Kas ja kuidas aidata finantsraskustes sõpra?

Suht õige jutt! Ise olen kahjuks/õnneks selline, et oma kõige lähimas siseringkonnas olevatele olen ise pakkunud lihtsalt nö. laenu, vaba tagasimaksega, sest endal ei ole seda raha vaja olnud. Ja ei ole probleemi, kui keegi ei maksa (neid inimesi, kes üldse on seal ringis, on ca 5-6), sest minujaoks on see lihtsalt antud raha. Jah võiksin ju selle sama raha panna teenima korralikku intressi ja puha, kuid minujaoks on suurem heaolu tunne selelst, et saan aidata oma sõpra (sõbrad kõik iseseisvad ja saavad hakkama, kuid nii mõnelgi mineviku noorustükid veel nõuavad lõimu jmt). Kunagi ei toeta inimest, eks ei ole minu ringkonnas (annetused, heategvuseks jmt on teine teema), sest eelistan rahulikult magada ja teadlikult otsutada, et välja anna seda, mis minu ´jaoks on marginaalne- ntx, kellegil jõulude ajal läheb auto katki ja vaja just maale sõita perega vmt, siis pole küsimust ka. Mul ilmselt väga asjalikud sõbrad- ise üldiselt ei küsi laenu ja väga ei taha ka vastu võtta. Aga kui näen võimalust aidata, siis teen seda, peale ei suru, lasen inimesel ise seedida, kas ta soovib abi või ei.
Üldiselt on ikka eestlane nii kinninse loomuga, eriti mehed, et pigem lähevad stressist halliks ja saavad infarkti kolmekümneselt, kui tunnistavad, et vajavad abi- kurb reaalsus.
Kuid usun, et mida rohkem Kristi ja Co teevad oma misjonäritööd, seda kiiremini muutub see (põlvkond vo möödub, kuid siis…?).
Kõige hullemad stsenaariumid ongi nö. kommertspühad (Sõbra, jmt -päevad, jõulud, jaanipäev ja ka Jänkimaalt sissetoodud `pühad`)- miks me võrdleme ennast teistega ja peame olema samasugused `normaalsed` nagu naabrid on- ütleks, et normaalsus võrdub ju antud kontekstis vaene olemisega.
Mina olen teadlikult valinud ebanormaalsuse ja ei lähe kaasa pühade jmt ostuhullustega- lähtun puhtalt vajadusest, mitte soovidest.
Loogiline, et võiks sõita väga uue autoga ja omada ka hobiautot, kuid tean, et kui annaksin emotsioonile järgi, siis ma ei saaks investeerida tulevikku, et endal oleks kergem hingata ja vähem stressi ja oleks VABADUS ja VÕIMEKUS osta endale aega, mida meil kõigil on ühepalju!

Vabandan, et läks pikale, kuid kuidagi kõnetas kogu see Must Reede ja Jõulud tulemas.
Ilmselt siin ka väikene mõttekoht inimestele ennem ostu sooritamist- küsi endalt, et kas sa vajad seda või sa soovid seda?
Kui sa ei saa aru, kumb on, siis ära osta- poed on lahti ka homme, ülehomme, Jõululaupäeval…
Ja kui tunned, et oled nurgas omadega- vaata peeglisse, mitte naabri maja poole, et mis auto seal pargitud on- sa ei tea, kudias see saavutatud on ja mis tegelik hinnalipik seal küljes on…
Tunnista probleemi ja asu sellega võitlema-kui tahe on olemas, siis edasine on juba dela tehniki, nagu esivanemad ikka räägivad!

Aitäh Kristi!
Paistab, et Sinu püstitatud teema on minu jaoks täpselt õigel hetkel lugemiseks. Olen üks nendest, kes alustab oma elu valgelt lehelt, kui nii võib öelda ja otsin võimalusi iseseisvalt hakkama saamiseks. Seetõttu ka
küsisin Bissis visiitkaarti ja nüüd liitusin Fb Naisinvestorite grupiga.
Motivatsiooni puudus tekib tundest, kus adud, et Sind ei huvita üldse eelmises elus akadeemiliselt õpitu ja töövaldkond. Samas Sa tead enam-vähem, millega võiksid tegeleda, kuid pead seda veel endas arendama. Ja koolitused on reeglina tasulised. Nii see julgus vaikselt kaob.
Raha on tõesti võimalik laenata, kuid see tuleb esimesel võimalusel tagasi maksta ja kui Sul puudub aim, millal saad seda teha, siis pigem ei laena.
Olen majandamises veel nõrk ja tundub, et arvude maailm on minu jaoks keeruline, sh raamatupidamine. Siiski hea meelega kuulan teiste edulugusid ja kogemusi.

Häid mõtteid ja arenguid!

Mida sellest loost siis arvata? Kõik algab endast. Kui tahad maailma (s.t. need teised inimesed seal maailmas) muuta, siis võimalus seda teha on muutes ennast. Kui 10 aastat tagasi vaadata, ka siis tundub, et maailm on muutunud, kuid pigem olen mina ise muutunud. Mida ja kuidas siis see igapäevane muutus käib. Mõtle suurelt ja tegutse väikselt. Mis see siis peaks tähendama? See on selline asi, et unistades ja plaani pidades jõuab kaugele (ülikoolis õppejõud ütles, et prügikorv võib saada rikkaks, s.t. paberil toota või teha ei maksa midagi), samas tegutsen ikka päev korraga ja väga väikeste vahenditega (näit. sul on ööpäevas 24h ja natuke raha – ei rohkem). Nüüd läheb mööda näit. 15 aastat ja sa oled mõelnud suurelt, nagu mina, aga tegutsenud väikselt, nagu mina (selle ajaga oletame on inimene kasutanud ära 131400 h aega ja tunduvalt rohkem raha). Mida siis selle aja jooksul inimene teha ikkagi suudab (mida noorem oled, seda kiiremini jooksed, 80 aastaselt ei jookse sa eriti kuhugile või enamus ei jookse). Mõni käib ülikoolis ära, mõni läbib keskkooli, mõni käib tööl, mõni käib reisidel, mõni on saavutanud karjääri redelil suure tõusu. Sa võid teha iga päev, mida iganes, kuid sul läheb selleks tarvis raha, kas nüüd natuke rohkem või vähem, see on ise asi. Kuidas siis selle rahaga ikkagi on? Algul on probleem, et teda nagu polekski. Hiljem on probleem, et teda on liiga palju. Raha probleem ei kao kunagi mitte kuhugile. Ainuke ja mõsitlik tegevus võiks olla see, et tuleks asjasse süveneda ja elukestva õppimisega tegeleda no näit. 80 aastat või natuke rohkem. Pole ju mõtet mul näit. palka juurde saada, kui ma ise ei oska sellega midagi tarka peale hakata (peamine põhjus võib olla see, et mina ise võtangi endalt raha ära, ükskõik, kas siis annetan ära või ostan liiga palju midagi, mida ei peaks ostma või ostan 2 korda, kõige pealt odava ja siis vajaliku jne. s.t. mina ja ka teised peaksid endalt küsima, kas ma ikka usaldan ennast või ma petan ennast). Nüüd, kus kogemusega on tulnud ka usaldus enda vastu, s.t. ma ei kaota väga palju raha enda käest ära (vahest ikka patustan). Kui nüüd endaga juba läbisaamine on parem, siis võib juba julgemalt edasi minna. Millised oleksid, siis need konkreetsed sammud, mida mina ja ka teised teha võiksid (suhtumine ja motivatsioon jne. need ainult kiirendavad asjade paranemise järku, aga ilma nendeta …). Üks, mis on kindel võimalus oma elujärge parandada, on klientide arvu suurendamine. Mida see siis peaks tähendama? Kui elad vanematega, siis sul on 1 klient (vanemad – saad taskuraha, kui ei saa – siis sul on 0 klienti). Nüüd, kui saad suuremaks ja targemaks ja tugevamaks ja osavamaks tekib sul võime lisaks taskurahale midagi muud ka teha, kas siis väliüritusel koristada või müüa või muru niita jt. Nüüd sul on jälle 2 klienti (vanemad ja naaber, kes annab raha muru niitmise eest). Saad veel suuremaks ja targemaks jne ning paljud lähevad tööle ja neil on ikka endiselt 1 klient (tööandja on vanemate asemele tulnud). Kui sul tekib veel tahtmist kliente juurde saada, siis sul peab tööandja kõrval olema veel mõni klient, näit. üürid korterit välja (ostad õppelaenu eest korteri ja elad ühiselamus edasi või elad vanemate juures edasi ja üürid korterit välja), teed juhutöid jne. Kui tekib tahtmine palju rohkem kliente juurde saada, siis sellest enam ei piisa, et teed tööd ja üürid korterit välja ja teed veel lisatöid ning sul on 3 klienti, aga aega on sul ikka 24h tundi. S.t. sa pead leidma sellised kliendid, kes sulle maksavad ka siis, kui sa ise kohal ei ole, sest sul on juba 24h sisustatud. Nüüd ei jäägi enam muud üle, kui tuleb hakata vaatama, mis võimalus on leida selliseid kliente, kes maksavad sulle olenemata ajast ja ruumist. Ja siis tulebki vaadata investeerimise poole. Algul ikka väiksed summad, al. 10€ ja 15 aasta pärast …, no ma ei hakka piire ette seadma, kuna mõned on ikka nii andekad ja leidlikud ja samas eiriti midagi saadud tulemist ei kuluta ära ja piiriks on vaid taevas. Ja see on siis see esimesed 15 aastat ja siis tuleb teine 15 aastat ja siis kolmas 15 aastat, …, lisaaeg.
Kokkuvõtteks: hea on teha tööd, kui sul on palju kliente, kuna näit. kui mõni klient ei maksa sulle, siis pole ju häda midagi, kuna ülejäänud 15 klienti maksavad ja sa saad nende klientidega tegelema hakata, kes ei maksa. Või siis, kui su 1 klient ei maksa sulle enam edaspidi (sinu tööandja), siis pole hullu midagi, sest ülejäänud 20 klienti maksavad ja sul on aega tegeleda uue töökoha otsimisega, kuna tööl sa enam ei käi hetkel ja sul tekib kohe vaba aja ressurssi ca 8-10h ööpäevas (270 h kuus – no selle ajaga võiks midagi välja mõelda – üks võti on selleks läbitud ülikool ning olenemata erialast omandad sa sealt mõtlemise võime, midagi ikkagi ära teha järgmised 80 aastat).
Selge on see, et mida rohkem kliente on, seda paremad võiksid olla välja vaated edaspidiseks. Hetkel on mul ca 1000 klienti ja teen tööd, aga 15 aasta pärast, aga lastel on ca 15 klienti ja nad pole veel tööle jõudnud minnagi, ega naabri muru niitma (võib olla ikka lähevad tööle). Lapsed saavad oma klientide arvu suurendada, kui vanemad annavad head nõu, mis on järele proovitud. Mis siis, kui ma ei viitsi enam klientidega tegeleda ja annan oma kogutud näit. 5000 klienti lastele, siis neil tekib kohe üle öö väga suur klientide arv ja sellega kaasneb neil ka raha probleem, mis ei ole vahepeal kuhugile kadunud, vaid nüüd on probleem, et raha on liiga palju ja kui lapsed ei ole selle probleemi lahendamisega varem tegelenud ja hakkama saamisega tegelenud, siis nad lihtsalt kaotavad raha ära ja neile jääb probleem, et neil on jälle vähe raha. Nii lihtne see ongi – ikka päev korraga.

Jõudu mõtlemiseks ja väikselt tegutsemiseks.