Kellelgi on kuskil alati kriis

Kellelgi on kuskil alati kriis

2020. aasta on olnud niivõrd tormiline, et seekord tasub ka poolaasta jooksul portfellikokkuvõte teha, kuna esiteks on nii palju juba toimunud ja teiseks ei pruugi enam aasta lõpuks vahetuid emotsioone mäletada. Rohkem kui viis aastat on olnud veidi pinev õhkkond, et kuskilt võiks tulla kriis (Kiyosaki lubas juba 2014. aastal kriisi) ja eks aasta lõpuks saame järeldusi teha, kas tegemist oli siis kriisiga või mitte ning millise tähestikutähe kujuline oli börsigraafiku taastumine (või nagu mõned ennustavad - äkki hoopis kasvab taeva suunas edasi nagu Nike’i logo). Esimesed õppetunnid on kätte saanud vast kõik investorid, ettevõtjad ja palgatöötajad.

Kummalisel kombel sai kõige paremini tulevikku ennustavaks artikliks märtsis portfelli likviidsuse kohta kirjutatud blogipostitus, mis tekitas mitmes lugejas skeptilisust – miks on vaja likviidsuse üle muret tunda kui tulu on püsivalt peale tulemas (kas palgatööst, ettevõtlusest või investeeringutest). Nüüdseks oleme kõik vast targemad, me ei saa alati nii optimistlikult meelestatud olla, et rahavood ei katke (suurelt ja ootamatult). Väga paljudel kukkusid (osaliselt või täielikult) rahavood ära, sõltumata sellest, kui hästi oli portfell hajutatud või kui mitu sissetulekuallikat oli olemas.

Ma ei ole ajalooliselt väga suure rahapuhvri hoidja olnud, kuna teenin ka ettevõtlustulu, ent seekord vaatasin olukorda kriitilise pilguga üle ning tõmbasin kontodele igaks juhuks suurema summa raha ootele. Põhjuseks oli just seesama võimalik rahavoogude ära kukkumine, millest varaklasside lõikes allpool räägin, aga teisalt ka kindlus, et, kui olukord pikemalt kestab, ei peaks hakkama kuskilt halbadel tingimustel investeeringutest raha realiseerima.

Praeguseks võib muidugi öelda, et olukord on (justkui) taastumas (näiteks börsihinnad on uuesti üles roninud), aga märtsikuu keskel (kaks nädalat enne kukkumise põhja) ei olnud kellelgi reaalset kindlust selle suhtes. Ehk nagu mitmed teisedki investorid on välja toonud, siis sel korral sai päris teravalt näha, et tihti cash is king, rohkem, kui oleks osanud eelnevalt isegi ennustada. Ehk meelerahufond peab piisavalt suur olema, et see päriselt saaks meelerahu pakkuda.

Mis toimus portfellis?

Kirjutasin märtsis, siis kui kõik veel kukkus, väikese ülevaate esmastest emotsioonidest. Pärast seda postitust läks veel kaks nädalat turg allamäge ja eriolukord kestis veel kaks kuud otsa. Esmase kokkuvõttena võin öelda, et mu närv ei öelnud investeerimise suhtes üles, isegi, kui miinused aina suuremaks läksid. Suureks plussiks on päris hea olemasolev hajutatus varaklasside vahel ja rahareserv, mis aitas vähem muretseda.

Samas oli päris huvitav, et kriisiolukorras oli investeerimishuvilisi päris palju ja ma tegin märtsikuus vist rekordarvu 1:1 nõustamisi ning vastasin rekordarvule kirjadele. Ka investeerimisega alustamise raamatut osteti päris palju ja igasugustesse artiklitesse küsiti ka rahustavaid ning nõuandvaid kommentaare.

Väga suureks plussiks oli kriisis ka meie investorpunt, kellega kogemusi ja emotsioone jagasime. Imestasime koos nii portfellis olevate punaste numbrite üle kui ka jagasime hämmeldust selle üle, kui kiiresti toimus taastumine.

Oma ostu-müügiideede ja strateegiate jagamine andis head kindlust tegutsemisel ja väärt tagasisidet. Kui sul ei ole veel oma investorite mastermind’i, siis järgmiseks kriisimomendiks soovitan tõsiselt selle kokku kutsuda. Ka Finantsvabaduse ja Naisinvestorite Klubi Facebooki gruppides oli 3 kuuga sama palju postitusi/kommentaare kui muidu aasta jooksul.

Aktsiad/osalused

Kõige tormilisemad muutused olid selgelt aktsiaturul. Pihta sai pea kõik, mis pihta võis saada. Praeguse seisuga on Interactive Brokersi konto veel umbes 10% miinuses (ostuhinna suhtes), kuna USA dividendiaristokraadid ja Euroopa dividendimaksjad on korralikult pihta saanud ja ei taastunud sellise tempoga nagu tehnoloogiaaktsiad, mis S&P500 väärtust üles veavad. Eks tuleb oodata muidugi Q2 tulemusi, et kui head-halvad numbrid sealt tulevad. Samas loota tasub, et osad firmad jätkavad dividendide väljamakseid lootuses helgemale tulevikule ja eesmärgiga aristokraadi staatust hoida.

Baltikumis korrastasin veidi portfelli väikeste positsioonide suhtes ja tegin allamäge liikudes väikseid oste juurde. Miinus on Baltikumis hetkel summaarselt veidi üle 6%, peamiselt on selle põhjuseks Tallink. Ostunimekirjas olid lähikuudel Merko, Kaubamaja, Sadam, Tallink, aga ostud olid pisikesed ja 100 euro kaupa, ehk lihtsalt natukene keskmistasin hinda allapoole, oluliselt ühtki positsiooni ei suurendanud.

Tagantjärgi oleks võinud osta ka madalpunktist Eftenit, aga sel hetkel oli raske ennustada, kui kõva löök ärikinnisvarale tuleb. Veidi ostsin LHV aktsiaid, aga lõpuks sulgesin LHV positsiooni täielikult, kuna hind tundus olevat veidi eest ära jooksnud. Samas hetkel liigub see ülespoole edasi, nii, et tagantjärgi ei pruukinud see olla hea otsus. Samas SAB-ist väljumisel vaatasin tagantjärgi, et erilist ülespoole liikumist ei olegi toimunud. Uue positsioonina lisasin veidi Swedbanki, kui hind 100 SEK juures ära käis.

Peamine löök portfellile tuleb sel aastal eelkõige rahavooliselt kõikidest ära jäänud dividendidest, kuna portfelli väärtuse liikumine mind eriti ei kõiguta – õnneks maksis Kaubamaja dividendi ära, mis oli pea 40% minu Tallinna börsi aktsiatest. Praeguseks on selgunud, et Tallinna Sadamalt ja Eftenilt tuleb ka üht-teist, muude positsioonide suhtes saab siis oodata 2021. aastat või äkki isegi aasta lõpus mõnda üllatuslikku käiku.

Osa aktsiaportfellist on mul täiesti ära automatiseeritud – indeksid. Mul jookseb vanast ajast üks kasvukonto, kuhu läheb endiselt iganädalane ülekanne hoolimata sellest, mis turul toimub. Seal on peamiselt Euroopa ETF-id, mis on hetkel ikka kergelt miinuses. Kolmandasse sambasse lisasin märtsis plaaniväliselt veidi raha juurde, tagantjärgi päris headel hetkedel, aga väga pikas perspektiivis on sellel suhteliselt marginaalne mõju koguportfellile.

Börsiväliselt oman peamiselt positsioone Funderbeami kaudu erinevates idudes ja mitte-nii-idudes. Seal käitus turg ootuspäraselt, kuna likviidsus on laias laastus madal (enamikes firmades vähe osanikke, kes kaupleksid), siis korra käisid osakute väärtused korralikult põhjas. Kindlasti oli see osaliselt paanika, teisalt ilmselt saavad paljud ettevõtted ka korralikult pihta.

Tegin paar pisikest ostu kui hinnad allapoole jõnksatasid, ent midagi müüma ei kippunud. Ilmselt võtab taastumine ka paar kuud aega enne, kui positiivsemad müüginumbrid tulema hakkavad. Huvitav oleks näha nendepoolset statistikat, kuidas osalused liikusid – pakun, et toimus väike koondumine.

Huvitav kogemus oli ka sellises õhkkonnas juhtinvestorina tegutsemine ja raha kaasamine. Chaga kampaania avanes aprilli lõpus privaatvoorus ja läks avalikuks mai alguses, ei olnud just üleliia optimistlik õhkkond tulevikku vaatamiseks. Kampaania tuli kokkuvõttes väga edukas, maksimaalne 500K eesmärk märgiti korralikult üle ja sulgesime 640K+ juures kampaania ennetähtaegselt. Praegu käib dokumentide vormistamine ja seejärel saavad investorid juba osakud kontole. Hea õppimiskogemus ja eduelamus oli sellises turuolukorras edukas kampaania ära teha.

Laenud

Laenude osas on mul portfellis nii ühisrahastuse kaudu antud laene kui ka otselaene ja pihta said mõlemad. Otselaenud said isegi veidi kiiremini, kuna seal olen andnud välja laene peamiselt väikeettevõtetele, keda olen aidanud-nõustanud ja kes pangast mõistlikult laenu ei saa.

Kaks laenu läksid täielikule maksepuhkusele 3+ kuuks, sest tegutsesid valdkondades, mis koroona tõttu pidid päevapealt uksed sulgema. Rahavood kukkusid konkreetselt nulli, samas mul on hea meel, et ma sain paindlikult ettevõtjatele vastu tulla, sest muidu oleks neil konkreetselt jama majas olnud. Praeguseks on vaikselt laenud graafikusse tagasi minemas, lõpptähtajad ilmselt küll veidi venivad, aga see pole probleem.

Mis sai üldplaanis veelgi korralikumalt pihta - on muidugi ühisrahastus. Esiteks on siin mitu portaali, mille puhul on petuskeemid välja tulnud, viimasel ajal pikali läinud, aga raskustesse sattusid ka muidu täiesti normaalselt tegutsevad laenukontorid.

Realiseerusid riskid, millest oleme Tauriga aastaid oma ühisrahastuskoolitustel ja Investeerimisraadio veebiseminaridel rääkinud – laenu anda oskab igaüks, laenu tagasi nõudmine ja rasketes oludes tegutsemine saab tõeliseks proovikiviks. Lisaks tavapärasele probleemile, kus inimeste sissetulekud vähenevad, oli riigiti ka päris palju sekkumist valitsuste tasandil ja kehtestati erineva tasemega laenumoratooriumeid.

Nii oligi näha, et buybackid ja tagasiostugarantiid peatati (sest oli selge, et neid on üliraske kriisiolukorras jätkata), hakati hüppeliselt laenugraafikuid ümber tegema (pikendama, maksepuhkust võtma), investorite kokku tõmmatud rahakotirauad vähendasid rahastusmahte ja tõmbasid intressid hüppeliselt üles (ning tekitasid mitmetele laenukontoritele likviidsuskriisi).

Suures paanikas ei saanud kõik järelturu kaudu välja – vähemalt mitte ilma suurte allahindlusteta, mida näiteks mina hea meelega ära kasutasin. Kuigi intressilaekumised olid rekordmadalad, siis järelturu kasumid olid vastukaaluks rekordsuured. Kindlasti oli heaks raputuseks ühisrahastusinvestoritele (ja portaalidele), et ei saa nii uljalt igale poole minna raha jagama ja oli heaks stresstestiks järgmise kriisimomendi jaoks.

Muidugi oli ka üllatusi. Minu jaoks oli kõige suuremaks üllatuseks poliitilise riski realiseerumine Mintoses tegutseva Varksi laenukontori näitel. Järelturul kauplemise peatamise hetkel oli mul nendes laenudes ca 15K, mis on nüüdseks hakanud vaikse tempoga tagasi tulema. Kui sisuliselt ühegi teise upakile läinud asjaga (ei portaalide ega murettekkitavate laenukontoritega) ei ole ma pihta saanud, siis see oli üllatus – aga mitte ainult mulle, vaid ka teistele. Ilmselt sealt tuleb lõppkokkuvõttes mingisugune kaotus sisse, sõltuvalt, kuidas edaspidine rahade laekumise tempo on (aga ei ole ka üleliia valus).

Praeguseks on intressimäärad üllatuslikult juba korralikult allapoole surutud ning investoritel hakkab hirm üle minema, raha on hakanud jälle liikuma ning järelturul enam häid tehinguid eriti leida ei ole. Samas ma loodan, et inimesed, eriti ühisrahastuse mugavustoodete (Invest and Access ja Go and Grow) kasutajad, nägid - kui lubatakse, et raha saab igal hetkel kätte, siis päris nii lihtne see asi ikka ei ole.

Kõrged intressid on siiamaani tõlgendunud pigem kõrgeks tootluseks, aga see ei pruugi kriisiolukorras nii jätkuda. Üldplaanis olin ühisrahastuses toimunuga kriisis rahul – peamiselt olid trendid ootuspärased ja portfell oli nendeks valmis.

Kinnisvara

Meie kinnisvaraportfell on suhteliselt värske, seega vaatasime huviga, mis täpselt toimuma hakkab. Parajasti olin ühte Naisinvestorite Klubi kinnisvarateemalist õpigruppi alustamas, kui pauk käis, seega algsest eesmärgist grupi osalistel mõni objekt juurde osta sai päris ruttu üürnikemurede tugigrupp. Eks suur osa kinnisvarainvestoritest hoidsid siin lähikuudel hinge kinni igal korral, kui üürnik kirjutas-helistas, et äkki ta tahab nüüd üüri alla küsida ning iga üürimakse laekumine tekitas keskmisest palju suuremat õnnetunnet.

Me tähistasime ikka väga rõõmsa tujuga iga edukat kuud, kus kõik üürimaksed laekusid. Muidugi saime ka pihta. Üks üürnik, kellel oli küll kaks erinevat sissetulekuallikat (tubli!) jäi kriisi valguses mõlemast ilma ning rääkisime läbi üüri ajutise langetamise, kuni olukord stabiliseerub, selleks kulus kolm kuud.

Teised kaks üürnikku maksid läbi kriisi normaalselt, üks neist aga kaotas nüüdseks töö ning esialgse seisuga teeme juuni lõpus kiirendatult üürilepingu lõpetamise, et võlg ei kasvaks (ja üürnik saaks Tallinnast ära kolida). Kuna meie portfell ei ole üle mõistuse laenuga võimendatud, siis ei tekita väiksed üürikõikumised erilist stressi.

Kui eriolukord hakkas lõppema, siis hakkasime ka uuesti kinnisvaraobjekte külastama, sest eesmärgiks oli selle poolaasta sees siiski ka neljas korter portfelli korjata. Päris huvitav oli lugeda artikleid, kus kirjutati üle ühe, et tuleb suurim kinnisvarakriis või hoopis, et hinnad ei lange edaspidi absoluutselt.

Kuna käisime päris mitmeid objekte vaatamas ja tegime paarile neist ka pakkumise, siis hetkel ütleks, et erilist hinnasula veel tunda ei ole. Loodame, et sügisel, siis, kui viiendat ostame, on äkki midagi liikuma hakanud. Kokkuvõttes on neljas korter ostetud ja eks näeme, kuidas üürniku otsimisega läheb, oleme arvestanud, et üüris peab veidi alla tulema. Ahjaa, no maaklerid olid ikka jälle täiesti üllatusi täis – kaks erinevat maaklerit unustasid näitamisele kohale tulla!

Kriisielust üldiselt

Seekordne kriisimoment oli eelnevatest mõnevõrra erinev, lisaks majanduslikule löögile oli olulisem ja ohtlikum isegi terviserisk. Meil siin Eestis oli muidugi haigusjuhtumeid pigem vähe, aga üldise globaalse olukorra jälgimine tekitas parajat stressi ning mõistlikus koguses meediadieeti kulus vahepeal ära, et ennast mitte üleliia muretsema panna.

Samas paneb tuleviku suhtes mõtlema, milliseid kombineeritud kriise veel tulevikus näeme. Ehitades portfelli kogu ülejäänud eluks peab sellega arvestama, et kriise näed sa enne surma vabalt veel 4-6 tk (sõltuvalt vanusest) ja eks igaüks neist võib olla omamoodi üllatav. Näiteks tulevikuperspektiivis tasub lisada uus riskistsenaarium, kui näiteks vanas eas tuleb jälle karantiinis olla.

Praktikas oli minu jaoks karantiinielu suhteliselt rahulik – me ei tee abikaasaga kumbki palgatööd, peamiseks elukorralduse muudatuseks oli see, et lapse lasteaed läks kinni, seega saime oma projektidega tegeleda vaheldumisi. Õnneks sain õpetamise distantsõpet kogeda ainult väikses mahus, kuna olin sättinud oma majandustunnid aprillis lõppema ja tegelesin kooliasjadega vaid ühel pärastlõunal nädalas. Üritustest pidime edasi lükkama igakevadise aktsiakoolituse, mis sel korral sügisel toimub.

Kuna olen ka varem juba veebiseminare teinud ja nõustanud kaugel asuvaid inimesi digiformaatides, siis seal suurt mõjutust ei olnud ning ei pidanud paaniliselt e-vahendite õppimisele energiat panema. Lõpuks sai inimestega mitte kohtumine peamiselt lihtsalt mentaalselt rusuvaks, sest olen üldplaanis päris ekstravertne inimene. Kohviku koogist ja lattest tundsin ka puudust.

Elades aga ridamajas, kus on lastel hoovis oma mänguplats ning aed, kus grillida sai, võiks öelda, et karantiinis olek oli meie perele lausa luksus. Kuna tellisime ka enne e-Selverist süüa ja oleme digisõbralik pere, siis poodide jms asutuste kinnipanek meid eriti ei mõjutanud.

Kõige suurem kriisimure minu jaoks oli hoopis selles, et märtsikuus, kui kõik väga äkitselt närviliseks läks, olin ma 6 kuud rase, ehk portfelli punastest numbritest palju suuremaks stressiallikaks oli kinni läinud meditsiinisüsteem, arstivisiitide ära jäämine, suur hulk maskikandmist nendel vähestel vastuvõttudel, mis toimusid, ning reaalsus, et sünnitama tuleb minna üksi.

Mul on väga hea meel ja olen väga tänulik, et samal ajal ei pidanud ma muretsema oma sissetuleku pärast ning portfelli üles-alla jõnkse vaatasin pigem rohkem meelelahutusliku huviga, kui paanikaga. Ilma investeerimisportfelli toeta oleks praegune kriisiolukord kordades stressirohkem olnud.

Kokkuvõttes on õppetunde mitmeid, olen üldplaanis oma portfelliga rahul (nii umbes 90% ulatuses), aga väikseid pisimuudatusi olen teinud. Olen veelgi enam veendunud, et investeerimisest tulev meelerahu on seda aastaid tehtud tööd ja vaeva väärt olnud.

Praegu naudin suvepuhkust, värske beebi teeb kõrval lõunaund ja portfell kasvab vaikselt ja on isegi lootust, et algsed 2020. aastaks püstitatud eesmärgid saavad hoolimata tormilisest aasta algusest täidetud. Eks kriise tuleb veel, järgmine kord oleme kõik targemad – veidi suuremad rahavarud, veidi rohkem hajutatud rahavood ning sissetulekuallikad ja veidi suurem portfell.

Blogipostitus uuendatud 27.08.2022

Kommentaarid

Reigo

Tere!
Kui hullusti Omaraha laene kriisiaeg mõjutas?
Kas praegu, kui intressid kõrged seal, on plaanis suurendada selle osakaalu ka?

Vastused

kristi

Tere, Reigo!

Mul hetkel on Omarahas seadistatud 900+ grupile 5a laenudele 35% pealt üks pakkuja. Vahepeal raha täiesti seisis, sest laenuvõtjate nõudlus kadus ära. Vahepeal veidi liikus, aga tundub et teised on julgenud madalamate intressidega anda välja. Kõvasti on laenugraafikute ümbertegemisi olnud, ehk reaalset mõju saab sügisel hinnata kui hästi need, kellel graafik ümber tehtud on maksavad. Intressilaekumised said korralikult pihta ja pankrotistunud laene oli ka mõnusalt. Netointressi koha pealt kukkumine olnud ca 40%. Suvekuudel näeb kuidas taastub. otseselt osakaalu suurendamas pole, sest hetkel raha kontole koguneb rohkem kui välja läheb selle ühe pakkujaga.

Avo

Tere

34% siinkohal tähendab 26.25% laenuandjale lubatud tulu, ülejäänu on portaali tasud. Mul on üsna samad seadistused ja kui arvutan igakuist intressitulu-põhiosa kahjumit, siis saan hetkel vanemal portfellil 3% ja uuemal 7.8% jooksvaks aastaseks tulususeks. Kusjuures iga kuu ca 0.5-1% kukub tulusus k.a. Juunis.

Portaali XIRR arvutus arvestab halbade laenude osa optimistlikumalt ja näitab 16-18% vahele, mis aga pole reaalsus.

Avo

Vahepeal on August kätte jõudnud. Aug. algus on vastavalt +4% ja -1.5% tulusused.

Rahumees

Mäletan et kui 2015 või 2014 (täpselt ei mäleta enam millal) hakkasin investeerimisega tegelema, siis lugedes Jaak Roosaare raamatuid ja vist sinu blogi, siis ikka kõva edasiminek peab tõdema.

Et õpetajast saada sellisesse seisu kus sa oled, väärib tunnustust ja pealehakkamist.

Olen ise ka väikeettevõtja ja vahel mõtlen, et oleks ikka lihtsam palgatöötaja olla, aga see töö tasub ikka ära ja sa oled hea eeskuju (mitte et palgatöötajana karjääri kuskil teha ei saaks..). Edu!

Vastused

kristi

Tere, Rahumees!
Mulle ettevõtluse kohta meeldib üks tsitaat, et ettevõtjad on ainsad inimesed, kes on nõus 80 tundi nädalas tööd tegema selle nimel, et ei peaks 40 tundi kellegi teise jaoks tegema 😀 Mulle küll väga südamelähedane mõte. Mõnikord tundub jah palgatöö ilus (ja lihtne), mul on siin vahepeal mitu tööpakkumist tulnud, aga no lihtsalt ei tõmba tagasi kellegi teise käe alla tööd tegema!

Hannes

Mina ujun vastuuvoolu. Müüsin mõni kuu tagasi eesti aktsiad päris korraliku miinusega ja vaatan kõrvalt. Eks raske on jälgida kalda pealt kui kõik rõõmsalt mööda sõuavad aga samas on ka raske aru saada kuidas see kriis nagu läbi oleks. Räägitakse et majandus sai ju halvemini pihta kui eelmine kriis. Ei usu et riigi käsi suudab kokkuvõttes midagi lappida ja see ka kahtlane et nüüd rekordarv eestlasi investeerimas. Kokkuvõttes peab muidugi aru andma et ma amatöör ja kõik ülal öeldu spekuleerimine.

Vastused

kristi

Tere, Hannes!
Eks mõistlik on käituda nii, et enda närve ka hoida. Ka minu tutvusringkonnas on investoreid, kes müüsid tühjaks aktsiaportfellid ja ootavad sügist, et uuesti sisse osta. Eks kui seal USA turu -35% oli ees, siis käis ikka endal ka mõte läbi, et no äkki ikka läkski metsa ja oleks pidanud müüma. Aga eks investornärvi treenidki sellega, et elad ühe raputuse läbi, järgmine kord siis juba veidi lihtsam psühholoogiliselt.
Kuskil nägin seda statistikat, et keskmise Tallinna börsi investori aktsiakontol on ca 1700 euro eest aktsiaid – ei ole otseselt vähe, aga ilmselt ei tulnud turule inimesed ka kümnete tuhandetega vaid pigem tegid väiksed ostud siin-seal, et kogemus kätte saada, eks aeg näitab paljud neist tõsiselt edasi investeerima jäävad. Ma ise ka ei saa päris hästi aru, kuidas kõik justkui nii ilus on, aga eks investeerides ongi vaja usku helgemasse tulevikku, tundub et seda hetkel jagub!

Rahakratt

Jou, veidi teeb meele mõruks, et juba neljanda korteri kotti panid, aga eks sul on eeliseid ka – saad titt kaenlas vaatama käia ja üksikema nägu tehes usinalt tingida. Respekt!
Nagu lubatud, siis püüan minagi oma neljanda poole pürgida, aga viimase aja olude valguses olen selle neljanda korteri eesmärgi laiemalt ümber nimetanud “neljanda kinnisvara eesmärgiks”. Eks peatselt selgub, mida ma sellega mõtlen.
Aga üks küsimus ka, kui me siin õpetaja blogis juba koos oleme: kuidas saab mittepalgatöötaja 3. sambast osa võtta ja sinna makseid teha? Arvasin, et pean oma apla moka sellest võimalusest puhtaks pühkima, kui palgatööga kohe lõpu teen.

Vastused

kristi

Tsau, Kratt!
Tegelt see korterite vaatamine on ausalt päris hea nali meil olnud. Kuna me kolmekesi kõik naised oma pundis, siis käime eri kombodes vaatamas – näiteks naine lapsega ja teine naine mehega – ja siis maakler vaatab suurte silmadega, et mis toimub ja kes kelle armuke on??? Või siis kaks naist ja laps ja üks naistest rase ja maakler üritab välja nuputada, et kes kellega korteris elama hakkab 😀
Kui palka ei saa, siis tõesti 3. sambasse raha panustada keerukam (kuigi mul väike palk koolist jookseb tundide andmise eest ka ja maksan ka ise endale ettevõtetest elamiseks palka). Nüanss on palgatöö väliselt aga selles, et sissetulekuks 3. samba mõistes loeb kõik, mis eraisiku tasandil tulumaksustatud (mitte tingimata sotsmaksustatud), ehk kuna teada oli, et dekreediraha ja vanemahüvitis laekumas, siis sai selle arvelt 3. sambasse raha laduda.

Ele

Armas Kristi, on tõeliselt hea meel, et isiklikus plaanis elu nii lill on ja armas väike tegelane saab osa oma vanemate rahust. Soovin Teile palju – palju õnne ja tervist. Jälgin edasi 🙂

Vastused

kristi

Aitäh, Ele!

Roosa

RoosaManna,

Kristi, oskad sa anda soovitusi, millal dividendiaktsiaid müüa tasub?
Harju Elekter pani sihukese hooga ülesse, mina, va õnnetu müüsin need eelmisel nädalal maha ja sain oma väikse kasumi kätte. Müümise põhjus oli see, et vaatasin dividendide ajalugu ja näis, et saan rohkem tulu kui see oleks olnud dividendide näol. Ja aktsia ise oli pikalt suures miinuses.
Praegu süda tilgub verd, aktsia tõusis veel ligi 20%, oleksin veel suurema kasumi saanud:) Peab vist mingi ulmseline sisetunne olema, et aru saada, see aktsia paneb veel tõusujoones ülesse?

Vastused

kristi

Tere!

No see Harju Elektri juhtum on baltikumi “eri”. Hind tõuseb, sest lehes kirjutati. See, kas see hinnatõus on õiglane saame kunagi tagantjärgi teada. Selles suhtes ei tasu stressi tunda, tegid hetketeadmiste põhjal okei otsuse, seda ei oleks osanud keegi ette näha, et Äripäev kütab artikli, et nii saab ükssarvikusse investeerida. Mõnikord lihtsalt pole õnne.

Murge

Tere Kristi 🙂
Tuhat tänu sulle kõige selle abi eest, mida sa jagad siin oma blogis ja Naisinvestorite grupis. Soovin sulle palju edu su inspireerival teekonnal !
Ma olen omadega seisus, kust ei tea, kuidas jatkata. Sammas ok, kasvukonto ok, balti börsilt mõned aktsiad ka. Aga huvi raha kasvatada on suurem, samas ei saa nagu pihta osadele asjadele.
1. Suur huvi Helsingi börsilt mõne aktsia vastu, aga no kust kohast neid kõige mõtekam (loe: teenustasude sõbralikum) osta oleks. Tegelt pakuvad ka mõned usa aktsiad huvi.
2. Šiaulių bankas – ma ei saa fenomenist aru. Aktsia on odav, aga ta polegi kunagi parem ka ju olnud ja kõik ostavad muudkui. Igal pool foorumites jms viskab ette.
3. Baltika, mis värk sellega on jällegi mõistetamatu, kas tasuks osta või tuleb viimaks see vinduv pankrott.
4. Kuhu soovitaksid panna paar tuhat eurot paariks aastaks tiksuma, mis ei oleks riskantne, aga veidi tooks tagasi ka.
Ühesõnaga mulle tundub, et ma ei oska äkki õiget infot otsida… kuidas sina ettevõtte kohta tõest infot ammutad, sest Äripäev ketrab mõne asjaga üle võlli nagu ajakirjandus ikka…

Vabandust, kui jutt segane sai.. nii palju küsimusi on alguses 🙂 Kõike ilusat !

Vastused

kristi

Tere, Marge!
1. Helsingi börs – saab nii läbi IB, kui ka Luminor peaks olema Skandinaavia puhul üks hea valik (siin tekib eelkõige dividendide maksustamise küsimus). dividendinvestor tegi just muidu teenustasude võrdlust omablogis.
2. Šiauliau on pikalt olnud alahinnatud, aga ka Leedu suhtes investorid skeptilised. Samas eks kõik tõuseb ja otsitakse asju, mis veel pole “laes” hinna suhtes.
3. Mina Baltikat ei julgeks puutuda muuks kui lühiajaliseks spekuleerimiseks.
4. Ega tähtajalisest hoiusest muud varianti eriti pole. Teine idee on märkida kohalikul börsil mõne panga võlakirju kui need tulevad.

Eks meediapealkirjadel tuleb silma peal hoida, aga me peamiselt arutleme-analüüsime sõpruskonnas asju omavahel.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ