Kuidas kirjutada ja kirjastada raamatut?
Maailmas on vist kahte tüüpi inimesi, neid, kelle eesmärgiks on joosta elus maraton ja neid, kes soovivad kirjutada raamatu. Postituse pealkirjast võib järeldada, kumba gruppi mina kuulun. Selleks, et teistel raamatu kirjutamisest unistajatel oleks edaspidi lihtsam, panin enda asjaajamise kogemuse ka kirja.
Minu algne eesmärk oli raamat kirjutada endale 30. sünnipäevakingituseks. Üks sõber pani õnneks mulle mõistuse pähe ja ütles, et mis sa ikka venitad, tee jõuludeks ära. Teistel sama asja päris teha ei soovita – selleks, et jõuluks kõik valmis oleks, peab alustama veidi varem kui mina, sest päris nii pole, et toimetajal, küljendajal ja trükikojal oleks sinuga tegelemiseks enne jõule piisavalt palju aega.
Mida on vaja raamatu kirjutamiseks?
- Raamatu ideed;
- raamatu teksti;
- raamatu sisulist toimetamist;
- raamatu keelelist toimetamist;
- raamatu küljendamist/kujundust;
- trükikoda;
- müügisüsteemi;
- raha.
Kui "suur" on üldse raamat?
Enne, kui ma raamatut kirjutama hakkasin ei olnud mul väga ettekujutust raamatu mahust. Et, kui otsast hakkad kirjutama, millal ta siis valmis on? Minu raamat tuli lõpuks 144lk pikk, sinna sisse mahtus veidi üle 25 000 sõna, ehk kokku 160 000 tähemärki (183 000 tähemärki tühikutega).
Arvestades igasuguseid pealkirjalehti, pool-tühjasid lehekülgesid jne tasub arvestada, et ühe lk peale mahub siis kuskil 180-200 sõna ehk umbes 1300-1400 tähemärki (tühikutega). See sõltub tugevalt sellest, kui suured on reavahed, milline kirjastiil jne. Mina otsisin alguses Googlest üles paari riiulis oleva raamatu sõnade arvu, selleks, et tekiks mingisugune tunnetus ning ma kujutaksin ette, kui pikk on raamat päriselt.
Kuidas raamatut üldse kirjutama hakata?
Esiteks on vaja ideed – millest soovid raamatut kirjutada? Investeerimine on huvitav valdkond ses suhtes, et siin võivad paljud asjad päris ruttu aeguda. Seetõttu tuli raamatu kirjutamisel tegeleda palju sellega, kas ja mida raamatusse lisada. Raamatu aluseks oli koolitustel korduvalt läbi proovitud tekstid ja ülesanded ning nende põhjal kirjutatud e-raamat. Sellele lisaks tuli siis kirjutada puuduolevad tekstid, et raamat oleks "terviklik" ja kõik miljon korda üle toimetada selleks, et sisu ka loogiliselt voolaks.
Olen kuulnud, et mõned inimesed võtavad raamatu jaoks faili lahti, hakkavad otsast kirjutama ja siis kirjutavadki, kuni valmis. Minul see välja ei tulnud. Päris tihti kirjutasin vahele lause, et „kirjuta siia z teemal midagi loogilist“ ja mõni peatükk oligi ainult pealkiri kuni umbes kolmanda ülekirjutamiseni ja siis sai sinna mingisuguse teksti.
Lisaks on kirjutamine teatud määral loominguline tegevus, et mingi tunne peab olema selleks, et kirjutada, eks? Täiesti vale värk! Selleks, et raamat kirjutatud saaks, ei saa oodata seda, et tuleks mingi tunne - siis see ei saagi kunagi valmis. Vahepeal ma panin täiesti sunniviisiliselt Toggle’i tööle ja istusin, fail ees, arvuti taga ja enne ei tohtinud lõpetada kui vähemalt sada sõna kirjas.
Selleks, et reaalselt oleks võimalik asja pärast lühemaks ja tihedamaks toimetada, peab veidi rohkem materjali kirjas olema kui pärast raamatusse jõuab. Ehk nagu kõikidel asjadel, distsipliin on see, mis aitab päriselt asjal valmis saada.
Kuna kirjutasin raamatut mitmes osas (alguses e-raamatuna ja siis sihiga paberile saada), siis jaotus kirjutamine suhteliselt pika perioodi peale ära, ent lõppkokkuvõttes kirjutamise „tunde“, kui selliseid, ei kulunud väga palju. Pigem oli nii, et mõtlesin pikalt, kuidas mingist teemast võiks rääkida ja lõpuks sai see paberile täitsa kiiresti. Toimetamisele läks vähemalt sama palju aega, kui mitte rohkem, kui kirjutamisele, et muuta teemade järjekorda, teha sõnastusi selgemaks jne.
Mustand on alles algus
Neid inimesi, kes on raamatu mustandeid kirjutanud, on kindlasti kordades rohkem kui neid, kelle raamat reaalselt trükituks on saanud. Ma olen üks nendest, näiteks olen sahtlisse kirjutanud ühe noorteromaani. Kui raamatu mustand on valmis, siis selle kellelegi näitamine on ausalt päris hirmus. Nagu oma laps - ja mõtle, kui teistele ei meeldigi?
Minu raamatu mustandit lugesid enne väljaandmist üle kümne inimese, kes kõik andsid väga erinevat tagasisidet. Mõned nokkisid keele üle, mõned soovitasid peatükkide järjekorda muuta, mõni kurtis, et miskit on puudu. Kõik lugejad olid väga kasulikud (isegi, kui ma kõiki nende soovitusi kuulda ei võtnud) ja andsid oma vaatenurgast tagasisidet.
Selleks, et tekiks arusaam, kuidas inimesed sinu raamatut vastu võtavad, tasubki võimalikult erinevad testlugejad otsida. Kuna rääkisin investeerimisega alustamisest, siis oli minu lugejate hulgas nii neid, kes veel ei investeerinud, neid kes olid alles alustanud, kui ka kogenud investoreid.
Pärast umbes kümnetuhandendat pisimuudatust tuleb ühel hetkel teha põhimõtteline otsus, et mustand on valmis järgmisesse etappi liikuma. Perfektseks ilmselt asja niikuinii ei saa, on paratamatu, et mõni näpuviga jääb sisse, aga kui edasi ei liigu, siis raamat reaalsuseks ei saagi.
Mina tegin sisutoimetamise praktiliselt ise ära – testlugejate tagasiside abil ja suuresti ka selle abil, et olen raamatu sisu erinevatel koolitustel kasutanud ja läbi testinud. Kui sellist võimalust endal ei ole, siis tuleb enne keeletoimetamist palgata ka sisutoimetamine, kes aitab raamatu ühtseks tervikuks ühendada, et oleks mõnus lugeda.
Toimetamine, küljendamine, kujundamine
Kuna minu kunstimeel ja visuaalne anne on suhteliselt nõrgad, siis ma ei hakanud üldse mõtisklemagi selle üle, et võiks ise midagi raamatuga edasi teha. Selleks, et raamat hakkaks paberraamatu kuju võtma, palkasin toimetaja (kelle hind sõltub reeglina toimetatavate lehekülgede mahust) ja kui raamat toimetatult tagasi tuli, siis küljendaja, kes valmis oleva kaane disaini paberraamatu kaaneks sobivaks kujundas ja raamatu sisule maketi lõi. Makett tähendab siis sisuliselt plaani, mis mõõdus on alt-ülalt ääred, milline kirjaviis, kus on leheküljenumbrid, kuidas jooksevad reavahed, pealkirjad ja kõike muud.
Iga sammu jaoks tuleb arvestada piisava varuga aega (mina täiesti süüdimatult andsin nii toimetajale, kui ka küljendajale hagu alla, et jõuluks valmis saaks), aga mõlema ülesande jaoks oleks mõistlikuks ajaplaaniks kaks nädalat. Kui toimetatud raamat on küljendatud, siis on võimalus veel raamatu sisu uuesti üle vaadata, et vigu märgata, mida oma dokumendis enam ei märganud – vahest piisabki vigade avastamiseks kasvõi sellest, et teise kirjatüübiga teksti näha.
Raamatu küljendamise reeglid on igas trükikojas ka erinevad, seega tasub teha enne plaan kus/kellega raamatu trükid. Lisaks mõjutab küljendamist näiteks ka paberivalik, sest sellest sõltub raamatu lõplik paksus, millest sõltub näiteks kaaneelementide jaotus. Õnneks vaatavad küljendatud faili enne trükkiminekut üle ka trükikojapoolsed spetsialistid, kes vajadusel annavad märku, kui midagi kuskilt on vaja parandada või mingi asi trükis õigesti välja ei tuleks.
Trükikoja ja trükidetailide valik
Kõige esimene küsimus, mida trükikoda küsib, on, et millist paberit ja millist kaant sa raamatule tahad. Paberit on võimalik valida nii grammide kui värvitooni kaupa. Näiteks nüüd tean, et 80gr paber on päris õhukene ja kumab läbi ning 120gr paber, mille ma valisin, on selline mõnus ja peab vastu. Näiteks tean ma nüüd ka seda, et lumivalge paber on märkimisväärselt odavam, kui kollakam paber – oleksin arvanud vastupidist!
Lisaks paberivalikule, mis võib olla veidi erinev trükikojati, on vaja valida ka raamatu kaas ja köitesüsteem. See mõjutab märkimisväärselt trüki lõpphinda. Pehme kaas on odavam kui kõva kaas ja erinevad laminaadid peavad ka erinevalt vastu. Õnneks saab minna kohapeale raamatuid patsutama, et näha, milline neist käes mõnus ja mugav tundub.
Trükikoja enda valimine on ka paras protsess, sest neid on nii palju. Kust tead, milline on hea ja milline mitte? Mul õnneks oli tuttavaid, kes olid värskelt raamatuid välja andnud ning oma lemmikuid soovitasid.
Kui on soov teha väike trükk, siis oli vaieldamatult kõige popimaks soovituseks Dipri. Nimelt teevad nemad väikeseid tiraaže, kui soovid, võid kasvõi 10 raamatut ainult trükkida. Ma polnud alguses kindel, kui suurelt asja ette võtan, aga nemad olid sisuliselt ainus variant, kes sai piisavalt ruttu raamatud valmis, et need ka jõuluks inimesteni oleks jõudnud. Sellise väikese trükihulga miinuseks on aga kordades kõrgem hind ühe trükitud raamatu kohta.
Suure trüki puhul on hinnavahed raamatu kohta trükikojati juba veidi väiksemad. Minu valik langes Tallinna Raamatutrükikoja kasuks, sest 1) neid soovitati; 2) nad on päris odavad; 3) neilt saab otse raamatupoodidesse raamatuid saata. Töö oli täitsa kiire ja korralik, suhtlus konkreetne ja muresid polnud. Mõlema trükikojaga julgen ka edaspidi koostööd teha. Dipri trükkis mulle siis 400 raamatut ja Tallinna Raamatutrükikoda sellele veel 2000tk otsa.
Kas keegi mu raamatut ostab ka?
Nali naljaks, ma päriselt ei olnud selle hetkeni, kui esimesed raamatud müüdud olid, päris kindel selles, et kas keegi ka mu raamatut ostab. Ma mõtlesin, et jube äge värk on valmis kirjutatud, aga äkki teised ei arva nii? Siis on eriti piinlik, et oled suure summa raha magama pannud ja elad oma raamatuvirna otsas. Õnneks lohutasid sõbrad mind, et nemad ikka ostaksid.
Et raamatut aga keegi üldse osta saaks, tuleb tegeleda ka selle poolega, et kuidas oma raamatut müüa. Kui raamat on valmis, siis sealt edasi ei toimi kõik täitsa automaatselt, mistõttu paljud inimesed kasutavad ka kirjastuse abi, sest nad ei taha ise kogu selle kirjutamisele lisanduva administreerimisega tegeleda. On ka pisidetaile, mis võivad muidu ära ununeda – näiteks, et raamatul peab olema triipkood, muidu ei saa teda ju poes müüa!
Kuna minu raamatu esimene trükk oli eriti ajatundlik ja mul oli e-pood olemas, siis otsustasin, et alustuseks müün ise. Kuna e-poe lahendus oli olemas, siis see oli hea. Kuidas aga tellitud raamat pakiautomaati jõuab? Mõte sellest, et peaksin ise sadu raamatuid pakkima ja kuskile automaati viima, samal ajal, kui mu laps kääride ja mullikilega ringi jookseks, tekitas minus õudu.
Õnneks on Eestis olemas vähemalt üks pakisaatmisteenust pakkuv ettevõte, kellega koostööd teengi. Ettevõtte nimi on Pakipoint – minu e-poest lähevad tellimused otse nende süsteemi ja mina viin neile iga natukese aja tagant kasti raamatuid juurde. Kuna lõpuks sai enne jõule müüdud 400 raamatut, siis ma olen väga õnnelik, et ma neid ise saatma ei pidanud. Süsteemi miinuseks on see, et autogrammi ei saa igasse raamatusse panna, aga need, kes sellest puudust tundsid, võtsid ise ühendust ja käisid raamatul järgi.
Teine samm on raamatute müügile saamine raamatupoodidesse, sest ilmselt on inimesi, kes võiksid raamatut lugeda, aga mitte kunagi minu kodulehele ei satu. See osa protsessist oli üllatavalt lihtne. Tuli raamatupoodide ostukontaktidele kirjutada, et oled välja andnud raamatu ja nemad saadavad e-maili vastu, et mis infot nad soovivad ja kuidas edasi tegutseda. Apolloga sain väga kiirelt asjad aetud ja päev pärast raamatute lattu jõudmist olid need juba poes saadaval, Rahva Raamatuga liiguvad asjad veidi aeglasemalt.
Alati on mõistlikum ise otse raamatuid müüa, sest rahasumma, mille raamatu kohta kätte saad, on sisuliselt 2 korda suurem kui see, mis raamatupoest kätte jääb (raamatupoe kate on ca 50%). Samas ise müümine eeldab rohkem sebimist ja vaeva, seega arusaadav, miks osad inimesed selle ülesande ära annavad. Samas, kirjastus kui selline ei tee sinu jaoks eriti müüki, seda pead siiski peamiselt ise tegema – ja kui juba teed ise müüki, siis mida üldse kirjastus sinu heaks teeb?
Kas raamatukirjutamisega saab rikkaks?
Seda ilmselt väga loota ei tasu. Pigem on raamatu välja andmine selles suhtes riskantne tegevus, et kõik kulud tuleb tegelikult ette ära kanda ja siis tuleb loota, et müügiplaanid realiseeruvad nii, nagu lootsid. Lisaks mõõdetavatele kuludele tasub arvestada siinkohal ka alternatiivkuluga, ehk siis sinu enda ajaga ja sellega, mida võiksid selle ajaga teha raamatu kirjutamise asemel ning kui palju raha võiks sellest teenida.
Kulud, millega tuleb kindlasti arvestada:
- Üldiselt arvestatakse 1xA4 kohta (1800 tähemärki), sõltuvalt keeletoimetajast on selle hinnaks 3-4 eurot lehekülje eest.
- Kui vajad ka sisutoimetamist, siis selle puhul tasub arvestada, et hind on keeletoimetamisest kordades kõrgem, tuttavate käest uurides pakuti hinda vähemalt 10-20 eurot/lehekülg, sõltuvalt teksti sisust ja raskusastmest.
- Sõltuvalt sinu ja disaineri vahelisest kokkuleppest tuleks arvestada ilmselt ikka sada-paarsada eurot visuaalide peale.
- Raamatu küljendamine. Küljendamise hind sõltub raamatu mahust vähesel määral, kuna makett on ühtne läbi raamatu. Mida rohkem tabeleid, jooniseid jms kraami, seda kallim on muidugi küljendamine. Sõltuvalt töö mahust ja nõudmistest võiks selle kuluks arvestada vahemikku 500-700 eurot.
- Raamatu trükkimine. Trüki hind sõltub, nagu enne välja toodud, raamatu paberist, kaanest, aga ka näiteks on värvitrükk palju kallim. Suurim mõjutaja on siin trükimaht. Väikese trükimahu puhul tuleb arvestada raamatu kohta suurusjärku 5 eurot, suurema trükimahu korral jääb trükkimise hind vahemikku 2-3 eurot.
- Reklaamikulud, promo. Selleks, et raamatu kohta info ka kuskile jõuaks, tuleb ilmselt saata osa raamatuid välja kingitusena, teha loosimisi, jooksutada reklaami jne, seda kõike ei tohiks ära unustada.
- Raamatu saatmise kulud, mille maksmine toimub jooksvalt. Pakiautomaati paki saatmisel tasub arvestada ca 2,5-3 eurot kuluga, kui kasutad saatmise teenust, siis arvesta sinna vähemalt 1 euro raamatu kohta juurde (töökulu pluss materjal st ümbrikud, mullikile jne), kui ise saadad, siis vahetad rahakulu korraliku ajakulu vastu.
Eestis on paberraamatute müük nagu ta parajasti on, seega selleks, et üldse plussi jõuda, peab olema piisavalt optimismi, et suudad raamatut müüa ikka arvestatavas koguses. Sõltuvalt sellest, kui palju vaeva näed ja mida ise teed, siis nullpunkti jõudmiseks (kui teed suurema tiraaži) tuleb ilmselt ikka müüa vähemalt 250-350 raamatut (rohkem, kui enda ajakulu ka arvestad), täpne nullpunkt sõltub aga tugevalt sellest, kui suurte-väikeste kuludega projekti ära oled teinud.
Lisaks rahakulule tulebki arvestada oma ajakuluga. Raamatu enda kirjutamine võtab tunde ja tunde tööd – isegi kui kirjutad tunnis 2-3lk, siis kokku läheb 150 lk peale ikka vähemalt 50+ tundi kirjutamisaega + vähemalt sama palju otsa toimetamiseks. Enamiku inimeste puhul ei ole raamatu kirjutamise näol ka sellise tööga tegemist, mida saab lihtsalt ilma suurema keskendumiseta teha, pärast pikemat kirjutamis- või toimetamissessiooni aju ikka täitsa suitseb.
Kokkuvõttes – täitsa tehtav asi! Kui on olemas idee, siis ega siin muud pole, kui tuleb maha istuda ja kirjutada. Kui mustand on juba valmis, siis sealt edasi käib kõikide asjade tegemine samm-sammult, kuni kõik on valmis. Kui tahad mõne sammu kohta lisainfot, siis küsi julgelt!
Kui sul pole veel minu raamatut või soovid seda sõbrale kinkida, siis saad raamatu tellida siit, see tuleb sulle lähimasse pakiautomaati. 🙂
Blogipostitus uuendatud 23.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Tere, vambola!
Jah, selles suhtes nõustun, sisuline toimetamine minu puhul oli asendatud testlugejate ja tagasisidega, ehk tegin sisulise toimetamise kokkuvõttes suuresti ise, aga selle saab ka välja delegeerida/sisse osta. Minu raamatus õnneks kahjuks jooniseid/pilte jms asju ei olnud (ainult tabelid), seega see hetkel jäi jah välja aga õige täiendus!
Aitäh! Olen tükk aega sobranud välismaises meedias, et õppida kirjastamise, kirjutamise jms kohta. Ise tegelen loomingulise kirjutamisega väga kaua aega, ent nüüd olen jõudnud sinnamaale, kus lasteraamatu mustand töös ja see postitus siin on üks väheseid, kui mitte ainus… mille ma olen leidnud eesti keeles ja siinsete asjaajamiste (ja kulude) kohta! Suurepärane! Pilt on kohe selgem silme ees, paljud asjad on üldjoontes samad, aga palju kindlam tunne on tulevikuperspektiivi peale mõelda, kui on mingi selline raamistik silme ees. Usun, et kui Eesti kirjastajad, raamatupoed, kirjanikud ka laialdasemalt kogu protsessist kirjutaks ja räägiks, siis oleks paljudel vast julgem tunna päriselt asi ette võtta. Niisiis igati tänuväärt info siin! Kõike head!
Vastused
Tere, Liis!
Nii äge! Edu kirjastamisel! Mul samamoodi alguses oli palju musta maad ja pidin infot kokku otsima, raiskamine oleks seda mitte kirja panna siis 🙂
Palju õnne uue verstaposti puhul!
Kuidas tootekoodiga lood on, kas raamatupoed muretsesid ise või tegid Sina?
Vastused
ISBN-i pead ise hankima, sest see tuleks kohe raamatukaanele trükkida (saab ka pärast tellida ja lisaks kleepida aga see on lisatasu eest). Koodi saab ise kirjastajaportaalist taodelda ja paari päevaga saab kätte, oli üllatavalt lihtne!
https://www.nlib.ee/et/korduma-kippuvad-kusimused
Taotlema, taotleda 🙂 Koodi saab taotleda ..
Taodeldud 😉
Tere Kristi!
Täiesti offtopic, aga kunagi kuskil rääkisid, et soetasid endale crock-poti. Kas oled rahul? Olen lugenud palju tagasisidet, et toidud ei saa nii maitsvad kui ahjus või pliidil.
Vastused
Tere, Kairi!
Tõesti väga offtopic, aga pole hullu. Jah, ma olen rahul. Eks iga tööriist on oma eesmärgiga – kõiki asju ei saagi crock-potis kindlasti hästi teha, aga aeglaselt küpsetatud liha ja chillit jms sarnaseid asju saab superhästi, eks iga kokk katsetab ja leiab endale kõige sobivamad retseptid! Nüüd oleme soetanud lisaks ka Instant Poti ja nende kahega saab ikka praktiliselt kõik maailma asjad ära teha 🙂
Tervitus! Väga põnev lugemine. Kuidas sa küljestamise lasid teha ja kas sul õnnestus raamat ka poelettidele müüki paisata kindlatel tingimustel? 🙂
Vastused
Tere, Mihkel!
Mul tegi küljendaja küljendamistöö ära. Poelettide puhul tuleb arvestada, et raamatupoodide “kate” on ca 50%, ehk seal väga palju läbirääkimisruumi pole. Ma küll aga panin täpse tingimuse ette, mis on mulle sobiv max hind poeletil, ja sealt siis nagistasime paika numbrid.
Aga idee poolest polnud keeruline poelettidele (Apollo, Rahva Raamat) enda teost müüki saada? Kas nad maksavad kindla aja möödudes polettidele võetud raamatute eest või tagantjärele müüdud raamatute eest? Kuidas hea tava ette näeb sinu kogemust arvestades?
🙂
Alguses saadad oma raamatu tutvustuse ja selle põhjal nad otsustavad palju müüki võtavad. Raamatupood maksab realiseerimise põhjal, ehk tagantjärgi. 3 kuu möödudes hinnatakse, kui kiiresti müüb ja siis kui raamat ei liigu, siis jätavad endale lattu viimase 3 kuu müügi keskmise (vist oli nii), ja ülejäänud varu annavad sulle tagasi. Kuna nemad sulle midagi ette ei maksa, siis nemad riski ei võta sinu raamatut müüki võttes.
Palju ISBN koodi taotlemine ja õigus nn kleepida enda raamatule maksta võib?
🙂 Tänksuu!
Vastused
ISBN-i saab täiesti tasuta kirjastajaportaalist. Ma lasin kohe küljendajal panna tagakaanele peale, ehk mingit lisakleepimist-kulu pole. Kui raamat valmis trükitud ilma koodita, siis see kleepsude tegemine mingit erilist raha ei maksa, peamiselt ainult tüütu neid käsitsi panna 😀
Kuidas jõuab raamat raamatukogudesse? Mis selleks teha tuleks? 🙂 Tänud!
Vastused
Tere, Merit! Kusjuures mina ei teinud selleks lõpuks midagi, mingi korralik müstiline süsteem. Nagu ma aru saanud olen, siis kui enda raamatule triipkoodi taotled, siis läheb info uue väljaande kohta Rahvusraamatukokku (neile pead andma ka sundkoopiad) ja uute väljaannete nimekirja näevad ka raamatukogud ja nemad saavad selle põhjal teha tellimused raamatule. On ka vahendusfirma, mis raamatukogudega tegeleb (OÜ Teek), mille kaudu osad tellimused raamatukogudesse läksid, aga osad raamatukogud ostsid otse raamatupoest raamatu (sest minu käest nad ei ostnud ja näen palju raamatukogudes varu on).
Väga tore, tänan! Turu nähtamatu käe teooria ikkagi toimib 🙂
Suur tänu kõige info eest! Väga väärt abiks!
Ütle palun kuidas sa oma e-poega toimetad. Kas sa tegid selle ise? Kas rahvusvahelisi tellimusi ka täidad? Ja kas sa oma raamatuid amazoni näiteks oled ka müüki pannud?
Vastused
Tere, Annikki!
Mu e-pood on valmislahendus, mille mu abikaasa arendanud ( http://gratify.eu/ ). Mulle meeldib et kõik toimib automaatselt – e-pood on ühendatud Pakipoint nimelise lahendusega, kes pakub pakkida saatmist, ehk ma ei pea ise neid saatma. Hetkel lähevad raamatud ainult Eestisse, sest eestlaseid kes rahvusvaheliselt oleks ilmselt nii vähe et pole mõtet organiseerida. Amazon on kuskil tulevikuplaanis kui inglise keeles kirjutada, eestikeelset raamatud amazoni kaudu pole mõtet müüa.
Hinna koha pealt – pead arvestama, et raamatupood võtab pea 50% vahenduseks. Ehk kui raamat 20 eurot poes, siis 8-10 eurot sulle. Seega, et üldse endale mingu kasu jääks, siis raamatupoele müügi hind võiks olla näiteks 2x tootmise hind (kui trükk jms kulud raamatukohta ca 5 eurot, siis raamatupoele edasi nii umbes 10 eurot ja kliendile 20 eurot). Ehk raamatupoe letihinnast sinu “kasum” on reaalselt seal keskmiselt 15-25%, sõltuvalt sellest, kuidas kulud olnud on. Seetõttu alati kordades parem ise oma e-poest müüa, sest kätte jääb nii palju rohkem.
Ja kui sa oled nõus, palun anna head nõu ka selle kohta kuidas raamatu mõistlikku hinda välja arvutada.
Tere. Väärt info, suured tänud! Ammu mõlgutab peas, et pean jagama ühte suurt kogemust oma elust teiste inimestega, arvan, et see võiks väga paljudele minuga sarnasesse elu situatsiooni sattunud inimestele abiks olla.
Esmalt, muidugi, uleb kirjutama hakata, kuid kogu protsessist polnud aimugi, sellepärast otsisin infot ja, näe saingi 😄
See julgustab tegutsema. Suur tänu veelkord.
Vastused
Tere, Leena!
Head kirjutamist!
Mis eelis on füüsilisel raamatul e-raamatu ees? Kas e-raamat ei oleks odavam lahendus? Või ei ole e-raamat nii minev kaup? Aitäh!
Vastused
Tere, Ketlin!
Jah, e-raamatute turg on rohkem kui 10x väiksem, eelistatakse paberraamatuid.
Tere! Mina küsiks hoopis sellise küsimuse, et kui tahaksin kirjastada ühte vanemat raamatut, mis on ilmunud aastaid tagasi välismaal, kuid kahjuks selle kirjastaja enam ei tegutse. Kelle poole võiksin pöörduda, et Eesti turule see raamat tuua.
Vastused
Tere, Svetlana!
Isegi kui kirjastaja enam ei tegutse, siis kellelegi läksid õigused üle. Võimalik otsida üles autori kontakt, sest tema oskab öelda, kellele õigused läinud on. Võib olla ka kirjastajal mingi kontakt veel, et kellele õigused edasi läksid. Kahjuks paras detektiivitöö.
Leidsin selle lehekülje alles nüüd,kuid olen aastaid kandnud peas mõtet kirjutada endale ja oma järglastele üks raamat,mis põhineks ja oleks seotud faktidega minu enda elust,sest see on olnud pikk ja kirju ,kuid mõtteks see on jäänudki.Olen mõned leheküljed paberile pannud oma keerulistest eluhetkedest ja just nüüd leidnud isegi pealkirja oma loodetavale üllitisele.See oleks vaid minu lähedastele,kuid kardan,et unistuseks see jääbki,kuigi just siit sain juhatusekillukesi,kuidas ma võiksin oma unistust ellu viima hakata.Hirmkaugest kooliajast mäletan ähmaselt,et kui oli vaja kirjandit kirjutada,siis tuli esiteks kava kirja panna ja just see ongi üks minu komistuskivi,et ma ei oska alustada.Ehk on keegi,kes annaks mingidki teejuhised peale selle,mida nüüd tean-idee tekst,sisu ja muidugi esmalt mustand.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Ma ise ei ole (veel) ühtegi raamatut kirjutanud, küll aga mõningad kirjastanud.
Mida on vaja raamatu kirjutamiseks?
Mina paneks paar punkti juurde, mõlemad teksti ja keelelise toimetamise vahele.
Enne keelelist toimetamist on vaja ära teha SISULINE toimetamine – see ongi see “Selleks, et reaalselt oleks võimalik asja pärast lühemaks ja tihedamaks toimetada peab veidi rohkem materjali kirjas olema kui pärast raamatusse jõuab”.
Järgmiseks punktiks paneksin illustreerimise (fotod, joonised, tabelid, diagrammid jne).
Alles siis tuleb keeleline toimetamine.