Kui kõik numbrid on portfellis punased
Alustame siis konkreetsetest numbritest. Viimase (kahe) nädala jooksul on aktsiaportfellist erinevaid teid pidi haihtunud võrreldes portfelli tipuga suurusjärk 10 000++ eurot. Osa sellest kadus teisest sambast (mida ma tegelikult investeerimisexcelis portfelli osaks ei loe), pea sama palju kolmandast sambast (mida loen portfelli osaks), boonuseks siis veel Balti börsi ja USA börsi üksikaktsiate sula ja näpuotsaga indeksfonde, mis otse või kasvukontoga ostetud sellele nimekirjale juurde.
Suur osa sellest haihtumisest oli muidugi senimaani realiseerimata kasum, millest sai siis kenasti realiseerimata kahjum. Nädala lõpus oli sirge punane -20%+ ees nii III sambal kui kasvukontol ja ka mõnel eriti nukral dividendiaristokraadil.
Perspektiiviks – vaadates, et majanduskriiside korral on väga realistlik ka -50% või suurem kukkumine, siis hetkel justkui ei ole veel eriti midagi toimunud. Kuigi tõesti, kukkumine on olnud ebatavaliselt kiire võrreldes tavakriisidega. Teisalt, praeguseks haihtunud rahasumma on näiteks suurem kui 2012. ja 2013. aasta õpetajatöö netopalk kokku. Eks peab valima, mida millega võrrelda, et olukord veidi rõõmsam tunduks, eks? Samas -50% korral saaks veel mõne eelneva aasta palga korstnasse kirjutada.
Kuidas mitte paanitseda?
Minu investeerimisteekonna algus jäi väga mugavatesse aastatesse – esimesed ostud börsilt tegin, kui õigesti mäletan 2013. aasta lõpp/2014. aasta algus, ehk ma ei ole üldse pidanud väga palju asju õigesti tegema selleks, et portfellis kogu aeg kaunis roheline pilt ees oleks. Kui suutsid vältida Baltikumis suuri karisid (a’la Baltika, Olympic), siis rühkis kõik kaunilt ülespoole.
Usa börsini jõudsin alles 2018. aastal, aga ka seal oli aastaga muru ainult roheline. Seega laias laastus olen ma samas seisus kui kõik teised minust veidi lühema kogemusega investorid, kes esimest korda korralikke allapoole jõnkse näevad, sest me pole eelmist suurt kriisi omal nahal üle elanud.
Ühelegi investorile ei meeldi näha oma portfellis punaseid numbreid. Ma siinkohal ei erine, muidugi on nõme vaadata, kuidas aastatepikkuse panustamise järel kogu (paberil) kasv äkitselt ära on sulanud ja vargsi tuleb mõte, et no igasuguseid muid asju oleks saanud ju selle rahaga vahepeal ette võtta.
Esimene lahendus on mitte üleliia palju neid numbreid vaatamas käia, et ei tekiks kiusatust rumalusi teha. Teine lahendus on sõprade õlal kurta, kui raske elu on, näiteks oma investorsõpruskonnas võrdlesime pärast seda karmi kukkumispäeva punaseid numbreid ja lohutas küll, et kõikide teiste tarkade ja toredate inimeste portfellid olid samamoodi punased.
Sahtlipõhjast tuleb üles otsida ka oma strateegia ja tegevusplaan, ükskõik, mis kujul see kirja pandud on. Kellel ei ole, siis ta ilmselt tunneb sellest nüüdseks juba puudust. Ma olen juba päris kaua sarnase plaaniga aktsiatesse raha pannud. Olen enda jaoks fikseerinud igakuised summad, mida börsile suunan ja see lubab ilma suurema stressita tegutsemisega jätkata.
Kolmanda sambaga on lihtne, seal on aastane maksimum ees. USA börsile olen hetkel suunanud nii umbes kuni 1000 euro jagu raha kuus. Baltikumis veidi vähem, et USA portfell järgi jõuaks. Kasvukontol on sõlmitud püsikorraldus. Kui sellised tegevused on plaaniliselt paigas, siis on psühholoogiliselt lihtsam tegutseda, sest ei pea iga käigu üle nii palju muretsema.
Kõige tugevamalt aitab närvi hoida aga kõik muu portfelli ümber, eelkõige see, et finantsiline seljatagune korras on. Kui on püsiv igakuine sissetulek ning piisavalt suur meelerahufond, siis ei pea kartma seda, et pean hakkama veelgi suurema kukkumisega börsil sundmüüke tegema, et mingit igapäevaelulist muret lahendada. Kes pole veel oma portfelli likviidsusplaani üle vaadanud, siis on viimane hetk see ette võtta.
Miks mitte müüa? Miks ei müünud?
Ma olen päris huviga jälginud erinevaid arutelusid, kus mõned tublid toovad näiteid, et müüsid kõik positsioonid täpselt päev-nädal-kuu enne pauku mH ja nüüd muudkui rõõmustavad kukkumise üle. Mul on nende üle hea meel (mitte väga hea meel, veidi kade ka muidugi), aga mul on piisav hulk eneseanalüüsi võimet, et hinnata enda turu ajastamise oskuseid, mis on suhteliselt olematud.
Jah, ma olen ka mõndasid positsioone aja jooksul sulgenud, aga mitte konkreetselt selle ideega, et nüüd on superhea aeg või tipp/põhi, vaid ma ei ole soovinud sellele positsioonile aega kulutada – teatavasti on piiratud hulk tähelepanu, mida saad laiali jaotada. Ehk alles tasub hoida asjad, mida suudad jälgida ja mille käekäiku ka usud.
Üks käik, mida olen näinud investoreid tegemas, on ka kogu portfelli likvideerimine, et päästa, mis päästa annab ja hiljem siis uuesti sisse osta. Kes seda õigel ajal teevad, siis taaskord on see ilmselt päris edukas tegevus. Praktikas mõte sellest, et müüks portfelli tühjaks, häirib mind oma investorstrateegia suhtes – olen enda meelest kogu aeg panustanud sellele, et omada selliseid positsioone, mida tahaksin ka pikalt hoida, kuidas sellega selline lühiajaline tegutsemine kaasa läheks?
Ehk, kui küsida, kas ma istungi päriselt oma miinuse otsas ja plaanin seda edasi teha, siis jah, päriselt ka istungi ja vaatan seda süvenevat miinust. Kindlasti saab mõne kuu (või aasta) pärast parastada, et äkki just täna oleks pidanud müüma, et olukorda hullemast päästa, aga eks tagantjärele tarkuses hiilgamine ei ole siinkohal eriline oskus. Mina ei tea täna, mis edasi saab.
Variant on siinkohal, kuna päevad on olnud väga radikaalsed ühes või teises suunas, teha päevasiseseid või päevaüleseid tehinguid – et ostad ühel päeval ja teisel müüd. Tunnistan, et olen seda kaalunud, sest muidugi on ahvatlev ju päevaga kümme protsenti siia või sinnapoole tootlust realiseerida!
Praktikas ma olen liiga laisk. Või lihtsalt täiesti ausalt ma ei viitsiks nii palju süveneda. Teadmine, et ma pean nii konkreetselt midagi jälgima tekitaks minus stressi. Ja see, kui paneksin tehingutega mööda tekitaks minus veelgi suuremat stressi ja halba enesetunnet ja enesesüüdistamist. Seega olen teinud endaga kokkuleppe, et mulle piisab sellest riskist, mida võtan Interactive Brokersis portfelli võimendades (ehk lisaks enda rahale saab laenuraha kaotada) ja valin tegutsemisplaani, millega ei kaasne pidevat närveerimist.
Aga kuidas ostmisega on?
Kuskil jäi silma hea ütlus, et “liiga hilja müüa, liiga vara osta”, mis võibki äkki praegust olukorda kirjeldada? Kui tuleb tõeliselt -50% (või üksikaktsiate puhul vabalt -80%) kukkumine, siis on praegused -20% absurdsetest tippudest alla tulnud positsioonid selgelt liiga kallid, et neid osta. Samas, kui paljud paneksid selle nimel pea pakule? Mõned kindlasti, ma mitte, sest taaskord ei tunne ma end kristallkuuli lugemisel kindlalt. Äkki hoopis tuleb kahe nädala pärast uudis, et kõik on OK ja reageerisime üle? Teistpidi kahetseda on ka nagu tobe, pigem siis juba midagi nokitseda.
Ma olen otsustanud, et olen ostupoolel. Selleks, et enda tegevust kuidagi süstematiseerida, olen paika pannud enda jaoks loogilised reeglid, millest tunnen, et suudan kinni pidada ja need annavad tegutsemiseks struktuuri. Kohe kindlasti saaks tegutseda optimaalsemalt või paremini kaalutletult või riskiga korrigeeritult ühte-teist-kolmandat teha, aga ikka parem variant kui niisama küüsi närida ja muretseda, et äkki ma ikka oleksin pidanud ostma?
Indeksid - siin on pilt selge. Pikaajaline investeerimisteadmine toetab plaani regulaarselt ostutehinguid teha ja nii on. Teise sambasse läheb raha automaatselt. Kolmandasse sambasse kannan samuti igakuiselt raha, umbes täpselt nii, kuidas meelde tuleb ja palju tulumaksustatavat tulu on. Kasvukontole on sõlmitud iganädalane ülekanne, hetkel kaalun, et äkki võiks üle aasta jälle iganädalast summat viieka võrra suurendada. Rohkem muid tegutsemisplaane pole.
USA üksikaktsiad – olen teinud siinkohal plaani, et korjan endale portfelli nn dividendiaristokraate ehk ettevõtteid, mis on pikaajalise hea dividendimaksmise ajalooga. Dividendiaristokraadid just seetõttu, et mulle lihtsalt meeldib rahavoog, ongi kogu filosoofiline põhjendus. Igakuiselt kannan kontole nii tuhat eurot pluss-miinus paarsada ja seda piiri olen poolteist aastat tublilt hoidnud. Selle raha piires (ja lisaks võimenduse toel) võin osta, mida tahan. Kuna väga paljusid positsioone ei viitsiks jälgida, siis sihin hoida pigem 10 ettevõtte juures valikuid.
Balti börs – siin olen senimaani kõige rohkem tunde järgi tegutsenud, ehk ostnud siis, kui tuju tuleb. Kuna langevate hindade puhul võib tekkida ahvatlus osta väga ruttu, siis selleks, et raha otsa ei saaks olen otsustanud enam-vähem “redeldamise” strateegiat kasutada. Super boonuseks on siinkohal muidugi tehingutasude kaotamine, mis lubab sellist meelelahutuslikku lähenemist. Sisuliselt olen pannud endale igapäevase piiri, kui palju võin ordereid üles panna (hetkel 100 eurot) ja selle sees võin siis teha valikuid nii palju, kui tahan, tavaliselt panen 1 või 2 orderit üles. Milles seisneb redeldamine – ordereid panen üles ainult ettevõtetele, mida tahan omada ja mis eelnevatest põhjadest on märkimisväärselt läbi kukkunud, mõnel päeval on orderid täitunud, mõnel mitte. Ehk sisuliselt meelelahutusliku boonusega ostuhinna allapoole keskmistamine (loodame, et ühtki siis lõpuks täiesti nulli ära ei keskmista).
Praeguseks ei ole närvid üles ütlema hakanud, seega võin rahulikult ostupoolel edasi tiksuda. Olen mõttes mänginud läbi stsenaariumid, et kui näiteks ongi totaalne sula ees ootamas ja kaks-kolm aastat midagi müüa ei saa, kas siis oleks ka kõik OK ja hetkel tunnen, et on. Eks aeg näitab, kas edasise kukkumise puhul ka ok on. Kindlasti tagantjärgi saab ühel hetkel järeldada, et oleks võinud paremini tegutseda, aga ei saa ka iga viga lõputult analüüsima jääda.
Kindlasti on neid, kes parema turuajastamisega ja suurepärase analüüsiga võtavad kordades suuremaid tootluseid välja. See on täitsa okei, nad on ilmselt tublimad ja kulutavad palju rohkem aega (ja noh mõnel lihtsalt õnnelik käsi). Samas eks muidugi lõpuks võib olla kade meel, kui teised põhjast -70% hinnaga muudkui häid aktsiaid korjavad ja endal vaba raha ressursid piiratud selleks ajaks, aga kõike head ka elus (ja investeerimises) korraga ei saa. Ma olen praegu igatahes paika pannud tegevusplaani, millega endal mugav tegutseda ja rahulik öösel magada ning see on ka päris oluline investeerimise juures.
Blogipostitus uuendatud 27.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Jah, 50 euro kaupa ostmine ka stressivabam kui suurte summadega üritada täpsuslaske teha.
Jah,sama siin.Terve möödund nädal müüsin igat tõusunukki ja sain -17.2% praeguseks -2.83 % peale ning kui lubatud divid laekuvad siis näitab valem koguni 4.10% plussi.Järelikult on LHV kuldne pank-hoiatas ja ütles ette mis tegema pidin.Investeerimine jätkub nagu elu.Istusin dushikabiinis ja lasin kuuma vett niipalju kui kannatas-mina koroonart ellu ei jäta! 🙂
Hea lugeda, et tegevusplaan paigas ja distsipliin seda järgida olemas. Ümberringi olen märganud, kuidas heal ajal “osta-hoia” investoritest on kehval ajal saanud üleöö plaanita kauplejad ja üldiselt see ei lõpe hästi. Kauplejana istun samuti palju kätel ja ootan oma võimalusi vastavalt tegevusplaanile. Vahel tundub, et püüan kauplejana vähem turgu ajastada kui paanikasse sattunud pikaajalised investorid.. Meenub ütlus: “It’s hard enough to know what the market is going to do; if you don’t know what you will do, the game is lost.” Edu!
Mind huvitab millised 10 dividendiaristokraati täna sinu IB portfoolios on ?
Vastused
Mul on div’i maksjatest ABBV, T, KO, MO, XOM, WBA, FRT. Ei pretendeeri sellele, et nad on adekvaatsed valikud 🙂
Tere Kristi 🙂
Tänud informatiivse blogi ja oma inspireerivate tegemiste eest. Lugesin terve su blogi läbi (jee) ja olen hakanud tegema esimesi sammukesi investeerimise maailmas kohalikke aktsiaid ostes eelmise nädala hinnsula ajal.
Küsimus aga hoopis ühisrahastuse kohta. Vaadates praeguseid intressimäärasid Mintoses (kohati lausa 16-25%), tundub asi veidike kahtlane. Kas oleks praegu õige aeg seal esimesi katsetusi tegema hakata või pigem oodata stabiilsemaid aegu?
Tänud!
Vastused
Tere, Põnts!
Ühisrahastuses väikese rahaga võib katsetada ikka. Aga hetkel kuna segased ajad, siis pead väga kindel olema, et seda raha päriselt kohe vaja pole – kuna ajad ebakindlad, siis võib tekkida väga palju viivises laene ja hetkel järelturu kaudu ka väga välja ei saa. Ehk kes sees, see sees ja ootab kuni pauk enam-vähem läbi 🙂 Ehk väga uljalt ei tasuks peale minna. Mõnesaja euroga õppima aga võid, eks siis tekib ise tunnetus peale, et kas ja kuidas edasi.
Tänud! Jäi kõrva Investeerimisklubi kunagisest intervjuust, et investeerid ainult kahte laenuandjasse Mintoses. Kas see on endiselt nii ja on see avalik info millistesse? Kas kasutad auto investi?
Hei! Hetkel on järelturul saanud paremaid diile kuna paanikamüüjaid on päris palju olnud. Aga senimaani ikka autoinvest jooksis jah. Ma olen tugevalt eelistanud pikema ajalooga (5+a vähemalt), suurema mahuga ja kodulähedasemaid (peamiselt Eesti, aga veidi baltikumi) laenukontoreid, sest neid on palju lihtsam analüüsida.
Tänud vastamast 🙂 Üks asi, millest mul on olnud ikka üllatavalt raske aru saada on YTM (yield+to+maturity) protsent. Küll olen lugenud siit ja sealt, aga ikka ei saa päris täpselt aru, milline see parem või halvem näitaja on täpselt, kas suurem või väiksem protsent? Nii palju sain vist isegi aru, et see tegelikult oleneb, ehk teatud tingimustes on suurem protsent parem, teinekord väiksem parem, aga rääkides just järelturust – mis peaks siis ikkagi parim protsentuaalne vahemik olema 0-30% vahel? Kuidas seda valida täpselt? Mida silmas pidada?
Tere, Põnts!
YTM puhul – mida suurem, seda parem. See sisuliselt tootlus laenu lõpuni. Kui laen on allahindlusega müügis, siis YTM on suurem kui laenu intressimäär, sest teenid ostes sama intressi väiksema põhiosasumma pealt. Mina hetkel vaatan järelturult asju, mille YTM oleks ikka 25%+, see 30 ei ole ka lagi, on lausa 300% YTM laene nähtud – näiteks kui laen kohe-kohe lähipäevil lõppemas ja -10% allahindlus, siis tulebki aasta baasil tootlus ulmesuur, mis sest et võib rahas olla paar senti ainult allahindlus.
Aitäh lihtsa ja loogilise seletuse eest 🙂
Kas LHV kasvukonto kaudu ETF-e osta siis ikka tasub, kui IB konto on olemas?
Mulle jäi sinu varasematest kirjutistest nagu mulje, et pärast endale IB konto tegemist sa hakkasid IB kaudu indekseid ostma, sest väiksemad tehingutasud.
Vastused
Tere, Taavi!
Mul tiksub üks kasvukonto “vanast ajast” peamiselt lihtsalt kuna selle kohta nii palju küsitakse, siis hoian endal ka jooksmas, et oskaks aidata. Aga jah põhilise indeksostmise olen IBsse ümber kolinud, sinna kasvukontole tiksub selline 25 eurot nädalas sümboolset raha.
Tere! Täiesti algaja huviline siin – ma saan aru, et dividende makstakse kevadeti, aga mulle jäi podcastist kõrvu, et “Sulle meeldib näha igakuiseid laekumisi enda kontole”. Kas ma sain millestki valesti aru või kas oleks võimalik täpsustada, mis juhul laekumised tihedamad on?
Vastused
Tere, Triin!
Eesti ettevõtted maksavad meil 1x aastal (tavaliselt kevadel). Välismaised (USA ja Euroopa) ettevõtted maksavad sageli 1x kvartalis, ehk 4x aastas. Kui selliseid ettevõtteid-fonde portfellis piisavalt, siis ei ole nii, et kõik maksavad märtsis Q1 divideidi – mõni maksam märts, mõni aprill, nii tekibki jaotus, et lõpuks pea iga kuu kelleltki dividendi tuleb. Näiteks kui vaatan oma portfelli, jaanuaris maksis dividendi ISPA fond, veebruaris AT&T, märtsis Walgreens, aprillis tuli Kaubamajalt jne 🙂
Tere taas! Paar algaja küsimust 🙂
Avasin hiljuti LHV-s investeerimiskonto, ostsin oma esimesed aktsiad (TKM) ja eile laekusid esimesed dividendid, millelt peeti automaatselt kinni tulumaks. Ma ei ole ametlikult küll seda kontot investeerimiskontona veel deklareerinud (alles järgmisel aastal vist ju?), aga LHV infoliinile helistades öeldi, et alates 2018. aasta 1. jaanuarist lähebki eraisikule laekuvalt tulult automaatselt tulumaks maha 7% ja ettevõttele 14%. Kas olen valesti aru saanud, et investeerimiskontole tuleva tulu pealt ei peeta tulumaksu kinni, kui väljavõetud summa ei ületa sissseminevat summat?
Jagaksin ka üht õppetundi, mille just hiljuti sain. Nimelt olin aru saanud, et ex-dividendi päeval aktsiaid ostes saab sealt veel dividenditulu, aga tuleb välja, et ei saagi. Tehingupäev ei loe, loeb hoopis väärtuspäev, millal pank selle tehingu lõplikult läbi viib, mis võib toimuda mitu päeva hiljem (minu puhul 5 päeva hiljem). Vot siis…
Vastused
Tere, Põnts!
See maksumuudatus dividendide puhul tehti eesmärgiga, et julgustada ettevõtteid dividende välja maksma (sageli just suuromanikele, kes omavad ettevõtetena aktsiaid). Siis ongi nii, et osad dividendid tulevad klassikalise 80/20 – 20% maksumääraga, “korduv” või regulaane osa, mille pealt lubatakse maksusoodustust tuleb 86/14 – 14% maksumääraga. Kahjuks eraisikutel ei ole lubatud Eestis madalama maksumääraga tulu saada kui 20%, seega peetaksegi puudujääv 7% eraisikule dividendi välja makstes kohe kinni. See, et kas omad investeerimiskontol või mitte, siinkohal kahjuks asja ei mõjuta.
Ex-diviga tuleb jah alati ettevaatlik olla, kui korra õppetunni saanud, siis teinekord enam sama viga õnneks ei tee!
Tere!
Toetan Sind sel raskel ajal raamatuostuga 🙂
Lõpuks võtsin end kokku pärast mitmeid aastaid asja edasi lükkamist katsetada ettevaatlikult kauplemist, mis pakub oluliselt rohkem huvi kui investeerimine. Vaatan, kuidas läheb. Kui ei lähe, siis varuvariandina investeerin. Tekkis juba paar küsimust.
Hetkel ettevõte puudub, puhas eraisik, platvormiks IB, kaupleks aktsiad US ja võimalik, et ka Londoni / muudel Euroopa turgudel, paarkümmend või rohkem tehingut kuus.
Alustasin eraisikuna, aga Sinu blogi lugedes on väga kiiresti selgeks saanud, et saab olema väga kulukas ja tüütu, sest IB ei toeta investeerimiskontot ehk pean iga viimase kui rea tuludeklaratsioonile kandma nagu vanasti. Lisaks iga aasta tulumaksuks 20% ära andma, isegi kui raha välja ei võta. Plaan seega kiiremas korraas OÜ asutada ja eraisiku IB kontolt vahendid välja võtta ja firma konto kaudu tagasi IB ärikontole. Umbes nii kujutan ette, et võiks käia. Kas leidub mingi otsesem / lihtsam viis vahendid (raha, positsioonid) eraisiku kontolt üle kantida füüsilise isiku kontole?
Mitmest blogipostitusest on silma jäänud, et võib OÜ asutada, kanda 0% intressiga laenu ettevõttesse ja südamerahus kaubelda ilma OÜ-ga mingit muud tegevust tegemata. Ning kõik on okei. Teiselt poolt on silma jäänud kõlakad, et kui ma selle OÜ-ga absoluutselt midagi muud ei tee, siis klassifitseeritakse ta ümber finantsasutuseks, millele siis rakenduvad palju hullemad maksud ja/või veel midagi hirmsamat. Ei tea sellest teemast midagi. Kumb neist õigem jutt on ja kuidas kõige mõistlikum asju ajada?
Vastused
Tere, Indrek!
Eraisiku konto pead jah kahjuks sulgema ja ettevõttele uue konto tegema, ümber kolimist ei saa. See finantsasutuse jutt on paras linnalegend, mis lahti on läinud, tuhanded ja tuhanded varahaldusettevõtted on kõik sellised, kus omanikud rahulikult oma vara kasvatavad. Probleeme tekib siis kui teed reguleeritud asju – teiste raha kaasamine, investeerimisteenuse pakkumine jms tegevused, mis eeldavad tegevusluba, litsenseerimis jms. Oma rahaga oma ettevõttes investeeri palju tahad.
Tere.
Näen, et mainid ka võimenduse kasutamist, mis ilmselgelt pole igaühe jaoks ja on riskantne.
Sellega seoses küsiksin Sinu arvamust ühe strateegia suhtes, mille oma peas valmis küpsetasin:
Panna kokku IB-s dividendiaksiate portfell, mis peaksid ärimudeli suhtes olema kriisikindlamad ja hinnaliikumiselt stabiilsemad kui turg keskmiselt ja kelle dividend kas praegu või tulevikus oleks sinna >7-10% kanti. Näiteks IRM,T..
Laenata selle pealt soodsa ca2% intressiga ca 70-90% ulatuses soovitavalt EUR, kanda see raha välja ja paigutada Mintosesse näiteks Mogo autolaenudesse LTV14% praegu. (Võtaks neid järelturult allahindlusega, mis laseks selle intressi ka ära lukustada tuleviku suhtes, et Mogo oma võlakirjadega neid välja ei osta üks hetk.)
Saame siis suhteliselt kindlalt tootluse sinna 15-20% kanti ajada ja samas volatiilsus ja riskid väheneksid võrreldes vaid aktsiate omamisega? Tekib samas US-EUR positsioon.
Kas IB annab väikse raha peale sellist võimenduse võimalust või ehk mõni teine parem DeGrio vms?
Mis mõtteid see tekitab?
Vastused
Hei!
Ib lubab võimendada kohe kui 2k kontol olemas. Küll vist võimendatud raha välja kandes on natukene erinev margini nõue kui siis kui see on aktsiatesse paigutatud. Matemaatiliselt tundub OK, kas riskid realiseeruvad – seda pead ise kohvipaksu pealt ennustama 🙂 Praegu tulid siiski väga kõva ajalooga aristokraadid ka korralikult alla, pead olema valmis selleks, et vajadusel saaks kiiresti võimendust lappida, aga samas Mintoses kui uuesti korralik viivistelaine ja rahaliikumise blokk ees, siis sealt ei saa kiiresti kätte, et IB-sse peale kanda. Seega tasub hoolikal arvutada, et kuidas muidu rahavoogudega on kui USA börs siin nt uuesti teeb -7%-lisi päevi näiteks sügisepoole, kas on kuskilt raha võtta.
Parandus ülemisele kommentaarile: Mogo LTV max60% ja intress min.14%.
Tänan.
Vist on siiski nii, et hinnakõikumine on väiksem kui vaid aktsiaid omades, aga riske on tegelikult raske hinnata, kas need kasvavad või kahanevad.
Tere!
Lugesin hiljuti Sinu raamatu läbi, sain tarkust juurde ja samuti julgust. Palgast olen võimeline hetkel 500-700 euro kanti kõrvale panema, kuid elukaqslasega on kodulaenu sissemakseks kogumine, siis hetkel investeerimiseks olen võimeline pigem 200 eurot kuus jätma. Avasin kasvukonto ja panen iga kuu sinna 75 eur, III sambasse püsikorraldusena 75eur ja ühisrahastusse 50eur. Siit kohalt tahan küsida, kas selline lähenemine on mõistlik?
Vastused
Tere!
Nendest kolmest tasuks võimalikult palju eelistada 3. sammast – tulumaksutagastus on lihtsalt nii võimas, aga kasvukontol pole ka midagi viga, annab hea hajutatuse ja saad ise aktiivsemalt valikuid teha. Ühisrahastuses sõltub veidi portaalist, kuhu selle raha paigutad aga saad ilusasti õppida kuidas ühisrahastus toimib juba sellise summaga. Hajutatuse koha pealt ütleks, et väga ok, laiapõhjalised indeksid annavad väga hea põhja portfelli ehitamisel.
Tere, Kristi!
Olen investeerimises algaja ja tegin oma ‘käe valgeks’ Mintoses. Väikese summaga alustades riski ei näinud, aga kas üldine olukord on jätkuvalt kehv või on asi suve algusest paranenud? Mina olen oma esimese intressi – sentides! – teeninud, aga tahaks nüüd natuke rohkem sisse panna (ca 1000-2000).
Vastused
Tere, Kati!
No eks kehv on suhteline küsimus, ma investeerisin läbi madalseisu (sai järelturult häid diile) ja hetkel on intressid uuesti suhteliselt hästi stabiliseerunud. Muidugi kriisis läks laenukontoreid ümber ja paljud ootavad seal, et näha mis ajaga ja kui suures osas raha tagasi tuleb. Kindlasti praeguses majandusolukorras tasub laenu andes pigem olla konservatiivsema vaatega.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Samas on häid ostukohti…nt 50-100€ kaupa võiks ju osta ikkagi.
Valusad löögid on sellegipoolest nt Sadam , Eften veel piiripeal.