Miks üldse säästa?
Ma olen päris tihti investeerimisteemalistel koolitustel saanud erinevaid küsimusi just säästmise kohta, sest see on kohustuslik esimene samm enne investeerimisega pihta hakkamist. Küsijad jaotuvad laias laastus kahte gruppi: esimeses grupis on inimesed, kes väidavad, et nende elus pole võimalik mitte millegi pealt säästa ja teises grupis on inimesed, kelle meelest säästmine on üldiselt lihtsalt mõttetu, sest elu tuleb ka nautida.
Põhimõtteliselt on mõlema grupi argumentidel loogiline põhi olemas ning pealiskaudsel vaatlemisel võib ka tunduda, et neil on õigus – säästa ei tohiks ju oma elukvaliteedi arvelt ning kõikidel on üldplaanis raha vähe, seega säästmine on raske; teisalt oleme teinud ju palju tööd, et raha teenida ning milleks ennast piinata säästmisega kui tuleks oma elu ka tegelikult nautida.
Mulle tundub, et nende kahe argumendi taga on tegelikult üks fundamentaalne probleem – nendele inimestele ei ole jõudnud kohale, miks nad midagi teevad (st miks nad peaksid säästma). Mõttetute asjade tegemine on maailma kõige demotiveerivam tegevus, seega tulemuseks ongi peamiselt kaebamine ja teiste kritiseerimine ning selline suhtumine, mis mitte kunagi sind finantsvabaduseni ei vii. Seega, üritangi siinkohal siis mõelda veidi lahenduskeskselt, mitte probleemikeskselt ning säästmise idee veidi lahti harutada.
Mul ei ole võimalik üldse säästa
Suvisel Arvamusfestivalil oli meil väga äge arutelu finantshariduse teemal, mille raames Jaak Roosaare ütles ühe toreda tsitaadi, mis kohapeal muidugi tekitas parajalt elevust ja nalja, aga mille taust on sügavam kui esmapilgul tundub.
Nimelt, Jaak tõi välja selle, et just nagu arsti juures käies öeldakse sulle otse, mis sul viga on (tema näites, et ta oli ülekaaluline ja hakkas seda probleemi otse ütlemise tagajärjel lahendama), siis ka finantsasjades oleks vaja käia võib-olla “arsti juures” ning vahest oleks vaja, et keegi ütleks sulle otse välja – sa oled vaene.
Käisin veidi aega tagasi Pärnus koolitamas ning ka seal küsiti mult, mida teha kui ei ole võimalik kuskilt säästa ning vastasin võib-olla rohkem otse kui tavaliselt sama vastusega – äkki tuleks endale tunnistada, et sa oled tegelikult vaene ja hakata seda probleemi lahendama.
Kui mina alustasin oma teekonda finantsmaailmas, siis ma olin ka igasuguste objektiivsete ja subjektiivsete mõõdikute alusel vaene. Elasin iga kuu nii, et mul ei olnud võimalust praktiliselt midagi kõrvale panna, ning investeerimisest võisin ainult unistada. Ehk nagu suur osa eestlasi – auku otseselt ei kaevanud ennast, aga olukord paremaks ka ei läinud.
Kui sa oled sellises olukorras, kus säästmine on tõesti võimatu, siis ausalt – aeg on paanikaks. Sellise piiri peal elamine toimib ainult fundamentaalselt optimistlikele inimestele, sest eeldus hakkamasaamiseks on see, et midagi ei lähe halvemaks. Kõikide loodusseaduste järgi aga kui sa midagi ette ei võta, siis olukord muudub üldiselt järjepidevalt halvemaks (näiteks su palk jääb keskmisest palgast üha rohkem maha).
Lisaks tuleks vaadata minevikku – eelmise kriisi puhul oli täiesti normaalne, et inimesi koondati või neil, kellele jäi töökoht alles, võeti kollektiivselt palka 10-20% alla. Kui sa elad praegu nii, et säästa pole võimalik, siis väikenegi muudatus kukutab su finantsilisse musta auku, seega on viimane aeg midagi ette võtta!
Kui sellest künkast üle ei saa, et säästa pole midagi, siis ei ole ka investeerimiskarjäärist võimalik rääkida. Võitjad on pikas plaanis alati need, kes midagi ette võtavad – inimesed, kes katsetavad ja proovivad ja astuvad mugavustsoonist välja. Tee seda ka finantsiliselt ning kui tõesti säästa ei saa, siis hakka lahendama probleemi, kust leida lisasissetulekut.
Teen oma koolitustel alati ülesannet, kus inimesed peavad kirja panema, mida nad oskavad – algselt peaks kirja saama min 10 asja, ideaalis peaks suutma kirja panna 50 asja (kui sa ei suuda 50 asja kirja panna, siis aeg uusi asju õppima hakata).
Tavaliselt on see inimestele suhteliselt raske ning kui ma küsin, et kas näiteks muruniitmine on kirjas, siis tõuseb ainult üks-kaks kätt, kuigi tegelikult oskavad seda teha praktiliselt kõik. Ehk – loovust on vaja ning siis leiab ka oskuseid, et sissetulekut suurendada. Edaspidi saan koolitustel ka välja tuua Seppo Saario raamatuesitluselt tema viite oma koolipõlvele – nimelt on ka tema raha teeninud muru niitmisega!
Kui sissetuleku suurenemiseks oled esimesed sammud teinud ja näiteks kasvõi esimesed 10 eurot mingi töö eest teeninud, siis see saabki minna otse säästudesse ning sina saad tunda rõõmu, et elad natukene vähem finantskatastroofi äärel. Hurraa!
Elu tuleb nautida, mitte säästa
Mul on alati väga huvitav inimestega säästmise teemal rääkida, sest mind alati huvitab see, kust on inimestel tulnud mõte, et säästmine tähendab, et kohe üldse ei saa elu nautida. Muidugi on ekstreemseid juhtumeid, kus inimesed on valmis tuleviku nimel kõik praegused naudingud välja lõikama, aga näiteks Eesti finantsblogijate kogukonnas on selliseid inimesi olematu hulk.
Kõik meie blogijad käivad reisimas, käivad vahel ikka väljas söömas ja saavad ka sõpradega aega veeta ning endale asjade ostmist lubada. Seega, mitte keegi ei propageeri absurdselt kõrget säästumäära omaenda elu nautimise arvelt, ent see on millegipärast siiski diskussioonides väga tugevaks vastuargumendiks säästmisele.
Seega, mitte keegi ei keela elu nautimist ning säästmine ei tähenda seda, et elu ei saaks nautida. Oluline on see, et säästmisest saadav meelerahu ületaks seda naudingut, mille sa saaksid raha kulutamisest. See eeldab muidugi veidi sügavamat eneseanalüüsi ning eks naudingu hindamine on pigem subjektiivne kunst, kui objektiivne teadus, ent äkki leiad sa oma elust ka neid tegevusi, mida sa naudid vähem kui võimalikku vabadust?
Kui täna joomata jäänud 2,5 eurone latte oleks 20 aasta pärast väärt 30 eurot tänases vääringus, siis ilmselt motivatsiooni leida on suhteliselt raske, aga kui näiteks täna ostmata jäänud uus 500 eurone telekas on tulevikus tänase vääringu järgi 5500 eurot varasid, siis äkki motivatsioon tekib? Eriti, kuna täna kasvama pandud 500 eurone summa teenib sulle üldplaanis täpselt nii palju raha, et iga kuu saad kaks lattet osta investeerimistuludest (ja nii kuni surmani).
Investeerimise alguses on kõige keerulisem mõista mastaapi – lühiajalised muudatused tunduvad inimestele pigem vähe muljetavaldavad, aga seetõttu alahinnatakse ka pikaajaliste muudatuste mastaapi ning seetõttu tundubki sageli, et alustamine on mõttetu, sest muudatused on väikesed ja praegune elu on natukene rohkem nauditav ja tuleviku sina saab kõiki tuleviku probleeme lahendada.
Kui praegu investeeritud raha võib tähendada ainult paari kohvitassi kuus, siis aja jooksul tähendab see kaetud kommunaalkulusid, seejärel näiteks kaetud kodulaenu või iga-aastast garanteeritud puhkust, mida saad finantseerida oma investeerimistuludest.
Raha ei säästeta ja investeerita selleks, et seda mitte kunagi puutuda – raha säästetakse ja investeeritakse selleks, et ehitada sellist elu nagu sa tegelikult tahaksid. Ehk, millist tulevikku sina tahad – kas pigem arvestad sellega, et tulevikus ootavad sind mured või tulevikus ootab sind selline elu, nagu sa tahad, mis on sinu heade otsuste baasilt finantseeritud.
Kokkuvõttes – ehita endale selline elu, mis sulle meeldib ja siis mõtle välja, kuidas seda finantseerida. Kui hetkel oma elu juba naudid, siis super – sul on vaja ainult otsast hakata kulutusi säästude ja investeeringutega katma, et saaksid sellist elu jätkata, sest pikas plaanis hakkab su elukvaliteet mitte midagi tehes langema. Kui sa aga hetkel oma eluga päris rahul pole ja selliseid asju lubada ei saa, nagu sooviksid, siis hakka läbi säästmise ja investeerimise finantseerima neid asju, mida tahad tulevikus nautida, üks väike samm korraga, sest mitte midagi tehes ei muutu su elu ka paremuse poole.
Selleks, et raha rohkem mõista, on sulle abiks Morgan Housel'i raamat "Raha psühholoogia" ning kui soovid kohe pihta hakata, siis võta ette minu raamat "Kuidas alustada investeerimisega". Head pealehakkamist!
Blogipostitus uuendatud 20.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Tere, Eike!
Loodan, et motivatsiooni jätkub kauemaks!
Hakkasin seda blogi lugema, kuna sõites bussis, üks naisterahvas luges huviga ja ma hakkasin kaasa lugema ummikutes istumise igavusest. VÄGA PÕNEV ja n ö üles äratav postitus!
Vastused
Tere, N!
See on kindlasti üks huvitavamaid teekondi, kuidas keegi minu blogini on jõudnud. Head lugemist!
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Aitäh meeldetuletuse ja motivatsiooni eest! 🙂