Likviidsuse hoidmine portfellis

Likviidsuse hoidmine portfellis

Turgude üles-alla lainetades on paljudel investoritel esimene korralik hetk likviidsusega seotud muredega kokku puutumisel. Likviidsus on oluline mõlemat pidi – kui kiiresti saad vajadusel portfellist raha kätte ning teisalt, kust leida vajadusel raha, et häid ostukohti turgudel ära kasutada.

Mõistlik oleks aeg-ajal teha väike ülevaade oma portfellist just likviidsuse vaatenurgast ja panna paika esmane strateegia, kuidas likviidsuse hoidmisel käituda.

Kui raha istub investeeringus kinni

Igal investeeringul on oma likviidsustase. Likviidsust mõjutab 1) võimalus investeeringut osta-müüa (nt börs on öösel lihtsalt kinni); 2) turul võimekus ja huvi sinu soovitud hinnaga investeeringut osta-müüa (tahaksid müüa, aga keegi ei taha sinu soovitud hinnaga tehingusse minna); 3) investeeringute struktuur (nt laenulepingud jõuavad x aja pärast lihtsalt lõpptähtajani).

Oma portfellis on mõistlik investeeringud jaotada kahte-kolme likviidsuskategooriasse, et oleks ülevaade kust ja mis hulgas investeeringutest raha vajadusel kiiresti kätte saab.

Väga likviidsed investeeringud

Siia võiks kategoriseerida investeeringud, mille rahaks tegemine on loetud päevade küsimus.

Näiteks börsil avalikult kaubeldavad investeeringud on võimalik müügiks panna igal hetkel ja tehingud saavad edukalt börsipäeva siseselt toimuda. Iseasi, kas keegi tahab osta sellise hinnaga kui sina müüa soovid. Indeksfondid ja USA aktsiad on kindlasti siinkohal väga likviidsed. Samas Baltikumi turg on meil päris vaikne ja rasketel päevadel on ostupool väga õhukene.

Laias laastus on suhteliselt likviidsed ka laenupõhised ühisrahastusportaalid, eelkõige need, mis eraisiku laenudega tegelevad. Järelturul kauplemine käib ööpäevläbi ning allahindlusega on mõistlik laenuportfell suhteliselt kiirelt rahaks tehtav. Sageli piisab ka sellest, et automaatpakkuja kinni keerata ja raha hakkab tagasiostudest ja lõppevatest laenudest kiirelt kontole kogunema.

Keskmiselt likviidsed investeeringud

Siia võiks kategoriseerida investeeringud, mille rahaks tegemine on võimalik, aga võib reaalsuses võtta nädalaid-kuid aega.

Kui oled kinnisvarainvestor, siis likviidsuse üle rõõmustada ilmselt ei saa. Jah, objekte on võimalik müüa, aga rasketel aegadel on ostjal laenutaotluse protsess aeglasem, hinnaläbirääkimised pingelisemad ja isegi superkiire tehingu puhul on alla nädala raske kinnisvara müüa.

Näiteks ühisrahastusest on Funderbeam'is ja Fundwise'is küll võimalus osalustega kaubelda olemas, aga lähinädalad on näidanud, et ilma suurema allahindluseta on korralikku likviidsust saavutada raske. Samuti ei pruugi kiirmüük hästi minna kinnisvarapõhistes ühisrahastusportaalides.

Keskmiselt likviidsed investeeringud võivad olla ka näiteks eravõlakirjad (pead leidma ostja), laenulepingud (pead ootama kuni saabub tähtaeg ja loodad, et laenumaksjal endal pole likviidsusprobleeme vahepeal tekkinud.

Ebalikviidsed investeeringud

Mida suuremaks kasvab investeerimisportfell, seda suurem on tõenäosus, et portfelli lisandub ka investeeringuid, mida ei ole võimalik kuidagi mõistlikult rahaks teha.

Näiteks ärilaenud või firmaosalused, mille puhul ennetähtaegne lõpetamine või müük tooks ebamõistlikult suure kahjumi.

Kinnisvaraarendus või muu arendusprojekt, mida poole pealt on sisuliselt võimatu õiglase väärtuse lähedaselt müüa.

Füüsiline vara, mida on keerukas müüa – väärismetallid, kunst, veinid vms.

Igal investoril võiks seega olla ülevaade oma portfellis instrumentide jaotusest likviidsuse aspektist. Võiksid osata vastata:

  1. Kui suure osa portfellist saaksin vajadusel ilma suurte rahaliste kahjudeta rahaks teha 1-3-5 päevaga?
  2. Kui suur osa portfellist on ebalikviidne, ehk rahaks tegemine on ebamõistlikult kulukas või tehniliselt võimatu ja peab arvestama, et raha on seal “kinni”?
  3. Milliseid muudatusi investeerimissrateegias tehes saan oma likviidsust tulevikuks suurendada?

Minu enda portfell jaotub täpselt samamoodi nende kolme jaotuse vahel.

Likviidne vara – Indeksaktsiad (nii otse kui läbi 3. samba), USA üksikaktsiad, Balti börsi aktisad, ühisrahastuses Mintos (ja mingil määral Omaraha).

Keskmiselt likviidne vara – kolm üürikorterit, kokkulepitud tähtaegadega laenulepingud, Funderbeamis ettevõtete osalused.

Ebalikviidne vara – otse antud ärilaenud, firmaosalused.

Kui tuleb mingi väga ootamatu sündmus, mis põhjustab likviidsusšoki, siis vajadusel ca 20-25% portfellist on lihtsalt ja kiirelt rahaks tehtav ilma väga suurte kaotusteta, aga ülejaanud portfelli puhul pean arvestama, et likviidsus tuleb päris kalli hinnaga. Seega tuleb vaadata ka liikviidsusvalemi teist poolt, ehk peale tuleva raha hulka ja vaba rahapuhvrit.

Kust leida portfelli raha juurde

Esimene ja kõige konkreetsem likviidsust toetav element on rahapuhver portfellis. Milline rahasumma on sinu meelest see, mis peaks olema nn sulas vabalt liigutatav, et õigel hetkel saaks häid tehinguid noppida? 5%? 20%? 40%?

Eks siinkohal on inimeste riskitunnetused erinevad, aga levinud samm on kriisiootuses rahapuhvri suurust suurendada, kuna olemasoleva vara likviidsus ei pruugi olla enam nii hea ning rahapuhver annab võimaluse paindlikumalt tegutseda.

Teine likviidsust toetav element on igakuine rahavoog. Rahavoog võib koosneda mitmest elemendist, laias laastus kolmest – palgatöö tulu, ettevõtlustulu ja portfellist tulenev rahavoog.

Palgatulu – kui kindel on sinu töökoht? Kas peaksid kartma kriisiolukorras palga vähenemist või töökoha kaotust? Tavalise eraisiku kõige suurem kriisiga seotud risk on sissetuleku kaotus, sest see sunnib portfelli kallale minema.

Ettevõtlustulu – kuidas võib kriis mõjutada sinu ettevõtte käivet? Kas ja kui palju võib nõudlus väheneda? Millised on firmal olevad kohustused, mida pead jooksvalt katma? Kui ettevõtlustulu on stabiilne, siis tuleb püsivalt rahavoogu peale, et edasi investeerida.

Portfellitulu – enamik tulu portfellist kipub tulema kas intressist, dividendidest või üüritulust. Kui majandus ära kukub, siis peab arvestama sellega, et hüppeliselt võivad väheneda kõik kolm – laenumaksjad jäävad hätta, kehvad majandustulemused viivad dividendikärbeteni ning üürikortereid võib tabada vakantsus.

Selleks, et jätkuvalt ja stabiilselt portfelli raha edasi suunata peaks tegema analüüsi selle kohta, kui stabiilsed on sisse tulevad rahavood. Kui näed, et võib toimuda olulisi kõikumisi rahavoo laekumises, siis võiks mõistlik ennatlik samm olla rahapuhvri suurendamine (sh ajutiselt reinvesteeritava summa vähendamine), et ei peaks likviidsuse otsingutel minema sunniviisiliselt portfellist mingit osa likvideerima ja sellega kahjumeid realiseerima.

Lisaks peaks olema paigas ka plaan, et mis tempos vaba raha turgudele suunad – kui esimese 10% kukkumise peale kõik vaba raha turule paiskad, siis järgmise 10% kukkumise ajaks enam vaba raha, mida kasutada, ei ole. Seega võiksid siinkohal saada kirja mingid lihtsad plaanid, et nt teed lisaoste iga 5 või 10% kukkumise tagant, et jätkuks raha ka selle hetkeni kui näiteks börsidel on -50%.

Näppudel istumine ja kriisiolukorras kaine mõistuse säilitamine on palju lihtsam kui oled kindel selles, et suurt likviidsusšokki ei ole kuskil ees ootamas ja olenemata vapustustest portfellis oled võimeline strateegiaga jätkama ja ei pea samas kartma, et igapäevakulutusteks raha puudu jääb.

Blogipostitus uuendatud 26.08.2022

Kommentaarid

Rahakratt

Kas sa ei müünud oma kortereid maha kunagi? Või oled salaja uued ostnud, et ma sust ette ei läheks? Nii ei ole ilus. Räägi välja.

Vastused

kristi

Hetkel valime neljandat portfelli, tee järgi!
Aus ülestunnistus sellest, kuidas uuesti korterid portfelli said on hetkel kirjutamisel.

Rahakratt

Annan siin kõigi ees sõna: teen järgi! Suurest kadedusest värvin ükspäev ka habeme punaseks.

Jaak

Väga nõus igas asendis aga ma kasutasin ja kasutan VÕIMENDUST äkilise languse ostmisel.Muidugi ei tohi sellega liialdada ja hoogu minna!See annab aega,et midagi müüa.Endal on kogu püssirohi otsas ja ainult jälgin veel mängu ja ootan dividende.Sinnamaani on koroona ka juba hindades sees ja hinnad normaliseeruvad müügikõlbulikuks.Praegu veel tatraid ei noki :))

Vastused

kristi

Tere, Jaak!

Mul ka võimendus lahti ja ostan selle baasil juurde. Aga väike rahavaru ka olemas igaks juhuks et kui täiesti läbi põranda kukub, siis on võimalus võimendust veidi toetada.

Priit

Tere! Kas sa mõtled, et sa kasutad praegu võimendust börsil? Kui suurel määral võimendust kasutad ja mis on sinu jaoks piir millest rohkem võimendust kindlasti kasutama ei peaks?

kristi

Mul on IBs võimendus lahti jah, aga see on kogu netoportfelli suhtes umbes 5%. Samas IBs olevate varade suhtes ca 40%. See 40% on mulle ka suhteliselt maksimumpiiriks, arvestan et vajadusel on rahavaru piisav, et sellest ükskõik mis hetkel kolmandik vabalt tagasi maksta.

Kati

Tere! Väga hea mõte, et panna paika plaan, milliste langusprotsentide juures kui palju juurde osta. Üritan nüüd ise ka kuidagi sellise plaani moodi asja paika panna. See aitab tõesti distsipliini hoida, muidu muudkui nokin natuke täna ja homme, aga õige põhja ajaks vaba raha otsas. 🙂

Nii palju veel küsiksin, et kui palju sinu arvates hoiab praegu balti börsil suuremat langust ära see, et dividendid on alles tulemas? Tavaliselt on ikka pärast dividendi saajate nimekirja sulgumist mingi kukkumine. Seekord on siis võibolla täna kriisihõngule oodata suuremat kukkumist kui tavapäraselt.

Vastused

kristi

Tere, Kati!
Balti börsil (ja ka USA börsil) ilmselt tuleb oluline jõnks uuesti aprillis kui esimese kvartali tulemusi hakatakse avaldama. Kes teab, mis sealt tulla võib, ilmselt mitte väga head seisu. Tugevad dividendid kindlasti hetkel baltikumi aitavad. Meid aitab ka see, et meil ei ole suurfonde, mis peaksid ennast tühjaks müüma, ehk müügisurve veidi piiratud.

Priit

Tere! Mind paelus see viimane mõte, et võiks olla strateegia kuidas ettappide kaupa raha langevale turule viia. Kas sul endal on mingi selline strateegia paika pandud? Või kui pole, siis kas oskad soovitada mingit artikklit või muud allikat kust selle loomiseks mõtteid võiks saada? Mul enda osas tunne, et päris hea oleks kui praegu mingi konkreetne tegevuskava valmis oleks mõeldud.

Vastused

kristi

Hei!
Ei tasu väga keeruliseks ka elu teha, aga baasplaan näebki umbes selline välja, et ostad siis kui kukkunud 10%, järgmise ostu teed siis kui uuesti 10-15% kukkunud. Muidu saab raha enne otsa kui põhi tuleb. Sammude paika panekul on oluline see, et kui palju vaba raha on – mida vähem vaba raha, seda suuremate sammudega tasuks ostud teha. Eks baasiks tasub vaadata eelmiste kriiside graafikuid – stabiilne langus võib kesta ilusasti nt terve aasta – ehk siis sellise ajaraami jaoks võiks plaani lahti mõtiskleda.

Jaak

Jah,elu ei tohi liiga lihtsalt ka võtta.Lhv tahab mulle litaka anda,et lisagu ma vahendeid või asugu ma likvideerima.Kumbagi ei taha.Istun siin vaikselt varbad ninas ja olen õnnetu.:))Paul Keres ju õpetas:olgu või kehv plaan aga olgu.Neh,karutrurg ongi huvitavam.Õpetab rohkem.

Vastused

kristi

Jah, kui kõik kogu aeg hästi läheb, siis pole ju millestki õppida 🙂

Jaak

Olukord tuleb lahendada optimaalselt väikseima portu aadrilaskmisega.Otsustasin ,et hakkan vähehaaval minimaalselt intresse maksma ja rahaga hoopis alt uut tootlust ostma.Näis kuidas Lhv sellesse suhtub,ehk annab `tibuinvestorile` ka ajapikendust ja jätab noka tatratangu jaoks murdmata.Esimene kord karuturul,vitsad sain kätte :).Õnneks kergelt.

Jaak

Jah,ainult rahaga saab karuturul toimetada.Meie kuulus`.uffetikapp` ju ka tekitas kõiksepealt omale sulakat nii et jätkuks vanal 🙂 Mida need Fed`i kutid tegid? Kiire ja Tootsi sauna-no kas tueb juba turutõusu.Ei veel. 🙂

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ