohalik pank versus juriidiline isik + välismaakler.
*Tärniga siinkohal, kuna eraisikuna oman muidugi kolmandat sammast.
Maksuerisused ettevõtte ja eraisiku alt tegutsemise puhul
Kui investeerimiskonto kunagi loodi, siis oli selle aluseks ju tegelikult kõik see, mida juriidiline isik juba teha sai. Nimelt ettevõtte sees aktsiatesse investeerimise puhul võid raha keerutada lõpmata palju ilma, et mingisugune maksukohustus tekiks. Tulumaksu (või muid makse) pead tasuma alles siis, kui raha ettevõttest välja võtad.
Samuti, erinevalt eraisikust ei mõjuta ettevõttesse laekunud dividendid sinu aastast kogutulu. Kui su aastatulu on piisavalt kõrge, et sul tulumaksuvabastusele õigust pole, siis see ei ole oluline, ent osadel inimestel tuleb seda siiski arvesse võtta.
Seega on minu valik ettevõtte alt tegutseda suuresti seetõttu, et saan vältida kõiki tobedusi, mis kaasnevad eraisikuna investeerimisega oma tegevuse deklareerimisel. Kes sel aastal tuludeklaratsiooni täitis ja eraisikuna aktsiainvesteeringuid omas, sai kindlasti kogeda seda tobedust, kui segane uue süsteemiga kõik jälle on, mis eelnevate aastate jooksul oli paika loksunud. Ei julge ka kindel olla, et edaspidi keegi mingit imelist maksumuudatust ei leiuta, mis eraisikuna tegutsemise veel keerulisemaks teeks.
Ligipääs erinevatele instrumentidele
Siinkohal ei ole eraisikuna ja juriidilise isikuna tegutsemisel tegelikult mingit vahet. Instrumendid, mis on ühele kättesaadavad, on seda ka teisele, peamiselt sõltub see hoopis sellest, millist maaklerit tegutsemiseks kasutad.
Näiteks uute regulatsioonide valguses kadus Euroopa (väike)investoritel lihtne võimalus investeerida USA börsil noteeritud ETF-idesse. Ligipääsu ei ole ei eraisikutel ega ka juriidilistel isikutel, seega siin erilist vahet pole. Samamoodi on nii eraisikul kui ka juriidilisel isikul mõlemal võimalus kasutada investeerimiseks võimendust, aga eraisikuna on selle deklareerimine teiste investorite pealt kuuldu põhjal parajalt tüütu.
Tasude arvesse võtmine
Esimene suur rahaline erisus jookseb sisse sellesse, et mida ja kuidas saavad investorid tuludest maha arvata. Kui tehingutasud saab teatud tingimustel ka erainvestor oma tulust maha arvestada (olen aru saanud, et tingimuseks on see, et investeerimiskontol peab selleks olema tehtud kasumlik müügitehing, et võiks midagi maha arvestada), siis ausalt ka - sellele küsimusele olen aastate jooksul saanud erinevaid vastuseid.
Mida aga eraisik ei saa maha arvestada on igakuised haldustasud. Kui investeerimiskontol investeerid, siis kõik haldustasud arvestatakse väljamakseteks. See tähendab, et eriti, kui näiteks välisturgudele investeerida soovid, siis on juba rahaline erinevus aastate jooksul väga suur.
Valuutavahetuse erisused
Siinkohal ei ole erisus selgelt juriidilise isiku ja eraisiku vahel, vaid pigem veidi teenusepakkujate põhiselt. Milles on iva – eraisikuna kasutatakse sageli investeerimiseks kodupanka. See tähendab, et ka valuutavahetuse teeb pank ise automaatselt ära.
Milles on probleem – kurss, millega pank teeb valuutavahetuse ei ole teps mitte see, mis hetkel keskpanga kursiks on. Seetõttu võib investor, kes soovib USD investeeringuid teha, iga investeeringu puhul arvestada kuni 1,5% varjatud tasuga, mis tekib valuutavahetuse pealt.
Sellest tasust pääsemiseks tuleb oma investeeringud kolida välismaakleri juurde. Näiteks Interactive Brokersi puhul maksad valuutavahetuse eest konkreetse tasu (2 eur) ning vahetad ise turukursiga. Kui vahetad korraga rohkem kui 200 eurot dollariteks on see tulemus tõenäoliselt juba kindlasti sama hea, kui mitte parem, kui mõne kohaliku panga kaudu tegutsedes.
Miks aga eraisikuna välismaakleri juurde ei minda on seetõttu, et välismaakleri süsteem tegelikult lihtsalt investeerimiskonto süsteemiga ei integreeru. Teoreetiliselt saab seda kasutada, kui iga tehingutulu kohe investeerimiskontole tagasi kannad jms tegevusi tehes, ent see vaev ja ajakulu ei ole siinkohal mõistlikud.
Kui ettevõtte alt investeerides räägitakse alustuseks sellest, et oh, kui suur on iga-aastane 50 eurot maksev LEI koodi uuendamine, siis, kui panna see võrdlusesse valuutavahetusest kaotatud rahaga ja järgmises punktis mainitud tehingutasudega, siis ilmselt LEI koodi tasu ei ole enam nii üüratult suur.
Tehingutasude suurus
Samamoodi nagu valuutavahetuse puhul on siin ka erisus pigem teenusepakkuja baasil, aga eraisik sageli välismaakleri juurde tegutsema ei koli. Kohalike pankade puhul, mida eraisikud kasutavad on tavaline teenustasu USD aktsiaostul selline 10 euro kanti. See tähendab, et selleks, et hoida tehingutasu alla 1% peab minimaalne ostu suurus olema vähemalt 1000 euro kandis. See ei ole väike summa, mida jooksvalt kokku koguda.
Kui võtta võrdluseks IB tehingutasud, siis seal on standard tehingutasu USD aktsiate puhul – 1 dollar! Kui veidi vaeva näha ja hindasid seadistada, siis on võimalik tehingutasu miinimum tuua lausa 35 sendi peale. See tähendab, et selleks, et tehingutasu jääks alla 1% on vaja osta vaid 50 dollari eest – võid enda tuju parandamiseks iga paari päeva tagant midagi osta ilma, et teenustasude üle muret peaks tundma.
Lisaks ei ole IB puhul vaja maksta igakuist haldustasu aktsiate omamise eest, mis kohalike pankade puhul teatud portfellisummast tekib.
Portfellijuhtimise lihtsus
Seda punkti ma sageli ei näe kedagi mainimas, aga kui portfellis on rohkem kui üks instrument, siis tasub mõelda ka sellele, et kas ja kuidas on vajadusel võimalik raha instrumentide vahel edasi-tagasi liigutada.
Näiteks, kui leiad endale kinnisvaraobjekti ning soovid sissemakse jaoks müüa maha aktsiad - kui aktsiad on eraisikuna investeerimiskontol, siis täismahus konto tühjaks tegemine tähendab sulle kohest maksukohustust. Samamoodi vastupidi, kui näiteks tahad müüa korteri ja teenitud tulu panna aktsiatesse, siis selleks, et raha saada firmast välja ja seda eraisikuna investeerida on samamoodi maksukohustus ees.
Kuna peale aktsiate kõik muud investeeringud on alati mõistlik ettevõtte all hoida (kinnisvara, laenud, idufirmad), siis varem või hiljem, kui portfelli ümber korraldad tuleb see küsimus sul ette. Kui oled eraisikuna alustanud ja ühel hetkel plaanid ümber kolida, siis ega muudmoodi ei saa, kui eraisikuna tulumaks ära tasuda investeerimiskontot tühjaks tehes (või kasutada lahendust, et jätta viimane ots „tiksuma“).
Portfelli pärimine
Kuna enamik meie investoreid on väga noored, siis ka pärimise teema jääb sageli tähelepanuta. Kui on aga soov oma vara järeltulevatele põlvedele jätta, siis tasub olla teadlik sellest, et ettevõtte sees varade pärandamine on kordades lihtsam ja maksuoptimaalsem kui eraisikuna omatud vara pärandamine.
Kui eraisikuna pärandada oma aktsiad, siis järeltulijate jaoks, isegi kui aktsiad liiguvad nende investeerimiskontole, loetakse aktsiate soetusmaksumuseks 0 eurot. See tähendab, et kui nad midagi aktsiatest müüvad, siis tuleb maksta tulumaks sisuliselt kogu müügihinna põhjal.
Kui pärandad oma vara, mis on ettevõtte sees, siis, kui näiteks järeltulijad soovivad portfellis raha ümber liigutada, ei pea nad koheselt ükskõik, mis tehingu pealt tulumaksu maksma, vaid võivad rahulikult varadega tegutseda. Lisaks on näiteks alaealiste laste puhul lihtsam ka varasid hallata kui need on ettevõttes sees, selle asemel, et lapse nimele laekunud varadega midagi teha.
Mis summast on ettevõtte alt tegutsemine mõistlik?
Eks siin peab igaüks mõtlema, kui palju ja kui ruttu ta planeerib oma portfelli panna ning millise suunaga oma portfelli üles ehitab. Lihtsam on öelda ilmselt, millal on eraisikuna tegutsemine mõistlik, sest see on mõnes mõttes selgem.
Eraisikuna tegutsemine on mõistlik siis, kui:
- sa ei planeeri portfelli kunagi väga suureks kasvatada (lisad portfelli 1-2K aastas);
- sul ei ole huvi USD aktsiate ostmise vastu (ehk pole vaja valuutat vahetada);
- sa ei soovi kasutada keerulisemaid instrumente (võimendus, optsioonid);
- sa ei tee oste väga tihedalt (tehingutasud selle võrra vähem olulised);
- sa ei plaani Baltikumist väljuda (siis pole vaja haldustasusid kaaluda).
Kõikide muude juhtude puhul tasuks tõsiselt siiski kaaluda ettevõtte alt ja just välismaakleri kaudu tegutsemist. Kui praegu on summad väikesed, siis mõtle veidi pikemas perspektiivis – milline on sinu portfell 3 või 5 aasta pärast? Kui sa oled tõsiselt finantsvabaduse suunas püüdlemise ette võtnud, siis võiks siinkohal olla mõttekoht.
Kui tunned, et tahad antud teemaga süvitsi minna, siis olen loonud järelvaadatava veebiseminari "Ettevõtte alt investeerimine".
Samuti oleme koos Märten Kressiga teinud välismaakleri (Interactive Brokers) kasutamise kohta kaks veebiseminari, mille leiad järelvaatamiseks veebiseminaride sektsioonist.
Kui tunned, et tahad investeeringute maksustamisest rohkem teada, siis olen kirjutanud e-raamatu formaadis ka Alustava investori maksuspikri – leiad selle poest.
Blogipostitus uuendatud 23.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Olen sellest teadlik, lihtsalt see pole nii suur argument, et teistpidi mõjutada. Kui aga nagu allpool välja toodud – ainult väikeste summadega baltikumi (suuresti ju div aktsiad) puhul on eraisik täitsa OK. Kui juba rohkem portfelli üles ehitad, siis tõenäoliselt on seal ka kapitalikasvu + ka ettevõtte sees kulusid, mis selle “kahju” topeltmaksustamisest neutraliseerivad.
Mismõttes ei saa ETF osta ? Alles hiljuti sai soetatud taaskord :
Vastused
Enamik USD kauplevatest indeksfondidest ei ole enam euroopa investoritele ligipääsetavad kuna uuele investorkaitse regulatsioonile vastamiseks ei teinud vajalikku dokumentatsiooni. Seetõttu regasid enamik suuri fondivalitsejaid alternatiivsed fondid EUR-is (nt IVV asemel SXR8 jt) Ei ole sinu nimetatud fondiga kursis, äkki nemad siis tegid ära vajalikud asjad kui kättesaadavad on.
Tere! Millise maakleri kaudu toimetad? Vaatasin huvi pärast IBs antud instrumenti ja minu jaoks on see lukus…
ettevõte puhul tasuks vast ära mainida ka kaasnevad raamatupidamiskulusid.
ehk siis kui silmas pidada raamatupidamiskulusid, lei koodi ja dividendide topeltmaksustamist siis teatud investeerimistrateegiate puhul ei pruugi ettevõtte alt investeerimine kõige mõistlikum olla
Vastused
Tere, Marko!
Kui ettevõte tegutseb, siis see väike lisakulu mõni kanne aktsiatehingute pealt ei mõjuta oluliselt raamatupidamiskulu. Kui ettevõttel tegevust pole, siis 1x aastas raamatupidamise kulu ei ole üleliia suur või sellega saab soovi korral investor ka ise hakkama. Väikese portfelli puhul ei ole pigem see ajakulu seda väärt, et raamatupidamist hallata ja ettevõttega tegeleda (nt nende juhtude puhul, mis all välja tõin ei ole olulist rahalist võitu, seega pole mõtet ka vaeva näha).
just-just… ma olen üsna kindel, et suurem osa antud blogi lugejaid võib lahterdada väikese portfelli haldajateks ning seega nõuanne ettevõtte alt investeerida pole kõige relevantsem
Tere,
Olen eesti finatsblogisid / podcaste jälginud ligikaudu aasta ja minu jaoks on olnud pikka aega üllatav, et terminit ‘reinvesteeriv/accumulating ETF’ ei tooda kunagi ühegi võimalusena välja.
Reinvesteerivad ETF’id on olemas kõikvõimalikest suurematest indeksitest ning nad on veidi väiksema jooksva kulumääga kui dividende väljamaksvad alternatiivid. Ostes ning hoides neid ETF’e välismaakleri abil, saab ühendada välismaakleri odavuse ning tulumaksustamise edasilükkamise müügihetkeni.
Miinusena saab muidugi välja tuua, et see võimalus kehtib vaid ETF’dele (mitte üksikaktsiatele) ning kui tekib vajadus (või tahtmine) ETF’i müüa, siis pead tulu vahepeal maksustama. Samas ütleb olemasolev parim teadmine, et keskmisel investoril tasub just võimalikult vähe emotsioonidest liigutusi teha ning keskmine investor ei oska tõenäoliselt ka turust paremini üksikaktsiate väärtust hinnata. Seega on minu nägemuse järgi reinvesteeriv ETF väga hea võimalus pikaajaliseks portfellikasvatamiseks, mida millegipärast Eesti investorid ei tundu kasutatavat.
Kas põhjus on tõesti selles, et investorid hindavad esmatähtsaks igakuist reaalset rahavoogu? Või siis esineb usk enese võimekusse teistest turuosalistest targemaid otsuseid teha ning üksikaktsiaid ostes turu tootlust ületada?
Tunnistan, et mu kommentaar haakub blogipostitusega vaid osaliselt, aga olen seda pikalt mõelnud ning ilmselt sai viimaseks tilgaks karikasse.
Vastused
Tere, Juhan!
Sul on täiesti õigus, et maksuefektiivsem oleks investeerida fondidesse, mis ei maksa dividende välja vaid reinvesteerivad tulu. Aga, ma arvan, et on paar põhjust, miks neid ei valita 1) inimestele väga meeldib rahavoog ja dividendid, 2) ei viitsita otsida selliseid ETF-e välja, 3) ei osata hinnata kui suur selline maksumõju pikas plaanis on. Suur osa alustavaid investoreid investeerivad indeksitesse ka peamiselt läbi kasvukonto kus ongi piiratud valik. Võib-olla ei olda ka endas nii kindel, et enne rahast elama hakkamist ei hakata müüma.
Kui saad palka, mis jääb vahemikku 1200 -2100 € kuus ja lisaks saad ka dividende, siis lähevad nad sissetulekuna arvesse ning vähendavad maksuvaba tulu. Isegi kui on investeerimiskontol. See on ka sisuliselt topeltmaksustamine.
Vastused
Tere, Anne!
Jah, täpselt nii, kui sissetulek alla 2100 (ja eks tulevikus see piir kunagi ka tõuseb), siis on jah väike mõju maksukohustusele läbi kogutulu arvestuse.
Oli teemaks ka see, et kui peamine tulu tuleb ühisrahastusest, siis on ettevõtte peamine tegevusala laenuandmine mis tähendas suurt aruandlustkohustust (krediidiandja litsents?) ehk see Mees ja Koer OÜ peaksid omale leidma mingi muu tegevusala juurde, miks oleks suurema tuluga kui laekuvad intressid. On see endiselt nii, või võib rahus oma ainukese tuluna näidata ühisrahastuse intresse ja aktsiadividende ilma muud teenust kõrvalt pakkumata? Kristil on kõrvaltegevus (peategevus?) oma raamatute ja koolitustena täiesti olemas, nii et temal see murekoht pole, aga kõik nii usinad pole 🙂
Vastused
Tere, Heleri!
See krediidiandja litsentsi asi on totaalne linnalegend, millel ei ole mingit praktilist alust (pole ühtegi näidet kuidas kellelgi oleks reaalne probleem või aruandluskohustus tekkinud sellega). Kui sina läbi juba litsenseeritud portaalide finantsinvesteeringuid teed, siis see ei anna sulle müügitulu (millest põhitegevus tuleneb).
Tegelikult ei ole see linnalegend ja oli omajagu aega peavaluks mõnedele päriselt rahastust pakkuvatele äriühingutele. ka asutati seetõttu mõned selle tegevusala äriühingud eesti asemel lätis. aga eraisiku investeerimise seisukohast ei oma see tähtsust.
Tänud info eest, aga kui on soov ühisrahastuses kogunenud portfell firma varade alla tõsta?
Kas see on üldse võimalik? Ilmselgelt pole mõtet panna müüki ja loota, et saad firmana need juurdehindluseta kätte, botid ostavad enne.
Vastused
Tere, Heleri!
See sõltub mis portaalist tegutsed. Crowdestate, estateguru, bondora – nende puhul saab otse oma firmale müüa portfelli. Teiste portaalide puhul jah eraisik tühjaks müüa ja ettevõtte alt uuesti alustada või katsetada järelturu kaudu liigutamist.
Tänaste koalitsiooniloomise uudiste juures ilmus artikkel ettevõtte tulumaksu kehtestamisest. Kas juhul kui ettevõttetulumaks kehtestataks, investeeriksid ikka ettevõtte alt edasi?
Ma sotsiaalmajanduslikult ise pooldaksin isegi sellise maksu kehestamist aga pole väikeinvestori vaatevinklist sellele kunagi peale vaadanud.
Vastused
Ma sügavalt kahtlen, et kas poliitikud suudaksid kokku leppida ettevõtte tulumaksu rakendamises. Kui aga suudavad, siis see määr ei saaks selgelt olla sama kõrge kui eraisikute maksustamisel tulumaks on, seega ma suuremat muret seal ei näe. Tõenäolisem on siiski ettevõtte tulumaksust, et lähikümnendi perspektiivis tuleks kinnisvaramaksu mingis vormis karta.
Tere Kristi
Kui sa omad, või omaksid kinnisvara välja üürimise eesmärgil, siis kas hoiaksid seda samat kinnisvara selles ühingus, millega investeerid ka aktsiatesse ja ühisrahastusse? Seega lisaks aktsiatele ja ühisrahastusele laekub ka üüritulu?
Või hoiaksid kõikide varaklasside kohta eraldi ettevõtet (kuigi siin ma erilist pointi ei näe)?
Vastused
Tere!
Mina hoidsin kinnisvara samas ettevõttes. Seal erilist vahet pole, välja arvatud siis kui arendamisega tegeled ja riskantsed laenud peal on, siis võib mõelda sellele, et kinnisvara eraldi hoida. Kui mõistlikus koguses võimendust on, siis ei tohiks olla liiga palju riske.
Tere,
Sattusin just hiljuti teie blogi peale ning väga huvitav lugemine on.
Kuna ei ole kunagi ise ei ole kunagi aktsiasse investeerinud, siis oleks küsimus millise veebilehe kaudu oleks üldse võimalik investeerida välismaa aktsiatesse? Olen küll uurinud, kuid igalt poolt lugedes kuulen, et kas panga või maakleri kaudu on võimalik kuid kumbgi nendest valikust ei tundu ahvatlev kuna tunnen, et see oleks rohkem piiratud.
Vastused
Tere!
Ega “otse” ongi pangad või maaklerid, tegemist on reguleeritud süsteemiga, muid vahevariante üldiselt pole. Mis sulle rohkem piiratud seal tundub? Rahvusvaheline välismaakler (a’la IB) pakub ligipääsu sisuliselt kõigele, mis maailmas väikeinvestorile kättesaadav on. Rohkemat kuskilt välja ei võlu.
Tere Kristi,
Tänan vastuse eest. Ma uurisin teenus tasusi ja kõik Eesti pangad küsivad päris kõrget hinda iga välisriigi tehingu tasu eest. See koheselt peletaks mind eemale tehes väiksemaid investeeringuid kuna üldse kasumisse jääda, peaks aktsia enne ennast tasa teenima ja siis veel müügi tehingutasu tuleb veel pealekauba? Kas ma peaksin rohkem keskenduma siis Eesti aktsiate peale hoopis?
LHV hetkel tundus kõige mõistlikum varjant Eesti pankadest. Ja IB tundus sarnaselt huvitav. Kuid millist teie soovitate?
Suured tänud vastuse eest!
Vastused
Tere!
Minul on balti aktsiad LHVs (kuna pole igakuist haldustasu nagu mujal) ja välisaktsiad on IBs (vt. kirjutasin ka artikli konto loomisest kui huvi pakub). Enamikel investoritel on sarnane jaotus, sest välisaktsiaid kohalike pankade kaudu osta ja hoida on tõesti kallis.
Kui ikkagi sooviks IB konto teha eraisiku nimele, siis et tulude deklareerimisel oleks asi selgem, kas oleks sel juhul mõistlik teha pangas eraldi konto, mis ei oleks investeerimiskonto süsteemis ?
Sel juhul hoiaks LHV-s investeerimiskontol Balti aktsiaid ning IB kontol välismaiseid aktsiaid.
Vastused
Tere, Tanel!
Jah, et investeerimiskonto sisse-välja kandeid ei peaks kullipilguga jälgima, siis oleks jah mõistlik asjad eraldi hoida.
Suur tänu sisuka loo eest. Üks praktiline küsimus. Nagu ülal kirjas, ettevõtte eelis on see, et näiteks teenustasud saab kuludesse kanda. Aga mis vahet seal on kuna firmast dividende välja võttes peab ju ikkagi kogu summa pealt tulumaksu maksma?
Vastused
Tere, Ats!
Investeerimiskonto puhul on igakuine haldustasu (nt välisaktsiate puhul või kasvukonto puhul) investeerimskontolt väljamakse, ehk maksad sisuliselt maksujärgsest rahast neid teenustasusid, annab vaielda ka et ostu-müügi teenustasud on väljamakse kui need pole tehtud müügikasumi arvelt. Ettevõtte puhul maksad mõlemad maksueelsest rahast, ehk tulumaksu lõpus maksad reaalse teenistuse pealt.
Tere, kas alaealistel on ka võimalik kuhugi enda raha paigutada ja harjutada investeerimist ja sellega seonduvat? Äkki ühisrahastus?
Vastused
Alaealised ei saa ühisrahastusse kontosid teha. Lapse nimel saab ainult aktsiatehinguid teha.
Tere Kristi!
Olen sisenemas investeerimismaailma ning lugenud Sinu blogi ja kommentaare/vastuseid. Enne veel, kui teen oma esimese investeeringu, täpsustaksin mõnda asja.
Nimelt oleks kohe investeerimiseks vaba raha 5000 eur ning edasine plaan investeerida kuus minimaalselt 100 eurot, võimalusel rohkem.
Kas olen õigesti aru saanud, et kui soovin tulu kasvatada pikaajaliselt, investeerida SP500 fondi ja muudesse USA dividendiaktsiatesse, lisaks dividenditulu reinvesteerida, siis oleks mul juba ettevaatavalt kõige mõistlikum asutada investeerimiseks ettevõte ja luua IB konto?
Või peaks pigem alustama koduturult, investeerides esialgu LHV III sambasse, kui kõige madalamate kuludega kodumaisesse instrumenti? Olen saanud aru, et Kasvukonto oleks tasude tõttu kehvem valik.
Lisaks, kas sain õigesti aru, et Eestist otse ehk läbi Eesti pankade ei saa USA aktsiatesse/fondidesse enam investeerida?
Vastused
Tere!
3. sammas on -kõige- maksuoptimaalsem eraisikule, tõesti tasub sealt alustada. Näed kõik börsikõikumiste rõõmud selle pealt ära ka.
See summa hetkel 5000+100 kuus ei ole veel ettevõtte alt välisbörsidele investeerimiseks piisav – LEI kood, mida vaja ettevõtte alt investeerimiseks maksab 50 eurot/aastas. Kui sul ainult 5000 eurot aktsiates, siis on see juba 1% iga aasta portfellist maha, päris kallis ülalpidamine! IB suunas tasuks siiski vaadata kui kiiresti 10K saab peale.
Läbi ühegi euroopa teenusepakkuja ei saa investeerida enam USD noteeritud indeksfondidesse, saab ikka EUR_is listitud fondidesse ja USD üksikaktsiatesse. Lihtsalt kohalike pankade kaudu on see megakallis võrreldes IB-ga.
Tere,
Olen investeerinud nüüdseks alles 6 kuud, kuid siiani ühisrahastusse. Soovin alustada ka aktsiatega ja seetõttu küsin, et kas ükskõik millise ettevõttega saab investeerimistoiminguid teha?
Oman kaht ettevõtet ning soov oleks ühe kasumist osa investeerida. Kas ma saan seda teha?
– Vabandan võibolla ehk rumala küsimuse pärast ette.
– Mis summa peaks kuus investeerima ettevõtte alt, et see oleks üldse mõistlik?
Vastused
Tere, Rasmus! Oma ettevõtte tuluga võid teha mida iganes tahad – sealhulgas aktsiatesse investeerida. Küll aga peab kahe asjaga arvestama 1) ära osta aktsiaid sinna ettevõttesse kus oluline äririsk (nt töötajad, laenurisk jne), sest kohustused võlausaldajate ja töötajate ees tuleb täita ka siis kui ettevõttel kehvad ajad ja selleks võib olla vajadus investeeringud rahaks teha! 2) Ettevõtte alt aktsiate ostmiseks on vajalik LEI kood – ilma koodida aktsiaid ega võlakirju osta-müüa ei saa. LEI taotlemine on ca 70 eurot ja iga-aastane uuendamine ca 50 eurot. Ehk ettevõtte alt tegutsemisel võiks olla selline mõistlik rahasumma 5000 eurot ikka – siis on LEI tasu vähem kui 1% portfelli mahus ja iga-aastaselt väheneb. Muidu võib olla mõistlik eraisikuna alustada ja hiljem kolida. Kui tahad ettevõtte teemadel targemaks saada, siis tegin just veebiseminari ettevõtte alt investeerimisest, veel on järelvaatamiseks ostetav (veebiseminarid menüüst leiad).
Tere Kristi
Kaalun hetkel kahte varianti ja ei suuda ise otsustada, kummast alustada. Ettevõte on olemas (loodud investeerimiseesmärgil) ja raha paneks sisse nö omaniku laenuna. Vaba raha on 10K + kindlasti 100 euri iga kuu.
1) luua lapsele LHV kasvukonto ja koguks kuni 26 eluaastani haldustasuta
2) luua firmale IB konto ja suunata 10 K + igakuine raha sinna
3) mõni muu variant, nt mõlemad: Lapse kasvukonto nt kuus (60.-)/kvartalis 180.- sissemaksega ja IB 10K sisse + mingi summa (?) iga kuu/kvartal – mis siin mõistlik oleks?
USA indeksfondidesse peaks ikka saama investeerida, ainult pead oleme seaduse raames n-ö ‘asjatundlik klient’.
Vastused
Jah, aga enamik ei täida seda nõudmist, pole kogemust või portfellimahtu.
Tere,
olen kümnekonna aasta jooksul ostnud erasikuna nelja Balti firma aktsiaid (viimased eelmisel aastal). Siiani ei ole mul aga investeerimiskontot. Kas ma peaksin selle tegema ja kas sellest võiks mingit tulu veel tagantärgi tulla?
Ette tänades.
Vastused
Tere, Siiri!
Tagantjärgi enam ei saa neid aktsiaid investeerimiskonto alla viia. Kui sul on ostetud dividendiaktsiad, mida pikaajaliselt hoida tahad, siis otseselt ei ole suurt maksuvahet – laekunud dividendidelt on tulumaks niikuinii kinni peetud ja ülejäänud tulumaksu maksad siis tulevikus kui aktsiad lõplikult müüd.
Tere taas Kristi!
1. Kas LEI koodi on vaja OÜ alt tegutsedes ka ainult Balti börsil aktsiaid ostes?
2. Kas saan õigesti aru, et selleks et dollarid sinu IB kontole jõuaksid (vähemalt algselt), võtad eurod sularahaautomaadist välja, vahetad dollariteks valuutavahetuses, siis viid need dollarid panka oma ettevõtte kontole ja teed ülekande kas panga või näiteks TransferWise kaudu oma IB kontole? See vast eeldab, et su ettevõtte konto ei saa olla LHV-s, kuna nad ei arvelda USA dollaritega hetkel? Või siiski saab dollareid hoida LHV-s?
3. Kas ettevõtte tavaliselt ja igapäevast arvelduskontolt saab otse osta aktsiaid või peab ka seal looma nn investeerimiskonto haru, kuhu kanda arvelduskontolt raha ja siis läbi selle ost teostada nagu isikliku konto puhul?
Ilusat õhtat!
Vastused
1. Jah, ükskõik mis avalik börs vajab LEId.
2. Eeee, ma kannan täiesti tavalise pangaülekandega IB-sse eurosid ja vahetan seal kohapeal dollariks. Valuutavahetus seal väga hea kursiga ja maksab ca 2 euri per vahetus (ja see läheb sinna 10 dollarilise kuutasu sisse).
3. Võid täiesti tavaliselt arvelduskontolt ettevõttel osta, pole vahet. Kui just ei taha ise, et oleks eraldatus.
Suured tänud vastamast 🙂
Tere,
Olen mõnda aega investeerinud eraisikuna, kuid nüüd soov investeeringud/vaba raha ettevõtte alla kolida. Kas ja kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks?
Tänud ette!
Vastused
Tere, Allan! Eks otsast alustada – vaatad üle, mis sul portfellis on ja mida saab normaalse vaeva ja lihtsusega üle kolida ja mida peab eraisikuna maha müüma (ja vb maksud tasuma) ning siis ettevõtte alt uuesti alustada. Veidi vaeva, paberitööd, bürokraatiat ja kirumist ootab ees 🙂 Kui tahaksid samm-sammult vastuseid, siis soovitan sul vaadata veebiseminaride jaotusest ettevõtte alt investeerimise veebikat – seal käingi varaklassiti üle, mida ja kuidas saab teha ja kus ohukohad tegutsemisel ja üle kolimisel.
Tere. Oman eraisikuna börsivälist aktsiat. Kui see firma peaks nüüd börsile minema, kas siis on võimalik see aktsia viia investeerimiskonto alla?
Ette tänades.
Vastused
Tere, Triin!
Jah, kui firma muutub avatult börsil noteerituks, siis saab selle aktsiatele rakendada investeerimiskonto maksusoodustust. Peaksid saama teha ühelt pangakontolt teisele väärtpaberikande kui see olukord saabub.
Tere Kristi!
Tänud sulle huvitava blogi eest! Tore, et sa nii palju kasulikku infot meiega jagad.
Mina alles plaanin invisteerimisega alustada ning tekkis selline küsimus: kui ma alustan IB platvormil eraisikuna, kas mul oleks võimalik nt 3-4 aasta pärast teha ettevõttet ning kolida eraisiku konto alt ettevõtte konto peale?
Ette tänades!
Vastused
Tere!
Kahjuks selline kolimine pole võimalik – siis pead eraisiku konto tühjaks müüma (kaasneb tulumaksukohustus) ja siis firma alt uuesti alustama. Seega kui tõsine plaan on, siis pigem natukene kogu veel raha ja alusta kohe ettevõtte kontoga.
Tere!
Aitäh kasuliku postituse eest, pani täitsa mõtlema.
Pole siiani LEI koodi raatsinud teha, sest olen firma kontolt investeeringutena ainult laene andnud, aga on firma kontol praegu 7k olemas järgmiseid investeerimisvõimalusi ootamas ja mõne kuu pärast saan eraisikule 3k lisaraha, mille plaanisin investeerida eraisikuna Balti aktsiatesse.
Küll aga hakkasin selle postituse peale kaaluma eraisikule tuleva lisaraha firmasse paigutamist. Sinu postituse järgi eeldan, et soovitaksid seda? Aga kas sa soovitaksid juba praeguse seisuga LEI koodi ära teha ja kohe alustada IB-ga ning hiljem lisaraha lihtsalt juurde panna? Jooksvalt saaksin nii eraisiku kui ka firma kontolt kummaltki umbes 200 euro eest kuus investeerimiseks raha eraldada.
Kuna mul on olnud hea võimalus tagatisega laenude andmises osaline olla, siis see on kindla ja turvalise variandina tundunud, aga samas peab neid võimalusi sageli ootama ja tundub, et lõpuks liiguvad kõik edukamad investorid IB-sse. See jällegi vähendaks investeeringute hajutatust.
Oleks tore kuulda sinu mõtteid ja soovitusi. Ette tänades!
Vastused
Hei!
Kui pikaajaline plaan on aktsiatega tegeleda, siis jah 1) niikuinii kipud firma alla liikuma 2) kui välisbörsid sihiks ja LEI kood juba tehtud, siis miks mitte kohe IB. See ümber kolimine hiljem oleks megatüütu, ehk pigem kohe otsustada ära, et teed ära ja tehtud. (Nt eraisikuna kui omad aktsiaid ja tahad müüa et nt ettevõtte alt anda laenu – kohe probleem ja potentsiaalne maksukohustus, kui kõik firma sees siis selliseid muresid pole.)
Tere!
Kui keeruline on viia oma eraisiku väärtpaberid ettevõte alla? Tegemist ainult Balti aktsiatega.
Vastused
Tere, Silver!
Kuna Balti aktsiatel enam ostu-müügitasusid ei ole LHVs ja Swedbankis, siis tegelikult kõige lihtsam on eraisikuna maha müüa ja siis firmana lihtsalt uuesti osta. On võimalik ka otse enda eraisikuportfellist müüa ükshaaval ettevõttele positsioonid, aga seal pead arvestama, et siis vaja raamatupidamislikult ja investeerimiskontokannete asjus rohkem tegutseda ja seal pole mingit võitu. Peamine asi, mida üle vaadata on, et kas ja kui suur eraisiku maksukohustus tuleb portfelli likvideerides.
Tere Kristi, kõigepealt suured tänud nii hea blogi eest! Olen kõik postitused läbi lugenud ja teistelegi soovitanud, sest see info siin on mind tohutult aidanud.
Olen investeerimismaailmas täiesti uus, ühtegi investeeringut veel pole (v.a. III samba indeksfondi maksimaalselt ärakasutamine) ja olen end viimased 2 kuud investeerimisvaldkonnas harinud. Hetkel on mul vaba raha investeerimiseks 35k + igakuiselt saan edaspidi esialgu investeerida 1-1,5k€.
Kuna mul on algaja kohta päris suur algkapital, siis tekib ka kohe küsimus, kas on mõistlik eraisiku või ettevõtte alt tegutsema hakata? Plaanis on kasutusele võtta nii Mintos, Balti aktsiad kui välisaktsiad (samm-haaval muidugi, sest olen alles algaja). Ettevõtte on küll olemas, aga kuna sissetulek tuleb palgatöölt erakontole, siis ettevõttes istub praegu ainult 4k ja ma ei suuda ka välja mõelda, kuidas sinna raha juurde lisada. Mida sa sellises olukorras teeksid?
Suured tänud!
Vastused
Tere, Mel!
Kui summa selline ja plaan tõsine, siis soovitan kohe ettevõtte alt alustada, eraisikuna alustades kolid hiljem ettevõtte alla ja see paras tüütus. Ettevõttesse saad ju raha omanikuna laenata sisse, et seda investeerida (ja hiljem laenu tagasi maksta). Soovitan alustuseks ettevõtte alt investeerimise veebiseminari ka – teen seda just novembrikuus (leiad veebiseminarid jaotusest).
Tere Kristi!
Soovin sult küsida, kas antud maastik on nüüd aastad hiljem natuke muutunud?
Hetkel on eestis turul ka korralik APP (nüüd juba pank) Revolut. Revolutiga saab iga eraisik luua investeerimiskonto ja väga väikse tehingutasuga tegeleda aktsiatega ostu ja müügiga. Kas antud lahenduks oleks väike/kesk portfelli omanikule äkki parem?
Vastused
Tere, Kaarel!
Hetkeseisuga (ja eilse ÄP artikli andmetel) Revolut jätkuvalt investeerimiskonto süsteemiga ei ühildu.
Pangatasud on küll vahepeal madalamaks tulnud, mitte veel piisavalt, aga vähemalt on veidi odavam juba.
Tere Kristi!
Mul on väga hea meel, et sa jätkuvalt aktiivne oled ja antud küsimustele siin vastad!
Tahaksin küsida sellist asja, kuna minu eraisiku portfell hakkab suureks minema ja ma oma eraisiku appi maaklerit ei usalda siis tahaksin liigutada oma varad ettevõtte alla ja näiteks läbi lhv kaupelda Usa turul. Küsimus on selline, kuna olen tavaline töölisklassi kodanik siis pole mul õrna aimugi kuidas käib ettevõtte tegemine, mis eripärasused sellega on jne. Olen kuulnud, et ei pea tegema aasta majandusaruannet kui ettevõtte puudub käive, ehk saaksin investeerimise ettevõttet ilma haldustasudeta omandada? Sellised tobedad küsimused kuna ei oska kuskilt alustada.
Kas on võimalik kuskilt või kellegilt saada tasulist konsultatsiooni või midagi säärast, et uurida kuidas seda püsti panna?
Suured tänud hea blogi eest!
Vastused
Ja sinu teisele küsimusele – soovitaksin tungivalt, et osta ja vaata “veebiseminarid” jaotusest – Ettevõtte alt investeerimise veebiseminar – saad esmase ettekujutuse, et mis/kuidas see ettevõtte alt tegutsemine on. Kui saad enam-vähem pildi selgeks, siis võid näiteks minu poole pöörduda konsultatsiooni jaoks kui vaja on.
Tere Kristi!
Mul on väga hea meel, et sa jätkuvalt aktiivne oled ja antud küsimustele siin vastad!
Tahaksin küsida sellist asja, kuna minu eraisiku portfell hakkab suureks minema ja ma oma eraisiku maaklerit ei usalda siis tahaksin liigutada oma varad ettevõtte alla ja näiteks läbi lhv kaupelda Usa turul. Küsimus on selline, kuna olen tavaline töölisklassi kodanik siis pole mul õrna aimugi kuidas käib ettevõtte tegemine, mis eripärasused sellega on jne. Olen kuulnud, et ei pea tegema aasta majandusaruannet kui ettevõtte puudub käive, ehk saaksin investeerimise ettevõttet ilma haldustasudeta omandada? Sellised tobedad küsimused kuna ei oska kuskilt alustada.
Kas on võimalik kuskilt või kellegilt saada tasulist konsultatsiooni või midagi säärast, et uurida kuidas seda püsti panna?
Suured tänud hea blogi eest!
Vastused
Tervist, Kaarel!
Küsimus muidugi, et mis portfell on “suur”. Aga jah üldiselt kobedama viiekohalise portfelliga on tõisti mõistlik kolida ettevõtte alla ja usaldusväärne maakler võtta. Majandusaasta aruande eest aga ei pääse.
Tere!
Lugesin Teie tänases ÄP ilmunud artiklit ja tekkis küsimusi…
Olen investeerimisega tegelenud 1,5 aastat. Mul on nii eraisiku Investeerimiskonto – Balti turul tegutsemiseks ja ka OÜ – millega olen seni aktiivne olnud Funderbeamis ja Mintoses. Ehk siis pole mul veel LEI koodi ja IB kontot.
Vaieldamatult suurim kasum on tulnud siiani Balti börsilt. Ja kuigi pikas plaanis on mõte liikuda ka Balti börsist kaugemale, siis tahaks ka siin tegevaks jääda. Minu küsimused
1) Kas IB vahendusel saab ka Balti börsile ligi? Ning kui saab, siis kas IB kaudu on seda mõistlik teha (teenustasud, mida mu LHV Investeerimiskontol ei ole)?
2) Mu OÜ pangakonto on samuti LHV-s. Kas siis, kui ma LEI koodi ära teen, siis on firma alt Balti Börsil tegutsedes samuti teenustasud kõik 0.- või on seal mingisugune muu hinnakiri ( ja teenustasudeta Baltiturul tegutsemiseks on mõttekas ikkagi jätta Investeerimiskonto?)
Olgu öeldud, et pikas perspektiivis on mul ikkagi plaan ka välisaktsiaid IB kaudu ostma hakata. See seisab lihtsalt firma sissetulekute taga.
Vastused
Tere, Jürgen!
IB kaudu saab balti börsile ligi aga teenustasud krõbedad – 9 eurot tehing, seega ma hoidsin balti aktsiaid ikka LHV-s edasi. Ettevõttele balti aktsiate ost-müük-hoidmine lhv kaudu ikka tasuta. (Variant osta baltikumi IB kaudu siis kui nt tahad selleks IB odavat võimendust kasutada).
IB kaotas nüüd ära igakuise 10-dollarilise baastasu, ehk “stardikapitali” IB-s tegutsemiseks nii palju enam vaja pole.
Tere,
Tegin algust esimeste Balti aktsiate ostuga. Minu küsimus on investeerimiskonto loomise kohta, kas see tuleb EMTA lehel deklareerida järgmise aasta tuludekiga ( 2022)?
Ja kui ainult sissemaksed, siis kas piisab kui Swedi kodulehelt saata vastav info otse ( link) tuludekile.
Loodan, et väljendasin ennast arusaadavalt 😉
Aitäh
Vastused
Tere, Karmen!
Jah, kui tegid see aasta esimesed ostud, siis järgmisel kevadel saadad info selle kohta tuludeklaratsioonile. Jah, seda saabki paari klikiga pangast saata ja siis kui avad deklaratsiooni, näed seda 6.5 sektsioonis, et pangakonto sinna lisatud, kus aktsiatehingud.
Mina elan ja töötan Saksamaal kuid olen eesti kodanik ja mul jäi siia üks firma, millel puudub tegevus. Mul on plaanis investeerida iga kuu 1000€ aktsiatesse, millest 250€ läheks balti aktsiate ostuks LHV kaudu. Saksa ja USA aktsiad saan ma eraisikuna saksa residendina osta välismaa brokeri kaudu soodsamalt 1€ tehingu kohta. Kuid ma mõtlesin, et äkki on ikka mõistlikum osta kõik aktsiad eesti OÜ kaudu ja isegi kõrgema ostutehingu tasuga. Sest saksa dividendide maks on 26,5 % ja Eesti oma 20 või isegi veel vähem, rääkimata sellest et dividende saab reinvesteerida OÜ kaudu maksuvabalt kuni raha väljavõtmiseni. Kas ma sain õieti aru, et väärtpaberikonto avamiseks OÜ-na peab igal juhul kontorit külastama? Tervitades Oskar
Vastused
Tere!
Kui sul OÜ-l juba pangakonto olemas, siis väärtpaberikonto avamiseks eraldi pole küll kuulnud, et keegi kontorisse oleks pidanud minema.
Tere Kristi,
Olen investeerimismaailmas nüüdseks 3 aastat tegutsenud ning sooviksin uurida siiski millal siis on mõistlik ettevõtte alla oma asjad ümber kolida. Hetke seisuga ettevõte muud teenust ei pakuks kui vaid ainult isikliku vara haldust. Portfellis nii Balti kui ka USA turu aktsiaid ning lisaga plaanis ETF-id.
Investeerimisportfell on hetkel 10k juures ning plaanis suurendada lähiajal 15k juurde. Kardan seda, et avastan varsti, ennast olukorrast: "Oleks ikka pidanud varem alustama OÜ-tamist!". Olen lugenud Teie blogi ja käib kodus ka Investor ning järjest enam kumab läbi väide, et ettevõtte alt on asjad paremad, lihtsamad ja maksuefektiivsemad. Ettevõtte alustamisega kaasneb riigilõiv 250€ ja börsil aktiivseks olemise tarbeks on vaja LEI koodi 50€ aastas. Lisaks tekivad võimalikud raamatupidamiskulud, pangakonto halduskulu ja mis kõik veel.
Pikk jutt lühidalt kokku võttes, kas selline porfell on juba sellise suurusega, et peaks selle likvideerima ja alustama ettevõtlusega, et tulevikus veel suuremat peavalu vältida. Lisaks kuidas on edaspidi eraisikuna teenitud raha ettevõttesse paigutamisega. Kas 500€ kaupa seda omaniku laenuna sisse panna pidevalt on okei?
Lugupidamisega ja tagsisidet ootama jäädes,
Sulev
Vastused
Hei!
No lõpuks üldiselt kolitakse ettevõtte alla jah. Küsimus tuleb 1) kas teenid kunagi ev alla tulu 2) kas tuleb mõni muu varaklass ka 3) kas sulle on pärimine oluline? Välisaktsiate puhul ei ole ka dividendide topeltmaksustamine probleem nagu balti börsi puhul on. Omanikulaenuna antakse jah täiesti pikaajaliselt raha sisse, paljud panevad nii säästust raha portfelli.
Tere
Väga põnev lugemine oli, aitäh!
Aga tahtsin üle küsida, et kas sain õigesti aru. Kui ma alles alustan, peale pensionisammaste, investeerimist, kas juba pigem alustada ettevõtte alt, kui algul on plaan väikeste summadega (u 100€ kuus), aastate jooksul kindlasti suuremate summadega investeerida, arvestades, et plaan on suuremas osas indeksfondidega, u kolmandiku Balti Börsiga ja minimaalselt kullaga tegelema hakata?
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Siin on tähelepanuta jäänud see, et ettevõtte kaudu investeerides tekib dividendide topeltmaksustamine (va kui ostetakse vähemalt 10% osalus). Seega dividendiaktsiaid ei pruugi olla mõistlik läbi ettevõtte osta. Eks kõik muidugi sõltub konkreetsest välisriigist ja detailidest (teatud juhtudel ei pruugi täiendav maksukulu ettevõtte puhul väga suur olla).