LHV kasvukonto ja väikeste summadega alustamine

LHV kasvukonto ja väikeste summadega alustamine

Ma võin kohe sissejuhatuseks öelda, et minu arvates on LHV kasvukonto väikeste summadega alustava investori jaoks üks parimaid võimalusi hakata oma portfelli üles ehitama. Loodetavasti kasvukonto populaarsemaks saamisel muutub ta veel paremaks, odavamaks ja mugavamaks investeerimisvõimaluseks alustavale väikeinvestorile (2022 seisuga kasutas LHV andmetel kasvukontot rohkem kui 40 000 klienti).

Alustuseks võib kohe ära öelda, et kui sul on igakuiselt vabalt investeerida 500+ eurot indeksaktsiate ostmisesse, siis ilmselt pole kasvukonto üldse sulle ning suunaksin kohe edasi lugema Dividendinvestori poolt kirjutatud head pikka blogipostitust, mille põhjal ta järeldab, et umbes sellisest igakuisest summast on indeksite ostmine otse investeerimiskontole juba kesk-lühi perspektiivis täiesti mõistlik plaan.

Kui vaadata tavapäraselt alguses eraisikuna tehtavaid investeeringuid, siis selline igakuine rahasumma viiks keskmise palgaga investori hoobilt 50%+ klubisse, ehk ei pruugi alustades olla päris realistlik eesmärk. Samuti, kui veel üldse investeerimiskogemust pole, siis kohe otse indekseid osta (sageli välismaakleri kaudu ja ettevõtte alt) on veidi hirmutav ja mõistlikum esimesed kogemused kätte saada kasvukonto lihtsa formaadi kaudu, hiljem saab kogemuse ja rahahulga kasvades teisi variante kasutada.

Milles on indeksaktsiate võlu?

Olen juba eelnevalt rõhutanud seda, et mina kuulun hajutamisusku inimeste koolkonda, ehk pean portfelli juures oluliseks seda, et riskid oleksid tasakaalustatud. Kui juhtub midagi ühe osaga sinu portfellist, siis ei löö see valusalt kogu sinu portfelli. Aktsiate puhul on hajutamine teoorias lihtne – ostad lihtsalt erinevaid aktsiaid oma portfelli ning kui üks aktsia kukub, siis näiteks teine võib hoopis tõusta.

Suuremate summadega on selline hajutamine kiiremini ja lihtsamalt saavutatav. Kui aga väikeste summadega alustad, siis näiteks minimaalset soovitatavat 10-15 aktsiat kogud oma portfelli aastaid ning kuna jõuad ringiga mõne aktsia juurde tagasi korra väga pika aja jooksul, siis ei saa sa oma oste ka mõistlikult ajas hajutada.

Indeksfondid teevad sisuliselt hajutamise töö sinu eest ära. Nimelt on tegemist tootega, mis sisaldab endas sõltuvalt valitud alusindeksile väga suures koguses erinevaid aktsiaid. Näiteks kasvukonto poolt pakutav SXR8 fond on S&P 500 jälgija, ehk fond sisaldab endas proportsionaalselt turukapitalisatsiooniga aktsiaid 500 USA suurimast ettevõttest. Euroopa puhul oleks sarnaseks variandiks EXSA, mis sisaldab endas 600 suurima Euroopa ettevõtte aktsiaid.

Üksinda ei suudaks sa kunagi nii laiabaasilise hajutatusega portfelli kokku panna, seega on indeksite kasutamine sisuliselt väikeinvestori jaoks lihtne võimalus, kuidas turukeskmist tootlust saavutada – kuna omad osalusi nii paljudes ettevõtetes, siis su portfelli lainetab koos koguturuga ja pikas perspektiivis võiksid õigustatult oodata ca 7-12% aastatootlust. Kui suurest hulgast ettevõtetest üks näiteks pankrotti läheb, siis on selle mõju nii väike, et sa ilmselt ei märkagi seda.

Muidugi nagu aktsiaturul ikka tähendab see nii 50% miinuses, kui ka 50% plussis olevaid aastaid. Kui tahad rohkem teada saada sellest, kuidas indeksfondide idee üldse tekkis, siis rääkisime sellest Investeerimisraadio 46. saates.

Mis on kasvukonto plussid?

Loogiliselt võttes oleks võimalik ka väiksemate summade puhul koguda raha pikema aja jooksul ning siis teha suurema summaga aktsiaoste. Hetkel meie pankades olevate teenustasude puhul peaks USA aktsiate puhul ostu väärtus olema ca 1000 eurot, ehk igakuiselt 100 eurot säästa suutval inimesel tuleks iga ostu jaoks raha koguda pea aasta. Sellega kaasneb mitu probleemi:

  • investeerimata raha kaotab väärtust (inflatsioon);

  • jäävad saamata vahepealsed dividendimaksed (mitmed fondid maksavad iga kvartal dividende);

  • nii pikalt ootamine on demotiveeriv (mul endal poleks ka kannatust aasta oodata);

  • tõenäosus, et midagi plaanis ebaõnnestub (näiteks midagi juhtub ja ostuhetk lükkub pikalt edasi);

  • ei teki eduelamust investeerimisest (isegi väike dividendimakse tekitab edu tunde).

Kasvukonto ülesehitus lubab aga enamikke neid probleeme lahendada just sellega, et, nagu välja reklaamitud, on võimalik investeerimist alustada juba väikestest summadest. Uuendatud hinnakirja järgi on ostu tehingutasu 1% tehingust, seega väikeste summade puhul on mõistlikum kasvukontot kasutada, kui otse ostmiseks väga pikka aega raha koguda, eriti, kui säästuvõimekus väga suur pole. Otse ostes oleks siis vaja rahaliseks “võiduks” seda, et ostutasu + haldustasu tuleksid pikas plaanis keskmiselt madalamad, kui kasvukonto tehingutasu + haldustasud.

*Kasvukonto esimene aasta on ilma haldustasuta, teisel aastal kehtib hinnakirja järgi 0,02% või min 0.5 eurot (+km), seega võiks sihtida võimalikult ruttu umbes 1000 euro kokku kogumist.

Seega, selle asemel et väga pikka aega oodata, kuni üheks suuremaks ostuks raha koguneb, on võimalus raha panna ringlema, näha reaalseid esimesi dividendimakseid ning katsetada vigade tegemist väikeste summadega. Minu kogemus näitab, et kui mängus on lõpuks reaalne raha, siis tekib kiiremini ka motivatsioon edasi pingutada ning edasi õppida, et ennast valdkonnas rohkem harida.

Kuidas panna kokku kasvukonto portfelli?

Kasvukonto puhul pakutakse sulle võimalust enda portfelli kokku haarata kuni 6 erineva fondi aktsiaid. Seal hulgas on nii laiemapõhjalisemaid kui kitsamaid fonde, nii passiivsemaid kui aktiivsemaid fonde, nii odavamaid kui kallimaid fonde. Üldiselt valitakse pigem koguturu jälgijad, et ei peaks liialt palju turu jälgimisega tegelema ning saavutamaks veidi geograafilist jaotust samamoodi. Ma ise soovitan pigem 1-3 fondi valida, sest fondide sisud hakkavad muidu lihtsalt kattuma.

Üldiselt raketiteadust ei tasu teha, kui tahad natukene põnevust, siis muidugi võid näiteks 5-10% panna mõnda põnevamasse fondi (nt mõni kitsam piirkond, sektor), ent kuna kõikide fondide puhul on näha internetis nende ajaloolist tootlust, siis kuigi minevikutootlus ei ennusta tulevikutootlust, siis eks saad vast pildi ette, mida oodata võiks. Lisaks, kui kunagi tahad minna otseostmisele üle, siis pead kasvukonto alla kogunenud fondiosakud müüma, ehk kui oled raha väga mitme fondi vahele jaotanud, siis ootavad sind krõbedad teenustasud (iga fondi müük on eraldi teenustasuga).

Üldiselt tasuks tähele panna lisaks fondide ajaloole ka nende sisu ja nende kauplemisvaluutat. Kuigi SXR8 (S&P 500 jälgija) on ajalooliselt hea tootlusega ning USA ettevõtted on niivõrd kindel investeering, kui midagi tänapäeval aktsiaturul olla saab, siis tuleb arvesse võtta, et välisvaluutas alusvarasse investeerimisega kaasneb ka valuutarisk, mis võib tormilistel aegadel ka realiseeruda. Ehk investeerid aastaid, aga ühel hetkel, kui tahad raha kasutusele võtta, siis äkki on dollar hoopis palju nõrgem, kui varem (aga võib muidugi olla ka tugevam).

Kõige levinumad variandid, mida mina olen teistelt kasvukonto kasutajatelt kuulnud, on enam-vähem sellise loogikaga, et portfelli tuum on kas USA või Euroopa indeks (või mõlemad) ning kõrvale lisaks midagi väiksemat – näiteks dividendifond (mul endal oli näiteks tehnoloogiaktsiate indeks, mõni tahab arengumaadesse panustada või midagi veidi eksootilisemat katsetada). Kõige värskema ülevaate Kasvukonto võimalustest ja statistikast saad LHV Finantsportaali Kasvukonto uudiste alt. 2020. aasta alguses palus LHV finantspersoonidel panna kokku ka oma näidisportfellid, mis järgmise 10 aasta jooksul mõõtu võtavad – saad äkki inspiratsiooni, loe minu ja teiste ideid SIIT.

Kõige lihtsam ongi panna fondivalik kokku ja siis lihtsalt igakuine või iganädalane püsikorraldus paika panna. Mul ise jookseb iganädalaselt ülekanne teisipäeviti (sest ost sooritatakse alati kolmapäeva õhtul kui USA börs avaneb), aga pole pikas plaanis eriti vahet, kas ostad igal nädalal või kord kuus. Paljud vanemad kasutavad kasvukontot just laste tuleviku jaoks ja kannavad sinna igakuise peretoetuse, 18 aasta perspektiivis tuleb nii päris muljetavaldav summa kokku.

Kasvukontot saab muidugi deklareerida ka investeerimiskontona, mis teeb sellest ka väga maksuoptimaalse investeerimisvõimaluse eraisikule. Kuid, soovi korral saab kasvukontot kasutada ka ettevõtte alt investeerides.

Kui soovid Kasvukonto teemaga süvitsi minna, siis olen Naisinvestorite Klubi kaudu loonud järelvaatamiseks Kasvukontoga alustamise miniseminari, samuti võib indeksfondide mõistmisel sulle abiks olla Indeksite ABC veebiseminar. Investeerimine on kõikidele ning tänu Kasvukontole saab sellega alustada juba väga väikestest summadest.

Blogipostitus uuendatud 17.08.2022

Kommentaarid

Kaido

Aitäh hea lugemise eest, Kristi.
Olen ka tasapisi Kasvukontosse investeerinud. Jäi silma sinu viide IB maaklerile – kas oskad ka mõnda konkreetset soovitada? Ja kas oled kursis ka mingite ohtude / võimalustega, mis võivad seal olla võrreldes kohaliku LHV maakleriga näiteks?

Tänud ette!
Kaido

Vastused

kristi

Arvestades, et Interactive Brokers on päris mitu aastat (3) valitud parimaks online maakleriks ning 23 aastat tegutsenud, siis otseselt ohte ei oskaks välja tuua nende kohta. Eraisikuna on see probleem,et nad justkui ei tohiks meie investeerimiskontoga ühilduda, aga tean et nt Roosaare see aasta katsetas nende deklareerimist – eks näeb, mis saab. Ettevõtte konto puhul aga ei tohiks mingeid probleeme olla. Muidugi selline suur maakler tähendab, et võivad toimuda mingid tasude muudatused või muud mured ja sina siin oled pisikene mutrikene, ehk LHVga võrreldavat personaalset teenindust vast ei saa 🙂

Nelli

Maksuamet IB-d investeerimiskontona ei aktsepteeri, kuna tegemist on maaklerfirmaga. Investeerimiskonto peab olema nö panga küljes ja sestap näiteks LHV Traderit maksuamet investeerimiskontona arvestab.

kasvik

Kõige naljakam kogu asja juures on see, et LHV Trader ongi ümbernimetatud IB-Trader tegelikult 🙂 Kas LHV-s hoitavad väärtpaberid on kuidagi riiklikult tagatud nagu raha hoiused? Või miks peaks maksuamet LHV-d eelistama on selles mõttes arusaamatu. Ainus vahe, et nad on nimetuselt Pank või tuleb sellest pangaks olekust ka mingi reaalne kindlus kliendile? Või oleks vaja lihtsalt seadusesse kirjutada lisaks pangale ka maaklerfirma?

kristi

Seaduses on kirjas, et investeerimiskonto võib avada ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi krediidiasutuses – ehk USA pole OECD liige ega Euroopa Majanduspiirkonda kuuluv. Tuleks lihtsalt laiendada definitsiooni. Aga jah see pangakesksus on eesti seadustes läbivalt sees.

Henrik

USA on OECD liige alates 1961. Pigem on asi ikkagi krediidiasutuse staatuses, millega kaasneb võrreldes veebimaakleriga suurem hunnik järelevalvet ja sellega omakorda näiline(?) turvalisus.

kristi

Jah, siinkohal olen pinnapealselt vastanud, krediidiasutuse staatuses on jah pigem asi.

Joonatan

“50 eurot kuus – üks ost igas kvartalis”
See on ikkagi ost iga 4 kuu tagant, ehk 3x aastas.

Vastused

kristi

Investor ümardab alati optimistlikult ülespoole 😉

Liis

Miks peab kasvukontole kogunenud indeksid müüma, kui hakata otse ostma? Kas see kehtib vaid siis, kui eraisikuna indekseid osta?

Vastused

kristi

No kui sa maha ei müü, siis tiksub edasi kasvukonto all olev haldustasu. Otse ostes on igakuine tasu odavam, seega võiks olla mõistlik müüa kasvukonto alt indeksid ära ja leping lõpetada ja siis otse osta kui summad juba suuremad on. Muidugi midagi otseselt ei takista sind jätmast kasvukonto alla olemasolevat portfelli tiksuma.

V

Hea artikkel Kristi. Küsiks aga sinu enda kogemust seoses valuuta konverteerimisega EUR -> USD. Ise jõudsin enne tavakonto peale üle minemist kahel korral soetada USD kauplevaid fonde ja LHV poolt rakendatud kurss vs sama päeva jaoks Eesti panga poolt pakutav kurss oli:

03.02.2016
Eesti Pank: 1,0933
LHV: 1.0931 (vahe minimaalne ja aktsepteeritav)

17.02.2016
Eesti Pank: 1,1136
LHV: 1.101900 (vahe natuke üle 1% ja see enam pikajalise investori jaoks minu arust aktsepteeritav pole)

Vastused

kristi

Hei! LHV peaks kasutama vahetamiseks Euroopa Keskpanga poolset kurssi. Kui veidi vaatasin, siis Euroopa Keskpank uuendab eesti aja järgi kl 5 (3 CET) igapäevaselt kursse, põhinedes kl 3 andmetel, ehk siin võib mängida nihkes rolli see, et LHV kasvukonto ostud tehakse meie aja järgi kl 5? ( https://www.ecb.europa.eu/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html )

Eesti Panga leht on hetkel kahjuks Anonymouse rünnaku tõttu maas, seega ei saa hetkel sarnasusi-erinevusi kursis kontrollida.

V

Hei! Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga andmed näivad siinkohal numbrite osas kattuvat.

Küll leidsin aga järgneva info LHV kodulehelt:
https://www.lhv.ee/kkk/

——-
Millist kurssi LHV Pank kasutab kontovaates ja millist kurssi valuutavahetusel?
Kontovaates kasutame Euroopa Keskpanga kurssi.
Valuutavahetusel kasutame hetke turukurssi (vastavalt ostu- või müügikurss), mille leiad meie Finantsportaalist, valides “Turud ja hinnad” ning seejärel “Valuutakursid”.
——-

Selle põhjal jääb vägisi ikkagi mulje, et iga konverteerimisega kaotab investor päris märkimisväärse osa oma sissepandud rahast.

Urmo

Tere!

Väga põhjalik ja arusaadav lugemine. Tänud!

LHV kasvukonto kaudu on võimalik hetkel investeerida teatud arvu ETF`sse. Juhul kui on plaan lisaks investeerida sinna loetellu mitte kuuluvatesse, kas siis oleks mõistlikum kasvukonto ära likvideerida ning hallata neid kõiki koos?

Vastused

kristi

Tere, Urmo!

Kui on plaanis muudesse ETFidesse investeerida, siis tuleb kohe mängu see mõistliku teenustasu piir – ehk üks ost võiks olla ca 1,5-2K eurot. Kui suudad sellises summas püsivalt (min korra kvartalis) panustada, siis on otseostmine tõesti odavam ning kasvukonto kõrval pidamisel ei ole sisulist väärtust (teenustasud ja haldustasud kallimad, ainus boonus oleks võimalus väiksemate summadega osta tihemini, aga kui suudaksid 4x aastas osta siis on ka ajaline hajutatus juba vist OK).

Piret

Miks otse väärtpaberikontolt ETF-e ostes on oluline minimaalselt korra kvartalis ostmine?

kristi

Tere, Piret!

See pole otseselt rusikareegel, aga kui väga vähe oste aastas teha, siis ei teki erilist ostuhinna keskmistamist – näiteks 1-2 ostuga võid tabada ära aasta kõrghetked. Mida rohkem oste aga teed, seda rohkem sõidad turu keskmise hinnaga kaasas.

kasvik

Minu variant väheste summadega kogumisest:
Alustuseks siiski natuke suurema summaga (3k) konto avamine maakleri juures.
Soetan meeldivaid aktsiaid või indeksifonde. Maakleri juures saab üliodavat laenu võtta ning laenu eest koheselt veel väärtpabereid soetada. Edaspidid igakuiselt elust üle jäävad väiksed summad kannan maakleri kontole, need hakkavad laenu vähendama, sama teevad ka ostudelt saabunud dividendid.

Vastused

kristi

Hei, kasvik!
Enamik jäävad selle 3K piirile toppama – seda peab päris kaua koguma ja siis ei jõutagi alustamiseni, sest paljud koguks seda rahasummat päris palju. Aga jah, osaliselt võimendamine võiks olla täiesti hea strateegia neile, kes võtavad ette ja teemasse süvenevad – passiivsele investorile on see veidi liiga riskantne variant minu meelest.

Huviline

Kas saan õigesti aru, et kasvukonto on mõistlik pigem indeksfondide ostmiseks ja lihtsalt Balti börsil Tallinna Vett, Olympicut jmt osta on mõtet läbi tavalise konto ka?

Aitäh!

Vastused

kristi

Tere, Huviline!

Mul jääb veidi segaseks, mida sa mõtled ‘tavakonto’ all. Konto, millelt ostad aktsiaid võiks igapäeva arveldustest olla küll eraldi (teeb deklareerimise lihtsamaks), aga jah selles mõttes saad kasutada täiesti tavalist pangakontot (hiljem lihtsalt saad selle Maksuametile deklareerida kui investeerimiskonto).

Huviline

Küsiksin veel seda, et kui esialgu kasutada tavakontot (balti börsil), kas selle kasvukonto võib hiljem kõrvale teha ja siis kahte kontot kasutada – üks balti börsil, teine siis fondide jaoks.

Vastused

kristi

Mul on täpselt sama lahendus – üks investeerimiskonto on Balti aktsiate jaoks (kuigi seal saaks olla ka muid) ja teine Kasvukonto jaoks. (Kui Kasvukonto lepingut teed, siis luuaksegi eraldi pangakonto, mille nimeks saabki Kasvukonto).

Huviline

Aitäh 🙂 Asi selgem. Tavakonto all mõtlesingi balti aktsiate jaoks loodud eraldi kontot. Igapäevarahandus käib eraldi kontolt. Tänan vastuse eest!

Ian

Lihtsalt sattusin seda artiklit lugema. Mõistlik jutt ja lugemine. Ka ennast pikka aega painanud see teenustasude teema ETFide ostmisel. Eestlasest eraisikule on variandid limiteeritud.
Aga igal juhul edu Sulle Kristi!

PP

Täieliku võhikuna küsiks kas nö mõistlik ostusumma min 200 kehtib ühe fondi näiteks “STOXX Europe 600; EXSA;EUR (Euroopa suurettevõtted)” ostu puhul või mitme puhul korraga? Et siis näiteks kolme fondi puhul tähendab 3x ostutehingu tasu?

Vastused

kristi

Tere, PP!

Õnneks arvutatakse teenustasu summaarselt, ehk kui ostad kahte erinevat fondi, mõlemat 100 euro eest (ehk kokku 200), siis on teenustasu 2 eurot ikka, mitte 4.

karl

Tere Kristi,

Mis arvad näiteks kasvukonto asemel LHV III indeksi sambasse (või siis kunagi Tuleva III sambasse) investeerimisest? Kui eesmärk indeksisse ehk turu keskmist tootlikkust pika-ajaliselt teenida siis ju peaks igati mõistlik olema? Haldustasu madalam (0.39% aastas LHVs). Sisenemis ja väljumistasud puuduvad, ning väljuda võib igal ajal… Lisaboonusena veel võimalus, et kui tagastatud 20% tulumaksu samuti III sambasse suunata ning 55. eluaastani investeeringut mitte puutuda on tootlikkus turukeskmisest oluliselt kõrgem (20% liitintressi pealt).

Vastused

kristi

Tere, Karl!

Jah, nüüdsest kui on OK 3. samba variandid, siis tuleks alustada sealt. Kuna piir tulumaksutagastusel on aga kuni 15% brutopalgast, siis kui rohkem ette võtta investeerimine tuleb piir päris nobedalt ette – keskmise palgaga inimene caab ca 150 eurot kuus ainult panustada.

Merle

Tere, mul on järgnev küsimus.
1. Investeerimiskonto jääk on 1000 ehk sissemakse=1000.
See investeeritakse välismaa aktsiatesse ja saadakse dividende 100 eurot, millelt tulumaksu kinni peetud ei ole ehk nüüd sissemakse=1000 ja väljamakse=100?

2. Nüüd see 100 dividenditulu kantakse reaalselt ka investeermiskontolt välja ehk sissemakse=1000 ja väljamakse=100 endiselt?

3. Inimene kannab selle 100 eurot uuesti investeerimiskonto me tagasi. Kas nüüd on sissemakse 1100 ja väljamakse 100?

Vastused

kristi

Tere, Merle!
Dividendidelt peetakse kinni tulumaks kinni väljamaksel (ehk sulle laekub kontole juba maksujärgne raha). Kui see raha laekub investeerimiskontole (kasvukonto saab investeerimiskontona deklareerida), siis arvestatakse see investeerimiskontole sissemaksuks.
Ehk algne 1000 eurot + 100 eurot dividendi -> investeerimiskonto jääk 1100.
Isegi kui dividend sul muule kontole laekub, siis jääb investeerimiskonto seis 1000 peale, sest dividendide laekumist ei loeta väljamakseks.

Marilin

Palun veel täpsustada dividendidelt tulumaksu kinnipidamist. Mul on tehtud eraldi konto ainult investeeringute jaoks ning ma plaanin selle deklareerida investeerimiskontona, aga ma olen aru saanud, et ma saan seda teha alles järgmisel kevadel kui on jälle aeg tulusid deklareerida. Kas siis sinnamaani saadud dividendidelt peetakse ikka kohe tulumaks kinni või kuidas see asi käib?
Kas ma saan kuidagi kohe praegu teada anda, et kasutan selle konto puhul investeerimiskonto süsteemi, et sel aastal laekuvatelt dividendidelt tulumaksu maha ei arvestataks.
Suured tänud juba ette!

kristi

Tere, Marilin!
Dividendidelt peetakse tulumaks automaatselt kinni väljamakse toimumise hetkel, aktsiate puhul ei eksisteeri üldse võimalust, et valiksid, kas peetakse tulumaks kinni või mitte, see tuleneb riigi seadusandlusest, kuidas jur. isikud dividende välja maksavad. Dividendid, millelt on tulumaks kinni peetud loetakse investeerimiskonto puhul sissemakseks ja selle võrra suureneb siis maksuvaba väljamakse limiit. Võimalus, et tulumaksu kinni ei peeta sai kasutada võlakirjade puhul (nt LHV ja Inbanki omad), ent siis ei loeta laekunud raha investeerimiskonto sissemakseks.

Marilin

Aitäh, Kristi!

Raido

Tere, Kristi

Kas kasvukontos ETF-i expense ratio määrab mida? Sest seal justkui on oma fikseeritud haldustasu. Või arvutatakse see kuidagi vaikimisi juba halduri poolt sisse ja omakorda võtab LHV?

Näiteks kas on reaalselt vahet, kas ma võtan VTI või IVV?
Miks otsustasid ise just IVV kasuks?

Aitäh ette!

Raido

Vastused

kristi

Hei!

Kui oleks valida, siis tasub jah valida odavam expense ratio, LHV tasud on ainult need, mida ta ise otsa võtab, fond oma tasud koorib sisemiselt lisaks. Kahjuks enamikel fondidel pole alternatiive kasvukonto valikus, seega tasudega eriti mängida ei saa (v.a kallite sisemiste kuludega fondid välja jätta, kui kunagi googledasin siis osad olid jah päris kallid).

Erkko

Hei, Kristi!

Aitäh kasuliku artikli kirjutamise eest, väga hea lugemine. Tekkis aga paar küsimust, mida keegi vist veel puudutanud pole. Kas väikeste summade puhul oleks mõeldav ka ettevõttele teha LHVs Kasvukonto? Või peaks indeksaktsiate ostmiseks tegema ikkagi IB konto, olenemata summadest?
Hetkel on mul ettevõtte alt ostetud mõned Balti börsi aktsiad (dividendimaksjad), aga mulle on jäänud mulje, et seda Sa ise ei teeks? Kas ainult dividendide topeltmaksustamise pärast?

Vastused

kristi

Tere, Erkko!
Oman praeguseks ka jur. isikuna balti aktsiaid, eriti uue maksukeskkonna olukorras on see pikas plaanis hoides päris OK variant. Ka kasvukonto tegemine on ettevõttele võimalik. IB puhul on ettevõttel 10K miinimumsumma (aga nagu ma aru sain, siis seda eriti ei jälgita), aga eelkõige on küsimus selles, et kui kiiresti sul portfell kasvaks – kui 100 eurot kuus, siis IB pole vist vaeva eriti väärt.

Erkko

Suur tänu kiire vastuse eest. Mõtlesin tõesti indeksaktsiatesse panna mingi osa sissetulekutest, ilmselt 100-150€ kuus, kuna suuremat osa tahaksin proovida kasvatada erinevates ühisrahastusplatvormides. Katsetan siis selleks LHV kasvukontot. Aitäh veelkord ning edu investeerimisel 🙂

Erkko

Tundub, et ettevõttena saavad Kasvukontot luua ainult äärmiselt tublid inimesed, sest selle jaoks on vaja ära täita selline vorm: https://id.lhv.ee/images/docs/W-8BEN-E_form.pdf
Samasugune on lugu ka ettevõttele IB konto tegemisega – pärast 30 minutit andmete sisestamist on tehtud 14% taotlusest 🙂
Ilmselt jätan siiski indeksaktsiad eraisiku lõbuks ning tegelen ettevõttega Balti börsi aktsiatega edasi.
Kui kellelgi on veel kogemusi ettevõtte alt Kasuvkonto või IB konto loomisega, loeks huviga.

kristi

Tõstatan Finantsvabaduse grupis teema, mina olen saanud vastuseid, et pigem nagu saab teha jur. isik ka, aga üritaks siis lõpliku vastuse saada 🙂

Erkko

Saab küll teha mõlemat, vähemalt nii tundub, aga mul oli just see probleem, et peaks mitu tundi vaba aega leidma, et sellega tegeleda. Ja lootma et kõik saab õigesti täidetud. Aga see pole enam eriti passiivne investeerimine minu jaoks (kuigi pärast sellest läbi närimist ilmselt oleks). Lähen lihtsama vastupanu teed ja tegelen ideksaktsiatega eraisiku alt ning kõige muuga ettevõtte alt

Illimar

Kristi, mia sa täpsemalt silmas pidasid uue maksukeskkonna all?

kristi

Meie valitsuse plaane maksusüsteemi muuta – peamiselt tulumaksuvaba miinimumi ja dividendide maksustamisega seonduvat uues maksupaketis, mis võivad pikemas plaanis eraisikuna aktsiate hoidmise märkimisväärselt vähem atraktiivseks teha.

Riina

Olen kuulanud investeerimisraadiot ja seal olete rääkinud sellest, et LHV kasvukonto võiks nüüd turult välja süüa kõik lastehoiuste/fondide nime all tuntud pangatooted. Lapsele raha hoiustamine võtab aega aastaid, samas siin ma loen välja, et alustada võiks kasvukontost ning hiljem (aasta pärast) indeksid maha müüa ja leping lõpetada kuna haldustasud suurenevad. Kas ma saan õigesti aru, et LHV kasvukonto on ajutine lahendus lapsele raha kogumiseks ning ei tasu end pikemas perspektiivis ära?

Vastused

kristi

Selleks tasub ise veidi arvutusi teha, sest kasvukonto kasulikkus sõltub suuresti panustatavatest summadest. Kui on selgelt 500(+) eurot kuus panustada, siis on mõistlik kohe hakata otse ostma. Tavalisele säästjale, kes saab panustada suurusjärgus 100 eurot kuus on kasvukonto siiski pikki aastaid kõige parem lahendus, sest muudmoodi ei ole hetkel võimalik mõistlikku hajutatust saavutada (otse indekseid ostes peaks olema miinimumost suurusjärgus 1500 eurot.. enamik inimesi mitut sellist ostu aastas teha ei saa, mis tähendab et ei teki eriti head ajalist hajutatust ostudest).
Maha müümisest on räägitud seetõttu, et esimesel aastal pole kasvukontol hoiutasusid, ning keskmiselt on hoiutasud veidi kallimad kui otse indekseid ostes. Kuna aga otse ostmine käib paljudele üle jõu, siis kasvukonto kui mugavusteenus ongi seetõttu veidi kallim. See vahe aga pärast viimast tasude langust ei ole enam nii suur ja loodetavasti väheneb edaspidi veelgi.

Alustaja

Tere!
Olen mõelnud lähiajal LHV-s kasvukonto avada ja vaikselt investeerimima hakata, nii keskmiselt 50-100 eur kuus. Esialgu valiks IVV ja EXSA fondid ning vaataks mis saama hakkab, või äkki oskad kasvukontol olevaid teisi fonde ka natuke kommenteerida?
Lisaks, kas kasvukontol IVV fondi investeerides on vaja täita ka W-8BEN maksuvorm?

Vastused

kristi

Tere, alustaja!

IVV puhul tuleb jah W-8EBN maksuvorm täita, aga eraisikuna on see väga lihtne ja käib mõne lünga täitmisega.
Eurodes on kasvukontol päris vähe valikut, aga üks fonde, mis on suhteliselt popp peaks olema LYY2 märgistusega Euroopa väärtusettevõtted. USD fondide puhul on valikut rohkem, konservatiivsed investorid võtavad võlakirju sisse (neid peaks olema kaks fondi, nii riikide kui ettevõtete võlakirjad). QQQ peaks olema ka päris popp, see on tehnoloogiaettevõtete jälgimise indeks, IWM on ka väiksemad USA ettevõtted Russeli indeksist valitud, mis peaks ka päris tuntud indeks olema. VTI on ka päris laiapõhjaline (rohkem isegi kui IVV), kui huvi on väga laialt hajutada. Eks sõltub ka sellest, et mis sul muud portfellis on ning sellest, et kui palju USD vs EUR tahad raha paigutada.

Alustaja

Aitäh vastamast.
Kas selliste väiksemapoolsete summade puhul, 50-100 eur kuus on mõistlikum valida pigem vähem fonde, nt 1 USD ja 1 EUR või pole väga vahet, kas on 1 fond või 6?
Ise mõtlen, et portfell võiks kujuneda 50/50 % EUR ja USD vahel ning võlakirju ei võta.

kristi

Seal on veidi nüansse. Kui kunagi tahad müüa, siis arvesta, et müües arvestatakse teenustasu iga positsiooni pealt eraldi (ehk kui on 6 fondi, siis maksad 6x müümise teenustasu). Kui ei ole plaanis müüa (või müüd kunagi kui summa on kasvanud igas fondis mõistlikult suureks), siis ei ole see oluline.
Teine nüanss, mida mulle hiljem soovitati oli, et teha kaks kasvukontot – üks eurodes fondide ja teine dollaris fondide jaoks – see aitab ära hoida seda, et nt kui saad dollaris dividendi ja sul on eur ja dollar fondid, siis vahetatakse osa eurodeks tagasi ja siis valuutavahetuse tõttu kaotad veidi raha. (Kuutasu võetakse mõlema pealt kokku ja ostutasu on 1% niikuinii, seega kahel kasvukontol pole vahet võrreldes ühe kasvukontoga).

`Marko

Tere

Tekkis selline küsimus, kui avan Lhv kasvukonto, ning ostan kohe 1500€ eest indeksit oletame sp500 ehk siis on 1 aasta haldustasuta, kuid järgmisel aastal see lisandub.Nii ,kuidas oleks, kui iga kuu lisan sinna 50-100€ kas selleks peab ise midagi tegema ( märkima ) või kasvukonto võtab arvelt olemasoleva summa ja teeb minu eest tehingu ? Kui järgmistel kuudel lisan kontole 50-100€ kas siis võetakse sellelt summalt tehingutasu ka ehk siis alguses kohe 1500€ tehingutasu, 50€ tehibgutasu jne ? Kui palju indesil keskmine tootlus aastas on,kus seda näeks

Vastused

kristi

Tere, Marko!
Kasvukonto toimib jah nii, et kui sul on portfell seadistatud, siis pead kontole ainult raha peale kandma – ost tehakse sinu eest iga kolmapäeval. Tehingutasu on iga kord ostult 1% tehingu hinnast sõltumata summast, haldustasu rakendub jah alles pärast 1. aastat. Indeksfondide tootlust saab mitmest kohast vaadata nt yahoo finance või google finance – trükid otsingukasti sisse indeksfondi tähekoodi (nt IVV) ja saad kätte viimase aja tootlusgraafiku.

Marko

Tere Kristi !

Nende indeksitega on vist tore sinnamaani , kui tuleb aeg tulu deklareerimiskes.Kuidas nende maksustamisega on läbi Kasvukonto, kas see on järgmine aasta väga keeruline teha ( sp500 maksab vist dividende ka, lisaks siis valuuta konverteerimine ,kuidas see konverteerimine € käib ) või aitab Kasvukonto ise ka mingil määral kaasa EMTA-ga ? Kuidas parem on,kas kasutada Kasvukontoga investeerimiskontot või mitte, et kui alguses teha ost 1500€, hiljem siis lisada iga kuu 50€, kas see mängib üldse rolli ? Kuidas ise tegeled sellega ,eraisikuna ?
Aga tänud, väga hea lugemine on siin.

Vastused

kristi

Tere, Marko!
Kõige lihtsam on kasvukontot investeerimiskontona siiski vist deklareerida, see tundub olevat üldine konsensus hetkel. LHV-st saab paari nupuvajutusega EMTAsse kõik vajaliku info saata ja ise mingit käsitööd ei ole vaja teha. Hetkel on see pikaajaliselt kindlasti lihtsam lahendus kui vana süsteemi järgi käsitsi deklaratsiooni asju kandma hakata. Mul on eraisikuna kasvukonto (kuigi kes tahab saab ka nt ettevõttele teha).

Ivar

Tere Kristi!

Küsimus, et kas kasvukontot avades võib teha ka ühekordse sissemakse või on see mõeldud, et tehakse teatud aja tagant lisamakseid.
Tänud

Vastused

kristi

Tere, Ivar! Võid teha ka ühekordse makse, aga siis peaks olema see parajalt suur summa, et ta ennast ära õigustaks kui sa raha juurde ei lisa (sest ühel hetkel hakkavad ju haldustasud tiksuma). Tootedisainilt on ta jah pigem ikka mõeldud selleks, et klassikalist indeksinvesteerimist teed ja iga natukese aja tagant raha juurde kannad, et saada pikas plaanis kasu ostuhinna keskmistamisest.

Alustaja

Tere Kristi, Mida soovitaksid teha 5000 eur algajal?

Vastused

kristi

Tere, Alustaja!

Eks vastus sellele küsimusele sõltub veidi sellest, et kas sellele 5000 eurosele summale tuleb regulaarselt midagi ka juurde. Kui on soovi börsil alustada, siis selle eest saab ajaliselt hajutatult Balti börsil teha nii 7-8 ostu mõistlike kuludega, ehk ilmselt max 3-4 positsiooni avada. Kui on soovi rohkem riski võtta, siis ühisrahastuse jaoks on see täiesti arvestatav summa, mis ringlusesse panna (hakkab kohe ca 50 eurot kuus rahavoogu tiksutama). Ka kasvukonto on tegelikult täiesti OK variant sellisele summale, saad ajaliselt hajutatult nt iga nädal 200 euro eest ostu teha, et ei paneks kõike raha korraga kõrges hinnapunktis mängu. Mina ise ilmselt valiksin sellise variandi puhul kasvukonto ja ühisrahastuse hübriidi, aga mulle meeldib ka väga ühisrahastus ja tahan võtta ka pigem veidi rohkem riski 🙂

Jaana

Tere Kristi! Tahtsin Sinult küsida, et kas selline plaan kõlaks mõistlikult või on näha kogenumal inimesel kitsaskohti? Plaan teha kaks kasvukontot (üks USD ja teine EUR) ning 50:50 VWRL ja NOBL. Kas need on üldse praegu kasvukonto kaudu saadaval, hetkel jälgin neid virtuaalkontol? Sissemakseid saaks teha 50-100 eurot kuus. Tekkis küsimus, et kas kasvukontod jagavad ise selle ära, et pool summast läheb ühele ja pool teisele või peaksin seda summat kandma kordamööda ühele ja teisele kontole ja USDi puhul siis oleks mõistlik vast kohe summa USDides peale kanda, mitte eurodes ja siis USDides osta? Aktsiate ostmise kohta tekkis ka küsimus, et kui on 100 eurot ja üks aktsia maksab nt 69 eurot, et kas siis vahe jääb järgmist korda ootama, toimub nt 1,29 aktsia ost või ostetakse ainult täisaktsiaid? Nagu küsimustest näha, siis tegu ka alles algajaga 🙂 Aitäh ette!

Vastused

kristi

Tere, Jaana!

Jah, USD-EUR jaotus on täiesti mõistlik teha kasvukontol. NOBL on saadaval kasvukonto kaudu, VWRL mitte. VWRL asemel peaksid ilmselt võtma mingi kombinatsiooni USA ja Euroopa indeksitest, et kogu maailma turgu katta.
Saad teha endal püsiülekande kahele eraldi kontole – nt 25 ühele ja 25 teisele, oma jagamismehhanismi, et pooleks raha teha ei ole sisse ehitatud.
Kui sul on võimalus mõistliku kursiga ja lihtsalt USD vahetada, siis on see täitsa OK strateegia – kasvukonto ise ei kasuta väga head vahetuskurssi, spread on päris suur.
Ostutehinguid tehakse ka komakohtadega, ehk ostetakse ka näiteks 0,05 osakut ainult kui nii palju raha kontol täpselt on 🙂

Jaana

Aitäh vastuse eest, eks ma katsun vaikselt edasi toimetada 🙂

Uustulnuk

Tere, Kristi!

Kui investeerin läbi LHV kasvukonto, kas võib juhtuda ka, et jään oma investeeritud rahast ilma või on kindel, et kui ma kasumit ei teeni, siis vähemalt jään omadega nulli, mitte miinustesse?

Päikest

Vastused

kristi

Tere, Uustulnuk! Ühegi investeeringu puhul ei ole garantiid, et raha ei kaota. Veelgi vähem aktsiainvesteeringute puhul – kuigi pikaajalises plaanis hajutatud indeksfondid toodavad plussi ajalooliste andmete põhjal, siis lühemate perioodide baasil on täiesti reaalne olla investeeringutega miinuses – sageli isegi kümneid protsente kui juhtub majanduslangus olema.

Marko

Tere

Küsimus jälle kasvukonto suhtes.Alustasin märtsis ehk tegin suurema summaga esimese ostu ,edaspidi plaanin 1x kvartalis teha väiksemad ostud. Plaanin jääda ühe ETF juurde. Nüüd tekkisi küsimus kuna esimene ost sai tehtud hinnaga ala 230.**** ,peale seda on hind enamasti kõrgemal tasemel püsinud, nüüd kui osta tuleks ostuhind kõrgem. Pole vist mõtet ootama jääda millal on just “see õige aeg” ostuks ( hind langeb/tõuseb )?
Kas ise enne ostmist valuutat konverterida on kasulikum ( kui süsteem sinu eest teeb) enne kella 16,00 või peale 16.00 ehk siis nt päev enne ostmist või pole vahet ?
Kui tihti ise oste teed ,kas kavartali või kuu kaupa ?
Ahjaa juuli alguses laekus ka esimene pisikene dividend 🙂
Kena suve jätku !

Vastused

kristi

Tere, Marko!
Passiivse indeksinvesteerimise alustalaks on tõesti pigem regulaarne ostmine ja ostuhinna keskmistamine, ehk ei tasu oodata vaid rahulikult lihtsalt osta.
Valuuta konverteerimine ise võiks tõesti olla odavam, aga kuna ma ise paigutan sinna piisavalt väikseid summasid, siis see vaev ei ole seda väärt minu meelest kasvukonto puhul. Kui juba summad nii suured on, et ise osta, siis tasuks jah muidugi valuutavahetusega ka tegeleda (aga siis ei pruugi enam üldse LHVd teenusepakkujana kasutada).
Ma ise üldiselt ostan igakuiselt, vahest tihedamini kui korra kuus. Lihtsalt kui panka sisse login, et midagi teha, siis üldiselt viskan paarkümmend eurot kontole, ei ole konkreetset süsteemi tekitanud.

Indrek

Tere Kristi,

Kas LHV’st saaks ka oma aktsiafondide, väärtpaberite kogused mujale süsteemi liigutada? Ilma, et ma neid LHV kaudu müüks? Ja viiksin näiteks Interactive Brokers’isse, kus mu teada kuutasu pole? Aasta hakkab täis saama ja paras aeg kasvukonto sulgeda. Tuues paralleeli pensionifondi liigutamisega Eestis.

Vastused

kristi

Tere, Indrek!

Eesti pankades omavahel saab küll väärtpabereid liigutada (nt LHV-l oli vahepeal kampaania, et väärtpaberid neile kokku tuua). Kõige levinum on vist makseta väärtpaberiülekande kasutamine. Rahvusvaheliselt ei oska ma aga öelda, kas ja kuidas süsteem võiks toimida – isegi kui tehniliselt on kandmine võimalik (aga seda peaksid IB poole pealt uurima), siis IB ei kvalifitseeru investeerimiskontoks, ehk kõik maksud tuleks sul ikka ära maksta.

Tom

Tere, Kristi!

Küsimus selline, et kas on mõistlik valida LHV kasvukontole välja kuus dividende maksvat positsiooni ja seda kasvukontot siis rahastada 1-2 kuu tagant 1-2 tuhande euroga? Ja kui palju on üldse mõistlik kasvukonto alla raha matta?

Vastused

kristi

Tere, Tom!

Dividende maksvad vs mitte maksvad fondid on päris huvitav vaidluskoht. Üldiselt mitte dividende maksvad fondid toovad lõppkokkuvõttes rohkem raha koju, sest dividendide väljamaksega kaasneb pea alati maksukohustus, mida ettevõtte sees raha reinvesteerides ei tekiks. Samas, kasvukonto fondide valik on piiratud ja lisaks on dividendide laekumine enamikule inimestele vaimselt väga motiveerib.
Kui suudad igakuiselt 500+ eurot panustada, siis on tasude mõttes ilmselt otse ostmine juba mõistlikum, AGA siis sa ei saa nii mitut fondi valida, vaid mõistliku ajalise hajutatuse suudaksid ühel fondil, võibolla kahel saavutada. Alati on võimalik kasvukontoga alustada ja siis hiljem otse ostma hakata, aga tasub meeles pidada, et kasvukonto osaluste müük käib tavahinnakirja järgi (12€ + 0,x%), seega kui võtad kuus positsiooni peaksid nad olema piisavalt suured, et müügi teenustasu kasumisse ei hammustaks.

Marko

Tere Kristi !

Tahtsin küsida, kas oled müünud kõik oma kasvukonto posits. ära või on midagi alles veel ?
Kui kasvukontol olev posits ära müüa ehk konto jääb tühjaks, kas siis hakatakse ka tühja konto eest haldustasu võtma ,kui saab aasta täis ( natuke veel jäänud aastani )?

Vastused

kristi

Tere, Marko!
Ma müüsin USD positsioonid, jätsin veidi eurosid tiksuma. Kuna olen kõik muu aktsiaportfelli ettevõtte alla kolinud polnud mul mõtet tühjaks kontot teha, sest sellega kaasneks maksukohustus. Ei oska öelda, kuidas haldustasuga on, seda oleks mõistlik otse LHVst küsida.

Henrik

LHV hinnakiri ütleb haldustasude kohta nii:
Tühjalt kontolt tasu ei võeta.

Teele

Tere! Mul on eriti asjatundmatu küsimus: kui LHV kirjutab fonde tutvustades, et “fondi valuuta on dollar, kaupleb eurodes”, on see siis nüüd dollari- või eurokonto teema? Kuidas seal siis valuutavahetus on toimunud või toimub?

Vastused

kristi

Fond on sinu jaoks eurodes, näed teda kontol eurodes ja ostud tehakse eurodes. Fondi sees võib olla vara ka dollarites (nt USA börsi aktsiad), aga sinu jaoks arvutatakse nende dollariväärtus eurodeks. Kasvukontol ei saa dollaris raha enam koguda.

Allar Kaur

Tere!

Ma ei ole muidugi tugev selles osas, kuidas raha enda eest tööle panna, aga oskan juba olemasolevat raha päris hästi hoida. Tahaksin lihtsalt teada, kas seda raha LHV investeerimiskontoga investeerides on võimalik kunag ka tööst loobuda? Ei pea silmas tingimata rikastumist, kui töö käib tõsiselt üle jõu ja ni väga tahaks vähemalt sellist passiivset tulu, mis julgustaks mitte töötama inimeste alluvuses.

Vastused

kristi

Tere, Allar! Muidugi on võimalik – aga see, kui kiiresti sinna jõuad sõltub sinu aktiivsest panusest. Kui olla 50% klubis (elad poolest sissetulekust/investeerid pool), siis on eesmärgini võimalik jõuda 10-15 aastaga. Kui investeerid vähem, siis on väljakutse kas säästa rohkem või sissetulekut suurendada, et eesmärgini kiiremini jõuda.

Märt

Tere, Kristi!
Esiteks tänan Sind selle väga hea ja ülevaatliku postituse eest. Praegust LHV hinnakirja vaadates näen, et nt Balti turul aktsiaid märkides saame juba 375€ tehinguga tehingutasu 1%-ni viia (3€+0,2%). Haldustasude poole pealt on tavakontol Balti aktsiate ja mõne LHV fondi hoidmine lausa tasuta. Haldustasud (0,025% kuus, min 2 €) rakenduvad aga muudele väärtpaberitele (eeldan, et siia alla käivad ka laiapõhjalised indeksfondid, mis ei ole LHV enda omad). Siit ka küsimus, et kui mul peaks olema soov soetada nii Balti aktsiad kui ka indeksfonde, kas siis tasuks neid eraldi kontodel hoida? Või olen ma millestki puhta valesti aru saanud.

Vastused

kristi

Tere, Märt!

Kasvukonto fonde hoitakse sunniviisiliselt eraldi pangakontol (kuna seal toimub automaatne investeerimine) ja võetakse hinnakirja järgi teenustasusid. Balti aktsiate puhul on jah selge eelis hoida neid LHVs kuna haldustasusid pole. Välismaiste indeksite puhul on juba pankade vahel veidi erinevused LHV kahjuks, seal tasuks oma plaane analüüsida, et kus välismaist kraami hoida (kas näiteks üldse välismaaklerit kasutada). See, et vara on eraldi ‘kontodel’ ei ole lõppkokkuvõttes oluline – investeerimiskontodena saab nad deklareerida kõik ja vajalik info jookseb maksuametisse lõpuks kokku.

Mariliis

Tere!

Olen täiesti roheline algaja, kes tahaks alustada väikeste summadega investeerimist (ca 100 eurot kuus). Kasvukonto tundub selleks kõige parem lahendus, tehingu- ja haldustasude süsteem enam-vähem läbipaistev. Paar praktilist küsimust on tekkinud. Nt kui ma tahan osta 100 euro eest fonde, siis kas siis tehingustasu võetakse sellest maha ja aktsiaid saan 98 euro eest? Ja kuidas igakuiste haldustasude maksmine käib, kas selleks peab eraldi maksed tegema vms?

Veel vaatasin, et kõikide fondide juures on esile toodud fondi kulukuse määr. Mida see täpsemalt tähendab, kas iga fondi eest peab veel mingeid haldustasusid maksma?

Tänan!

Vastused

kristi

Tere, Mariliis!
Jah, Kui sul on 100 eurot kontol ja siis teed ostu, siis kui 1 eur on tehingutasu, siis saad 99 euro eest osakuid. Seetõttu ongi oluline, et tehingutasud oleks mõistlikud – muidu peab väga kaua ootama, et investeeringu tootlus tehingutasu tagasi teeniks.
Fondi kulukuse määr on see, mis fondi enda juhtimiseks toimub – ostutasu ja haldustasu küsin LHV pank selle eest, et pakub sulle võimalust fonde osta ja neid hoida, kulukus on see, mida fondijuht ise kulutab fondi ostmiseks (nt ise fondi sisse vara ostmiseks, fondijuhti palk jne). Seda kogukulu sa ise otseselt ei näe (ei pea mingeid lisamakseid tegema), lihtsalt selle võrra on vaikimisi tootlus madalam.

Liisi

Tere Kristi!

Lugesin Sinu postitust ja lugesin kommentaare ja tegelikult ma päris hästi ühest asjast ikka aru ei saa. Nimelt kui soovin portfelli kokku panna nii USA kui ka Euroopa fondidest, siis kas ma peaksin looma kaks kasvukontot, üks USA dollari jaoks ja teine Euro jaoks või piisab siiski ühest? Ühes kommentaaris (14.06.2018) jäi silma Sinu lause ”Kasvukontol ei saa dollaris raha enam koguda.” ja see tekitaski segadust, sest eelpool justkui soovitati kahte kasvukontot, kui erinevad valuutad.

Ette tänades

Vastused

kristi

Tere, Liisi!
Eelmisest aastast eemaldati kasvukonto valikust USD fondid (regulatsioonide tõttu), seega see kahe konto soovitus on aegunud, piisab ühest kuna kõik on euros.

Toomas

Tere Kristi!

Olen juba mitu head aastat LHV Kasvukonto kaudu erinevatesse ETF’desse investeerinud aga alles tänavu jõudis minuni arusaam, et saan ka kasvukonto teha investeerimiskontoks ja seeläbi maksustamist edasi nihutada. Saan aru, et kui tänavu märgin kasvukonto ka investeerimiskontona, siis eelnevatel aastatel kasvukontole pandud raha ja saadu dividendid investeerimiskonto arvestusse ei lähe, kuid kõik tulevikus lisatavad summad saan arvestada juba investeerimiskonto järgi. Või saan valesti asjadest aru?

Vastused

kristi

Tere, Toomas! Kui konto nüüd inv. kontoks märgid, siis jah pead deklareerima kontol oleva raha (vara) seisu sissemakseks (nt eelmise aasta 1. jaanuari seisuga siis?), ehk tagurpidi tagasiarvestust ei toimu, aga edaspidi siis rakenduvad maksusoodustused. Kui sul pole kasvukonto väga mitu aastat olnud, siis on variant ka eelneva(te) aasta(te) deklaratsiooni avamine ja täiendamine, et kasvukonto sinna inv. kontona lisada. Soovitaksin otse LHV-ga ühendust võtta, nad oskavad praktilisi samme kirjeldada, kuidas ja mida deklareerima peaksid.

maarika

Deklareerin esimest korda investeerimiskontot ja on küsimusi kasvukonto deklareerimisel investeerimiskontona.
Kui hakkan saatma inv. konto aruannet EMTAsse, siis dividendide ees ei ole automaatselt linnukesi(sissemakse näol).
Kas dividendid ei olegi siis sissemaksed? Saan aru, et peaks olema kui tulumaks eelnevalt kinni peetud? Kas siis teatud fondidel ei ole kinni peetud? Või pean ma käsitsi lisama linnukesed?

Vastused

kristi

Tere, Maarika!

Kõikidel fondidel ei ole jah makse kinni peetud ja seega ei ole sissemaksed – maksuaruandest peaksid seda täpselt nägema.

Andrus

Tere, Kristi!
Lugesin su blogi ja raamatut ning tänan inspireerimast. Plaanin nüüd alustada väiksemate summadega regulaarselt pikaajaliselt investeerimist (ca 100-200€ kuus), esimene mõte oli kohe Kasvukonto. Siis aga vaatasin III sammast (LHV Indeks Pluss), mis on samuti laiapõhjaline indeksfond, aga mille tasud tunduvad märksa sõbralikumad olevat. Panin kirja mõlema eelised.

III samba eelised
Sisenemis- ja väljumistasu 0%
Mõnevõrra soodsam haldustasu (0,39% aastas vs kasvukonto 0,6% aastas)
Maksusoodustus sissemaksetelt

Kasvukonto eelised
Saab valida mitu fondi korraga
Mikroinvesteerimine
Saab valida dividende maksva fondi.

Kas mul on siin võrdluses mingi oluline punkt kahe silma vahele jäänud?

Ja seoses dividendidega tekkis mul küsimus „USA dividendimaksjad“ fondiga. Fond kaupleb eurodes, aga fondi tutvustuse lisainformatsioonist lugesin, et baasvaluutaks on dollar ja dividende makstakse dollarites. Kas dividendid laekuksid siis Kasvukontole ikkagi eurodes, lihtsalt valuutavahetuse tõttu väiksem summa?

Ja kas väljamaksete maksustamise kohapealt olen õigesti aru saanud. Kui III sambast raha välja võtta (pärast 55 eluaastat), siis tuleb kogu summa pealt maksta 10% tulumaksu. Kui Kasvukontolt välja võtta, siis tuleb maksta 20% tulumaksu vaid selle summa pealt, mis ületab sisse pandud raha.

Vastused

kristi

Tere, Andrus!

Tegelikult jah tasude ja maksusoodustuse poolt on LHV III sammas mõistlikum. Ainsad miinused – et sa ei saa ise “valida” (erinevalt kasvukontost), ja inimesed justkui kardavad, et raha on pikemalt kinni (kuigi tegelikult saad iga hetk müüa kui tahad). Seega ei ole tegelikult just väga ratsionaalsed miinused. Ja noh, inimestele meeldivad dividendid, mida kasvukontos saab valida, aga III samba puhul neid ei näe.

USA div maksjate div peaks laekuma jah ikka EURis, valuutavahetuse võrra seal siis pisikene kadu.

Jah, maksustamisest oled õigesti aru saanud. Kasvukonto maksustamine kehtib nii siis kui investeerimiskontona selle defineerid.

Loogiliselt peaks kõigepealt panema max summa III sambasse ja siis kui üle jääb saab igasuguseid muid asju vaatama hakata.

Kristi

Tere Kristi! Sinu tegudest inspireerituna hakkasin ka ise pool aastat tagasi investeerimisega katsetama. Hetkel LHV kasvukonto ja 4 fondi osakud. Osad fondid maksavad ka dividende.
Aga on üks teema millest pole täpselt aru saanud – kui fondist laekub dividend (ja need hetkel nii paari euri piires) siis ostab kasvukonto jälle selle paari euri eest osakuid ning arvestatakse tehingutasusid jne mis on üsna veider. Ideaalis ma ikkagi koguksin veidi ja kannaksin ka ise sinna raha juurde et teha ikka mõnesaja euro eest uus ost. Kas ma olen millestki valesti aru saanud kasvukonto puhul? või käibki see dividendide eest osakute ostmine automaatselt ja mul pole võimali neid koguda uue ostu jaoks?

Aitähhid
Kristi

Vastused

kristi

Tere, Kristi!

Jah, kasvukonto idee ongi, et täiesti automaatselt asi käiks. Kuna teenustasu on protsendipõhine (1%), siis pole vahet kas läheb korraga 5 eurot ostuks või 50 eurot, tehingutasu osakaal on sama suur. Seega ei pea muret tundma, et ei ole lisaraha jõudnud peale kanda.

Helen

Tere!
Olen juba päris pikalt jäänud jänni küsimusega, kuidas saaks indekseid osta otse? Just tehniliselt. On erinevatest blogidest ja ka sinu vastustest jäänud silma, et kui soov on investeerida min 500/kuu, siis oleks mõistlik osta otse (jätte kasvukontod jmt vahele), aga kuidas seda teha? Kas oskad suunata sellekohase teemani või postituse juurde?
Tänud juba ette,
Helen

Vastused

kristi

Tere, Helen!

Variante kaks – kas otse läbi mõne kohaliku panga, siis käib ostuprotsess täpselt nagu aktsiate ostmisel – valid fondi välja, paned orderi sisse ja tehtud. Kui plaanid summad suuremaks kasvatada (või ettevõtte alt tegutseda), siis oleks mõistlik kaaluda välismaakleri kasutamiset ehk Interactive Brokersi konto tegemist, vt. selleteemalist postitust: https://kristiinvesteerib.ee/interactive-brokersi-ib-konto-avamine-ettevottele/
Kirjutasin ka miks ettevõtte alt investeerimist eelistan: https://kristiinvesteerib.ee/miks-ma-ei-investeeri-aktsiatesse-eraisikuna/

Elerin

Tervist!

Avasin LHV-s erakonto alt kasvukonto. Kas antud konto kohta tuleb kohe saata maksuametile mingisugune info? Praegu ei saa aru, kas igaljuhul peaksin 2020 Jaanuar deklaratsioonis kasvukonto deklareerima investeerimiskontona (isegi kui väljamakseid ei planeeri) või seda alles siis kui väljamakseid planeerin? (nt kui peaksin otsustama selle aasta pärast sulgeda… )
Praegu määratud EXSA 40% ja SXSR8 60% ning lülitasin lisaks sisse ka mikroinvesteerimise.

Vastused

kristi

Tere! Koheselt ei pea saatma, järgmine aasta deklaratsiooni aga saadad – isegi kui raha välja ei võta. Investeerimiskonto raport, mida EMTAsse saadad annab neile teada kui palju 2019 ise raha peale kandsid, siis selle järgi tulevikus teavad palju maksuvabalt välja saad võtta.

Marii

Tere

Alustasin ka mõni kuu tagasi LHV kasvukontoga, panin peale mikroinvesteerimise, kuid võtsin selle mõne kuu pärast maha. Hetkel on mul seal väga väike summa (30 euri) Kuid ma ei mõista, kuidas seal see müümine käib ja kas müüa saabki alates mingi 11 eurost vms?
Kas saan õigesti aru, et see ei ole hea kui seal see raha lihtsalt seisab.
Samuti ei saa aru, milliste kriteeriumite järgi valida, kuhu see raha investeerida.
Kas oskate midagi soovitada, millest alustada kui üldse midagi aru ei saa investeerimisest?

Vastused

kristi

Tere, Marii!

Jah, müümine on fondi kohta 11 eurot + 0,3% teenustasu. Seetõttu ka siin artiklis hoiatan, et ei tasu palju fonde võtta, müümine läheb kalliks. Raha investeeritakse fondidesse, mille oled valinu – neid saad kasvukonto valikust vasakul menüüs näha ja muuta.
Soovitaksin alustada veidikse tarkuse kogumisega – näiteks Jaak Roosaare Rikkaks saamise õpik, minu raamat Kuidas alustada investeerimisega või Taavi Pertmani Alustava investori käsiraamat annavad kõik 3 hea ettekujutuse valdkonnast. Kõik 3 raamatukogudest ka kättesaadavad.

Meelis

Tere Kristi,

olen investeerimisega ilmselt valest otsast alustanud – aktsiatega kooliraha maksnud, seejärel alternatiivide kohta uurinud ning hetkel indeksfondide vaimustusse langemas. MInu küsimused:
– kus kohast leiaksin Euroopas registreeritud ja meile pakutavate indeksfonide andmeid (minul oleva info põhjal eurooplased US indeksfonde osta ei saa)?
– millised on põhinäitajad mida peaksin lisaks tootlusele ja kuludele vaatama?
– üks lihtne hajutatus ( indeksfondide liigid indeksfondi portfellis)?
– asjakohast ja deialset lugemist?

lgp,

Meelis

Vastused

kristi

Tere, Meelis!
Indeksfondide kohta ‘piibel’ on see raamat – https://www.apollo.ee/aruka-investori-taskuraamat.html vast ka raamatukogudesse jõuab lähiajal. Soovitan ka ETF-ide kohta lugeda läbi dividendinvestor.ee blogi, Märten räägib nendest palju ja asjalikult.
Ei ole vaja keeruliseks ajada, kui võtad paar olulist indeksit (nt maailma aktsiad ja siis nt euroopa või usa etf osta) siis ega rohkem polegi vaja (kui 3. samba tuluvaba max ka sisse pandud sinna).
http://etf.com on näiteks üks veebileht, kust saab ETF-e otsida ja filtreerida.

AnnMann

Tegin just kasvukonto ja küsimus oleks, et mis asi see realiseerimata kasum on ja kuidas seda siis realiseerida?

Vastused

kristi

Tere!

Kui oled ostnud fondiosakuid nt 100 euro eest ja hind turul on tõusnud 120 euroni, siis on sul 20 eurot realiseerimata kasumit. Realiseerimine tähendab raha väja võtmist, ehk reaalselt müüki – kui 120 euro eest osakud maha müüd, siis oled 20 eurot päriselt realiseerunud tulu. Niikaua kuni päriselt müük tegemata, siis on kasum ainult paberil (ja kui börs kukub, siis on kasum kadunud ja alles näiteks realiseerimata kahjum kui väärtus alla sinu ostuhinna langenud).

Julia

Tere!

Kas saan õigesti aru, et realiseerimata kasumi reinvesterimiseks on vaja teostada müüki ja siis saadud raha reinvesteerida?

kristi

Tere! Jah, täpselt!

Liisi

Tere lgp. Kristi,
Olen investeerimis-maailmas alles väga algaja. Olen mõningase uurimistöö tulemusena jõudnud niikaugele, et soov on avada LHV Kasvukonto.
Minu küsimus: kas oma portfelli kokkupanemisel on alustuseks mõistlik valida üks fond või kombineering mitmest fondist?
Suured tänud juba ette!
Tervitades, Liisi

Vastused

kristi

Tere, Liisi!

Kui kunagi vaja fonde müüa, siis maksad iga fondi eest teenustasu eraldi – ehk kui 6 fondi, siis maksad 6x teenustasu. Selle loogika järgi ei ole mõistlik maksimaalselt 6tk mis võimalik võtta, piisab täiesti 1-2st fondist.

Laura

Tere, Kristi!
Käisin nüüd oktoobris Naisinvestorite konverentsil ja sain palju häid ning huvitavaid mõtteid. Muuhulgas oli põnev kuulda Kasvukontost, millest lugesin ka nüüd sinu blogist ja Tuleva III sambast.
Kui nüüd näiteks hakata igakuiselt u 100-200 eurot suunama passiivselt juhitud fondidesse ja eesmärk on pikaajaline investeerimine (st mitte lähiaasta(kümne)tel raha välja võtta), siis mulle hetkel jääb mulje, et nende kahe variandi sisu (ehk investeerimine tehakse laiapõhjalistesse fondidesse, millel ilmselt on sarnane tootlus) tunduvad üsna sarnased. Ainukese vahega, et Tulevas oleksid madalamad jooksvad kulud (sissemaksed, aastane haldustasu jms). Kas mul on jäänud midagi tähelepanuta või sellisel eesmärgil investeerimine tunduks täna kõige mõistlikum Tuleva 3s pensionifondi? Pärast konverentsi tekkis hoog, et tuleb mõlemad teha, kuid nüüd asja uuesti ise läbi uurides, tunduvad need nii variandid sarnased, et mõlemat korraga ei tunduks justkui mõistlik teha ja Tuleva kulud seejuures madalamad.
Ette tänades,
Laura

Vastused

kristi

Tere, Laura!
Eeldusel, et plaan on pikaajaline, siis on mõistlik enne teha 3. sammas ja siis kui juba rohkem raha üle jääb, mida investeerida (15% max 3. sambasse pandud), siis alles kasvukonto. Üks asi on madalamad tasud, aga teine asi on 3. samba maksusoodustus, mis teeb sellest kokkuvõttes tootlikuma instrumendi.

Siiri

Tere!
Kas 60 aastasel on mõtet alustada pensioni kolmanda sambaga? Või kas igakuiselt kasvukontosse u 300 euri investeerides on võimalik 5 aasta pärast mingit tulu juba saada? Olen siiani mõne Eesti firma aktsiaid ostnud ja raha tähtajalisel hoiusel hoidnud.
Ette tänades.

Vastused

kristi

Tere, Siiri!
Kolmandasse sambasse on mõistlik raha panustada siis kui tulu on piisavalt suur, et reaalselt on tulumaksu, mida tagasi küsida. Seda kui palju saad 3. sambasse panustada nii, et tulumaksu tagasi saaks saad vaadata ükskõik mis fondi lehelt tulumaksukalkulaatorist (nt siit: https://tuleva.ee/iii-sammas/ )
Seda, kas ja milline on 5 aasta pärast aktsiaturgudelt teenitud tulu on keeruline ette ennustada – neid, kes ütleksid, et 5 aasta jooksul kindlasti kriisi ei tule on nüüdseks ilmselt vähem kui neid, kes ütlevad, et pigem ikka tuleb. Ehk tuleb arvestada, et võib olla ka reaalne, et maailma aktsiaturud ei pruugi edasi samamoodi ülespoole minna ja oma valikuid tehes peaks arvestama sellega, et kui oluline on investeeringu põhiosa hoidmine (näiteks kasvukonto puhul tähendaks konservatiivsem strateegia ka mõne võlakirjafondi valimise, mitte enam 100% aktsiariski võtmist). Seda pead ise oskama hinnata, et kas sul on kindlasti vaja 5a pärast raha kätte saada või on see pigem lihtsalt tore kui see on kasvanud. Kui vaja, et investeeringu põhiosa kindlasti säiliks, siis 100% aktsiatesse ei soovitaks ei läbi 3. samba ega kasvukonto.

Aiks

Tere,
Kirjutad, et kasvukonto alt palju fonde ei ole mõistlik võtta, kuna müük läheb kalliks: tasu fondi kohta on 11 eurot + 0,3% teenustasu. Palun täpsusta, kas kalliduse all pead silmas iga fondi kohta 11 eurost tasu st 1 fond 11 eurot, 6 fondi 66 eurot? Kui kokku on fondide maht näiteks 10 tuhat, siis 0,3% tuleb sõltumata fondi arvust ju üks ja sama.

Vastused

kristi

Tere, Aiks!
Iga fond tuleb 11 eurot + selle fondi mahust sõltuv osa (ehk sinu näite puhul kui võrdselt fonde ja 10K kokku, siis iga müügitehing 11 eur + 4,8 eur ehk 16 eurot, kokku siis 96 eurot). 10K kogusumma pealt siis 1% üldplaanis, mis ei ole muidugi kontimurdev.
Probleem aga pigem selles, et paljud näiteks otsustavad kolida välismaakleri juurde varem ja siis kui näiteks iga fondi maht pigem 1000 eurot kui 2000 eurot, siis on müümisel teenustasu väga krõbe (2% tehingust juba). Niikaua kuni siht on, et ühe fondi väärtus enne müüki üle 2000 eurot, siis vahet pole tõesti palju võtad.

Liis

Tere,

Avasin hiljuti kasvukonto, valisin 3 fondi.
1. Kas on võimalik vahetada fondide osakaalu portfellis?
Kui jah, siis kui tihti seda võib teha? Kas rakendub lisatasu?

Aitäh vastuse eest.

Vastused

kristi

Tere, Liis!
Ikka saab. Küll aga pead arvestama, et siis hakatakse uut raha nii jaotama ja vanad positsioonid jäävad alles. Selleks, et vanadest positsioonidest vabaneda peaksid nad müüma (ja see hinnakirja järgi päris krõbe). Seetõttu soovitangi pigem konservatiivne olla fondide arvuga, mida valida – kui kunagi hiljem midagi tahad välja vahetada, siis ei ole see nii valus.
Mingit tasu ei rakendu, lihtsalt muudad fondivalikut ja järgmisel ostupäeval ostetakse uute osakaaludega.

Liis

Tere,

Aitäh vastuse eest!
Veidi jäi segaseks see,
et kui ma tahan jätta alles samad fondid,
aga nende protsentuaalset jaotust muuta,
siis tuleb ikkagi valida nö uuesti fondid ( isegi kui on samad)
ja siis tuleb need teiste protsentidega samad fondid ära müüa kunagi?

Aitäh veelkord,
Liis

Vastused

kristi

Tere, Liis!
Siis jätad samad fondid valikusse aga uue raha suunad teisiti ja liigub edasi samadesse fondidesse.
Nt kui praegu on kaks fondi 50-50, ja soovid ühe osakaalu suurendada, siis näiteks muudad fondivalikus protsente, et 80-20 raha fondide vahel jaotada ja siis ühe fondi osakaal hakkab vaikselt uue raha arvelt suurenema.

Helle

Tere Kristi!
Ole palun nii hea ja selgita seda realiseerimata kasumi teemat. Kui mul on investeerimiskonto X fondi alla kogunenud 300 euri kasumit, siis kas tuleks see maha müüa ja raha eest uued osta? Kas võin müüa ka ainult n-ö mingi 0,001 osa sellest fondist 300 euro ehk kasumi väärtuses?
Aitäh Sulle.

Vastused

kristi

Tere, Helle!

Realiseerimata kasum on ikka kogu positsiooni suurusest (nt oled pannud 1000 eurot sisse, väärtus praegu 1300 eurot – selleks, et kasumrealiseerida peaksid kogu positsiooni müüma). Ei tasu realiseerimata kasumi rida erilise armunud pilguga vaadata – see kõigub kogu aeg ja mida suuremaks summad lähevad, seda rohkem hakkab üles-alla liikuma.

Annika

Tere!

Proovisin erinevatest kohtadest lugeda selle kohta, aga pole veel vastust leidnud. Tegin endale kasvukonto septembris ja olen ilusti kogunud ja investeerinud. Igal pool on räägitud nagu kasvukonto oleks esimene aasta tasuta, aga LHV-l on investeerimisteenuste leping, mis võtab iga kuu 6 eurot minu kasvukontolt maha. Ma ei näe võimalust, et saaksin kasvukontot hoida ilma selle tasuta – või olen millestki valesti aru saanud?

Ette tänades
Annika

Vastused

kristi

Tere, Annika!
Küsi üle LHV toelt, mille eest maksad, kas äkki balti analüüsid vms? Kasvukonto esimene aasta on tasuta, ei tohi midagi esimene aasta igakuiselt maha võtta, veelgi enam mitte 6 eurot!

Annika

Tere

Kirjutasin uuesti lhv-sse ja nad ütlesid, et need ei ole jah seotud teenused ja lõpetasid ära nüüd selle. Ma ei saa siiani aru, kuidas need balti analüüsid iseenesest aktiveerusid ja kasvukontolt maha läksid. Tegelen sellega edasi.

Aitäh!

Investor Viimas, Dengikratt, Jaak Sooaare, Sadim Rüüm

Tere Kristi

Ütlen sama, mis Jürgen, väga kasulik algajatele lugeda, ka kuid või aastaid hiljem! 🙂

Enda kohta:
III sambasse 3 aastat aastat 10-15% palgast paigutanud.
Laenudest ainult kodulaen madala intressiga (1,5%) ja üks ülimadala protsendiga 1,8% kolme aastane väike laen (3700€)
Krediitkaarte ei kasuta
4-6 kuu rahaline tagavara
Palgatöö, säästmisvõime 100-200€ kuus

Aktsiaid pole ostnud, sest pean Eesti seadusi eraisikute investeerimises osas vaenulikeks (20% tulumaks, loodan, et see kunagi muutub), ning absurdseks ja tülikaks, et ainus mõistlik võimalus varasid kasvatada, on asutada ettevõtte mille alt aktsiaid osta. Aktsiatesse oleks võimalik panna 100€ kuus, aga nii väikeste summadega olen lugenud, et ei tasu alustada, pigem 10 000€ aktsiatega alustamiseks ja siis ettevõtte alt.
President Kaljulaid on ka öelnud, et Eestis puudub tavalisele inimesele, säästjale, võimalusi kuhu investeerida. https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-kogu-eesti-energia-oleks-voinud-ammu-borsil-olla-ettevottel-oleks-tekkinud-ellujaamisinstinkt?id=86562227

Kuld – hetkel kallis, et sinna raha paigutada, kui soodsamaks muutub, võiks kaaluda sinna paar tuhat eurot paigutada
Kinnisvara ja mets nõuavad ka investeeringut alates 15-20 tuhat.
Kulla hind ka hetkel kõrge.
Abikaasa sai päranduseks ühe korteri, mille peaksime välja üürima.

Kas oleks veel soovitusi, millesse umbes paariks-viieks aastaks raha paigutada, et see oma väärtust hoiaks või natukene kasvataks. Jutt hetkel umbes kahest tuhandest eurost, ehk hüpe III samba 15% pealt kuhugi edasi. Aga kuhu küll? 🙂

PS! Nimes vihjeid peale sinu, kelle toimetamisi natukene jälgin

Kerttu

Tere!

Teen ka esimesi samme investeerimises ja avasin kasvukonto LHV-s. Saan kõigest aru, kuidas raha sisse panna ja kuidas raha kasvab jne, aga kuidas sealt raha välja võtmine käib ja mis tingimused sellel on? Hinnakirjast loen välja, et olenevalt summast on erinev teenustasu. Aga kas on ka mingid päevad (nt 3e päeva pärast saad kätte) või kellaajad (peale viit raha ei kanta), millega arvestama pean? Või saan raha kohe sekundiga kätte?

Ette tänades

Vastused

kristi

Tere, Kerttu!

Börsitehingute puhul on tavaline, et kulub veidi aega raha kätte saamiseks. T+2 – ehk kaks tööpäeva pärast müüki laekub raha sulle kontole kasutamiseks.

Artur

Tere, Kristi!

Kogun lapsele LHV kasvukonto kaudu (100% VWRL) ja nüüd tekkis dilemma, kas tulu deklareerimisel märkida see investeerimiskontoks või mitte.
Investeerimiskonto kasuks räägib tulumaksu edasilükkamine, kuid kui kavas ühte fondi ainult osta järgmised kümned aastad ja mitte vahepeal müüa, siis kaob see eelis ära.
Kuna aga VWRL ETF on Iirimaal registreeritud ja dividendidelt pole tulumaksu makstud, siis investeerimiskonto sissemaksena neid märkida ei saa, seevastu saaksin nad tavakonto süsteemis lapse 6000eur tulumaksuvaba miinimumi sees ära deklareerida ja saan reinvesteerida juba maksujärgset raha.
Lõpuks kunagi fondi osakuid müües tuleb investeerimiskonto süsteemi kasutades lisaks osaku hinnakasvule ka teenitud dividendide arvelt tulumaksu maksta, tavakonto süsteemi järgi aga maksan vaid hinnakasvust teenitud kasumilt.
Kas mu mõttekäik tundub õige ja kuidas ise oma lastele kogudes käitud?

Vastused

kristi

Tere, Artur!

Siin tasuks võtta arvesse seda, et mida sinu meelest laps tulevikus teeb? Kui investeerimiskontona oled kasutanud, siis on tal võimalus võtta see investeerimiskontona üle ja edasi jätkata. Kui ei ole inv. kontona kasutanud, siis ei ole lapsel võimalust jätkata vaid ta peaks siis kas vanas süsteemis jätkama või müüksid tühjaks piisavalt vara.
VWRL-i dividend on nii väike, et see maksumõju siinkohal tuleb suhteliselt väike, ütleks, et maitseasi kumba pidi teha. Ma lapse enda nimel vara ei hoia, just seetõttu et ei viitsi tegeleda selliste pisinüanssidega.

Marit

Tere

Olen kogu investeerimise ja rahade paigutamise valdkonnas uus tegija. Olen lugenud ja jõudnud sinnamaani ,et sooviks lapse koolifondi sissemaksed viia LHV kasvukontosse. Mis on kõige mõistlikum viis juba kogutud raha ümber paigutamiseks? Kas pean lihtsalt lepingu lõpetama ja raha välja võtma või on mõni parem viis?

Vastused

kristi

Tere, Marit!
Kahjuks jah muud varianti ei ole, pead lepingu lõpetama ja siis saad mujale alles paigutada.

Liisi

Tere! Võtsin täna koolifondist raha välja oma kontole,et edasi paigutada lapse lhv kasvukontole. Saan aru, et nüüd pean selle välja võetud summa pealt maksma veebruaris tulumaksu?

kristi

Tere, Liisi!

Siinkohal tasub kontrollida üle vastava pangaga, kelle kaudu toode oli. Osadel peetakse nt kohe väljamaksel tulumaks kinni, osadel deklareerid ise, osadel nt mingi maksusoodustuse element.

Ago

Tere
Kuigi siin on see lause/soovitus juba läbi käinud, aga küsin siiski üle – kas esmalt tuleks võtta maksimum III samba (suurtest) eelistest ja alles siis vaadata kuhu veel investeerida?

Vastused

kristi

Tere!
Jah, jätkuvalt on nii, sest 3. samba see 20% tulumaksuboonus on lihtsalt nõnda võimas.

Kätlin

Tere, Kristi!

Kogume hetkel elukaaslasega aktiivselt raha kodulaenu sissemaksu jaoks. Seni istus kõrvalepandud raha (8000€) niisama meie kontol, kuid tahaksime nüüd selle LHV kasvukontole tulu teenima panna.

Et kulud võimalikult madalad hoida plaanisime ära kasutada LHV ”Esimesel aastal puudub haldustasu”-diili ning hoiustada raha vaid 1 aasta ning seejärel küsida laenupakkumist otse LHV pangast, sest nad pakkusid kasvukonto puhul ka teist head diili: sõlmides kodulaenu lepingu LHV-s, ei rakendu kasvukontol olevaid varasid müües teenustasu.

Kuna aasta on investeerimismaailmas väga lühike periood, siis tahaksime kohe kokku panna sellise portfelli, millega läheksime lõpuni välja ehk ei hakkaks enne aasta täitumist osakuid müüma või millegi muu vastu vahetama. Kuid hetkel ei suuda me ära otsustada kas panna kõik munad ühte korvi või koostada portfell kahest-kolmest eri fondist? Ning kelle korvi üldse oma munad panna? VWRL tundub hea, klassikaline ning turvaline valik, kuid samas sümpatiseerivad ka nt Aasia arenevate turgude ja Hiina ettevõtteid koondav fond.

Kuna oleme mõlemad elukaaslasega investeerimises algajad, siis kas selline nö üheaastaku plaan oleks üldse mõistlik? Kui jah, siis kas oleks tark igakuiselt investeerida nii palju kui vähegi võimalik (nt 1000€) või tasuks jääda ikkagi väiksemate summade juurde?

Ette tänades ja parimate soovidega
Kätlin

Vastused

kristi

Tere!
Kui sa 1a seda raha hoiustad, siis on väga väga raske olla kindel selles,et 1a pärast on see summa sama väärt. Kahjuks börsid ei ole lühiajalises perspektiivis nii kindlad ning meelerahul on ka oma hind. Sa ei saa ju riskida sellega, et 1a pärast kui idaalne kodu ees on, siis jääks see ostmata, sest börsid näiteks just -25% teinud. Kahjuks parim soovitus on siinkohal hoida raha pigem kontol. Äärmisel juhul mõni väga kindel võlakiri valida.

Marius

Tere,

Plaanin kasvukontol raha hoida ca aasta, tekkis küsimus, et kas igakuine investeeritav summa oleks kasulikum sisse panna kord kuus või siis jaotada kogusumma iganädalasteks osadeks ja kanda raha kasvukontole iganädalaselt?

Vastused

kristi

Tere!
Miks sa seda ca aasta hoiad? See ei ole üldiselt sellise laiapõhjalise fondidesse investeerimisega koos käiv strateegia. Aasta lõikes on väga keeruline ette ennustada kas börs on plussis või mitte, meil siin päris volatiilsed ajad turgudel.

Helena

Tere, Kristi!

Olen siin juba mõnda aega üritanud ennast investeerimisteemadega kurssi viia ja nüüd olen jõudnud punkti, kus mõtlesin, et peaks tegutsema ka!

Tegin endale kasvukonto ja hakkasin mõtlema, et kui mul on täieliku algajana võimalik panustada ca 600€ kuus, siis kas kasvukonto on see kõige parem variant? Kas ja millal peaks kolima nt IBsse?
Nii palju olen aru saanud, et ma tahaks olla võimalikult passiivne investor ja vähemalt alguses tahaksin panustada just indeksfondidesse. IB ja ettevõtte registreerimine tundub mulle, kui algajale kohe eriti keerulisena. Samas summad on vist? juba üsna arvestatavad, et kasvukontolt edasi liikuda? Või siis üldse kasvukonto samm vahelt ära jätta? Meelerahufond on ka juba “liiga suur” 🙂 nii et sealt võiks ka mingi osa kohe ära investeerida, kui vaid julgust oleks.

Päris raske on “nii suurte” summadega alustada.

Vastused

kristi

Tere!
Kas see 600 eurot on pärast seda kui kolmas sammas juba eraisikuna maksimeeritud? Kui nii, siis kui pikk plaan on investeerida, oleks ettevõte+IB ilmselt kõige odavam lahendus… eks mängib rolli ka see, et kas ja mis varaklasse sul muidu portfellis on (või juurde tuleb).

Eva

Tere
Olen ostnud nende ettevõtete üksikaktsiaid, millesse olen ise millegi pärast “uskunud” aga soovisin hiljuti ka SP500 portfelli lisada. Tahtsin läbi LHV osta näiteks SPY’d või VOO’d aga tuleb välja, et ma peaksin olema selleks “asjatundlik klient”, mis tähendaks 500 000+ EUR portfelli ja veel muid kriteeriume.
Sellest tulenevalt tekkis natuke segadus soovituste “väikese rahaga SP500’ga alustamise” osas. Tundub, et Euroopa Komisjon tahab, et inimesed ikkagi kolistaks üksikaktsiatega oma ämbird ära ja need, kes jõuavad 500kEUR kokku, need saavad siis nö investeerimispensionile oma USA ETF’dega jääda.
Või tulebki siin leida mingi EU SP500 analoog, mida näiteks SXR8.DE võiks olla?

Tänan!
Eva

Vastused

kristi

Tere!
Jah, valik sxr8, või on ka usd-is listitud Euroopas variante, Londoni börsil nt VUSD.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ