Kuidas kirjutada ja kirjastada raamatut?

Maailmas on vist kahte tüüpi inimesi, neid kelle eesmärgiks on joosta elus maraton ja neid, kes soovivad kirjutada raamatu. Postituse pealkirjast võib järeldada, kumba gruppi mina kuulun. Selleks, et teistel raamatu kirjutamisest unistajatel oleks edaspidi lihtsam panin enda kogemuse asjaajamisel ka kirja.

Minu algne eesmärk oli raamat kirjutada endale 30. sünnipäevakingituseks. Üks sõber õnneks pani mulle mõistuse pähe ja ütles, et mis ma venitan, tee jõuludeks ära. Teistel sama asja päris teha ei soovita – selleks, et jõuluks kõik valmis oleks peab alustama veidi varem kui mina, sest päris nii pole, et toimetajal, küljendajal ja trükikojal kõikidel sinuga tegelemiseks enne jõule aega on.

Mida on vaja raamatu kirjutamiseks? 

1. Raamatu ideed
2. Raamatu teksti
3. Raamatu sisulist toimetamist
4. Raamatu keelelist toimetamist
5. Raamatu küljendamist/kujundust
6. Trükikoda
7. Müügisüsteemi
8. Raha

Kui ’suur’ on üldse raamat?

Enne kui ma raamatut kirjutama hakkasin ei olnud mul väga ettekujutust raamatu mahust. Et kui otsast hakkad kirjutama, millal ta siis valmis on? Minu raamat tuli lõpuks 144lk pikk, sinna sisse mahtus veidi üle 25000 sõna, ehk kokku 160 000 tähemärki (183 000 tähemärki tühikutega).

Arvestades igasuguseid pealkirjalehti, pool-tühjasid lehekülgesid jne tasub arvestada, et ühe lk peale mahub siis kuskil 180-200 sõna ehk umbes 1300-1400 tähemärki (tühikutega). See sõltub tugevalt sellest, kui suured on reavahed, kirjastiil jne. Mina alguses selleks, et tekiks mingisugune tunnetus otsisin googlest üles paari riiulis oleva raamatu sõnade arvu, et kujutaksin ette, kui pikk päriselt raamat on.

Kuidas raamatut üldse kirjutama hakata?

Esiteks on vaja ideed – millest soovid raamatut kirjutada? Investeerimine on huvitav valdkond ses suhtes, et siin paljud asjad võivad päris ruttu aeguda. Seetõttu tuli raamatu kirjutamisel tegeleda palju sellega, kas ja mida raamatusse lisada. Raamatu aluseks oli koolitustel korduvalt läbi proovitud tekstid ja ülesanded ja nende põhjal kirjutatud e-raamat. Sellele lisaks tuli siis kirjutada puuduolevad tekstid, et raamat oleks ’terviklik’ ja kõik miljon korda üle toimetada selleks, et sisu ka loogiliselt voolaks.

Olen kuulnud, et mõned inimesed võtavad raamatu jaoks faili lahti hakkavad otsast kirjutama ja siis kirjutavad kuni valmis. Minul see välja ei tulnud. Päris tihti kirjutasin vahele lause, et „kirjuta siia z teemal midagi loogilist“ ja mõni peatükk oligi ainult pealkiri kuni umbes kolmanda ülekirjutamiseni ja siis sai sinna mingi suguse teksti.

Lisaks on kirjutamine sellel määral loominguline tegevus, et mingi tunne peab olema selleks, et kirjutada, eks? Täiesti vale värk, selleks et raamat kirjutatud saaks ei saa oodata seda, et tuleks mingi tunne, siis see ei saagi kunagi valmis. Vahepeal ma täiesti sunniviisiliselt panin Toggle’i tööle ja istusin fail ees arvuti taga ja enne ei tohtinud lõpetada kui vähemalt sada sõna kirjas.

Selleks, et reaalselt oleks võimalik asja pärast lühemaks ja tihedamaks toimetada peab veidi rohkem materjali kirjas olema kui pärast raamatusse jõuab. Ehk nagu kõikidel asjadel, distsipliin on see, mis aitab päriselt asjal valmis saada.

Kuna kirjutasin raamatut mitmes osas (alguses e-raamatuna ja siis sihiga paberile saada), siis jaotus kirjutamine suhteliselt pika perioodi peale ära, ent lõppkokkuvõttes kirjutamise „tunde“ kui selliseid ei kulunud väga palju. Pigem oli nii, et mõtlesid pikalt, et kuidas mingist teemast võiks rääkida ja lõpuks paberile sai see täitsa kiiresti. Vähemalt sama palju aega kui kirjutamisele kui mitte rohkem läks lõpuks aga toimetamisele, et tõsta asjade järjekorda, sõnastusi selgemaks teha jne.

Mustand on alles algus

Neid inimesi, kes on raamatu mustandeid kirjutanud on kindlasti kordades rohkem kui neid, kelle raamat reaalselt trükituks on saanud. Ma olen üks nendest, näiteks olen sahtlisse kirjutanud ühe noorteromaani. Kui raamatu mustand on valmis, siis selle kellelegi näitamine on ausalt päris hirmus. Nagu oma laps, ja mõtle kui teistele ei meeldi?

Minu raamatu mustandit lugesid enne väljaandmist rohkem kui kümme inimest, kes kõik andsid väga erinevat tagasisidet. Mõned nokkisid keele üle, mõned soovitasid peatükkide järjekorda muuta, mõni kurtis, et miskit on puutu. Kõik lugejad olid väga kasulikud (isegi kui ma kõiki nende soovitusi kuulda ei võtnud), ja andsin kõik oma vaatenurgast tagasisidet.

Selleks, et tekiks arusaam, kuidas inimesed sinu raamatut vastu võtavad tasubki võimalikult erinevad testlugejad otsida. Kuna rääkisin investeerimisega alustamisest, siis oli minu lugejate hulgas nii neid, kes veel ei investeerinud, neid kes olid alles alustanud kui ka kogenud investoreid.

Pärast umbes kümnetuhandendat pisimuudatust tuleb ühel hetkel teha põhimõtteline otsus, et mustand on valmis järgmisesse etappi liikuma. Perfektseks ilmselt asja niikuinii ei saa, paratamatus, et mõni näpuviga jääb sisse, aga kui edasi ei liigu siis raamat reaalsuseks ei saagi.

Mina tegin sisutoimetamise sisuliselt ise ära – testlugejate tagasiside abil ja suuresti ka selle abil, et olen raamatu sisu erinevatel koolitustel kasutanud ja läbi testinud. Kui sellist võimalust endal ei ole, siis tuleb enne keeletoimetamist palgata ka sisutoimetamine, kes aitab raamatu ühtlaseks tervikuks ühendada, et oleks mõnus lugeda.

Toimetamine, küljendamine, kujundamine

Kuna minu kunsti- ja visuaalne anne on suhteliselt nõrgad, siis ma ei hakanud üldse mõtisklemagi selle üle, et ise võiks midagi raamatuga edasi teha. Selleks, et raamat hakkaks paberraamatu kuju võtma palkasin toimetaja (kelle hind sõltub reeglina toimetatavate lehekülgede mahust) ja kui raamat toimetatult tagasi tuli, siis küljendaja, kes valmis oleva kaane disaini paberraamatu kaaneks sobivaks kujundas ja raamatu sisule maketi lõi. Makett tähendab siis sisuliselt seda, et kuidas on alt-ülalt ääred, milline kirjaviis, kus on leheküljenumbrid, kuidas jooksevad reavahed, pealkirjad ja kõike muud.

Iga sammu jaoks tuleb arvestada piisava varuga aega (mina täiesti süüdimatult andsin nii toimetajale ja küljendajale hagu alla, et jõuluks valmis saaks), aga mõlema ülesande jaoks kaks nädalat oleks mõistlik ajaplaan. Kui toimetatud raamat ära on küljendatud, siis on võimalus veel raamatu sisu uuesti üle vaadata, et vigu märgata, mida oma dokumendis enam ei märganud – vahest piisabki kasvõi sellest, et teise kirjatüübiga teksti näha, et vigu avastada.

Raamatu küljendamise reeglid on igas trükikojas ka erinevad, seega tasub teha enne plaan kus/kellega raamatu trükid. Lisaks mõjutab küljendamist näiteks ka paberivalik, sest sellest sõltub raamatu lõplik paksus, millest sõltub näiteks kaaneelementide jaotus. Õnneks vaatavad küljendatud faili enne trükkiminekut üle ka trükikojapoolsed spetsialistid, kes vajadusel annavad märki kui midagi kuskilt vaja parandada või mingi asi trükis õigesti välja ei tuleks.

Trükikoja ja trükidetailide valik

Kõige esimene küsimus, mida trükikoda küsib on, et millist paberit ja millist kaant sa raamatule tahad. Paberit on võimalik valida nii grammide kui värvitooni kaupa. Näiteks nüüd tean, et 80gr paber on päris õhukene ja kumab läbi ja 120gr paber, mis ma valisin on selline mõnus ja peab vastu. Näiteks tean ma nüüd ka seda, et lumivalge paber on odavam märkimisväärselt kui kollakam paber – oleksin arvanud vastupidist!

Lisaks paberivalikule, mis võib olla veidi erinev trükikojati on vaja valida ka raamatu kaas ja köitesüsteem. See mõjutab märkimisväärselt trüki lõpphinda. Pehme kaas on odavam kui kõva kaas ja erinevad laminaadid peavad ka erinevalt vastu. Õnneks saab minna kohapeale raamatuid patsutama, et näha, milline neist käes mõnus ja mugav tundub.

Trükikoja enda valimine on ka paras protsess, sest neid on nii palju. Kust tead, milline on hea ja milline mitte? Mul õnneks oli värskelt tuttavaid, kes raamatuid olid välja andnud, kes oma lemmikuid soovitasin.

Kui on soov teha väike trükk, siis oli vaieldamatult kõige popim soovitud Dipri. Nimelt teevad nemad väikeseid tiraaže, kui soovid võid kasvõi 10tk ainult raamatuid trükkida. Ma polnud alguses kindel, kui suurelt asja ette võtan, aga nemad olid sisuliselt ainus variant, kes sai piisavalt ruttu raamatud valmis, et need ka jõuluks inimesteni oleks jõudnud. Sellise väikese trükihulga miinuseks on aga kordades kõrgem hind ühe trükitud raamatu kohta.

Suure trüki puhul on hinnavahed raamatu kohta trükikojati juba veidi väiksemad. Minu valik langes Tallinna Raamatutrükikoja kasuks, sest 1) neid soovitati, 2) nad on päris odavad, 3) neilt saab otse raamatupoodidesse raamatuid saata. Töö oli täitsa kiire ja korralik, suhtlus konkreetne ja muresid polnud. Mõlema trükikojaga julgen ka edaspidi koostööd teha. Dipri trükkis mulle siis 400 raamatud ja Tallinna Raamatutrükikoda sellele 2000 veel otsa.

Kas keegi mu raamatut ostab ka?

Nali naljaks, ma päriselt ei olnud selle hetkeni kui esimesed raamatud müüdud olid päris kindel selles, et kas keegi ka raamatut ostab. Ma enda meelest mõtlesin, et juba äge värk valmis kirjutatud, aga äkki teised ei arva nii? Siis eriti piinlik, et oled suure summa raha magama pannud ja elad oma raamatutevirna otsas. Õnneks sõbrad lohutasid mind, et nemad ikka ostaksid.

Selleks, et raamatut aga keegi üldse osta saaks tuleb tegeleda ka sellega, et kuidas seda raamatut müüa. Kui raamatut valmis on, siis sealt edasi ei toimi kõik täitsa automaatselt, mistõttu paljud inimesed ka kirjastuse abi kasutavad, sest nad ei taha ise kogu selle kirjutamisele lisanduva administreerimisega tegeleda. Näiteks on ka pisidetaile, mis võivad muidu ära ununeda – näiteks, et raamatul peab olema triipkood, muidu ei saa teda ju poes müüa!

Minu puhul kuna esimene trükk oli eriti ajatundlik ja teiseks mul oli e-pood olemas, siis otsustasin, et alustuseks müün ise. Kuna e-poe lahendus oli olemas, siis see oli hea. Kuidas aga tellitud raamat pakki ja automaati saab? Mõte sellest, et peaksin ise sadu raamatuid pakkima ja kuskile automaati viima samal ajal kui mu laps kääride ja mullikilega ringi jookseks tekitas minus õudu.

Õnneks on Eestis olemas vähemalt üks pakisaatmisteenust pakkuv ettevõte, kellega koostööd teengi. Ettevõtte nimi on Pakipoint – minu e-poest tellimused lähevad otse nende süsteemi ja mina viin neile iga natukese aja tagant kasti raamatuid juurde. Kuna lõpuks läks enne jõule välja 400 raamatut, siis ma olen väga õnnelik, et ma neid ise saatma ei pidanud. Süsteemi miinuseks on see, et autogrammi ei saa igasse raamatusse panna, aga need kes sellest puudust tundsid võtsid ise ühendust ja käisid raamatul järgi.

Teine samm on raamatute müügile saamine raamatupoodidesse, sest ilmselt on inimesi, kes võiksid raamatut lugeda aga mitte kunagi minu kodulehele ei satu. See osa protsessist oli üllatavalt lihtne. Tuli raamatupoodide ostukontaktidele kirjutada, et oled välja andnud raamatu ja nemad saadavad vastu, mis infot soovivad ja kuidas edasi tegutseda. Apolloga sain väga kiirelt asjad aetud ja päev pärast raamatute lattu jõudmist olid need juba poes saadaval, Rahva Raamatuga liiguvad asjad veidi aeglasemalt.

Alati on mõistlikum ise otse raamatuid müüa, sest rahasumma, mis raamatu kohta kätte saad on sisuliselt 2x suurem kui see, mis raamatupoest kätte jääb (raamatupoe kate on ca 50%). Samas ise müümine eeldab rohkem sebimist ja vaeva, seega arusaadav, miks osad inimesed selle ära annavad. Samas kirjastus kui selline sinu jaoks müüki eriti ei tee, seda pead siiski peamiselt ise tegema – ja kui juba ise müüki teed, siis mida üldse kirjastus sinu heaks teeb?

Kas raamatukirjutamisega saab rikkaks?

Seda ilmselt väga loota ei tasu. Pigem on raamatu välja andmine selles suhtes riskantne tegevus, et kõik kulud tuleb tegelikult ette ära teha ja siis tuleb loota, et müügiplaanid realiseeruvad nii nagu lootsid. Lisaks mõõdetavatele kuludele tasub arvestada siinkohal ka alternatiivkuluga, ehk siis sinu enda ajaga ja sellega, mida võiksid selle ajaga teha raamatu kirjutamise asemel ja kui palju sellest raha võiks teenida.

Kulud, millega tuleb kindlasti arvestada:

• Üldiselt arvestatakse 1A4 kohta (1800 tähemärki), sõltuvalt keeletoimetajast on see 3-4 eurot lehekülg.
• Kui vajad ka sisutoimetamist, siis selle puhul tasub arvestada, et hind on keeletoimetamisest kordades kõrgem, tuttavate käest uurides pakuti hinda vähemalt 10-20 eurot/lehekülg, sõltuvalt teksti sisust ja raskusastmest.
• Sõltub sinu ja disaineri vahelisest kokkuleppest, tuleks arvestada ilmselt ikka sada-paarsada eurot.
• Raamatu küljendamine. Küljendamise hind sõltub raamatu mahust vähesel määral kuna makett on ühtne läbi raamatu. Mida rohkem tabeleid, jooniseid jms kraami seda kallim küljendamine muidugi. Sõltuvalt töö mahust ja nõudmistest võiks arvestada vahemiku 500-700 eurot ikka.
• Raamatu trükkimine. Trüki hind sõltub nagu enne välja toodud raamatu paberist, kaanest, aga ka näiteks värvitrükk on palju kallim. Suurim mõjutaja on siin trükimaht. Väikese trükimahu puhul tuleb arvestada raamatu kohta suurusjärk 5 eurot, suurema trükimahu korral jääb trükkimise hind vahemikku 2-3 eurot.
• Reklaamikulud, promo. Selleks, et raamatu kohta info ka kuskile jõuaks tuleb ilmselt saata osa raamatuid välja kingitusena, teha loosimisi, jooksutada reklaami jne, seda kõike ei tohiks ära unustada.
• Raamatu saatmise kulud, mille maksmine toimub jooksvalt. Pakiautomaati paki saatmisel tasub arvestada ca 2,5-3 eurot kuluga, kui kasutad teenust saatmiseks siis sinna 1 euro vähemalt raamatu kohta otsa (töökulu pluss materjal st ümbrikud, mullikile jne), kui ise saadad siis vahetad rahakulu korraliku ajakulu vastu.

Eestis paberraamatute müük on nagu ta parajasti on, seega selleks et üldse plussi jõuda peab olema piisavalt optimismi, et raamatut müüb ikka arvestatavas koguses. Sõltuvalt sellest palju vaeva näed ja ise teed, siis nullpunkti jõudmiseks (kui teed suurema tiraaži) tuleb ilmselt ikka müüa vähemalt 250-350 raamatut (rohkem kui enda ajakulu ka arvestad), täpne nullpunkt sõltub aga tugevalt sellest kui suurte-väikeste kuludega projekti ära oled teinud.

Lisaks rahakulule tulebki arvestada oma ajakuluga. Raamatu enda kirjutamine on tunde ja tunde tööd – isegi kui kirjutad tunnis 2-3lk, siis kokku läheb 150 lk peale ikka vähemalt 50+ tundi kirjutamisaega + vähemalt sama palju otsa toimetamiseks. Enamiku inimeste puhul ei ole ka sellise tööga tegemist, mida saab lihtsalt ilma suurema keskendumiseta teha, aju ikka pärast pikemat kirjutamis- või toimetamissessiooni täitsa suitseb.

Kokkuvõttes – täitsa tehtav asi! Kui on olemas idee, siis ega siin muud pole kui tuleb maha istuda ja kirjutada. Kui mustand juba valmis on, siis sealt edasi käib kõikide asjade tegemine samm-sammult kuni kõik valmis on. Kui tahad mõne sammu kohta lisainfot, siis küsi julgelt juurde!

Kui sul pole veel minu raamatut, või soovid sõbrale kinkida, siis saad raamatut tellida endale poest, tuleb sulle lähimasse pakiautomaati 🙂