Millised on sinu ebatavalised finantseesmärgid?

Esimesed jaanuari päevad on juba möödas ning nagu alati on nii uudistes kui ka blogides palju juttu eesmärkide seadmisest. Olles investeerimishuviline, siis nüüdseks on vast selge, et selleks, et asjad tehtud saaksid, peaks nad ka kirja panema. Kuigi klassikaline SMART eesmärkide seadmine on päris igav tegevus, siis realistlik-mõõdetav-saavutatav on sõnad, millega enamik eesmärkide seadmisel nõustuvad.

Psühholoogilisest aspektist on eesmärgid põnev teema, sest eesmärkide täitmisel hakkab igavene debatt selle kohta, kas eesmärkide täitmine sõltub pigem motivatsioonist või pigem distsipliinist. Mina olen küll tugevalt distsipliini peale panustavas grupis, aga üks asi on selge – üldises plaanis on eesmärkide täitmine igav.

Täpselt samamoodi on investeerimine tegelikult pikaajaline ja igav tegevus. Jah, alustades on põnev lugeda ning esimesed laekuvad intressid või dividendid panevad südame kiiremini põksuma, ent kui juba natukene kauem investeerimismaailmas oled tegutsenud, siis tekib mingil hetkel tunne, “kas see ongi kõik?” Kannad lihtsalt iga kuu raha peale, numbrid natukene suurenevad ja põnevust enam eriti pole.

Sageli on ka enamik investeerimiseesmärke selles suhtes päris igavad, et üldiselt mõõdetakse heal juhul kahte-kolme asja. Esiteks protsentuaalset säästumäära (mis % klubis oled), siis portfelli suurust ja ,kes täpsemalt viitsib arvutada, ka portfelli igakuist-aastast tootlust. Need on kõik väga head eesmärgid, probleem on ainult selles, et kui esimesest aastast-paarist edasi saad, siis on tõelist edasiminekut raske näha ja eduelamust raske saada.

Kuna on teada, et eesmärkide seadmine on suuresti psühholoogiline trikk, siis miks mitte teha ka eesmärgid ise veidi lõbusamaks, et nende jälgimine ei oleks ka ainult tuimalt Excelisse numbrite juurde lisamine ja keskmiste arvutamine. Olen ise aastate jooksul igasuguseid erinevaid eesmärke kasutanud selleks, et tekitada endas veidi elevust ja tunnet, et asjad tegelikult ka liiguvad. Või siis vastupidi, et tagasi vaadates hinnata, mis on juba äre tehtud.

Lisaks, kui sul on veel selle aasta jaoks finantseesmärgid seadmata, või on seatud ainult tõeliselt tõsised eesmärgid, siis on hea siit nimekirjast spikerdada ja võtta mõni veidi absurdsem, aga samamoodi rahuldust pakkuv, eesmärk nimekirja. Head eesmärgistamist!

Säästueesmärgid

Üldiselt on sihiks kindel protsent – näiteks säästa 20% kuus. Selleks, et veidi põnevam oleks, siis võiks eesmärki veidi tükeldada või veidi rohkem väljakutset pakkuvamaks teha.

1. Säästa 1-5-10 eurot igal päeval. Hea on aasta algusest lugema hakata, tulemuseks siis vastavalt 365, 1825 või 3650 eurot. Võib teha nii igapäevase-nädalase ülekande kui lihtsalt aasta kokkuvõttes keskmist arvutada.
2. Säästa igal kuul 1-2% rohkem (või 10-20-50 eurot rohkem) kui eelmisel kuul. Kui alustad aastat 10% säästumääraga, siis võiksid lõpetada nii 20% või 30% peal. Igal kuul tuleb rohkem nutikas olla ja hoida pidevat motivatsiooni uute säästmiskohtade leidmiseks.
3. Säästa mõni ilus number, näiteks 1234, 5555 või 7777 eurot. Lisaks sellele, et sellised numbrid on niisama toredad, on nendega hea veidi keerulisemat peast arvutamist harjutada!

Portfelli suuruse eesmärgid

Portfelli suurust on muidugi tore ümmarguste nullidega tähistada, ent kui “klassikaliselt” eesmärke sättida, siis 1000 euroni jõuab ilusasti, 10000 euroni ka veel, aga sealt edasi 100000 eurot ja juba 1000000 eurot on väga pikad ja vaevalised. Seetõttu on hea sättida mõned vahe-eesmärgid, mida on veidi lihtsam visualiseerida. See ei tähenda, et kohe ostma peab ruttama, aga see tekitab rohkem progressi tunnet, kui järgmise nulli ootamine.

1. 14000+ eurot – kolmekuuline ümbermaailmakruiis;
2. 30000 eurot – kolmetoalise korteri sissemaks;
3. 50000+ eurot – keskmine Mount Everestil ronimise maksumus;
4. 100000+ eurot – Tesla Model S.

Portfelli tootluse eesmärgid

Kuigi muidugi on tore aasta lõpus kasvunumbreid kokku lüüa, siis päriselus tunnetad sa investeerides progressi eelkõige igakuise rahavoo olemasolu abil. Eeldades klassikalist 12% tootlust, siis tähendab 3000 investeeritud eurot, et teenid 1 euro päevas. Olles veidi realistlikumad, siis arvestame 10% tootlust, mis tähendab et 3600 rahavooinvesteeringusse paigutatud eurot toob koju 1 euro päevas.

1. Leiad iga päev maast 20 senti, hurraa! (0,2 eurot/päevas, ca 720 eurot investeeritud);
2. IMAX esilinastus kaks korda kuus (ca 0,85 eurot/päevas st 3060 eurot investeeritud);
3. Spordiklubi kuupilet (ca 1,5 eurot/päevas st 5400 eurot investeeritud);
4. Väike latte igaks päevaks (2.5 eurot/päevas st u 10000 eurot investeeritud);
5. Tund massaaži iga nädal (ca 4 eurot/päevas st u 14500 investeeritud).

Tootluse asenduseesmärgid

Kui kogu aeg räägitakse, et tuleb investeerida asjadesse, millest saad aru, siis oleks ju ka loogiline arvestada ümber tulu sarnaste kategooriate kulu peale. Sellist mõtlemist viljeletakse eriti aktsiainvesteeringute puhul, aga see on täiesti tehtav ka muude varaklassidega.

1. Su vee/elekti/küttearve katavad ära vastava valdkonna ettevõtte aktsiadividendid.
2. Ühisrahastusest teenitud intress on suurem, kui liisinguintress, kodulaenu intress vms.
3. Igakuine üüritulu on suurem, kui enda kodulaenu makse või näiteks reisides hotellikulud.

Ajapõhised eesmärgid

See idee on nüüdseks ilmselt tuttav, et tõelist rikkust mõõdetakse ajas, täpsemalt vabas ajas, mis sul olemas on. Selleks, et teha selgeks, kui palju vaba aega oma investeeringute eest endale lubada saad, siis arvuta välja kõigepealt enda töötunni hind. Keskmist palka (1600 bruto) teenival inimesel peaks see olema netos alla 13 euro, ehk ca 21,5 eurone palgafond tunni kohta.

1. Su investeeringud teenivad sulle igal kuul ühe vaba päeva (8 x 21,5= 172 eurot kuus).
2. Su investeeringud teenivad sulle igal nädalal ühe vaba päeva (32 x 21,5 = 688 eurot kuus).
3. Su investeeringud teenivad sulle aastas ühe vaba kuu (~2150 eurot).

Muidugi on mul ka klassikalised suured investeerimiseesmärgid, mis seisnevad portfelli kasvus, säästumääras ja igasugustes muudes matemaatilistes mõõdikutes. Ja ratsionaalselt maha istudes ja neid numbreid vaadates on tulemused muidugi toredad, aga vahest veidi vähe käegakatsutavad. Seega ongi ehk mõistlik mõni eesmärk panna veidi tobedam, kasvõi lihtsalt selleks, et endale väljakutset esitada. Mina näiteks kasutasin eelmine aasta selliseid mõõdikuid:

1. TVEAT dividenditulu katab ära minu igakuised veearved (ja kui suuremasse kodusse kolin, siis peab ka positsiooni suurendama).
2. Üürikorterist saadud tulu ületab minu kodulaenu põhosamaksed (ehk sisuliselt maksab üürnik minu kodulaenu).
3. Ühisrahastusportaalid Twino ja Mintos teenivad mulle mõlemad veidi rohkem, kui 1 euro päevas (ehk nende kahe portaali abil on mul igaks päevaks soovi korral üks latte garanteeritud).
4. Kui sooviksin, siis saaksin tänu investeeringutele igal nädalal ühe päeva vabaks võtta (mida teeksid sina ühe lisa vaba päevaga nädalas).

Selleks, et eesmärke ka jälgida, on vaja numbritega kursis olla, seega aitavad sind sellel teekonnal järelvaatamiseks saadaval olevad veebiseminarid "Investeerimismatemaatika ABC" ja "Investeerimisexceli loomine".

Milliseid eesmärke sina lisaks “klassikalistele” eesmärkidele oma aastaplaani kirja panid?

Blogipostitus uuendatud 20.08.2022

Loe ka neid postitusi

Eesmärgid, mis jäävad täitmata

08.02.2019

Kuidas kirjutada ja kirjastada raamatut?

09.01.2019

Miks just ettevõtlus?

31.10.2020

Kommentaarid

Jottavestor 04.01.2017

Just täna jagati Interneti avaruses seda väljakutset: http://www.savingadvice.com/articles/2014/01/01/1019727_365-day-money-challenge.html. Vaatasin, et 99 eurot kõrvale panna on liig mis liig. Ja tegin väikese arvutuse:
a) 1-20 euroni ja sealt edasi 1,01-1,99, 2-4,55 teeb kokku 1041,9 eurot aastas
b) 1 – 4,65 teeb kokku 1032,95 eurot aastas

Hetkel läheb käiku variant b. Automatiseerida vist seda ei saa, aga siis saab teoks teha selle parooli-manamise internetipangas “KOIK_Tuleb_mu_JUURDE_1000-kordSelt-tagasi”.

Eh, investeerimine läks jälle põnevaks. Ikka vahedat sulge!

Vasta

Merike 04.01.2017

Väga vahva nurga alt vaadatud investeerimiseesmärke.
Küll jääb segaseks, miks suurem kodu enam vett kulutab? Veekulu ju pigem elanike arvuga seoses. Kui just iga päev põrandaid ei pese ei tohiks ruutmeetrid veekulu küll mõjutada.

Vasta

Vastused

kristi 04.01.2017

Tere, Merike!

Loogika oli seal jah pigem, et suurem kodu = rohkem inimesi (lapsi). Aga no mõni äkki hakkab suures majas muru ka kastma, siis kasvab ka veekulu 😉

Vasta

Lisa kommentaar

NimiEmailKommentaarSisesta kommentaar