Kuidas ehitada häid finantsharjumusi?

Kuidas ehitada häid finantsharjumusi?

Harjumuste ehitamise kohta on palju head, kuid ka vasturääkivat kirjandust. Ühed väidavad, et harjumus tekib siis, kui midagi teed kuu aega järjest, mõni ütleb, et peab midagi tegema vähemalt 21 korda või, et piisab juba seitsmest korrast. Ükskõik, kui mitme korraga üks tegevus harjumuseks saab, siis kõige olulisem esimene samm on, et tuleb hakata tegutsema ja midagi esimest korda ära teha.

Harjumuste ehitamiseks on kõigepealt vaja aga otsustada, mis on need harjumused, mida ehitama hakata. Ei saa päris nii alustada, et homsest on kohe kõik head finantsharjumused, sest see tekitab pettumust ja käegalöömist kui midagi ebaõnnestub.

Edukas olemise saladuseks on see, et valid piisavalt pisikesed ja hoomatavad sammud, et nende täitmine on jõukohane ning järjepideva tegevuse abil saavad need igapäevaseks ja saad endale üha keerukamaid ülesandeid püstitada.

Võta aega planeerimiseks

Igapäevaelu haarab nii palju aega, tähelepanu ja ajuressurssi, et kui põhimõttelist otsust ei tee, et võtad aega planeerimiseks, siis ega midagi lõppkokkuvõttes ei juhtu ka. Planeerimisel tasub ette paika panna mingid reeglid, siis ei pea sa igal korral, kui tekib mingi uus olukord, pead murdma, et mida nüüd tegema peaks.

Iga kuu alguses istu korraks maha – vaata üle lähiaja plaanid, kulutused ja eelmise kuu eelarve täitmise. Kas oled kõikide kulutustega rahul või peaksid midagi järgmises kuus üle vaatama? Kuidas õnnestus säästuplaan, kas ületasid ootuseid või ülehindasid vabaks jäävat raha hulka? Kui sina ei vaata üle, kuhu sinu raha läheb, siis kes seda veel teha võiks.

Mina vaatan iga kuu alguses üle eelmise kuu kulutused (alguses tegin seda detailsemalt, nüüd vaatan üldiseid trende) ning eelmise kuu investeerimistulud. See tähendab, et mul on kogu aeg väga täpne ülevaade sellest, millises finantsolukorras ma olen, kuhu suunda ma liigun ning millised valdkonnad vajaksid parandamist.

Suuremate kulutuste planeerimisel – pane paika reegel, kui pikalt pead ostu kaaluma enne tehingusse minemist. Näiteks iga 100 euro kohta pead vähemalt päeva mõtlema, enne, kui ostu teed. See annab sulle esiteks aega teha paremat taustauuringut, et saada oma raha eest parim toode või leida hoopis mõni asjalik allahindlus, teisalt võib selline jahtumisaeg tekitada selguse, et tegelikult ei olegi seda eset vaja.

Mul on üldine plaan, millised suuremad ostud on järgmise poole aasta jooksul kindlalt ees ootamas ja see on tavaliselt päris piisav periood, et tabada mõni hea allahindlus. Ei ole mõtet maksta rohkem, kui veidikese planeerimisega saab väga lihtsalt kokku hoida päris suuri summasid.

Jooksvate kulutuste jaoks – loo süsteem, mis ei lase rahal näppude vahelt ära pudeneda. Katseta erinevaid nippe – nädalaeelarve, eraldi konto põhikulutuste jaoks, planeeri vähem poeskäike (et ei saaks planeerimata kulutusi teha). Näiteks kasvõi Facebooki #kogumispäeviku grupis on palju näid ideid ja nippe, kuidas igapäevakuludelt kokku hoida.

Minu jaoks on kõige efektiivsem säästumeetod olnud poest toidu tellimine koju. Esiteks saan ma automaatselt alustada ostmist säästupakkumistest, mida ma ei pruugist poes üldse näha ning teiseks on mul palju vähem vabandust, et kodus ei ole millestki süüa teha. Lisaks on palju lihtsam jätta igasugune ebatervislik ja ebavajalik jama ostmata, kui poeriiulite vahel aega ei veeda.

Säästude automatiseerimine

Mida vähem pead aega ja energiat rahaasjade planeerimisele kulutama, seda lihtsam on süsteemidest ja reeglitest kinni pidada. Mida rohkem on raha silma all, seda suurem on ahvatlus sellega midagi ebamõistlikku teha.

Maksa endale esimesena – kui raha laekub säästukontole kohe palgapäeval, siis on see silma alt ära ja ei teki üldse küsimust, kas peaksid tegema aktiivse otsuse raha kõrvale panna. Toimib ka selline huvitav lugu, et kuu alguses saab alati rohkem raha säästa kui kuu lõpus, sest mida rohkem raha kontol on, seda rohkem seda ka ära kulub.

Mina olen aastatega loksutanud paika sellise süsteemi, et osad kanded lähevad igal kuul automaatselt (passiivsed investeeringud, meelerahufond ja säästud) ning kohe kuu alguses teen ära ka kanded erinevatele aktiivsetele investeerimiskontodele, mida ei saa automatiseerida, kuna need igakuiselt veidi muutuvad. Kontole ootama jätan nii palju raha, kui kulutusteks vaja, et mitte lasta rahal niisama seista ja kulutamist oodata.

Vaata regulaarselt üle kõik püsikulud – hinda, kas kasutad teenust edasi ja kas hind ja kulu on ikka seda väärt. Siia alla läheb näiteks see, et korra aastas vaatad üle küttekulud ja mõtled, kas äkki saaks korterit/maja soojustada või kindlustus- ja telefoniarved, et ehk oleks konkurendi käest võimalik saada paremat hinda.

Mina olen viimasel ajal üha rohkem hakanud keskenduma eelkõige suurtele püsikuludele, kuna see on koht, kust tulevad tõeliselt suured säästud. Kuigi igapäevane latte võib ka suureks summaks paisuda, siis pigem sööb sinu eelarvesse augu sisse siiski mõni suurem igakuine püsimakse.

Finantsdistsipliini tekitamine

Säästmise puhul on üks päris huvitav nüanss, et kui juba säästud tekivad, siis tekib väga lihtsalt kihk säästetud raha ära kulutada. Tekib tunne, et saad seda endale lubada või hoopis, et oled seda ju väärt. Veidi Facebookis ringi vaadates, kuidas teised muudkui reisivad ja asju ostavad, tekib ka veidi ilmajäämise hirm. Seega probleemi lahenduse juur ei ole niivõrd matemaatiline vaid hoopis psühholoogiline.

Tekita alternatiive raha kulutamisele – kui hakkab igav või "tahaks midagi head", siis mis võiks olla selle soovi täitmise asendustegevuseks? Näiteks on alati ootamas hea raamat, mida lugeda või ehk oled mõne lihtsa lemmiksnäki või tasuta ürituse välja otsinud? Igavus on väga hea põhjus raha kulutamiseks ja mida rohkem suudad oma aega tegutsemisega ja nauditavate tegevustega täita, seda vähem on aega raha kulutada.

Kui ma läksin õpetajaks tööle, siis oli õpetajate palk väga nukker, ent üks kolleeg ütles väga hästi – pole hullu, et palk on nii madal, kogu aeg kulub kontrolltööde parandamiseks ja pole aegagi, et raha kulutada. See pole küll hea näide, aga tõele vastab, et kui on muude (tasuta) asjadega tegemist, siis jääb raha rohkem alles. Mul on alati mõni raamat võtta, mis lugemist ootab ja pole vaja minna poodi kondama.

Otsusta, kas on vaja osta – või piisab äkki rentimisest, laenamisest või saab osta hoopis second handist? Tänapäeval on raha kulutamine väga lihtne, ei pea isegi poodi minema vaid paari klikiga saab tellida. Samas näiteks on inimestel juba väga palju asju kodus olemas, mida nad hea meelega laenaksid, palju kraami on inimesed nõus kasvõi tasuta ära andma või leiab soodsa hinnaga teise ringi kauplustest.

Kolides märkasin õudusega, kui palju asju on mul aastate jooksul koju tekkinud ja võtsin teadlikult üheks enesearengu suunaks rohkem minimalistliku elu poole liikumise. Eriti õudne on asjade kogunemine kui sul laps on, siis on riideid ja mänguasju ja muud nänni lõputult palju. Ehk kolimise käigus plaanin võimalikult palju asju ära anda-visata ja uues kodus suuremat enesedistsipliini rakendada, et osta vähem asju, millel on väga vähe reaalset kasutust.

Ära lase kulutustel sissetulekuga sammu pidada – kui said varem väiksemate kulutustega hakkama, siis ei pea kulutusi suurendama lihtsalt seetõttu, et sissetulekud on suurenenud. Kõige mõistlikum on panna paika mingi reegel, mida jälgid – näiteks iga sissetuleku suurenemise või ootamatu sissetuleku puhul, paiguta 80% kohe säästudesse ja 20% eest siis luba endale midagi.

Mina olen tekitanud süsteemi, kus kõik palgatöö välised tulud laekuvad eraldi kontole ja ei lähe igapäevarahaga üldse sassi, et ei hakkaks seda raha ära kulutama, vaid suunaks kohe säästudesse või investeeringutesse. See reegel on algusest peale aidanud mul distsiplineeritult investeerimisportfelli kasvatada.

Ära unusta mängulisust – kui säästmine ja rahaplaneerimine tüütuks ning vaevaliseks muutuvad, siis kaob ka motivatsioon. On teada, et mängulisus ja vahe-eesmärgid aitavad tegutsemist lihtsamaks teha ja tekib kerge hasart, et jõuda järgmisele tasemele või järgmine verstapost kinni püüda. Olen ka ise kirjutanud ebatavalistest finantseesmärkidest, mille mõte ongi lihtsalt tuima numbrite vaatamise asemel veidi elulisust finantsidesse tuua.

Ma ilmselt mõtlen raha, säästmise ja investeerimise üle rohkem kui keskmine inimene, aga lisaks ratsionaalsetele tootlusarvutustele lõbustan ennast aegajalt sellega, et üritan välja mõelda, mitu lattet aastas minu investeerimistulu suudaks rahastada, kui mitmesse riiki jaksaks reisida või kui mitu korda kinos saaks käia aasta jooksul. Idee on selles, et sellised motiveerivad minieesmärgid ja mõtisklused tekitavad selgema pildi, kuidas säästmine sinu elukvaliteeti mõjutab.

Millised süsteemid oled endale paika pannud, et säästmist lihtsustada ja häid finantsharjumusi ehitada?

Mul on hea meel, et oled jõudnud siia lehele investeerimisest lugema! Soovitan sul otsast otsani lugeda läbi kõik blogipostitused, et edukamalt tegutseda. Olen kõige paremini pannud investeerimisinfo kokku oma raamatusse "Kuidas alustada investeerimisega", mitmesse e-raamatusse ja veebiseminari ning juba varsti teen ka järgmised investeerimiskoolitused. Uuri lähemalt ja tee esimesed sammud!

Blogipostitus uuendatud 22.08.2022

Kommentaarid

Rahakratt

Mul on nädalaraha süsteem, töötab ladusalt nagu mu oma vanaema äsjaõlitatud kunstpuus! Iga nädal kannan oma arvelduskontole 250 euroopa valuutat ja kui sellest jääb alles, siis liigub ülejääk reisikontole (I must get my tuusikud, sorry). Ja veel see ka, et vahel ikka lubage endale midagi. Esiteks tekitab uus asi hea tunde ja teiseks hiljem kahetsuse, mis paneb veelgi sihikindlamalt distsipliini hoidma. Tugevat rahamusklit kõigile!

Kaisa

Tere Kristi!

Mul on selline küsimus. Kui suure osa peaks säästma ja kui suure võiks investeerida. Ilmselgelt oleneb see palgast ja eesmärkidest, aga minu küsimus on ajendatud sellest, et kui olen nt kogunud 6 kuu meelerahufondi või miks ka mitte aastase, siis kas oleks mõistlik suurendada investeeritavat summat ja vähendada säästumäära? Pean siinujuures eelkõige silmas inflatsiooni. Kuidas sinu isklik kogemus on? Kas teatud meelerahufondini jõudes sa endiselt aktiivselt säästad või suunad suurema osa pigem investeeringutesse?

Vastused

kristi

Tere, Kaisa!

Mina teeks nii, paneks paika 1) minimaalse meelerahufondi, ilma milleta üldse ei saa, 2) ideaalse meelerahufondi, mis võiks pikas plaanis olla. Ja siis kui minimaalne eesmärk on täidetud, siis sealt edasi juba raha jagada investeeringute ja meelerahufondi vahel (nt 50-50) ja siis kui ka ideaalse meelerahufondi eesmärk täis, siis sealt edasi võib kõik säästud investeeringutesse lükata.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ