Mis on meelerahufond ja kuidas seda koguda?

Mis on meelerahufond ja kuidas seda koguda?

Heal lapsel on mitu nime, nii ka meelerahufondil. Kui eesti keelde on jõudnud üpriski positiivne tõlge – meelerahufond (või hingerahufond, nagu ma Facebooki #kogumispäeviku grupist esmakordselt lugesin), siis ingliskeelses maailmas on olukord dramaatilisem – emergency fund, ehk hädaabifond, selleks, kui asjad halvasti lähevad. Sisu on sama – oled valmis igasugusteks ootamatusteks, mida elu võib sinu suunas visata.

Üks veidi vähem levinud nimi, mida investeerimiskogukonnas kasutame meelerahufondi kohta - on Ülemuse Pikalt Saatmise fond. Ehk, see on see rahasumma, mis annab sulle piisava meelekindluse, et vajadusel öelda igasugustele asjadele „ei“, sest sa tead, et sa saad rahaliselt hakkama isegi siis, kui töökohaga midagi muutuma peaks.

Muidugi on hea küsimus see, mida meelerahufond katma peaks – näiteks, kui köögitehnika läheb katki, siis kas see on meelerahufondi kulu? Tegelikkuses – ei ole, sest loogiliselt võttes pole köögitehnika igavene ning peaks arvestama, et näiteks korra 10 aasta jooksul tuleb iga asi välja vahetada, see tähendab, et sul peaks olema eraldi näiteks „kodu“ fond, et vajalikke kulutusi katta. (Soovitatakse hoida „kodu“ fondi sõltuvalt kinnisvara väärtusest 1-3% kinnisvara turuhinnast). Samas, kui seda fondi veel pole, siis see ei takista asjadel katki minemast ja meelerahufondist saab ikka alustada!

Ja ega siin keerutada pole mõtet – inimene, kellel ei ole meelerahufondi, elab pideva finantskatastroofi äärel.

Kui suur peaks meelerahufond olema?

Just nagu meelerahufondil on mitu nime, on erinevaid arvutuskäike fondi suuruse leidmiseks piisavalt palju. On inimesi, kes on veendunud, et 1 kuu tagavara on täiesti piisav, aga on ka neid, kes on veendunud, et alla 1 aasta tagavara korral ei ole tegelikult meelerahust juttugi!

Milles on üldiselt kokku lepitud, on see – meelerahufondi mõistes 1 kuu tagavara on 1 kuu kulutused, mitte sissetulek. See tähendab seda, et kui midagi peaks juhtuma, siis ilmselt ju sama tempoga edasi raha ei kuluta, vaid tõmbad ikka kulusid kokku. See tähendab, et ühe kuu palk võib olla piisav, et tegelikult olla 2 kuu meelerahufondiks, sest suudad vajadusel elada ära 50% vähemate kuludega.

Meelerahufondi suurus sõltub eelkõige aga sellest, kui kindel on sinu finantsseis. Loogika on lihtne – mida kindlam on sinu finantsseis, seda väiksem võib meelerahufond olla, sest suured ootamatused sind tabada ei tohiks ja vajadusel saad fondi uuesti kiiresti raha täis koguda.

Mida ebakindlamad on sinu finantsid, seda suurem summa peaks olema kogutud meelerahufondi. Muidugi on problemaatiline see, et hea finantsseis ja meelerahufondi suurus on omavahel pöördvõrdelises seoses - ehk, kui finantsseis on kehv, siis peaks koguma kokku suure summa raha, mida on arusaadavatel põhjustel raske teha. Seda enam tuleks kohe alustada, sest muidu on iga ootamatus veelgi suurem löök sinu finantsidele!

Millised on sinu finantsseisu riskitegurid?

Olen alustavate investorite koolitusel ja nõustamisklientidega tihti nende meelerahufondi suurust üritanud välja arvutada. Nagu igal arvutusel, sõltub tulemus sisenditest, ent rusikareeglina võin öelda, et järgnevaid riskitegureid arvesse võttes saad suhteliselt selge pildi sellest, kui suur eesmärk endale püstitada.

1. Kui palju on sinust sõltuvaid inimesi?

Lihtsamalt – mitu last sul on? Iga lapse puhul tuleks julgelt meelerahufondi lisada 1 kuu jagu raha. Keerulisemalt – kes lisaks lastele veel sinust sõltub? Vanemad? Vanavanemad? Paljud praegused täiskasvanud on osa nn double squeeze põlvkonnast, ehk pitsitab kahest otsast – samal ajal on vaja toetada nii enda lapsi kui ka vanemaid. Tasub olla selleks valmis, sest muidu võivad äkitselt tekkinud finantskohustused tulla suure ebameeldiva üllatusena. Kui sul on kolm last ja kaks vananevat vanemat, siis sinu võimalik sõltuvate hulk on märkimisväärne.

2. Kui stabiilne on sinu töökoht?

Kui oled oma vallas nõutud spetsialist, kes leiab töökoha kindlasti 1-2 kuuga, ei ole vaja üleliia suurt sularahapuhvrit. Siinkohal tuleb aga olla kriitiline – praegu on tööjõu järgi nõudlus suur, aga mis siis, kui kriis tuleb? Kas oled aktiivselt tegelenud oma oskuste päevakohasena hoidmisega? Töötava inimese kõige parem kriisikindlustus on tegutseda selle nimel, et oleksid tööjõuturul oodatud ja vajatud.

3. Kui hea on sinu krediidivõimekus?

Seda on vast kõik kuulnud, et laenu saavad kõige paremini need inimesed, kellel seda pole vaja. Omamoodi tõde selles on – laenu saamiseks pead tõestada saama, et suudad ilma suurema vaevata oma kohustusi täita. Seda pead aga tegema enne, kui midagi juhtub. Krediidivõimekuse all mõistetakse üldiselt avatud krediidiliine – näiteks, kas sul on krediitkaart, mida vajadusel kasutada, kas sul on avatud kodulaen või kasvõi, kas sõbrad usaldavad sulle vajadusel laenu anda.

4. Milline on sinu investeerimisportfell?

Kui sul mingeid investeeringuid pole, siis tuleb meelerahufondi tugevalt suurendada. Kui sul on aga investeerimisportfell, mis juba vaikselt rahavoogu toodab, siis on selle võrra sul vähem meelerahufondi raha vaja – isegi kui investeeringud toodavad näiteks kuus 50 eurot tulu, siis selle võrra pead ühe kuu kulutuste jaoks vähem säästma. Oluline on ka see, et kui likviidsed on su investeeringud, ehk kas vajadusel saad paari päevaga raha kätte – ja mis hinnaga müük õnnestub näiteks majanduslanguse puhul. Kui kriis tuleb, siis võib see tulla kiirelt ja lisaks portfelli väärtusele hammustada tüki ka rahavoost, seega ainult portfelli peale lootma jääda ei saa.

5. Milline on sinu tervislik seisukord?

Kes on lähiajal haige olnud, on kogenud, kuidas haigushüvitist makstakse. Esimestel päevadel sisuliselt mitte midagi ja hiljem madalama määraga. See tähendab, et kui tihti haigestud, siis pead arvestama, et langus sissetulekus võib olla märkimisväärne. Tasub ka arvesse võtta, et kui näiteks tegeled ekstreemspordiga, aga murtud käega oma tööd teha ei saa, siis, kuigi su tervis võib hea olla, on risk, et sinuga midagi juhtuda võib, siiski päris suur. Tervislikust olukorrast tulenev risk suureneb ka vanusega märgatavalt.

6. Kui suured on sinu kohustuslikud püsikulud?

Kui sinu kohustuslikud püsikulud on väga suured ja eelkõige seotud laenuintressidega (kodulaen, liising, tarbimislaenud), siis tasuks meelrahufondi pigem suurendada. Näiteks, kui sul on praegu madala intressiga kodulaen, siis näiteks viie aasta perspektiivis võib eeldada, et Euribor jõuab nullist ülespoole, mis tähendab, et pead olema valmis hüppeliselt suurenevateks laenumakseteks. Muidugi tasub vaadata üle ka oma harjumuspärased igapäevakulutused ja võrrelda neid minimaalsete igapäevakulutustega, et saada realistlik ettekujutus sellest, kui palju raha sul päriselt igakuiselt hakkama saamiseks vaja on.

7. Milline on sinu kindlustuskate?

Kindlustamise puhul on üldine loogika järgnev – kindlustada tuleb kahjude vastu, mille maksmine käiks sulle üle jõu. Näiteks välisriigis tasuks üldiselt tervisekindlustus teha, sest sadadesse tuhandetesse ulatuvad arstiarved ei ole tavainimesele mõistlikult tasutavad. Samamoodi on oluline kodukindlustus, sest tõenäosus, et mõni toru lõhkeb või muu kahju tekib, on siiski pigem suur ning parandamise kulud pigem kõrged. Selle võrra võib meelerahufond olla väiksem, sest sinu omavastutus on kindlustuse tõttu piiratud.

8. Kes saab sind vajadusel aidata?

Tudengina on elu paljudel pigem lihtne – vajadusel saavad vanemad või vanavanemad aidata ootamatute kulutustega, mis lubab endal väiksemaid sääste pidada. Sageli ei ole aga tutvusringkonnas inimesi, kes võiksid vajadusel laenu anda – eriti suuri summasid. Seetõttu tasub olla konservatiivne oma plaanides ja arvestada sellise elustiiliga, kus ise oma mured ja kulutused kaetud saaks.

Kuidas meelerahufondi koguda?

Meelerahufondi põhiline eesmärk on olla likviidne – see tähendab, et vajadusel saad raha sealt kohe kätte. See tähendab üldiselt lihtsa ligipääsuga pangakontot ja osaliselt näiteks raha sularahas hoidmist. Osa rahast võib olla paigutatud hoiusele või madala riskiga investeeringutesse eeldusel, et raha on vajadusel loetud päevadega kättesaadav.

Paljud inimesed märkavad esmast arvutust tehes, et nende meelerahufond peaks olema pigem suur – vahemikus 6-9 kuud ja selle kogumine tundub demotiveeriv – justkui mitte kunagi ei saaks seda summat kokku. Kui pere igakuised kulutused on 1000 eurot, siis 9 kuu meelerahufond – 9000 eurot on suur summa, mille suunas alguses liikuma hakata.

See pole aga üldse nii! Meelerahufondi kogumine käibki etappidena – alustad väikest sihist (1 kuu) ja sealt liigud edasi. Alguses kogudki näiteks hoiupõrsasse, digikassasse või muude väikeste summadega. Oluline on see, et sa 1) tekitad harjumuse raha kõrvale panna, 2) tekitad harjumuse, et kõik raha ei kuluks igakuiselt ära.

Näiteks selleks, et motivatsiooni tekiks, soovitan paljudel huvilistel koguda meelerahufondi nii – paned paika enda absoluutse miinimumi, mis vaja koguda, näiteks seesama 1-2 kuud ja sealt edasi hakkad raha jaotama erinevate eesmärkide vahel – näiteks 2 eurot meelerahufondi, 1 euro reisifondi (vms unistuste fondi) ja 1 euro investeeringutesse.

See aitab tekitada olukorra, kus 1) oled kõige suuremate ootamatuste vastu veidi kaitstud, 2) kogud raha mingi motiveeriva eesmärgi suunas, 3) investeerimisportfelli tekkimine aitab veidi vähendada meelerahufondi vajalikku suurust.

Siis liigud sellises tempos, et 3 kuu meelerahufondi kokku kogumiseks on juba kõrval ka 1 kuu jagu investeerimisraha ja 1 kuu kulude jagu unistuste fondi – nii ei teki tunnet, et ei saa endale midagi lubada. Alustuseks on juba väga hea eesmärk aasta jooksu 1-2 kuu jagu meelerahufondi raha panustada – see tähendab, et oled võimeline 10-15% säästma, mis on juba hea algus!

Blogipostitus uuendatud 22.08.2022

Kommentaarid

Marek

Ma eristaks meelerahu ja hädaabi fondi. Sest seal on erinevad eesmärgid (IMHO)
Esimeses oleks nö “Aidaa bossile” raha, nagu sa kirjeldasid, teises aga plahvatav pesumasin v ärakukkunud sumbutaja autol, vigastatud lemmikloom jmt (bossist mitteolenev situatsioon).
Meelerahus 6 kuud vältimatuid kulutusi
Hädaabis u 1000,- eurot.
Siis oleks väikene hajutatus ka sees 😉
Kui ühe fondi kaetav stsenaarium realiseerub, siis teine fond jääb puutumata (v siis totaalse kaose korral saab sealt ka näpistada).
Hea kirjatükk, jätkake rahva harimist ja varsti tuleb ka kutse Presidendi juurde 😉

Vastused

kristi

Tere, Marek!
Jah, ideaalis oleks tõesti fonde kaks, enamikel inimestel pole aga kumbagi, seega meelerahu on hea alguspunkt, parem kui mitte midagi.

Brita

Kus oleks mõistlik hoida meelerahukontot, kui soovin sellesse teha igakuiseid makseid, mis jäävad tõenäoliselt 100-200 euro piiridesse?

Kas eraldi pangakontol oma kodupangas, et saaks kohe vajadusel kätte või oleks n-ö inflatsiooni eest kaitsmiseks mõttekam seda koguda näiteks LHV Kasvukontole või panna mingisugusesse tähtajalisse või nõudmiseni hoiusesse?

Kus hoiad Sina oma meelerahufondi?

Vastused

kristi

Tere, Brita!
Meelerahufond võiks olla umbes 10-20% sularahas, et on reaalselt kohe vajadusel kättesaadav ja ülejäänud lihtsa ligipääsuga pangakontol. St ta võib olla teises pangas, aga vähemalt 1 kuu jagu raha peaks olema võimalik päevapealt kätte saada, et hädaolukorra puhul saaks kasutada. Kui meelerahufond on juba rohkem kui 1 kuu võib seda osaliselt kuskile paigutada, kust saab veidi rohkem aega planeerida, et kätte saada – eelkõige nt tähtajaline hoius. Kasvukontoga on see oht, et võibolla on raha vaja siis kui turg madalseisus.
Minu enda meelerahufond on väike varu sularahas, osa teise panga kontol u 1 kuu jagu ja hoian ettevõtte pangakontol raha, vajadusel saab maksta samal päeval dividende välja.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ