Risk, tootlus ja hajutamine

Risk, tootlus ja hajutamine

Olen päris mitu korda kuulnud investeerimishuvilistelt teravat kriitikat ühe või teise investeerimisinstrumendi oodatava tootluse kohta. Muidugi on sageli (konstruktiivne) kriitika õigustatud ning riski ja tootluse suhe peab olema paigas, ent tihti on argumendid veidi emotsionaalsed ja kõlama jääb hõige, et “tootlus on liiga väike ja sinna pole üldse mõtet investeerida”.

Sageli olen sattunud ka päris teravatesse debattidesse, kui olen julgenud välja öelda, et minu meelest on pikas perspektiivis 10% täiesti ok, 12% pigem juba hea ja isegi 5% reaaltootlus on täiesti mõistlik, kui see riskidega tasakaalus on. Samas olen kõrvalt kuulnud ka veendunud ütlemisi, et alla 20% (või nt isegi 50%) tootluse pole üldse mõtet investeerimist ette võttagi.

Kuidas siis teha kindlaks, kas investeerida on mõtet ja projekti tootlus on tegelikult hea? Milline on üldse reaalne/realistlik tootlus(ootus) ja kuidas mõjutab risk tootlust?

Klassikalist graafikut, kus on x-teljele pandud risk ja y-teljele tootlus, on erineval kujul vist kõik meist näinud. Tavaliselt on vasakusse alanurka kirjutatud tähtajaline hoius ja sellest veidi edasi võlakirjad, paremasse ülemisse nurka sageli aktsiad ning veidi keerukamates graafikutes optsioonid või muud tuletusinstrumendid.

Selle graafiku kõige suurem miinus on see, et sageli jääbki ettekujutus, et suhe riski ja tootluse vahel on sirgjooneline nagu graafikul olev joon näitab ning on justkui järjestus investeerimisinstrumentidest, mis on selgelt üksteisest samm sammu võrra riskantsemad. Päriselus aga nagu alati ei ole kõik nii ilmselge – kust tekib siis probleem?

Mis on risk?

Klassikalise definitsiooni järgi on investeerimisrisk tõenäosus osaliselt või täielikult oma investeeritud raha kaotada. Iga investeeringuga kaasneb risk, mis tähendab et erinevate asjaolude kokku langemisel võib realiseeruda kõige negatiivsem stsenaarium, ehk investeeritud põhiosa kaotatakse (eksisteerivad ka teoreetilised võimalused investeeringutele üldse peale maksta kui olete võimendust kasutanud).

Näiteks peetakse sisuliselt riskivabaks tähtajalisi hoiuseid, mida hoitakse kommertspankades, millel on ka riigipoole hoiusegarantii – ometigi on olemas Euroopas riike, kus on mindud hoiuste kallale, et riigi rahalisi probleeme lahendada.

Lisaks võiks siis talupojamõistusega eeldada, et tähtajalise hoiuse intress ei tohiks olla eriti kõrge, sest risk on madal – samas oli võimalik buumi tipus lausa 8% aastaintressiga tähtajalisi hoiuseid sõlmida.

Miks oli intress nii kõrge? Sisuliselt maksis pank sulle kõrgemat intressi seetõttu, et sina võtsid riski nende juures raha kindla ajani lukustada selle asemel, et midagi pikemaajaliselt kasumlikku teha – läheneva kriisi situatsioonis ei osanud üldiselt kumbki pool väga hästi ette ennustada, mis võiks täpselt edasi juhtuda.

Majanduskriisi saabudes ja hoiuseintressi langedes said aga investorid kokkuvõttes riski vaadates tegelikult ju üle ootuste head tootlust oma mitmeaastaste hoiuste eest. Sellel hetkel kui tähtajaliste hoiuste intressid olid juba langenud sisuliselt nulli lõppesid veel mõndade inimeste 5%+ intressiga tähtajalised hoiused.

Samas on võimalik olukorra realiseerumine ka täiesti vastassuunas. Seda näeb eelkõige aktsiaturgudel, kus mõni muidu pealtnäha ohutu aktsia tegelikult neisse paigutatud usaldust ei õigusta ning investorite riskid on tegelikkuses olnud palju kõrgemad kui nad ise oleksid arvanud.

Lähiajast on ilmselt parim näide siinkohal Volkswagen, mida peeti pikas plaanis väga stabiilseks aktsiaks, mis aga hävines turgudel, kui tuli välja, et ettevõte oli avalikkust petnud saastetestide läbimisel. Paberil oli risk üks, reaalsuses aga oli tegemist põrsaga kotis, mis investorite rahakotti valusalt tühjendas.

Seega tasub tähele panna, et risk on küll teoorias mõõdetav ja hinnatav, ent riski hindamine sõltub sellest, kas sul on olemas absoluutselt kogu informatsioon ettevõtte-toote-instrumendi-turu jt osapoolte kohta.

Praktikas ei ole aga sellise ülevaate saavutamine võimalik ja seetõttu vaikimisi eeldatakse, et investeerimistoodete risk võiks teatud gruppidesse kuuluda, ning, et keskmiselt jääb meil teadmata sama palju riskitegureid kui võimalikke boonuseid.

Kuna meil pole võimalik saavutada lõplikku selgust kõikidest riskiteguritest, siis võtavad enamik investoreid ette ühe investeerimise kuldreegli, ehk hakkavad oma portfelli hajutama selle nimel, et ühe või teise instrumendi puhul ootamatult avaldunud risk kogu portfelli vastu taevast ei lennutaks.

Seega näiteks kui aktsiaturgudel räägitakse pikaajaliselt 10-12% tootlusest, siis lühiperspektiivis võib see tähendada nii 50% miinust kui 50% plussi – ajas keskmisele tootlusele lähedast tootlust saavad loota aga need investorid, kes on oma portfelli korralikult ära hajutanud.

Kuidas hajutamine töötab?

Hajutamine on ootamatult emotsionaalne teema. Mitmed tippinvestorid on võtnud sõna teemal, et hajutamine ei ole justkui väga mõistlik tegevus, ent sageli unustavad inimesed nende sõnavõttude taustad või pärast koma järgnevad mõtted.

Hajutamine ei ole mõistlik sel juhul, kui sa mõistad ettevõtet läbinisti viimsete pisidetailideni ning saad ise aktiivselt mõjutada ettevõtte käekäiku. See tähendab, et näiteks Warren Buffet saab endale mitte-hajutamist lubada, sest tema sõnad ja teod mõjutavad ettevõtte tegevust. Olles väikeinvestor, kes Tallinna Vee aktsiaid ostab, on natukene optimistlik hajutamise idee kõrvale jätta.

Lisaks on hajutamine midagi sellist, mis investeerimisega alustades tundub veidi kummaline idee – stiilis, et “mis ma oma 1000 eurot ikka kuskile laiali laotan”. Jah, esimest tuhandet eurot vast pole mõtet laiali jaotada, aga mis saab sealt edasi? Mida teed viietuhande euro pealt? Mida teed kümne või viiekümne tuhande pealt?

Hajutamise vastane meelsus on ilmselt ka üks põhjuseid, miks igasugused skeemid püramiidid-coinid-binaarsed optsioonid jms saavad õitseda. Nimelt peibutatakse absurdselt kõrgete tootlusvõimalustega, sest süsteem käib üldiselt all-or-nothing põhimõttel. Esimesed, kes sisse saavad võtavad välja väga palju raha, teistele jääb ainult osalemise rõõm või hullemal juhul peale maksmise rõõm.

Lisaks peavad paljud inimesed hajutamise miinuseks seda, et mida rohkem oled oma portfelli hajutanud, seda lähemale hakkad sa jõudma iga instrumendi "keskmisele" tootlusele ja see tundub paljudele inimestele liiga väike.

Unustatakse ära see, et investeerimise puhul ei tule kasv vähemalt esimese viie aasta jooksul mitte kõrgest tootlusest vaid ise juurde lisatud kapitalist. Kapitali juurde lisamine eeldab aga lisatööd ja ettevõtlust, mis on ju palju vaevalisemad kui suurematest protsentidest unistamine.

Seega tasub meelde tuletada, et mitmed suurinvestorid küll mängivad suurte tootluste ja riskantsete projektidega, see on siiski üldiselt väike osa nende koguportfellist – nn mänguraha. Ka minu portfellis on 5-10% kõrge riskiga projektide jaoks, ent portfelli tuum on selline, mis võiks ka kõige hullemad turu lainetamised turukeskmise hävingu tasemega üle elada.

Mida suurem on portfell, seda rohkem keskendutakse vara hoidmisele ja sellele, et vara kestaks põlvkondi – see selgitab ka, et kes on need inimesed, kes näiteks võlakirjadesse investeerivad – keskendutakse vara hoidmisele, väike kasv on ainult boonus.

Näiteks kui oled pannud tööle oma esimesed 1000 eurot, siis kui loodad teenida 10% asemel 15% suureneb risk ehk tõenäosus raha kaotada märkimisväärselt – rahaliselt tähendaks selline kasv aga ainult 50 lisaeuro kandmist investeerimiskontole, mis on mõne tunni tööga teenitav rahasumma.

Muidugi on siin igaühe isiklik riskitaluvus, mis hakkab otsuste juures mängima. Kui oled valmis korra-paar nullist alustama, siis võiksid panna kogu raha mängu. Kui oled pigem rahulikum, siis võiks veidi rahulikumalt võtta. Kui sul on plaanis näiteks pikas plaanis investeerida, kumb tundub sulle mõistlikum – võimalus 50% võita või 50% kaotada või võimalus 10% võita või 5% kaotada?

Kuidas hajutada saab?

Hajutamisel on mitu tasandit ning veelgi rohkem erinevaid teoreetilisi soovitusi. Vana tõde, et kõiki mune ei tohiks panna ühte korvi peab ka investeerimises paika ja mida suuremaks portfell kasvab, seda olulisem on just passiivsel väikeinvestoril hakata oma varasid jaotama.

Esimene võimalus on jaotada oma tegevust erinevate instrumentide vahel. Siin visualiseerub ilmselt enamikule klassikaline kolmnurk, mis jaotab investeeringud aktsiate, laenude ning kinnisvara vahel. Siia võivad muidugi lisanduda võlakirjad, ettevõtlus, väärismetallid, mets jms. Igatahes tasub meeles pidada, et erinevates majandustsüklites käituvad instrumendid erinevalt ning sa ei taha kunagi sellist olukorda, kus sul on vaja investeeringutest turu põhjas raha välja hakata võtma.

Teiseks, lisaks instrumentide vahel valimisele, on võimalik hajutada ka ühe instrumendi siseselt erinevate objektide/toodete vahel. Näiteks kinnisvaras tähendaks see näiteks erinevas suuruses või erinevates linnaosades olevate objektide valikut. Ühisrahastuses võiks see tähendada erinevate portaalide vahel raha jaotamist, et probleeme ennetada. Aktsiate puhul aitavad siin hädast välja näiteks indeksfondid, mille abil saab koguturu liikumisi lihtsa vaevaga jälgida.

Kolmandaks on võimalik investeeringuid hajutada nii sektorite kui ka lausa riikide vahel. Ühisrahastuses oleks hea näide, et annad laenu nii eestlastele kui ka lätlastele. Aktsiate puhul see, et panustad nii euroopa ettevõtete edule kui ka ameerika turule või riskantsema portfelli osana näiteks arenevatele turgudele.

Hajutamisel ei ole mingit kuldreeglit ja arvamusi on sama palju kui vastuarvamusi, ent mina olen oma portfelli jaoks mõned mõttelised piirid paika pannud:

  • hoian portfellis erinevaid varaklasse (hetkel: ühisrahastus – nii laenupõhine kui osaluspõhine, balti aktsiad, USA ja Euroopa indeksaktsiad, võlakirjad, üürikinnisvara);

  • hajutan ka valdkonna siseselt (hetkel: ühisrahastusinvesteeringud on jaotatud viie erineva portaali vahel);

  • ei panusta liiga suuri summasid ühte investeeringusse/objekti (hetkel: näiteks ei panustaks julge käega ühtegi investeeringusse, mis oleks koheselt üle 10% portfelli koguväärtusest);

  • piiran oma riskantsetesse investeeringutesse panustatavat raha (hetkel: 10% portfellist on adrenaliini ja põnevuse tootmiseks).

Isegi, kui praegusel hetkel pole su portfell piisavalt suur, et hajutada, siis tasuks enda jaoks mingi tulevikuplaan välja mõelda. Muidu võid ühel hetkel kogemata avastada, et oled entusiasmist väga palju raha mõnda kindlasse instrumenti panustanud ning turul mingite negatiivsete ilmingute puhul tõmbab see kogu sinu portfelli tootluse alla või halvemal juhul lausa negatiivseks.

Hea näide siin on ühisrahastus – mitmed väikeinvestorid alustavad sellest, et 100% nende portfellist on ühisrahastusse paigutatud, sest alguses ei olegi väga võimalik hajutada. Kuid, kas tunneksid ennast mugavalt, kui sinu portfell on näiteks 10 000 euro suurune? Milline osakaal võiks ühisrahastusel olla, kui su portfell on juba 100 000 euro suuruseks kasvanud? Avastada turu kukkumise ajal, et portfell on tasakaalustamata, on rahaliselt väga valus õppetund.

Samal ajal tuleb ka kriitiliselt vaadata erinevate instrumentide riskidele otsa. Mina isiklikult eelistan pigem pikas perspektiivis väiksemat riski selle nimel, et peaksin vähem stressi taluma. Samuti on mu pika perspektiivi siht teenida pigem portfelli mahu pealt, kui kõrgete riskidega saavutatud väikese tootluse suurenemise arvelt. Seega on jätkuvalt üks minu prioriteetidest riskide haldamine ja investeeringute hajutamine just seetõttu, et tahan kriisisituatsioonis rahulikult magada.

Portfelli planeerimisel on sulle abiks järelkuulamiseks saadaval olev Portfellistrateegia seminar.

Blogipostitus uuendatud 13.08.2022

Kommentaarid

tiit

“rahaliselt tähendaks selline kasv aga ainult 50 lisaeuro kandmist investeerimiskontole, mis on paari tunni tööga teenitav rahasumma.” – 25EUR/h netos, räägi mulle ka kus saab.

Vastused

kristi

Noh, mul hetkel olid mõttes vast programmeerijad, kes selliseid numbreid teenivad 🙂 Kuid isegi kui paar vahetada ära näiteks sõna “viis” vastu, siis mõte jääb samaks.

Margus

Pidevalt räägime 3 sektorist. Ühisrahastus, kinnisvara ja aktsia, ma lisaks siia veel hoiustamise. Milleks hoida nt 12 kuu varu kontol või lühiajalisel (kasutus)hoiusel, kui selle asemel võiks luua 12 tähtajalist hoiust, kus intress on kõrgem ja igakuine varu on vajadusel olemas. Kui hoiust vaja ei lähe teed iga kuu uue pikaajalise hoiuse jne. Kuidas sa kommenteeriks seda teemat ja kas sa oled ise ka millegi sarnase peale mõelnud?

Vastused

kristi

Tere, Margus!

Plaanin kunagi meelerahufondist ka pikemalt kirjutada, ent sinu kirjeldatud tähtajaliste hoiuste redel hetkel on ajakulu ja tootluse koha pealt minu meelest väga tasakaalust väljas. Kui intress oli 5%, siis oli mõtet seda üleval hoida, praegu kui on peaaegu deflatsioon, siis selle nimel näiteks uues pangas, mis pakub võimalust kõrgemat intressi saada konto teha on minu meelest veidi liiga suur vaev. Seetõttu ma hetkel pigem hoian lihtsalt raha kontol ja väikse osa meelerahufondist panen kuskile kõrgema intressiga tiirlema, et ei peaks ostujõu kaotamist kartma.

Karl

“Ühisrahastuses oleks hea näide, et annad laenu nii eestlastele kui ka lätlastele.” – see vist ei ole nii hea näide, kuna sõltume palju samadest asjadest?

Kui keerukas on üldse näiteks mingi USA/UK ühisrahastuse platvormi ettevõtte alt kasutada? Või ei ole vahet kas läti või mingi muu riik?

Vastused

kristi

Tere, Karl!

Eks see ole üldse vaieldav, et kui palju tänapäeval üksteisest sõltumatuid investeeringuid olemas on – kui turg kukub, siis kukuvad kõik. Samas näiteks Eesti ja Läti majanduskasv ja -langus on tavaliselt paari protsendipunkti võrra erinevad ja meie rahateenimise valdkonnad on ka veidi erinevad, eks mingi vahe ikka sisse jookseb. Samas oleks muidugi eestlane ja hispaanlane parem näide siinkohal.

USA ja UK puhul ei ole esimene probleem mitte ligipääsetavus, vaid hoopis valuutarisk – USA puhul investeerid dollarites ja UK puhul naeltes. Lisaks sellele tuleks jah veidi uurida, kõik portaalid ei võta kõikidest riikidest investoreid, pluss välismaistele kontodele raha kandmise puhul tuleb arvestada ka märkimisväärsete teenustasudega ja võimaliku valuutavahetuskuluga. Lisaks on nii UKs kui USAs tootlused stabiilselt madalamad – UK puhul on siht 5-7%, USA puhul 7-9%. Meil on siin Baltimaades päris kõrged tootlused. Ilmselt kui proovida, siis Soome või Saksamaa portaalid oleks ligipääsetavam variant.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ