Kallis, me peame rääkima. Rahast.

Rahast rääkimine on üldiselt päris ebamugav tegevus. Veelgi keerukamaks läheb olukord aga siis, kui on vaja teise inimesega suhtes olles rahalisi eesmärke joondama hakata.

Hoolimata sellest, et rahaga seotud muresid peetakse üheks oluliseks põhjuseks, miks paarid lahku lähevad ning lahkumineku järgsetest raha jagamisega seotud vaidlustest on kuulnud vast kõik, ei ole siiski raha üks nendest jututeemadest, mida partneriga esimeses järjekorras ette võetakse.

Pikaajalises plaanis on ausalt ja selgelt rahalistest kohustustest ja plaanidest rääkimine ülioluline element igapäevaelus, sest see aitab esiteks vältida rahast tulenevat stressi ja arusaamatusi ning teisest küljest on meeskonnatööna igasuguseid finantsilisi eesmärke palju lihtsam saavutada.

Lisaks on selgeks räägitud finantssuhted oluline element ka iga inimese plaanist enda eest hoolt kanda, et suhte lõppedes või problemaatiliste finantsolukordade puhul oleks lihtsam rasketest aegadest üle saada.

Ilmselt oleme me sellest ühiskondlikult päris kaugel, et uue suhte algusaegadel finantsidest läbipaistvalt räägitaks, ent vähemalt kokku kolimise, laste saamise või abiellumise eel tasuks olulised verstapostid läbi rääkida, et ei peaks pärast pettuma teise poole vastassuunaliste eesmärkide või vastukarva käiva finantskäitumise tõttu.

Kes mille eest vastutab ja kes mida omab?

Sageli kipuvad finantsasjad paika “loksuma”. Üks pool võtab üle näiteks üüri- või laenumaksed, teine pool kommunaalkulud, lapsekulud või näiteks toidu. Selline muster kujuneb pika aja jooksul välja ning põhineb pigem harjumusel kui konkreetsel plaanil. Sellisel paika loksumisel on aga mitu murekohta, mida tasuks arutleda.

• Kas ja mil määral on partnerid teadlikud teineteise rahaasjadest? Kas jagatakse infot palga suuruse, laenude ja investeeringute kohta? Olen näinud väga erinevaid võimalusi – nii paare, kus ei omata üldse ettekujutust teise poole sissetulekutest ja varadest, kui ka paare, kes igakuiselt maha istuvad ja numbrid üle vaatavad.
• Kuidas mõjutavad pere rahaasjadesse panustamist erinevad palganumbrid? Kas sõltumata palgast panustatakse 50:50 või näiteks sõltuvalt palkade suhtest 70:30? See saab eriti oluliseks küsimuseks siis, kui sissetulekute vahe on väga suur või üks pool on näiteks lapsega kodune ja seetõttu teeb oluliselt sissetulekus ohverdusi.
• Kas kulutused on ühised (nt mõlemad maksavad üüri) või jaotatakse kulutused kategooriate kaupa (nt üks maksab lapsekulud ja teine toidukulud). Siinkohal võib tekkida olukord, kus üks pool on maksnud “olulisi” kulutusi, ning lahku minnes on rohkem “ette näidata”, kui sellel poolel, kes jooksvaid kulusid katab.
• Kelle nimel on kohustused, mis mõlemat poolt puudutavad (näiteks kelle nimel on üürileping, kelle nimel laenud/liisingud – eriti oluline on see siis, kui ei olda abielus/ registreeritud kooselus). Selline läbimõtlemine aitab ära hoida olukorda, kus lahku minnes on ühel poolel kõik varad (sageli siiski meesterahval) ning teisel poolel ei ole isegi finantsvõimalusi advokaadi abi paluda.

Milline on paari üldine rahaline filosoofia?

Kui kokku saavad kaks inimest, kelle rahalised harjumused on väga erinevad, siis alguses ei ole see märkimisväärne probleem. Murekoht tekib siis, kui tuleb hakata tegema pikaajalisi plaane, mis mõjutavad kogu ülejäänud elu. Kui tekib tunne, et üks pool panustab rohkem ja teine ainult kulutab, siis on vimm kerge tekkima ja teravad torked pole kaugel.

• Kui palju rahaasjadega üldiselt tegeleda? Kui kokku saavad kaks inimest, kellest ühele meeldib eelarves pidevalt järge pidada ning teine pigem väldib pangakontole sisse logimist, siis on ühiste plaanide tegemine keeruline. Minimaalselt võiks suuta kokku leppida, et kui tihti ja millest üldse rääkida – näiteks juba korra kuus veerandtund ühiselt rahaasjade üle vaatamisele on märkimisväärselt rohkem kui keskmises peres.
• Millised on pikaajalised säästueesmärgid? Minimaalselt oleks siin vaja leppida kokku kaks asja – meelerahufondi suurus ning säästumäär. Esimene on oluline finantsilise kindluse jaoks ning see number võib olla inimestel väga erinev. Teine on oluline üldise rahakasutamise koha pealt, et keerulisemate teemade, nagu näiteks investeerimiseni jõuda, on kõigepealt vaja, et raha kuskilt tekib.
• Kas on investeerimiseesmärke ning millised need on? Siinkohal annab minna väga detailseks, aga peamiselt tuleks üldse kokku leppida selles, et kas investeerimine on üldse horisondil. Kui riskitaluvused on väga erinevad, siis võtab kokkuleppele jõudmine veidi vaeva. Kui üks pool on väga investeerimishuviline ja teine väga konservatiivne, siis ühise vara haldamise puhul peavad mõlemad tulemusega rahul olema.

Millised on plaanid suurte ostude koha pealt?

Inglise keeles on suurte ostude kohta termin big ticket items. Selle kategooria alla lähevad suured ostud ja pikaajalise mõjuga otsused, mida tuleb teha, ning millega pikaajaliselt seotud oled.

• Auto – mis hinnaklassis? Uus või kasutatud? Välja ostetud, laenu baasil või liisitud? Mitu autot majapidamises on? Kui tihti autosid vahetatakse?
• Maja/korter – kas osta või üürida? Millises hinnaklassis? Kas uusarendus või valmis objekt? Kui suured võivad olla igakuised maksed ja kulud? Kui palju ise ehitusse/hooldusesse rahaliselt panustada? Milline on aktsepteeritav kulu sisustuse peale?
• Lapsed – millised on unistused? Kas üks vanematest jääb koju ja kes? Kas olla ise lasteaiani kodus või palgata lapsehoidja? Kas eralasteaed või riiklik? Kas tavakool või erakool? Millised on kulutused hobide-ringide peale? Kas ja kuidas koguda lapse jaoks raha?
• Kuidas tehakse otsus suurte ostude jaoks? Millisest hinnapiirist otsustatakse ühiselt, millise summa puhul ei ole läbirääkimised olulised? Kui suur osa on ühiselt juhitud ja millise osa sissetulekust võivad pooled enda äranägemise järgi ära kulutada ilma seda arutamata?

Muidugi ei tasu esimesel kohtingul maha istuda ja ülikoolifondi plusse ja miinuseid arutlema hakata või testamendi sisust rääkida. Samas, enne kokku kolimist tuleks läbi rääkida, kes mille eest tasub ja kuidas kohustused jaotuvad. Samamoodi suureneb finantsiline vastutus ja omavaheline seotus kohe, kui paarisuhtesse otsustatakse lisada lapsed.

Kuna tänapäeval ei ole abiellumine üleliia populaarne, siis ei ole varasuhted sageli kahe poole vahel eriti selged ning kuna inimestele kipub olema rahast rääkimine ebamugav, siis vestluspunktid kerkivad üles peamiselt alles siis, kui on märkimisväärsed probleemid. Sel hetkel, kui lahkumineku või finantsstressi tõttu on emotsioonid laes, ei ole enam hea aeg rahalisi kohustusi lahku lööma hakata.

Minu viimaste aastate kogemus on, et ühiselt rahast rääkimine on pigem haruldane ja suhtes kipub olema üks pool veidi rohkem entusiast rahateemade koha pealt. Sageli tipneb see olukorraga, kus pere finantsseisust omab ülevaadet ainult üks pool.

Siiski ei tohiks ennast rahaasjadest välja lülitada, sest keegi teine ei hooli sinu finantsseisust sama palju kui sina. Lisaks on alati võimalikud igasugused õnnetusjuhtumid, mille tagajärgedega tegelemise kõrval ei taha keegi kindlasti muretseda ka finantsaspektide üle.

Vestlust saab alustada uba väikestest asjadest – millised on lähinädalate plaanid, millised on lähiaja suuremad kulutused ning mis suunas on rahaasjad liikumas. Sealt edasi saab suurema mugavuse saavutamisel liikuda juba konkreetsemate tulevikuplaanide ja unistuste juurde.

Ei tasu unustada, et investeerimine on meeskonnasport ja paremate tulemusteni jõuab kahekesi nii lihtsalt üksteist motiveerides ja kahe inimese teadmiste abil kui ka puht praktiliselt on paljude varaklasside puhul tõeliselt palju kasu kahekordsest algkapitalist.

Blogipostitus uuendatud 20.08.2022

Loe ka neid postitusi

Miks on rahast raske rääkida?

31.07.2016

Kuidas kanda hoolt lapse tuleviku eest?

03.05.2018

Kuidas ehitada häid finantsharjumusi?

30.06.2018

Kommentaarid

Hannes 16.02.2020

Kui üks saab 1000 eur rohkem palka, siis võiks kanda 500 teisele ja edasi kõik pooleks enam vähem? Ükskord maksab üks õhusöögi, siis teine. Ükskord üks poes ja siis teine.

Samas juuksuri vahe on ikka meeletu (va kui mehel on habe ja seda aeg-ajalt kujundada lasta) Aga need juba detailid, mida peaks nagunii arutama.

Vähemalt iga kuu võrdne start.

Vasta

Vastused

kristi 16.02.2020

Tere, Hannes! Eks sõltub siinkohal veidi kuidas kokku leppida. Olen näinud nt variante, et kui palgad erinevad, siis kantakse kulud 40-60 näiteks jooksvalt, et mõlema pingutus on “sama”. Siis tekib ühel poolel rohkem sääste kui teisel, aga näiteks kui soov teha valikulisi kulutusi (nt läheme koos reisile), siis kui suurema vaba rahaga osakaal panustab näiteks rohkem kui tal võimalik. Eks küsimus ka selles kas ollakse abielus või lahus- või ühisvara ja kas lapsi. Kui abielus ja ühisvara, siis vahet pole kelle käes raha kuu alguses või lõpus on, tulemus on ühine 🙂 Kui aga lahusvara või abielusuhe puudub või mõni muu variant, siis ongi küsimusi palju, millele vastused tekivad alles siis kui maha istuda ja läbi arutada asjad.

Vasta

Lisa kommentaar

NimiEmailKommentaarSisesta kommentaar