Kuidas minna lahku

Kuidas minna lahku?

Samamoodi nagu enamik meist on kooliharidusest tulnud läbi ilma suuremat sorti asjaliku rahatarkuseta, on ka kõik suhetesse puutuv kahjuks väga vähese tähelepanu all. Nii positiivsed teemad, nagu kuidas üldse suhtesse minna ja peres asju korraldada, kui ka teine ja keerulisem pool, ehk kuidas minna mõistlikult ja praktiliselt lahku.

Olen viimaste aastate jooksul väga paljude mentorlusklientidega just suhete teemale keskendunud. Ühelt poolt arutame, kuidas näiteks rahaasju ühiselt sättida-hallata ja elukaaslase või abikaasaga edukalt koos tegutseda (see on muide olnud ka hea teema tüdrukuteõhtul rääkimiseks!). Teiselt poolt olen teele pannud ka väga palju õnnitlusi lahutuste või lahkuminekute puhul. Kuigi lahkuminek on emotsionaalselt väga keeruline, on sellega seotud ka hulk praktilisi rahaasju, mis tuleb läbi mõelda.

Rõhutan üle, et käesolev artikkel räägib nn normaalsest lahkuminekust, kus pole tegemist vaimse-, majandusliku või füüsilise vägivallaga. Kui sinus tekitab suhe või suhtest lahkumine hirmu, siis soovitaksin sul võtta ette minu poolt Feministeeriumisse kirjutatud meelespea perevägivalla eest lahkujale.

Lahkuminek võib olla nii kahepoolselt selge ja “oligi tulemas” kui ka ühe poole otsus, mis vajab ettevalmistust. Mõnikord võib selle põhjuseks olla partneri käitumine, et on ette teada, et lahkumineku teadet ei suudeta võtta mõistlikult vastu või näiteks väikelaste kõrvalt keeruline olukord, kui iseseisvuda suhtest raske, sest ollakse teisest finantsiliselt sõltuvuses.

Ettevalmistus lahkuminekuks võib võttagi kuid (või aastaid!) aega. Vaja näiteks isiklikku säästupuhvrit, aidata oma karjäär järjele või oodata ära laste vanemaks saamine. Mul on korra olnud klient, kes lahkuminekut hakkas ette valmistama kolm aastat (!) ette, sest lahkuda oli vaja väga keerulisest olukorrast. Mõnikord tulebki võtta ette rahaasjade korda seadmine ja dokumenteerimine selleks, et need koheselt hiljem lahku lüüa.

Ülevaade olulistest omavahelistest lepingulistest sidemetest

Esimene küsimus lahku minekul on muidugi see, kui palju paberimajandust sellega kaasneb ja see sõltub sellest, kas suhe on juriidiliselt vormistatud abieluks või kooselulepinguks või tegemist on lihtsalt elukaaslastega. Kui tegemist abieluga, siis on heatahtliku lahkumineku korral vaja esitada notarile avaldus. Kui aga omavahel kokkuleppele jõudmine ei ole võimalik, tuleb protsessi kaasata jurist ja vajadusel kohtusse pöörduda.

Mõnikord arvatakse, et lahutades “korraldab” keegi teine kõik vajalikud toimingud ja ütleb, et kuidas asju tegema peab aga tegelikult fikseerib notar vaid need asjad, milles teie omavahel kokku lepite. Kui omavahel asju selgeks räägitud ei saa, tuleb kaasata advokaadid ja see on paratamatult kulukas ning venitab protsessi oluliselt pikemaks.

Isegi siis, kui ollakse lihtsalt elukaaslased, võib suhte jooksul kujuneda ühine nimekiri varadest ja kohustustest. Kõige tavalisem näide on kodu ja sellega seonduv kodulaen. Koduga on variante üldiselt kolm: kodu müüakse maha (tasutakse laenujääk ja jagatakse ülejääk), üks partner ostab teise välja (vastavalt kokkuleppelisele hinnale, võib olla turuhinnas või ka odavamalt) või üks partner kingib oma kodu osaluse (näiteks teiste varade kompensatsiooniks, laste tuleviku nimel vms).

Kuna kinnisvaraga seotud summad kipuvad suured olema, muutub olukord sageli kiiresti keeruliseks. Probleemiks võib olla nii see, kas mõlemad tunnevad, et on aja jooksul kodusse teisest rohkem panustanud, kui ka see, et emma-kumma partneri sissetulek ei ole piisav, et teist poolt välja osta. See viib tihti kodu müügini, mis eriti lastega suhte puhul külvab segadust juurde. Kohustuste seas võivad olla näiteks ka igasugused järelmaksud-liisingud, mis paratamatult on ainult ühe poole nimel ja olen küll ja veel näinud lahkuminekuid, kus need kohustused jäävad selle poole kanda, kes heauskselt remondilaenu nt kunagi enda nimele võttis ilma juriidilise kindluseta, et teine pool sinna panustaks

Positiivses võtmes võib siduvaks olla ka ühine investeerimisportfell. Kui portfell on mõlemal eraisikuna, võib selle tasaarveldamine tekitada olukorra, kus osa varasid tuleb müüa, mis omakorda tekitab maksukohustuse (nt eraisikuna omatud üürikinnisvara puhul). Kui portfell on ühises ettevõttes, siis peab lahenduseks mõtlema välja, kas ettevõte poolitada, mõni vara müüa ja raha jagada, teha tasaarveldus muude varade arvelt või teha mõni muu omavaheline kokkulepe. Seetõttu alati ka soovitus, et investeeringud peaksid olema mõlema partneri peale jaotunud, see teeb vajadusel hilisema jagamise lihtsamaks (ja ohutumaks olukorra, kui kõik pole ühe partneri nimel).

Igatpidi tuleb rahulikult maha istuda ja kõik ühised asjad kirja panna, et mõlemal oleks selge ülevaade, mida jagama hakatakse ning saaks kaaluda, kuidas seda teha kõige mõistlikumalt ja näiteks ka maksuoptimaalsemalt. Näiteks, kui ainult üks partner on suhte ajal teinud sissemakseid 3. sambasse ja teine pole, on tegemist siiski ühise varaga kui valitud ühisvarasuhe. Sel juhul tuleb otsustada, kas üks partner müüb osa 3. sambast, et maksta teisele poolele välja tema osa, või teete tasaarvestuse mingi teise vara arvelt - nt saab üks partner omale ühises kasutuses oleva auto.

Ülevaade jooksvatest elamiskuludest

Suure tõenäosusega elab lahkuminev paar koos, ehk ühised kulud (kui see pole kodulaen) on näiteks üür, telefoniarved, kindlustused, mõni järelmaks kodumasinatele jne. Lahku minnes on vaja kõik need lepingud selgelt ühe või teise nimele ümber vormistada. Samas tuleb arvestada ka sellega, et paljud kulud tõenäoliselt kahekordistuvad: kaks telefonilepingut eelneva perepaketi asemel, kaks eraldi üüri- või laenumakset, kaks autoliisingut jms. Praktikas tähendab see, et üksi olles suurenevad nii rahalised kui ka ajaline kulu, sest kõikide uute lepingute tegemine nõuab aega ja tegelemist.

Kui varem on ühiselt tegutsedes tihti loodud ka ühine meelerahufond, mis andis suurema turvapuhvri, siis edaspidi loota ainult iseendale. See tähendab, et meelerahufond peab olema isiklik ja kõikide kulude üksi kandmisele ülemineku hetkel saavad säästud korralikult kannatada nt korraga vaja käia välja uue korteri tagatisraha, maakleritasu ja esimese kuu üür.

Ilmaasjata ei tooda sageli välja, et paljud paarid ei lähe lahku isegi siis, kui nad seda sooviksid, sest lahkuminek on lihtsalt kulukas. Eriti keeruline on olukord siis, kui lahkumineku hetkel üks partner ei tööta (nt õpib, on lapsega kodune või on terviseprobleemid) ja sama standardiga elu üksinda jätkata ei ole rahaliselt võimalik. See on üks reaalsus, millega on inimestel kohati raske harjuda: üksi kolides peab tihti leppima vähemalt ajutiselt elustandardi langemisega.

Siia valemisse lisanduvad muidugi ka lapsed. Lahku minnes on vaja kokku leppida, kellega lapsed elama jäävad, millises mahus mõlemad vanemad panustavad ja kas keegi peab teisele toetusraha maksma. Siin lähevad suusad kõige kiiremini risti, eriti kui üks partneritest uude suhtesse astuma hakkab. (Olen näinud ka seda, et lemmikloomade jagamine võib emotsioonid lakke lüüa.)

Hea lahendus on siin üldiselt lastega seotud eraldi arvelduskonto, millelt on võimalik näha kõiki lastega seotud kulutusi. Nii ei pea kulusid tšekkidega tõendama ja vaidluskohti on tulevikus vähem. Kuna laste asju tuleb ühiselt ajada kuni nende (üli)kooli lõpetamiseni, tasub valida võimalikult lihtne ja läbipaistev süsteem, mis ei saa probleemiks ka siis kui tekivad kõrvale uued partnerid.

Kuidas asju arutada?

Mõnikord on lahkuminekud sõbralikud, ent kahjuks ka minu klientide kogemus näitab, et tihti see nii ei ole. Tunded on laes ja ratsionaalselt rahaasjade arutlemine võib olla viimane asi, mida keegi teha soovib, eriti kui on olukord, et partner on näiteks usaldust reetnud petmisega. Siiski kehtib reegel: mida kiiremini ja konkreetsemalt asjad lahendatud saavad, seda lihtsam on mõlemal oma teed minna.

Vestluse ettevalmistus peaks olema hoolikas: ülevaade kõikidest lepingutest, kuludest, varadest, kohutustest jne. Iga rea kohta tasub teha eraldi kokkulepe selle osas, kes mida ja millal teeb ning ideaalis lisada ka tähtaeg, mis kõik kirjalikult kasvõi omavahelisse meilivahetusse läheb - kui läheb vaidluseks, siis on millelegi viidata. Kui filmides tihti dramatiseeritakse lahkuminekut kui korra ukse taha jalutamist, kus antakse üle kastikene “sinu asjadega”, siis praktikas on täiskasvanuelu lahkuminekud (eriti lastega) mitmete rahaliste otsuste tegemine, mis võib võtta nädalaid asjaajamist ja edasine aastatepikkune finantsiline koostöö.

Rahatarkuse maailmas on meelerahufond alati rõhutatud teema ja seda tuuakse välja kui “ülemuse pikalt saatmise” fondi, kuid reaalsuses on palju tõenäolisem, et vajad seda raha hoopis partneri kõrvalt uue elu alustamiseks. Korras rahaasjad annavad sulle palju parema võimaluse väärikalt õigel ajal suhtest lahkuda, ilma, et peaksid selleks realiseerima näiteks pensionivara või muid pikaajalisi investeeringuid.

_____

Kui sul partneriga vaja rahaasju korda sättida, siis mul näiteks selle kohta kaks veebiseminari: Kuidas jagada elukaaslasega õiglaselt kulusid ja Beebi ja rahaasjad.

Loe ka neid postitusi

Investeerida üksi või partneriga?

10.05.2023

Kallis, me peame rääkima. Rahast.

25.02.2017