Investeerida üksi või partneriga?

Enamik meist ei liigu läbi elu üksi – meie kõrval on partner, elukaaslane, abikaasa. See aga tähendab, et on üks oluline mõttekoht ka investeerimisstrateegias: kas oma portfelli ehitada üksi või ühiselt? Millised on portfellide ühendamise riskid ja millised boonused?

Kõige lihtsam on portfelli ehitada muidugi üksi. Ei pea kellegagi aru pidama, teed ise sobivaid valikuid nii instrumentide kui ka riskitaseme osas - ka investeerimisotsused pead ainult endaga kokku leppima.

Aga kui sa oled kellegagi suhtes, siis ei ole isegi juriidiliselt üksi oma nime või oma ettevõtte alt tegutsedes võimalik täiesti sõltumatu olla. Nimelt on koos olles rahasjad ikkagi mingil määral ühised - näiteks see, kuidas olmekulusid jaotatakse - ning sellest tuleneb ka mõju sinu isiklikule säästuprotsendile.

Finantside mingil määral ühendamine tuleb lauale kohe, kui tekib soov ühiselt mingeid suuremaid otsuseid teha. Kõige suurem ja mõjusam nendest on tavaliselt ühise kodu loomine ehk suur finantsiline tehing – kodu ost. Või kui alustatakse üürikorterist, siis ühise üürilepingu allkirjastamine. Sel hetkel tekib kahe inimese vahel päris tugev juriidiline side, mida peab teadlikult juhtima – igas suhtes on alati olemas lahkumineku risk ja kui partnerite eluteed tõesti lahku lähevad, on selgelt paika pandud varasuhte puhul üks stressiallikas vähem. Veel üks oluline mõttekoht finantside ühendamisel tekib siis, kui suhtesse lisanduvad lapsed.

Risk nõrgemale poolele

Ühiselt rahaasju ajades ei pruugi formaliseerimata varasuhe tihti üles kerkida, suur küsimärk tekib tavaliselt siis, kui midagi läheb kehvasti - kas on vaja lahku minnes vara jagada või kõige hullemal juhul pärimisküsimusi lahendada.

Investeeringute haldamise ja vara omavahelise jaotuse üle peaks muret tundma eelkõige varaliselt nõrgem pool. Nõrgem võib siin tähendada mitut asja, aga sageli seda, et üks partner ohverdab lapsega koju jäädes oluliselt oma karjääripotentsiaali ning omavahel peaks täpselt läbi rääkima, kuidas teine pool seda kompenseerib.

Kas üks pool maksab teisele taskuraha või panustatakse rohkem temanimelistesse investeeringutesse (näiteks, kuidas tasakaalustada seda, et kui lapsehoolduspuhkus on lõppenud, siis kodus olev vanem ei saa kolmandasse sambasse panustada, aga partner saab).

Kui te ei ole abielus: milles partneriga kokku leppida?

Kelle nimel on investeeringud? Riskide maandamiseks võiks investeeringud olla mõlema nimel, et lahku minnes poleks arusaamatusi.

Kuidas ühiseid varapaigutusi tehakse? Tavapäraselt tegutsetakse ühiselt ettevõtte alt, et jaotus omavahel selge oleks.

Kuidas on vormistatud kohustused ja varad? Leppige kokku, kuidas jagate laenukohus­­tused – näiteks kodulaenu, autoliisingu, tarbimislaenud – ja kelle nimel on vastav vara.

Kes on teie pärijad? Elukaaslased ei ole seaduse alusel üksteise pärijad, seega kui on soov näiteks kodu teineteisele jätta, peaks vormistama testamendi.

Kuidas lahku minnes varad jaotatakse? Rääkige läbi, kas üks partner ostab teise välja? Kas varad müüakse ja raha jagatakse?

Tihti tähendab nõrgemas positsioonis olek oluliselt väiksemat palka (või alles alguses olevat karjäärikõverat) või ka varem omatud varade ebavõrdset taset. See tähendab, et ühel poolel on majanduslikult oluliselt suurem mõjuvõim ning on oht teine inimene ära kurnata näiteks ebarealistlikult kõrget­ elustandardit oodates, mis takistab väiksema sissetuleku­ga poolel oma portfelli ehitamist. Ekstreemsemal juhul klassifitseeritakse selline käitumine juba majanduslikuks vägivallaks.

Elukaaslased peaksid arvestama, et sisuliselt on nad seaduse silmis peaaegu samal tasemel kui kaks võõrast vallalist inimest - ehk kui nad tahavad, et asjad oleksid selged, tuleks need ise formuleerida: kanda omand ühise ettevõtte alla või fikseerida notaris ja kindlasti vormistada testament.

Muidugi pole vaja kohe notarisse tõtata, kui alles paar kuud koos on oldud, ent sellel teemal võiks vestelda - siis on selleks ajaks, kui kokku kolitakse või lapsi saama hakatakse, selge arusaam, kuidas rahaasjad ja investeeringud hallatud on.

Abielu – nii romantiline ja praktiline

Varasuhete suures plaanis reguleerimiseks on üks kõige konkreetsemaid lahendusi abielu. Abielu puhul saab valida endale sobiva varasuhete režiimi – nii ei pea iga pisidetaili ise paika loksutama, vaid lähtuda saab seaduse põhimõtetest. Samad varasuhte valikud kehtivad ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerides.

Enne abielluma tormamist tasub rahaasjade üle tõsiselt mõtiskleda.
Abielu üks suurematest plussidest - asjaolu, et suhtest ei ole lihtne minema jalutada, on ka üks selle suuremaid miinuseid. Kui partner on rahaasjades vastutustundetu, siis abieluga seod ta endaga – seadusest tuleneb nii ülalpidamiskohustus kui ka kohustus ühiselt vastutada ühe poole tekitatud võlgade eest. See tähendab ka seda, et kui ainult üks pool investeerib ja teine naudib vaid elu, siis lahutades on õigus poolele varale ka sellel poolel, kes ise midagi ei panustanud.

Kui olete abielus: varasuhte variante on mitu

Varalahusus

Vara kuulub abikaasale, kes selle abielu ajal soetas ja kelle nimel see on. See tähendab, et abielu ajal ostetud aktsiad, kinnisvara ja muud investeeringud ei lähe lahutades jagamisele, kui need ei ole just vormistatud kaasomandisse (nt 50 : 50 kodu). Sisuliselt olete varaliselt omavahel pea sõltumatud, ent rakenduvad abieluga seostuvad muud juriidilised (nt pärimisseadusest tulenevad) nüansid.

Vara juurdekasvu tasaarvestus

Tehniliselt kõige keerukam valik. Peamine eelis on varaliselt nõrgema poole toetamine. Kui abielu ajal ühe poole vara kasvab rohkem kui teisel, siis on lahutades õigus nõuda selle omavahelist tasaarveldamist. Tegemist on vähe levinud variandiga ja lahutamine tundub juba ette paras peavalu.

Varaühisus

Ühisvara valides seotakse abikaasad omavahel väga tugevalt. Kõik abielu ajal omandatav kuulub mõlemale abikaasale. Näiteks, kui asutad abielu ajal ettevõtte, siis kuigi abikaasa ei pruugi olla omanike nimekirjas, kuulub ettevõte ikka ühisvara hulka. Nii on kõikide investeeringutega: kõik, mis ostetud, kuulub ühiselt mõlemale.

Abieluvaraleping

Kui seadusest tulenevad kolm eelmist võimalust ei kata teie vajadusi, võib sõlmida ka eraldi abieluvaralepingu, kus on selgelt fikseeritud erinevad varad ja nende omand. Kui tegemist on näiteks firma­omanikega, keeruliste kärgperedega jms, siis tasuks seda võimalust kaaluda. Abieluvaralepinguga saab ka hiljem muuta abielludes valitud varasuhte formaati.

Teine mõttekoht peaks tulenema sellest, et kui kaua on koos oldud: mida hiljem abielluda, seda rohkem on taustal vara, mis jääb siiski lahusvaraks, sest seda omati enne abielu. Lisaks jääb lahusvaraks kõik abielu ajal kinke või pärandiga saadud vara. Selleks, et nendest asjadest saaks näiteks ühisvara, tuleb see notariaalselt vormistada. Tihti jäetakse abielu vormistamata, sest “oleme juba nii kaua koos olnud”, aga selle kõrval jäetakse varasuhted ka kuidagi teistmoodi fikseerimata ja see võib tulevikus palju probleeme tekitada.

Kolmas mõttekoht on abieluga seostuvad nüansid. Kõige konkreetsem neist on seotud pärimisega: abikaasa on automaatselt seadusjärgne pärija, kellele läheb vähemalt osa pärandist (erinevalt elukaaslasest). Või kui näiteks sinuga midagi juhtub - kes on see, keda sa tahaksid enda üle meditsiinilisi otsuseid vastu võtma?

Koos tegutsemine on kiirem, aga nõuab usaldust

Investeerides on riske, mida peab haldama. Suhtes olek on üks nendest riskidest: kas üheskoos oma teadmisi ja raha kombineerides on tulemuseks kiirem portfellikasv?

Kui puhtalt numbreid vaadata, siis jah, rohkem kapitali lubab kiiremalt tehinguid teha ja portfelli kasvatada. Näiteks kahekesi eraldi korteriostuks raha kogumine versus kahekesi raha kokku panemine – viimane on selgelt tempokam. Kui paljude investeeringute puhul on vaja teatud algkapitali (näiteks välisbörsidele liikumine, start-up’idesse investeerimine), siis kahekesi jõuab selleni kiiremini.

Kaalukeeleks on siin aga hoopis usaldus. Kas sinu ja su partneri investeerimisstrateegiad klapivad? Kas usaldad partneri valikuid rahaasjade halduses? Kuidas panete paika ühiselt sobiva riskitaseme? Kes investeeringuid juhib? Kuidas teete otsuseid, kui on erimeelsused strateegias? Kuidas vajaduse korral investeeringuid omavahel jaotate?

Enne kui nendele küsimustele pole vastused leitud, ei tasu kiirustada ei abielluma ega ka oma portfelle ühen­dama.

Artikkel ilmus esimesena Äripäeva Investor ajakirjas.

Loe ka neid postitusi

Kallis, me peame rääkima. Rahast.

25.02.2017

Millisel finantsvabaduse tasemel oled sina?

09.06.2016

Miks on rahast raske rääkida?

31.07.2016