10x kasvu probleem
2013. aasta paiku arutasime koos mu Investeerimisraadio kaassaatejuhi Tauriga Facebookis oma investeerimisplaane ja ohkasime mõlemad, et kuule, vau, kujuta ette, kui portfell on ühel hetkel 10 000 eurot! Mõtle, kümme tuhat! See summa oleks võinud vabalt olla ka gazillion või mõni muu multifilmide sõnavarasse kuuluv number, sest see 10 000 tundus sel hetkel veel nii ebarealistlik ja oli ca 10x suurem kui mul kunagi varem säästukontol selleks hetkeks raha oli olnud.
Praegu tagasi vaadates, muidugi ei ole see 10 000 tegelikult absurdne summa ja ka sel ajahetkel oleks väga paljude inimeste jaoks olnud see täiesti igapäevane kogus raha. Küll aga ei ole asi niivõrd summas endas vaid hoopis suurusjärgus – meil on raske näha mitmekordset mastaapset kasvu ja me ise investoritena (ja ettevõtjatena) peame sageli hoopis teistmoodi enda tegevustele otsa vaatama, et kasvunumbreid enda jaoks lahti mõtestada.
Kuidas tuleb kasv?
Klassikalise pikaajalise (indeksfondidesse) investeerimise puhul on väga hästi näha selget kasvutrajektoori – võttes ette 72 reegli, toob 10% aastakasvu ca 7 aastaga raha kahekordistumise. Selline kasvunumber ei tundu just väga sütitav, veelgi vähem sütitav on see väikeste numbrite puhul. Oma esimesi sadu eurosid keerutades on mõte sellest, et ainult veidi vähem kui kümne aastaga investeering kahekordistub pehmelt öeldes veidi demotiveeriv, eriti kui alternatiiv on kohene elu nautimine.
See probleem väljendub investoritel erinevas käitumises. Mõned viskavad püssid põõsasse (mõnikord üldse enne päriselt alustamist) ja ohkavad, et ei olegi võimalik portfelli kuidagi kasvatada ja kas investeerimisel üldse on mõtet. Muidugi on mõtet, aga asi läheb, nagu öeldud, aeglaselt. Mõni hakkab tegema rumalusi selleks, et portfellikasvu kiirendada – lisama väga kõrge riskiga investeeringuid (või veel hullem, skeeme) lootes, et õnnestub (ja mõnikord õnnestub, aga tavaliselt pigem mitte). Siinkohal on igasuguseid ägedaid riskantseid asju, kuhu kogu raha “panustada”, mida valida – krüpto, optsioonikauplemine jne.
Platoole jõudes, kus on tunne, et enam edasi ei jõua, peab ühesõnaga midagi muutuma. Lihtsad lahendused on muidugi säästa rohkem ja teenida rohkem. Rohkem säästmisel tuleb sein väga ruttu ette, rohkem teenimisel seina otseselt pole, aga selle edasikandumine portfellist tulenevaks passiivseks tuluks on ka alguses vaevaline – teenida kuus lisaks 1000 eurot aktiivse tegevusega on märkimisväärselt lihtsam kui portfelli piisavalt kasvatada, et igakuiselt passiivne 1000 eurot (ka kriisis) peale tiksuks.
Seega, portfellikasvu käivitamiseks peab midagi muutuma kui platoole jõudnud oled. Päris paljud investorid, kes minu juures nõustamisel käivad, on selle sama mure otsas, et portfellikasv on jäänud seisma. Vaatad enda ümber, teised on tublid usinad investorid, kelle portfell kasvab justkui pärmi peal ja lihtne on jääda arvamusele, et nad on kuidagi paremad investorid.
Mida rohkem liigud investeerimisseltskondades, seda rohkem võib see stressi tekitada – kellelgi on alati rohkem ja suurem portfell, kordades suurem, kui mitte kümnetes või sadades. Muidugi, mõned inimesed on objektiivselt paremad investorid ja saavad kõrgemat tootlust, aga see ei tekita tavaliselt kordades kasvu. Ei, neil on sageli lihtsalt agressiivselt rohkem raha olnud sisse panna. Portfelli on arusaadavalt palju lihtsam 10x kasvatada, kui panna 10x rohkem raha sisse.
Mille arvelt tuleb kasv?
Investeeringute tootlus ja risk käivad käsikäes. Mõnikord rohkem ja teinekord vähem, aga laias laastus keskendutakse peamiselt sellele. Risk väljendub aga mitmel moel – ka alternatiivkuluna, mida sa teed selle asemel, et portfelli kasvatada ja mille arvelt see kasv tuleb (ja mis jääb seetõttu tegemata). Kas sinu enda aeg, tervis, perekond? Kas lihtsalt “panusta rohkem” toob alati mitmekordse portfellikasvu?
Kui alustades tundus mulle 10 000 eurot absurdselt suur number, siis selleks hetkeks, kui see number sai täidetud oli 100K juba täiesti realistlik eesmärk. 100K piirist üle roninuna olid mu igapäevased tegevused piisavalt muutunud, et ka 1M oli midagi, mida võisin reaalselt ette kujutada ja suutsin visualiseerida, mis sammud sinna viiksid – eelkõige, millised aktiivsed tegevused aitaksid sind sinna lisaks portfelli enda kasvule tootluse arvelt. Samas, kuidas suudad ette kujutada näiteks 10M? Pole õrna aimugi.
Teisalt muutub strateegiaga käsikäes ka riskitaluvus. Kui laseksin täna oma portfellist õhku näiteks 3000 eurot, mis tudengina oli sisuliselt kogu aasta elamiskulud, siis see ei häiriks, kuna summa osakaal portfellist nii väike. Kui korstnasse läheks 30K, siis tunnetaks seda lööki, aga see ei peataks portfelli edasist kasvu – lihtsalt kaotus oleks nii aastake ajaliselt. Kui aga 300K pauku teeks?
Mitte, et ma ei usuks, et saaksin portfelli uuesti üles ehitada, aga ma ausalt lihtsalt ei tahaks? Viitsiks? Kui oleks võimalus teha investeering, millel oleks 10x tootlust, aga samas ka väga suur võimalus kogu portfell õhku lasta, siis minu strateegiaga see kokku ei lähe ja on okei, et mõned peavad mind seetõttu väga konservatiivseks investoriks.
Alustasin hiljuti uue ettevõtmisega (kirjastusega) ja ühe vestluse käigus sain sellise tagasiside vestluspartnerilt – aga miks sinusugune inimene ei läinud näiteks start-upi tegema!? Sest.. 24/7 ettevõtte nimel elamine on täpselt vastassuunas sellele, mida minu jaoks finantsvabadus esindab. Tore, et mõnele see meeldib, aga mitte mulle ja see valikuvõimalus ongi oluline.
USA finantsvabadusemaailm on tore lugemine, aeg-ajalt satub sinna mõni usin tegutseja mõnda foorumisse oma murega – “oh, mul on 9 miljonit kontol, aga ma ei tea, kas ikka tulla töölt ära, et noh, teenin 1M aastas ja äkki ikka mul ei ole piisavalt raha?” Sellel hetkel ei ole probleem ju selgelt rahanumbris, vaid hoopis milleski muus, tõenäoliselt mõtteviisis.
Finantsvabaduse grupis küsisin hiljuti, mis võiks olla 4-liikmelise pere finantsvabaduse piir ja päris populaarne vastus oli 8K neto kuus – vau, huvitav, kas mõeldi ka, kui kaua peab lisaks töötama, et sellist passiivset tulu teenida? Kui palju tunde-aastaid oma elust peab selleks ära andma, et nii kõrget latti püsivalt ületada? Kas kogu algne finantsvabaduse idee ei olnud mitte selles, et just oma aeg endale tagasi saada?
Kui on valida, kas 20 aastat lisaks tööd teha selle asemel, et hetkel veidi vähem nautida (või passiivse tulu asemel veidi aktiivset lisatulu teenida, et nautida saaks), siis mida valida? Oma ideaalset elu võiks siiski mõistuse piires hakata elama võimalikult ruttu ja tundub, et sageli vajavad seda meeldetuletust need, kellel finantsvabaduse piir paistab – see oligi see, mille nimel sa alguses panustama hakkasid! Kui eesmärke kogu aeg edasi tõsta, siis ei saagi nende täitumist kunagi nautida.
Millal on piisavalt?
Kunagi lugesin ühest artiklist, et hea investeerimistootlus on 0%. Sel hetkel tundus veidi absurdne, aga eks mõned õppetunnid võtavadki aega enne, kui klikk ära käib. 0% ongi päriselt hea tootlus – kui eesmärgid täidetud, siis on vaja portfelli hoida, mitte enam niivõrd ilmtingimata tootluseesmärke suuri riske võttes ületada. Kui portfelli loomise alguses on peamiselt fookuses kasv (rünnak) ja summade suuremaks ajamine, siis mida edasi, seda olulisemaks muutub stabiilsus (kaitse), sest arusaam riskist muutub ajas.
Nende joonte maha tõmbamisega, et mis hetkel “piisab” on enamikul, sealhulgas mul, probleem. Teekonna alguses tundub lõppeesmärk nii kaugel ja selle tajumine on teistsugune, kui siis, kui kohal oled. Alguses oli juba see 10K pealt liikumine 100K peale meeletult suur mõtteviisi muutus – peamiselt tulu kasvatamise koha pealt (mulle öeldi alguses, et esimesed 100K on kõige raskemad ja ma ei uskunud, nüüd siis ütlen sedasama lauset teistele edasi ja nad ka ei usu). Ühel hetkel on eesmärgi kolimine nt 1M peale juba meelelahutus, justkui mänguelemendiga – tore oleks, aga ega nüüd midagi päriselt ei juhtu, kui see (väga ruttu) kätte ei tule ka.
Hea mõtteharjutus on endale enne aasta lõppu kirja panna – mis on see “piisav” sinu jaoks? Milleks oled selle nimel nõus loobuma? Kas võib olla ka veidike vähem selle nimel, et jõuaks kiiremini kohale? Kui su algsed eesmärgid täituvad, kas siis päriselt ka hakkad nautima?
_____
Üks ajaloost pärit nali siia lõppu, see mille alusel väidetavalt J. Bogle’i raamat "Enough" pealkirja sai.
Joseph Heller viibis kord ühel miljardäri poolt korraldatud peol.
Üks külaline küsis talt: “Joe, mis tunne on, et peo korraldaja teenis eile rohkem raha, kui sinu raamat, Catch-22, kokku on teeninud?”
Joseph vastas: “Mul on midagi, mida temal kunagi olema ei saa.”
– “Mis?”
– “Teadmine, et mul on piisavalt.”
____
“There’s a great life out there for those who understand the concept of enough.”
____
Blogipostitus uuendatud 27.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Tsau, kratt.
Sa vaba ja vallatuna vist teed ikka enne mind 1M ära.
Eestlastel on ka rahvussport see ära kannatamine, võiks mingi uue ala välja mõelda. Anname head eeskuju selles suhtes, et ei pea suur töö ja vaev ja hala olema kõik.
Veel üks detail. See “üks külaline” oli Kurt Vonnegut.
Sellest anekdootist jätkates võiks täheldada, et enamuses just nende Ühendriikide n-ö röövelparunite harjumuseks oli kulutada endale vähe. Nii JP Morgan kui ka JD Rockefeller hindasid blingi asemel vaikseid hobisid ja rahulikku elu, olgugi neil valitsusi kukutav jõud. ‘Enough’i poole pealt on ka huvitav, et Rockefeller suutis juba esimesest palgatšekist annetada (oma kirikule). Ühesõnaga, tegu on suhtumise küsimusega ja harjumused on kõige aluseks–ükskõik, kes me ka poleks.
Vastused
Eks kui sul on valitsusi kukutav jõud, siis see vast nii hea tunne, et blingi enam vaja pole? 🙂 Aga eks Buffet sööb ka oma mcbreakfasti siiamaani, mõnele lihtsalt meeldivadki mõned asjad lihtsamana. Aga õige, asi on suhtumises – kui midagi väikse rahaga ei tee, siis loota et äkiselt suure rahaga tegema hakkad on optimistlik olaan.
Hea töö! Loodan, et miljon järgmise vahefinišina on varsti käes. Huvi pärast küsin, kas oled arvet pidanud, kui palju portfelli sisse makstud rahast oled teeninud investeerimise propageerimisega? Ja veel üldisemalt – kui suure summa oled enda teenitud raha portfelli sisse maksnud ja kui palju tulu oled teeninud puhtalt investeerimisest?
Vastused
Tere, mirt!
Nüüdseks on investeerimisportfelli enda kasv igakuiselt keskmiselt suurem kui ise jõuab sisse panna. Alguses on lihtsam muidugi ise aktiivse tööga panustada, ma ise ütleks, et sealt kuskilt 2-3K pealt kuukasv on juba aktiivse töö tegemine sellisel tasemel päris korralik pingutus, et saaks nii palju portfelli panna. Muidugi saab, aga ma ei viitsi ka eriti enam kui portfell niigi kasvab. Vahe nüüd muudkui käriseb suuremaks ka kui see hetk käes on. Aga see sõltub mitmest asjast – nt olen teise lapsega praegu kodus ja siis tööd teen ka vähem kui võibolla muidu.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Väga hea lugu. Kas see tähistab Milli-Kristi verstapostini jõudmist?
Kusjuures, see enough lugu… See oli väga suure tähendusega sõna Tiger Woodsi jaoks. Umbes 3-kuusena hakkas tema isa teda treenima ja piitsutama. Ja ikka korralikult andis kuuma, mõnitas löögi ajal little niggeriks, togis teda jne, et treenida väikese Tiigri vaimset tugevust. Mis sa arvad, õpetaja, mis pisikese Tiigri safe word oli? Peres öeldi selle kohta e-word. Just, see sõna oli enough. Ja Tiiger ei kasutanud seda mitte kunagi. Kõik talus ära! Kõva poiss, kui saavutusi vaadata, onju? Aga suhete, pere, intiimsuse jne osas täielik läbikukkuja. Mündil on alati kaks külge.
Ega ma ei teagi, mis ma selle looga öelda tahtsin. Meenus lihtsalt ja huvitav lugu oli. Nevermind, ära pane mind tähele.