Investeerimisega alustamine 50+ vanuses

Investeerimisega alustamine 50+ vanuses

Noortele investeerimishuvilistele ei ole tavaliselt eriti palju nõu alustamiseks vaja anda, peale soovituse, et raha tuleb kohe mängu panna ja järgmiste kümnendite jooksul aitab liitintress sinu varal kasvada märkimisväärsete summadeni. See on hea soovitus, mis aga eeldab, et investoril on aega liitintressi kasvu kümneid aastaid oodata, et siis töö vilju nautida.

Olen erinevatel koolitustel kohtunud aga paljude investeerimishuvilistega, kelle vanus on pigem 50a+ , ehk ainult ootamisest, et raha kasvab, sellises olukorras ei piisa ja tegutsemisega on natukene kiirem. Kuna investeerimise populaarsemaks saamisel on üha korduvamaks küsimuseks "Kas ma olen liiga vana, et alustada?", siis panen ka veidi mõttekohti kirja.

Võin juba etteruttavalt öelda, et investeerimisega alustamiseks ei ole kunagi liiga hilja, aga sõltuvalt vanusest peab oma strateegiat veidi kohandama, et mõistliku riskiga maksimaalset kasu teenida. Praegu viiekümnendates olev inimene võib julgelt arvestada, et oodatav eluiga näitab suurusjärgus 30 aastat veel, milleks tuleb oma finantse planeerida.

Korrasta praegune rahaline olukord

Kui klassikaliselt mõeldakse siin eelarve tegemist ja kulutuste üle vaatamist, mida muidugi võib teha ükskõik, millises vanuses, siis pensioniea lähenedes tuleb veidi kriitilisemalt oma finantsidele läheneda. Õnneks on sellises vanuses juba osad harjumused rahaga tegelemisel sisse kujunenud, on tekkinud arusaam, kuidas säästa, raha väärtus on selge ning suured kulutused, mida vaja oma elu ja kodu sisseseadmiseks, on juba suuremas osas tehtud.

Eelkõige tasub lisaks põhiasjadele üle vaadata kõik pikaajalised finantskohustused, mis veel jooksmas on – kodulaen, autolaen ja muud 5a+ kohustused. Ideaalis on kõik sellised pikaajalised kohustused enne pensioniiga tasutud, sest pensionile minnes langeva sissetuleku olukorras on selliseid kulutusi raskem täita.

Loodetavasti on selleks vanuseks lõppemas või lõppenud ka (alaealiste) laste toetamisega seotud kulutused (näiteks ülikooliõpinguteks raha kogumine), ent sellele võivad asendusena tekkida oma vanemate või teiste vanemate sugulaste tädide-onude toetamine. Kui toetad veel oma lapsi, siis loe ka üle, kuidas lastele raha koguda ja kuidas nende tulevikku kindlustada.

Lisaks konkreetsetele lepingulistele kulutustele tasub vaadata üle ka muud püsikulud, mille eest hoolitsema peab. Siinkohal on üheks suurimaks murekohaks kodu ja selle ülalpidamine. Kõik olulisemad maja elemendid (küttesüsteem, katus, elekter jne) tasuks võimalusel üle vaadata ning ära parandada ja mitte suuri remondikulutusi peakohale rippuma jätta. Lisaks aitab selliste kulutuste planeerimine – näiteks maja soojustamise ja küttesüsteemi parandamise ära tegemine vähendada edasisi igatalviseid kulutusi.

Lisaks tasub mõelda juba ette ka suurenevatele tervisekulutustele, vajadusele näiteks välist abi rohkem palgata ja teised võimalikud lisakulu artiklid läbi kaaluda, mis tulevikus ees võivad oodata. Mida rohkem planeerimise ja analüüsimise jaoks aega kasutad, seda rohkem leiad lahendusi, kuidas kulutusi kontrolli all hoida ja väikeste sammude abil vähendada.

Praeguse sissetulekuvõime maksimeerimine

Ei ole kahjuks kellelegi üllatus, et Eesti tööjõuturul on ealine diskrimineerimine märkimisväärne probleem. See väljendub suuresti selles, et teatud vanusest on raske edutatud saada ja uuele samaväärsele töökohale kandideerida, sest kiputakse eelistama nooremaid kandidaate.

Süsteemse ebaõigluse vastu tasub igal võimalusel võidelda, aga ka personaalsel tasandil tasub mõtiskleda, kuidas selliseid riske maandada. See tähendab alustuseks esmase plaani loomist – mida saad praegu selleks teha, et saaksid rahulikult pensionile minekuni oma soovile vastavat tööd teha või, kui sind tabab töökaotus, siis võimalikult valutult uus töökoht leida.

See ei ole lihtne probleem, mida lahendada, ent sageli hakatakse sellele mõtlema siis, kui tööturul juba vaip jalge alt tõmmatud. Tasub võtta hetk mõtlemiseks, et kuidas oleks võimalik oma olemasolevaid oskuseid täiendada või paremini demonstreerida oma väärtust töökohas?

Kas on näiteks mõni uus oskus või arvutiprogramm, millega saad ennast kurssi viia? Kas on õige aeg paluda tööandjalt mõnda täiendkoolitust, et enda õppimistahet demonstreerida? On äkki mõni hea täienduskoolitus, mis võiks anda uusi ideid ja oskuseid? Sageli on paljud koolitused ka tasuta ja head infot leiab ka digitaalses formaadis või mõnes heas raamatus raamatukogust, kui koolitustele kohale on raske jõuda.

Tasub jagada kogemusi teiste samas vanuses töötajatega, millised nipid on toiminud (miks mitte luua oma mastermind grupp). Kui võimalik, siis miks mitte üritada leida kõrvalt teisi sissetulekuallikaid või väikeses mahus ettevõtlusega tegeleda.

Näiteks on variant suuremast kodust anda tuba rendile või müüa algkapitaliks aastate jooksul seisma jäänud asju. Tasub ka kaaluda suurema mõjuga samme, näiteks väiksemasse kodusse kolimine, et radikaalselt kulusid vähendada. Siinkohal ei ole ühte konkreetset imelahendust, küll aga on palju väikeseid samme, mis aitavad teenimisvõimet parandada.

Eesmärk on aga selge – kõige suurema paugu finantsiliselt stabiilse pensioniea planeerimisele toob kaasa liigvarane pensionile minemine, mis tuleneb sageli sunnitud töökaotusest ja raskustest uuesti tööle saamisel. Hea töökoht lubab aga paindlikult tegutseda ja pensioniks valmistuda.

Portfelli agressiivne kasvatamine

Kui pensionieani on 10-15 aastat, siis on paratamatu see, et portfelli peab agressiivselt kasvatama. Lihtsalt matemaatiliselt on 10 aastat pigem lühike aeg, et liitintress saaks tööd teha (võrreldes 30-40 aastaga, mis on noortel käepärast) ja iga teenitud 100 euro sisse panekul on palju suurem mõju kui tootluse optimeerimisel, et 100 eurot rohkem investeerimistulu teenida.

Ehk esiteks tasub maksimeerida säästumäär, et saada ette adekvaatne pilt oma elustandardist ja sellest, kui palju raha on vaja elustiili jätkamiseks pensionieas või sellest, kui palju tuleb kulutusi kokku tõmmata. Ideaalne säästumäär on muidugi võimalikult suur, aga ükskõik, kui suur säästumäär, mis on kõrgem kui 0% on juba samm õiges suunas. Kui kohe raha kõrvale pannes ei tundu numbrid väga suured, siis vaikselt uusi säästunippe rakendades hakkavad ka säästud vaikselt kasvama. Iga kõrvale pandud euro vähendab tulevikus stressi.

Teiseks tuleb paigutada maksimaalselt raha portfelli, et raha veidigi pensionieani jäänud ajaga kasvada saaks ning kolmandaks pingutada selle nimel, et võimalikult raha vähe peaks portfellist koheselt pensionile minnes välja võtma. See tähendab, et iga vaba euro tasuks panna tööle raha juurde teenima ja mida kauem ta töötada saab, seda rohkem on pensionieas raha, mida kasutada.

Agressiivne portfellikasv ei tähenda aga suurte riskide võtmist. Suurem risk suurema tootluse lootuses võib küll tunduda ahvatlev (mida kehvem rahaline seis hetkel, seda ahvatlevam), aga võimalus suures osas raha kaotada ei ole sellises vanuses enam aktsepteeritav risk, sest siis pole enam aega uuesti portfelli üles ehitada. Kõige suurem risk on siis, kui raha kasvama ei pane – siis on selge, et rahaline olukord paranema ei hakka.

Investeeringute valik

Kui investeerimishorisont on ülipikk, siis on aega optimaalset portfellijaotust tekitada ning planeerida põhjalikumalt erinevate instrumentide valikut. Kui ajahorisont on lühike, siis on valikul kolm peamist kriteeriumit: 1) võimalikud boonused teiste varaklasside ees arvestades vanuselist eripära, 2) kohene ennustatav ja stabiilne tootlus, 3) keskmises perspektiivis likviidsus ja madalam risk. Vähem tasub aega kulutada detailsele analüüsile ja rohkem sellele, et hakata võimalikult selge plaaniga tegutsema.

Varaklasside valikul on 50a+ vanusel esimene koht, mis tuleb üle vaadata, on pensionikogumist lubavad instrumendid. Kui sul koguneb raha teise sambasse, siis tuleb vaadata üle, millisesse fondi raha koguneb ja kas riskid on sinu vanuse ja ülejäänud portfelli seisuga kooskõlas. Kui sul veel kolmandat sammast ei ole, siis tasuks selle kui instrumendi peale mõelda – iga-aastane tulumaksutagastus on justkui 20% esmane kasvuboonus igale sisse pandud eurole ning ka raha väljavõtmisel on olulised maksusoodustused.

Oluline on mõelda ka investeeringute rahavoolisele fookusele. Siinkohal on selgelt pigem eelistatud dividendiaktsiad, üürikinnisvara ja intressitulud. Esiteks, kuna nende valikute puhul annab ise riske veidi paremini juhtida ja teiseks, et sa ei oleks niivõrd seotud konkreetsete turu kõrghetkedega, millal varasid osta ja müüa.

Rahavooliste instrumentide puhul on ka eeliseks lihtne raha kasutamisele võtmise element. Kuna kogumis- ja kasvuperiood on niivõrd lühikene, siis on oluline, et saaksid vajadusel koheselt pensioniea saabudes hakata raha välja võtma või soovi korral raha edasi investeerida või ainult osaliselt kasutada. Seda on raske teha mittelikviidsete varadega.

Milline on sinu ideaalne pensionielu?

Kui rahaasjades on ülevaade tehtud ja investeerimisplaan paika pandud, siis saad kriitiliselt üle vaadata, kas jõuad lähima kümne aastaga sinnamaani, kuhu tahaksid jõuda. Kui jah, siis suurepärane! Hoia püsivalt kuludel silma peal, pane võimalikult suur summa kõrvale ja investeeri oma raha mõõdukate riskidega.

Kui ei, siis on sul nüüd veel piisavalt palju aega, et hakata oma elus ja rahaasjades tegema muudatusi, mis aitavad sul oma finantsilisi eesmärke täita ja unistuste pensioniiga endale lubada. Kui kohe praegu otsast pihta hakkad, jõuad veel enne pensioniiga palju ära teha!

Mul on hea meel, et oled jõudnud siia lehele investeerimisest lugema! Soovitan sul otsast otsani lugeda läbi kõik blogipostitused, et edukamalt tegutseda. Olen kõige paremini pannud investeerimisinfo kokku oma raamatusse "Kuidas alustada investeerimisega" ja mitmesse e-raamatusse, samuti veebiseminaridesse ning juba varsti teen ka järgmised investeerimiskoolitused. Uuri lähemalt ja tee esimesed sammud!

Blogipostitus uuendatud 21.08.2022

Kommentaarid

Signe Tõnisson

Palun soovitusi ka ühisrahastuse kohta

Vastused

kristi

Tere, Signe!

Hetkel on vaieldamatult kõige populaarsemaks alustamise portaaliks MintosMintos. Põhjuseid mitmeid – suured mahud (raha ei seisa), palju laenupakkujaid (saab lihtsalt hajutada), paljudel laenudel buyback (hea eraisikuna tegutseda, ja ei pea ootama pikki pankrotimenetlusi.

Sven

Küsimus küll veidi teemast mööda aga samas ka teemasse. Vaatasin hiljuti oma sambaid. Teine sammas üllatuslikult 15% kasvu. Kolmas sammas (4a vana) vaid 1,5%. Mõlemad on Swed-s. Kas on mõistlik mõelda kolmanda samba n.ö opereeriat vahetad: vaadates teiste pakkujate lubadusi tundub see 1,5 veidi armetu 😉
Edu soovides!

Vastused

kristi

Kolmanda samba fondid on enamik jah jama, seal konkurents ei ole ärganud – kõrged tasud ja väljumistasud, vähe agressiivseid strateegiaid (mõlemad 2. sambal praeguseks palju paremad). Minu meelest 3. sambal kaks mõistlikku valikut – LHV indeks ja Tuleva vabatahtlik pensionifond (sügisel saab viimane nimetatu valmis). Mõlemad indeksipõhised ja madalate tasudega, tõenäoliselt tasub kolimist.

Marco

Tere

Kas Ampler Bikes 3 ka osa võtad ?

Vastused

kristi

Indikeerisin hetkel veidi, veel kaalun lõplikku otsust.

Maris

Tere
Aitäh huvitava artikli eest. Ma ei leidnud 50 + inimestele soovitust alustada oma ettevõtlusega. Minu arvates on see üks võimalus hakata tegelema juba enne pensioniiga omale meeldivate tegevustega, millest võib-olla terve elu on unistatud. Mina olen just seda teinudki. Alustasin ettevõtlusega 2016, tegin seda 4 aastat palgatöö kõrvalt ja nüüd olen palgatööst loobunud. Just 50 + vanuses, kui lapsed on suured, on aega mõelda ja tegeleda oma unistustega, mida varem pole täide viia jõudnud.

Tervitustega
Maris Võrumaalt

Vastused

kristi

Tere, Maris!
Tõesti, õigus, ka ettevõtlus on variant. Kui rahaline seljatagune piisav, et saab ettevõtlusriski võtta, siis on see tõesti super variant. Kui artiklit uuendan, siis lisan selle idee kindlasti juurde!

Tiina

Tere!

Kas kohe pensioniikka jõudval inimesel on mõtet alustada investeerimisega? Olemas II ja III sammas. Kui jah, siis milline oleks mõistlik variant?

Vastused

kristi

Tere!

Eks esimesene peab vaatama veel, kas III sammas maksimaalselt täis. Sealt edasi, ilmselt väga palju riski enam ei võta, pigem nt kohalikke võlakirju ja dividendiaktsiaid valitakse portfelli.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ