Kui palju raha on investeerimiseks vaja?
Kohe väga kindlalt võib alustuseks öelda, et kunagi varem pole saanud Eestis investeerimisega nii väikeste summadega alustada kui praegu. Võrreldes nt 10 aasta taguse ajaga on alustajate elu palju lihtsam ning esimesed katsetused saab teha rahasummadega, mille kaotamine kohe alguses hirmul naha vahele ei lase pugeda.
Siiski, on kolm asja, millega peab investeerides arvestama kui miinimumsummadest rääkida. Investeeringu suurust mõjutavad mitu erinevat tegurit.
- Esiteks puhtalt rahasumma, millega konkreetsele instrumendile ligi saab. Näiteks, kui pead ostma kindla ühiku/tüki/suuruse jagu investeeringut, siis paneb see paika eeldatava miinimumsumma. Mida keerukamad ja suletumad investeeringud, seda kõrgemad on tavaliselt miinimumid, et jalg ukse vahele saada.
- Teise tegurina mõjutab investeeringute suurust investeeringuga kaasnevad tasud. Näiteks, kui investeeringuga kaasnev teenustasu on üleliia suur, siis on raske kasumlikku tehingut teha. Rusikareegel, mida tuleks siinkohal meeles pidada, on see, et tehingu- ja teenustasud kokku võiksid kindlasti alla 1% jääda, ideaalis muidugi isegi sellest veel rohkem allapoole. Tasudena tasub arvestada ka näiteks kaudseid seotud kulusid, näiteks raamatupidamiskulu või lepingulisi kulusid.
- Kolmas tegur on seotud eelkõige riskihaldusega. Sul võib olla piisavalt raha, et mõnda investeeringusse siseneda, aga kui see moodustab sinu koguportfellist ebamõistlikult suure osakaalu, siis ei tohiks sellist investeeringut portfelli veel lisada. Muidugi tasub vaadata asju pikemas plaanis - kui lisad portfelli kogu aeg raha juurde, siis on hajutamise aspektist investeeringute vaheline tasakaal pidevas muutuses.
Väikeste summadega ligipääsetavad investeeringud
Alusta kasvõi 1-10 euroga:
Ainus maksusoodustusega investeering eraisikutele – kolmas sammas. Alustamiseks miinimum sisuliselt puudub ja võid teha sissemakseid kasvõi 1 euro kaupa. Tulumaksu saab veel tagasi. Kuludega seotud ootamatusi normaalsetel* fondidel pole – fond ostab varasid ühiselt, seega tehingukulud jaotuvad tuhandete osakuomanike peale laiali. Hajutamisega seotud riskid on väga madalad, sest isegi 1 euro eest ostes saad osaluse tuhandetes erinevates ettevõtetes. Kolmandasse sambasse saab paigutada kuni 15% brutotulust, ehk hoolimata väikese summaga alustamisest on kasvuruumi palju. *Väljumistasuta ja normaalsete kogukuludega 3. samba fonde on hetkel kaks – LHV Indeks Pluss ja Tuleva III Samba fond.
Populaarsuselt järgmine indeksfondide põhine investeerimistoode on LHV kasvukonto. Kasutada saab investeerimiskontoga kaasnevat maksude edasi lükkamise süsteemi ja hajutamisega muret ei ole. Teenustasud on piiratud 1% piiriga ostutasult, seega on sisuliselt võimalik kasvõi 1 euro kaupa raha peale kanda. Tuleb arvesse võtta seda, et tasude mõistes on paar nüanssi – müügitehing on hinnakirja alusel (11 eurot + 0,3%), seega enne müüki peaks fondi osakuid olema vähemalt paarituhande euro jagu. Lastele on kasvukonto kuni vanuseni 26 haldustasuta (paljud vanemad koguvad sinna just igakuist lasteraha), täiskasvanutel ainult esimene aasta haldustasuta, seega peaks siht olema, et ideaalis aasta jooksul jõuda vähemalt 1000-eurose kasvukonto mahuni.
Tänu viimase aja suurtele hinnakirjamuudatustele on väikeste summadega muutunud ligipääsetavaks ka Balti börsi aktsiad, mida saab nüüd nii LHV kui Swedbanki kaudu osta ilma tehingutasudeta ja haldustasud on ka (teatud piirini) olematud. See tähendab, et võid kohalikul börsil kauplevaid aktsiaid osta kasvõi ühekaupa. Hajutamisrisk on madal, sest võid juba paarikümne euroga saada näiteks 5 erineva ettevõtte aktsiad endale portfelli.
Börsivälistest investeeringutest on siin alustamisgrupis ka laenupõhised ühisrahastusportaalid, just need, kes annavad eraisikutele laenu. Seal on sõltuvalt portaalist ühe investeeringu miinimumsummaks 1-10 eurot, ehk iga järgneva kümnekaga saad juba hajutada. Kõige populaarsem alustamiseks on praegusel hetkel suure valiku tõttu Mintos. Tasusid investeerimisega ei kaasne, riski mõistes on siht koguda järjest erinevaid laenutükke, et üksikute laenude ebaõnnestumine portfelli väga palju ei mõjutaks. Siiski tasub meeles pidada, et ainult hajutamisest ei piisa, tuleb vaadata ka mille vahel hajutatakse (samasse riiki ja sama krediidihinnanguga inimestele laenu andes on riskid suures plaanis sarnased).
Mina alustasin oma investeerimisteekonda just viimasest – laenupõhisest ühisrahastusest, sest see oli sel hetkel ainus mõistlik variant alustamiseks. Praegu tiksub mul portfellis meelerahuks vanast ajast üks kasvukonto kuhu iga-nädalaselt 25 eurot raha suunan ning kuigi Balti börsil hakkasin aktsiaid ostma juba varem, siis on päris mugav vaba 50-100 eurot korraga tehingusse panna, mitte suuremaid summasid kokku koguda.
Keskmiste summadega ligipääsetavad investeeringud
Paarsada kuni paartuhat eurot:
Ühisrahastuse lainel jätkates avaneb siin ligipääs kinnisvarapõhisele ühisrahastusele. Kohalikud popid portaalid on Estateguru ja Crowdestate, mille puhul on miinimuminvesteeringute suuruseks vastavalt 50 ja 100 eurot. See tähendab, et kui soovid riske hoida madalamal ja ühe investeeringu osakaalu mitte väga suureks lasta, siis peaksid juba paarituhandesest portfellist vähemalt rääkima, et ühe projekti ebaõnnestumine väga suurt tükki portfellist ei hammustaks. Eraldi tasud investeerimisega seoses puuduvad. Rusikareegel võiks olla, et üks kinnisvaralaen võiks portfellist pigem 1-5% moodustada.
Ühisrahastuses muutub siin kättesaadavaks ka osaluspõhine ühisrahastus. Kohalikest portaalidest lähevad siia kategooriasse Fundwise ja Funderbeam. Mõlema portaali puhul on ühte ettevõttesse investeerimise miinimumsumma tavapäraselt vahemikus 100-500 eurot. Võttes arvesse seda, et (alustavate) ettevõtete ebaõnnestumise tõenäosus on suhteliselt suur ja näiteks nii mõneski raamatus soovitatakse alustavate ettevõtete osakaalu portfellis hoida pigem 5-10-20% vahemikus, sõltuvalt isiklikust riskitaluvusest, siis, kui tahaks veel mingit hajutatust ka saavutada, siis võiks selle investeeringute grupi suunas pigem vaadata siis, kui portell on juba viiekohaline, mitte siis, kui raha on koos vaid miinimumpanusteks.
Siia langevad ka päris paljud pankadepoolsed investeerimistooted, fondiinvesteeringud, kindlustuslepingud, lastetooted jms valikud. Ma nendel siinkohal pikemalt ei peatuks, aga üldplaanis pea kõiki asju, mida pank sulle pakub, saad sa ise teha tõenäoliselt palju madalamate kuludega, seega tasub nn pakendatud toodete kohapealt ettevaatlik olla. Kes soovib võimalikult riskivaba investeeringut, siis pangatoodete nimekirjast on siin ainult üks – tähtajaline hoius. Tootlus on aga muidugi vastav, madal risk tähendab hetkel ka 1-2% intressi.
Mõnesaja euroga saab juba teha ka igasuguseid lõbusamaid asju siis, kui huvi on eksootilisema vara suhtes. Näiteks krüpotokauplemine või vastupidi väärismetallide ja -müntide kokku ostmine. Oluliseks elemendiks saab aga riskide maandamine ja kulude haldamine. Krüpto puhul on probleemiks eelkõige risk, väärismetallide puhul optimaalsete tehingukuludega tegutsemine. Kuigi krüptovaraga saab alustada ka veidi väiksemate summadega, siis riskihalduse kohapealt soovitaksin ma tungivalt sellest esimesena mitte alustada ja mõni klassikalise investeeringu kogemus enne saada.
Börsil muutuvad selliste summadega kättesaadavaks välisaktsiad ja välisbörsid. Kohalike pankade kaudu on teenustasud päris krõbedad ja ühe tehingu suurus peaks olema umbes 1000 eurot, lisaks tuleb veel arvestada igakuiste haldustasudega. Seetõttu hakkavad siia jõudes paljud investorid lahendama keerukamaid planeerimise ja maksuoptimeerimise küsimusi ning lauale kerkib välismaakleri (näiteks Interactive Brokers) kasutamine. Ükskõik, mis pidi vaadata, otse üksikaktsiate või fondiosakute ostmine välisbörsidelt võiks eeldada viiekohalist portfelli. Mängu tuleb väga oluliselt 1% reegel tehingukulude lõikes.
Tänu viimasel ajal toimunud jää sulamisele Balti börsil on selliste summadega juba kättesaadavad ka kohalike ettevõtete võlakirjad. Nimelt on nüüdseks börsile tulnud mitmed võlakirjad, mille nimiväärtus (ostuhind tüki kohta) on olnud 1000 eurot või lausa isegi 100 eurot. Eelduslikult võiks portfellis võlakirjade kõrval olla ka midagi muud, aga konservatiivse joonega investoritele on võlakirjad täiesti sobiv valik pikaajaliselt portfelli lisamiseks. Kuna meil börsil liigub võlakirju päris vähe, siis sageli võetakse neid portfelli nii palju kui saab ja siis järjest tasakaalustatakse vaba raha teistesse varaklassidesse ümber. Võlakirjadel kehtib ka investeerimiskonto maksusoodustus ning tänu sellele saab ka intressidelt tulumaksu maksmist edasi lükata.
Otse kinnisvarasse investeerimine muutub samuti kättesaadavaks siis, kui raha on igakuiselt juba sadades eurodes mängu panna. Esiteks seetõttu, et eelduslikult peab sissemakse kokku kogumiseks olema piisavalt palju rahavoogu ja teiseks hindab pank laenuvõimekust reeglina vaba rahavoo põhjal ning kinnisvara pole ilma laenuta eriti mõtet osta. Kinnisvara puhul saab oluliseks igasuguste kõrvalkuludega arvestamine (riigilõivud, lepingutasud, kindlustuskulud jne). Lisaks on kinnisvaras riskide maandamine alguses keerukas, kui oled ühe korteri omanik - kui see on tühi, siis on kohe rahavoog kadunud, seega kohe, kui sul on võimekus kinnisvarasse investeerimisega alustada tuleks mõtiskleda ka oma riskitaluvuse üle, sest teiste investeeringute puhul (laenud, aktsiad) ei pea arvestama erinevalt kinnisvarast oluliste püsikuludega.
Kui selle grupi investeeringute puhul kerkib küsimus, et kas teha investeeringuid eraisikuna või ettevõttena, siis vastus on praktiliselt alati, et ettevõtte alt on mõistlikum ja kuluefektiivsem.
Mina liikusin kinnisvara ühisrahastusse siis, kui portaalid loodi, aga selleks ajaks olin juba laenupõhisest ühisrahastusest kogemust kogunud. Välismaakleri konto avasin nüüdseks 1,5a tagasi, kuna oli plaan seda teha eelkõige ettevõtte alt, siis oli oluline piisava hulga vaba raha kohene olemasolu, et õigustada raamatupidamise kulusid ja LEI kulu koodi. Esimese kinnisvaraobjekti ostmisel oli korteri väärtus alla poole minu portfelli koguväärtusest, ehk tundsin end sellise riskitasemega mugavalt.
Suuremate summadega ligipääsetavad investeeringud
Viiekohalised ja suuremad summad:
Siin kategoorias näeb selliseid investeerninguid, millest paljud enam avalikul turul ei liigu ja millele ligipääsemiseks on vaja juba teadmisi ja oskuseid, kust infot saada. Toon siin välja mittelõpliku nimekirja, mis võiks anda selle kategooria sisust pildi ette.
Lisaks börsil kaubeldavatele võlakirjadele on väga palju võlakirju, mis liiguvad börsiväliselt. Näiteks paljud laenufirmad, kinnisvarafirmad, tootmisfirmad jms võtavad laenu sisse börsiväliselt, kuna rahavajadus võib olla lühiajaline või börsireeglistik piisavalt tüütu täitmiseks. Eestis näiteks on üks tuntumaid börsiväliste võlakirjade vahendajaid Redgate Capital. Tavapäraseks investeeringu miinimumsummaks tasuks arvestada 10 000 eurot, kuigi on olnud ka väiksema miinimumiga emissioone. Kuna tegemist on börsiväliste võlakirjadega ja investeerimiskonto maksusoodustust ei saa rakendada, siis neid võlakirju korjatakse eelkõige ettevõttesse.
Äri- ja hüpoteeklaenud. Otselaenude andmise puhul on määravaks teguriks reeglina see, et üks investor peaks andma korraga suurema summa. Hüpoteeklaenu puhul võiks siin arvestada, et miinimumsumma (eeldades, et hüpoteegi seadmise kulud oleksid mõistlikud) oleks vähemalt 10 000, kuid pigem isegi 50 000 euro kanti. See tähendab, et olles väikeinvestor, kes sellise summa ühte investeeringusse paneb, võiks portfell ise olla sellest summast kordades suurem. Ka ärilaenude andmine ettevõtetele eeldab suuremaid üksiksummasid, sageli, kui tagatiseks isiklik käendus, mitte kinnisvara, siis on tehingukulud selle võrra väiksemad ja summad võivad olla juba 5000-10 000 euro vahemikus. Rusikareegleid on siinkohal palju, aga riskide maandamise aspektist peaks juba hoolikalt mõtlema, kui ühe investeeringu osakaal portfellist 5-10%st suuremat osakaalu haarama hakkab.
Kallimad kinnisvaraobjektid, üürimajad, kinnisvaraarendus. Kinnisvara on üldplaanis kapitalimahukas investeering ja kuigi investeerida saab muidugi ka siis, kui endal on raha vähe (ja laenu palju), siis suuremate objektidega lähevad kapitalinõuded suuremaks. Tallinnas kipuvad näiteks väiksemad üürimajad, mille pakkumisi ma olen näinud, seal 200 000 - 500 000 euro kandis olema, ehk isegi laenu võttes võiks endal suurusjärk 50 000 eurot olemas olla, mida saaks lauale panna. Lisaks on kinnisvaras väga oluline element kulude optimeerimine, kuid mastaabisääst tuleb mängu siis, kui objekte rohkem. Taaskord ei saa unustada ka riske, sest mida suuremaks lähevad igakuised laenumaksed, seda kindlam pead olema oma võimes ka rasketel aegadel laene tasuda.
Siia kategooriasse võib lugeda ka muu füüsilise vara, mille puhul on alustamise barjääriks eelkõige kapitali puudumine - peamiselt siis näiteks mets, maa (krundid, põllumaa) jt. Lisaks suhteliselt kõrgele rahalisele sisenemisbarjäärile on siin paljude investorite jaoks takistuseks ka väga pika ajahorisondiga planeerimine ning spetsiifilised valdkonnateadmised, et objekti väärtust hästi hinnastada. Näiteks metsa puhul tuleb arvestada ka erinevate jooksvate ülalpidamiskuludega ja sellega, et jooksvalt tavapäraselt kumbki investeering rahavoogu ei tekita. Füüsilist vara, kuhu investeerida saab on muidugi ju veel – näiteks veinid või kunst. Igaühel on oma võlu ja õppimiskõver.
Otse firmadesse investeerimine (ingelinvestorlus, osanikuks saamine jms). Kuigi ühisrahastuse kaudu on võimalik alustada väikeste summadega, siis on muidugi ka ühisrahastusportaalide kaudu võimalik suuremaid summasid paigutada. Eraldi sellest on aga otse ettevõtetesse investeerimine, kus üks investor ise suurema osaluse saavutab. Laual on variante erinevaid, näiteks tehnoloogiafirmade puhul korjatakse palju raha sisse ilma avalike pakkumisteta, on olnud ka mõned poolavalikud pakkumised sotsiaalmeedia kaudu ca 5000+ eurot miinimumsummadega. Kuna igasuguseid avalikke pakkumisi reguleerivat seadusandlust on parajalt palju, siis liiguvad sellised pakkumised tihti eelkõige suletud ringides ja sinuni jõuavad need pakkumised siis, kui keegi teab, et sulle võib pakkuda või inimene on kuskil tutvusringkonnas. On olemas ka mõned investeerimisfondid, aga tasub arvestada, et selle kategooria miinimumpanused algavad 10 000 eurost ja mida põnevamad investeeringud, seda suurem on tõenäosus, et miinimum on 100 000 euro piiril.
Ma naasesin teise ringiga kinnisvarainvesteeringute juurde siis, kui portfell oli piisavalt suur (ja äripartnerid laual), et kohe agressiivselt tegutseda – ostsime esimese 3 kuuga portfelli 3 korterit. Esimesed otseinvesteeringud firmalaenudena tegin umbes 5a investeerimiskogemuse pealt, kui tundsin ennast piisavalt kindlalt, et riske analüüsida. Praeguseks on firmade otseosaluste ja ärilaenude osakaal minu portfellist suurusjärgus 20%, mis tundub mulle mõistlik. Sellised pakkumised on pea alati tutvuste kaudu, mitte avaturul liikunud.
Kokkuvõttes, ei saa kurta – alustada saab igasuguste rahasummadega, kui sul on isegi ainult 5-10 eurot kuus vaba raha, siis on võimalus hakata isegi väikeste summadega investeerimisteadmisi ja -kogemusi korjama. Valikuid on isegi mitu! Mida suuremaks aga portfell kasvab, seda rohkem tekib valikuid – ja loodetavasti on selleks ajaks ka üha rohkem kogemust, et paremaid valikuid teha.
Sa pole veel investeerimisega alustanud? Alusta enda harimisest – minu raamatu "Kuidas alustada investeerimisega" leiad Apollost, Rahva Raamatust või telli see mugavalt siitsamast veebilehelt endale lähimasse pakiautomaati.
Blogipostitus uuendatud 26.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Tere, Mari-Liis!
Kasvukontolt otse fondiosakute ostmisele (kas kohaliku panga või välismaakleri juures) on mõistlik kolida umbes siis kui igakuiselt saad stabiilselt panna ca 500 eurot sisse või fondide väärtus juba 10 000 eurot umbes. Kui väga tahta ka veidi varem, aga tavaline koguja, kes kuni paarsada eurot paneb igakuiselt kasvukontole, tal kulub ikka väga mitu aastat enne kui ta kuskile mujale kolib (ja mugavus ka maksab midagi!) Kiiresti (aastaga) kolivad kasvukontolt mujale need, kes hüppeliselt investeeritavaid summasid suurendanud on.
Ehk ma võiksin rahumeeli kasvukontole igakuiselt 20 panna hetkel, kuniks suuremaid summasid saan kasutada? Lihtsalt lugesin, et peale 1 aastat seal need maksud suurenevad vms, et pole nagu mõistlik üle aasta seda pidada või olen valesti aru saanud?
Tere, Mari-Liis! Võid rahulikult väikeste summadega alustada. Soovitus on, et kuna 1a haldustasuta, siis võiks üritada pärast selle 1a täitumist kui võimalik võimalikult ruttu 1000 euroni jõuda, et haldustasu ebamõistlikult suur poleks, aga ei pea aasta pärast lõpetama, seda muret pole.
1000 euroni jõudmine võtab 20 euro kaupa üle 4 aasta aega. Et siis tegelikult ikkagi väikeste summadega investeerimine ei ole mõistlik. Seda pank muidugi avalikult ei kuuluta. Otsitakse asjatundmatuid, kes konksu otsa lähevad. Kas see haldustasu läheb maha tavakontolt või kasvukontolt (miinusesse).
No eeldus on, et kui 20 euroga alustad, siis ikka hakkad ühel hetkel veidi rohkem panema juurde 🙂 Ilmselt 4a 20 euroga samas mahus ei jätka.
Jube verise hambaga kirjutan praegu (noh, et konkureeriv blogi ikkagi ja tegelt tahaks ju kaikaid kodaratesse visata sulle), et täitsa okei lugu oli. Pigistan isegi väikese tänu mokaotsast… Ja kui auvärrne lubab, siis üks täpsustus, sest mina esindan seda lihtsameelset magalarajooni punti: kas üürimaja all pead silmas korteritega maja või nagu päris maja maja? Pole kuulnud, et keegi eramajaga üürirahhi endale sisse kütaks, aga see võib ka minu piiratud kuulmise taga olla. Tundub päris huvitav asi, mida proovida, kui juba “õigel levelil” olla selles mängus.
Vastused
Hei, kratt! Üürimaja all üldiselt ikka mõeldaksegi tervet kortermaja, mis üürikortereid täis. Näiteks sellised pisikesed 8-12 korteriga majad, mida liigub vahel terve maja korraga. Jaak Roosaare ja Karin Vinkel siinkohal eriti tublid – arendavad ise terve maja välja, mida üürimajana kasutada saaks 🙂 Neid väga palju ei liigu, aga mul korra-paar aastas mõni pakkumine postkastis olnud, et keegi müüb või mõni isegi kv.ee-s üleval olnud (jumal teab kuidas 90ndatel see maja kelleltki muidugi kätte on saadud täies mahus). Muidu aga eramajasid antakse Eestis üürile ka, aga see on selline pisikene turg (võrreldes korteritega), majadega tehakse rohkem AirBnBd sõltuvalt asukohast.
Selge. Tänan vastuse eest. Lähen nüüd tagasi raha koguma, et varsti üürimajade levelil olla.
Tere,
Kui ettevõtte alt osta Eesti ettevõtete üksikaktsiaid (N: LHV-s LHV aktsiaid), kas siis on ka vaja LEI kood muretseda?
Tänan
Vastused
Tere, Kristo! Jah, ettevõtte alt tegutsedes on LEI kood kohustuslik. Kõige odavam/mugavam peaks olema hetkel Bloomberg.
Olen lugenud, et enne oma kodu soetamist ei ole kohati mõistlik suuremaid summasid investeerida, kuna oma kodu soetamise ajaraamis (2 aastat, plaanis soetada elukaaslasega kahe peale eluase) on risk raha investeerides kaotada suurem, kui sealt teenida. Kas teil on anda mõni hea soovitus oma kogemusele tuginedes, et kuidas ühildada oma kodu soetamiseks vajamineva eelarve kokku saamist ja investeerimisega alustamist?
Taustainfoks: hetkel investeerimisega alustanud pole, kuna kogun raha oma isikliku eluaseme sissemakse teostamiseks. Pärast oma kodu soetamist plaan luua 6 kuu meelerahu ning seejärel konkreetsemalt juba investeerimisega edasi toimetada. Hetkel suudan igakuiselt säästa ca 500 eurot (ca 35% netopalgast), kuna noore inimesena ei suuda loobuda reisimise hobist ning elan elukaaslasega üürikorteris.
Investeerimise osas oman eelkõige huvi alguses Balti aktsiate osas (info ligipääsetavus ja selgus minu jaoks olulised juba lihtsalt kogenematuse pärast, et suudaksin piisavas mahus eeltööd teha enne investeeringu sooritamist). Mintose osas teadmised puuduvad ja seepärast olen sellest ka pigem eemale hoidnud.
Lisaks: alustades investeerimist eraisikuna investeerimiskonto kaudu, siis millal oleks otstarbekas minna üle ettevõtte alt investeerimisele? Kuidas sellise ülemineku protsess reaalselt välja võiks näha?
Vastused
Tere, Kris!
Kahjuks on nii, et pangad investeeringuid eriti arvesse ei võta sinu kodulaenu võimekusel (erandiks siinkohal kolmas sammas). Kirjutasin enda kodulaenusaagast ka pikemalt, soovitan selle postituse läbi lugeda. Ma soovitaks pigem enamik raha hetkel kodu jaoks suunata, see 2a on lühikene aeg suures plaanis ja kui jätkub raha investeerimiseks, siis pane 3. sambasse palju saad – see maksusoodustus on niivõrd suur. Kui kodu käes siis hinda ümber, kui edasi saad 500+ eurot kuus panna kõrvale, siis ilmselt otse ettevõtte alt mõistlik edasi tegutseda, aga seda mõtle siis kui kodu käes.
Tere
Sooviks täpsustavalt küsida Balti börsi dividendiaktsiate kohta, investeerimisel eraisikuna vs ettevõttena. Huvi pakub just maksustamise pool – kuidas toimub hetkel maksustamine ettevõttena aktsiaid omades, kas esineb topeltmaksustamist dividendi saamisel? Milline peaks olema investeeringute maht, et oleks mõistlik hoida dividendiaktsiaid eraisikuna? Millal on mõistlik kolida ettevõtte alla? Igasugused mõtted on väga teretulnud. Tänan!
Vastused
Tere, Karl! Jah, on topeltmaksustamine, sellest ei pääse. Pikas plaanis on see siiski väheoluline kulu ja reeglina on mõistlikum hoida kõik ettevõtte all koos kui osa eraisikuna (eeldusel, et rohkem kui ainult aktsiad portfellis on ja summad ka siiski mõistlikud, mitte ainult mõned sajad eurot, mida investeerida on võimalik). Selline 10K aktsiates on juba täitsa selline koht kus ettevõttel märkimisväärsed eelised, mida suuremaks portfell kasvab seda suurem on ettevõtte alt tegutsemise võit. Kui tunned huvi siis olen kirjutanud sellest eraisik vs jur isik blogipostituse, kui kondad blogis leiad, või eraldi e-raamatuna maksuspikri või varsti tuleb ka veebiseminar ettevõtte alt investeerimise kohta.
Tere, Kristi!
Ma küsiks seda, et kui mul puudub ametlik sissetulek (olen lastega kodune), siis mul ju pole mõtet koguda III sambasse jah? Sest kui ma ei maksa tulumaksu, siis mul poleks ka maksusoodustust? Et sellisel juhul oleks mul mõtekam ikkagi alustada väikeste summadega kas kasvukontoga või osta otse Balti Börsi aktsiaid.
Vastused
Tere, Darja! Kui oled kodune ja vanemahüvitist ka enam ei laeku (see läheb brutotulu arvestusse kuna on tulumaksustatav), siis jah mõistlikum kasutada investeerimiskontot ja kas kasvukonto või balti börsiga alustada.
Miks ütlete, et Funderbeamis alustamiseks on vaja investeerida 100-500 euri ettevõtte kohta? Funderbeamis on ju ka täiesti toimiv järelturg, kus on võimalik alustada ka oluliselt väiksemate summadega, pigem 1-10 eurot.
Vastused
Tere!
Tõesti, järelturul saab väiksemate summadega alustada. Aga järelturul on sageli juba esimene hinnatõus toimunud, ehk märkimise hetkega võrreldes juba osa tootlust kadunud. Katsetada muidugi võib aga no sisulist tulemust saab vähe, nüüd müües teenustasu ka ja uute järelturu muudatustega kauplemisaktiivsus kõvasti vähem, seega ei ole ka enam erilist likviidsust investeeringutel ja järelturu kaudu kasumlikke tehinguid üha raskem teha.
Minu vaatlusandmed 🙂 ei kinnita, et järelturult peaks tingimata kallimalt ostma. Pigem ütleks, et Funderbeamis on vähe ettevõtteid, mille hind mingil hetkel pärast järelturul kauplemise algust ei oleks olnud madalam esialgsest märkimishinnast. Tuleb lihtsalt hetke tabada ja siis on võimalik siseneda ka väga väikese panusega.
Pikaajalist mõju muidugi ei tea, aga mina seda kauplemistasu ka väga ei kardaks. See ju siiski vaid 0,5%. Kui me rääägime väikeste summadega alustamisest, siis 10-eurose ostu puhul tähendab see 5 senti ja 100-eurose puhul 50 senti. Kui me ootame mingitki kasvu nendelt ettevõtetelt, siis see ju ei tohiks olla palju.
Järelturu tõeline käimasaamine on muidugi juba hoopis teine teema. Mulle isiklikult tundub, et nende viimasel ajal tehtud muudatused võiks sellele pikas perspektiivis pigem kaasa aidata, aga muidugi samavõrra võimalik, et feilivad. Samas muidugi järelturu toimimimine või mittetoimimine avaldab samasugust mõju nii neile, kes sisenevad 100-500 euroga otse investeerides, kui ka neile, kes 1-10 euroga alustavad järelturult osakuid ostes. Nii palju see turg ikka toimib, et need esimesed huvipakkuvad osakud sealt kätte saab.
Tere
Hirmsasti tahaks investeerimisega algust teha, kuid julgust jääb väheks.
Olen nüüd mõnda aega suutnud kenasti raha kõrvale panna. Esialgu läksin kõige madalama riskiga toote juurde ehk paigutasin tähtajalistele hoiustele (Holm pakkus päris head intressi).
Järgmise sammuna tegin endale III samba (Tulevasse) ning suunasin sinna sümboolselt 30 eur kuus. Nüüd see kõik aga punases ja näitab -10% tootlust. Võttis moti täiega maha ning ei julgegi sinna enam raha panna. Kuidas sellest tundest üle saada?
Kui hea mõte on praegusel hetkel Balti börsile siseneda?
Tahtsin veel öelda suur aitäh Sulle selle blogi eest! 🙂
Vastused
Tere, Laura!
Eks üks kõige suurem hirm ongi see punaste numbrite hirm. Seetõttu rõhutataksegi, et lühiajaliselt ei tasu kinni jääda nendesse numbritesse ja strateegiaga jätkata. Kui plaan on, et igakuiselt x summa panna 3. sambasse, siis jätkadki seda nii siis kui numbrid rohelised kui punased – kui numbrid punased, siis saad ju sama kraami odavama hinnaga kätte! Eks mingil hetkel pääsu pole – tuleb osaldada pikaajalist investeerimisteadmist, et pikaajaliselt igakuiselt investeerides need numbrid ühel hetkel uuesti roheliseks lähevad 🙂 Eks balti börsil sama probleem, saab samamoodi hetkel punaseid numbreid näha, aga siis tasubki panna rahulik plaan kokku – nt 5-25 eurot kuus, siis kui üks aktsia siia-sinna kukub ei ole ka need ajutised kaotused liiga hirmsad vaadata. Kui raha oleks ära kulutatud, siis oleks niikuinii -100%, seega see väike investeeriimiskukkumine pole ju sellega võrreldes midagi 😉
Tere!
Olen investeerimises veel täielik võhik, kuid silm on peale jäänud kasvukontole. Minu igapäevapangandus pole LHV-s, vaid teises pangas (SEB). Kui soovin kasvukontoga algust teha, kas peaksin kogu igapäevapanganduse ka LHV-sse kolima või näiteks alustuseks võib ja on pointi kanda ühest pangast teise ainult investeeritav summa (sebist lhv-sse)? Mõtlen just seda, et tahaksin lihtsalt võimalikult ruttu investeerimisega juba algust teha, kuid kogu kupatuse ülekandmiseks läheks mul veel omakorda aega (pension, fie-ndus, töötasu ümber kolimine jms).
Vastused
Tere, Aniita!
Igapäevaarveldamine ja investeerimistegevus ei pea ühes pangas olema. Võid vabalt teha lihtsalt LHV-s konto (ei pea pangakaarti tegema juurde) ja siis kasvukonto avada ja panna oma igapäevasest pangast sinna püsikorraldus laekuma.
Tere!
Tahtsin lihtsalt mainida, et algajale investeerijale väga huvitav/kasulik lugeda!. Aitäh!
Tere Kristi
Ütlen sama, mis Jürgen, väga kasulik algajatele lugeda, ka kuid või aastaid hiljem! 🙂
Enda kohta:
III sambasse 3 aastat aastat 10-15% palgast paigutanud.
Laenudest ainult kodulaen madala intressiga (1,5%) ja üks ülimadala protsendiga 3 aastane väike laen (3700€)
Krediitkaarte ei kasuta
4-6 kuu rahaline tagavara
Palgatöö, säästmisvõime 100-200€ kuus
Aktsiaid pole ostnud, sest pean Eesti seadusi eraisikute investeerimises osas vaenulikeks (20% tulumaks, loodan, et see kunagi muutub), ning absurdseks ja tülikaks, et ainus mõistlik võimalus varasid kasvatada, on asutada ettevõtte. Aktsiatesse oleks võimalik panna 100€ kuus, aga nii väikeste summadega olen lugenud, et ei tasu alustada, pigem 10 000€ aktsiatega alustamiseks ja siis ettevõtte alt.
President Kaljulaid on ka öelnud, et Eestis puudub tavalisele inimesele, säästjale, võimalusi kuhu investeerida. https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-kogu-eesti-energia-oleks-voinud-ammu-borsil-olla-ettevottel-oleks-tekkinud-ellujaamisinstinkt?id=86562227
Kuld – hetkel kallis, et sinna raha paigutada, kui soodsamaks muutub, võiks kaaluda sinna paar tuhat eurot paigutada
Kinnisvara ja mets nõuavad ka investeeringut alates 15-20 tuhat.
Kulla hind ka hetkel kõrge.
Abikaasa sai päranduseks ühe korteri, mille peaksime välja üürima.
Kas oleks veel soovitusi, millesse umbes paariks-viieks aastaks raha paigutada, et see oma väärtust hoiaks või natukene kasvataks. Jutt hetkel umbes kahest tuhandest eurost, ehk hüpe III samba 15% pealt kuhugi edasi. Aga kuhu küll? 🙂
PS! Nimes vihjeid peale sinu, kelle toimetamisi natukene jälgin
Mul on selline tobe mõttekäik, et miks peab investeerimine nii raske olema.
Kas me mõtleme ise selle keeruliseks ning kardame liiga palju?
Mul on hetkel koos ~15 000 eurot, lisa tekib veel see aasta tiba üle 1000 euro kuus.
Praktiliselt kui ma hävineks riskantsema investeeringuga siis aastaga ma teeniks selle peaaegu tagasi. Jah kaotus võib suur olla aga riski mängimiseks saab ju võtta.
Kui ma paneks kogu oma raha Kasvukontosse ning panustaks EXXT peale.
Siis selle viimase aasta tõus on 33%
Võtame paar aastat veel juurde, ning kasv on meeletu.
Jah kena langus oli meil Kevadel aga neid tuleb kindlasti veel ja veel. Ei karda neid.
Aga kui tõus on nii suur, siis miks üldse mõelda?
Hajutatus on juba põhimõtteliselt tagatud sest tegemist pole üksikaktsiaga.
Kas teenustasud on need mis söövad kasumi ära?
Või lihtsalt on see, et kui tegeleks näiteks kinnisvaraga siis on võimalus rohkem võita?
Sellest samuti ei hooli nagu.
Kogemus on endal keskkondadega nagu Bondora ja Mintos kus olengi jõudnud vastava summani.
Ei ootagi miljokaks saada aga näen, et teenida mujal on parem ning tegemist on samuti ülimalt mugava teenusega ning erinevait fonde vaadata siis ka üsna riskivabaga.
Vastused
Tere, Peeter!
Sulle võiks ‘Bogleheads’ koolkond sobida 🙂 Lihtne loogika – kõik raha indeksisse (neil 3fondi strateegia, kogumaailm, oma maailmajagu, pluss võlakirjaindeks) ja KÕIK. Ei pea möllama mingi kinnisvara või laenudega. Täiesti ok on 100% portfellist kütta indeksitesse.
Miks seda ei teha? Nr 1 põhju – näpud sügelevad 🙂 või et tahaks ise tegutseda (nt startupidel saad analüüsi teha, kv puhul ise pahteldada ja tootlust suurendada).
Kui valid aga 1 indeksi, siis EXXT on väga USA baasil ja pole üleliia hajutatud. Mul on valitud peamiseks indeksiks VWRL – globaalsem.
Kas Funderbeams tehtud investeeringud (aktsiad, st osaluse ostmine) kuuluvad investeerimiskonto maksusoodustuse alla?
Vastused
Tere, Jaak!
Ei kuulu, investeerimiskonto alla sobivad ainult börsil noteeritud investeeringud.
Tere!
Olen alustamas läbi ettevõtte investeerimist. Plaan on esialgu alustada 500 eur kuus paigutamisega. Olen plussemiinuseid lugenud igalt poolt, aga arvestades oma olemust, on mulle jäänud mulje, et LHV kasvukonto võiks olla kõige efektiivsem. Ülemäära igapâevaselt tegeleda ei viitsi – kui siis ehk aegajalt fonde ümber vaadata. Mõtlen veel pisut haldustasudele, aga oskad ehk òelda, kas suund tundub õige: esialgu aastake kasvukonto kaudu fondides ja vilumuse kasvades otseinvesteeringud?
Vastused
Tere, Robert!
Eks see kasvukonto avamine ja sulgemine ses suhtes ka parajalt tüütu, et äkki võtad veidi rohkem õppimisaega ja siis kohe ostad otse kui see plaan niikuinii on? Kasvukonto alternatiiviks nüüd ka Swedbanki Robur fondid, äkki katsetad nendega hoopis?
Tere,
Kas praegusel ajal on üldse mõistlik alustada investeerimisega nö algajal? Mintos ei näi eriti usaldusväärne antud hetkel kui natuke uurida. Kõik on üsna ebaselge ja ajad on segased. Mis Teie sellest arvate?
Vastused
Tere!
Investeerimisega alustamiseks on alati head aeg, õppetunnid saad ühel hetkel kätte niikuinii.
Mintoses on seis jätkuvalt OK, see segased ajad ja investorite kurtmine on peamiselt seetõttu, et osad investorid üllatusid, et investeerides saab ka raha kaotada, eriti majanduskriisi olukorras.
Muidugi selgelt alustamiseks 3. sammas parem variant kui hakata kohe Mintoses ise usinalt laenukontoreid valima.
Tänud vastuse eest. See Mintose teema tõesti natuke hirmutas ära, õigemini kära selle ümber ilmselt. Arusaadav, et on õppetunnid ja nö vigadest ka õpitakse- kooliraha makstakse omal moel nagunii, ükskõik, mida õppides/tehes. :)….ilmselt on peamine endale kindlaks jääda ja mitte lasta mõjutada ümbritsevast paanikast, sisetunne on siinkohal ilmselt parem lahendus.
Tere Kristi,
Väga huvitav lugemine. Tänan! Olen ise ka alguses. Teen väikest plaani, kuidas mu portfell võiks välja kujuneda. Sooviks küsida mõnda asja:
Olen praegu Swedis Balti aktsiad ja Swedi roburid on invest. konto all. Need võikski põhimõtteliselt siis sinna jäädagi (Ma arvan, ostu ega müügitasusi pole, halduskulud roburi indeksitel 0,2-0,3 aastas. Tundub ok.)
Nüüd edasi minnes kas mu plaan oleks nö mõistlik?: Teha OÜ, avada LHV OÜ konto ja invest. konto, LEI kood. Firma tegevusala nagu ma olen aru saanud ei saa puhtalt investeerimis alla määrata, siis lendab finants inspektsioon peale? Peab midagi muud ka määratud olema. Hr. Pertman näidetest olen aru saanud, et IB-s saab ka toimetada invest. kontoga. Kui invest. kontolt kanda summa IB kontole ja sealt teha ost fondid, aktsiad jne. Kui tuleb müük või dividendid, siis kanda kohe IB kontolt invest. kontole nagu sissemaksuks ja siis tagasi IB kontole. Tuleb küll väike skeemitamine aga pidi toimima. Sooviks siis IB-s alustada USA fondide ja teiste aktsiatega. Kas oleks asjal jumet? Loodan, et mu mõttekäik väga segane ei saanud 🙂
Tänan
Tänan kõiki meid harimast.
See on see, millest ma mitte kunagi pole mõelnud, aga tugevalt tundub, et nüüd peab hakkama mõtlema.
Ma olen juba küllalt vana, et mitte öelda, kuhu ma ikka sellises vanuses jõuan…
Ja ma olen arukalt/väljapeetult riskialdis, mis tähendab omal kombel ettevõtlust ning palgatööl olen käinud oma elust ehk 3-4 aastat:
klaveriõpetajana, muusikakooli juhina ja muusikanõunikuna kultuuriministeeriumis.
Aga olen juhtinud ja täitsa eduliselt “välieestisse” viinud klassikalise muusika ansambleid, nüüd teen rahvusvahelist koolinoorte klassikalise muusika festivali KRATT.
Selle kõigega tahan öelda, et hakates investeerima, võtaksin ma ühe riskantsema sammu oma elus, sest ehkki kõik eelnev ja eriti see viimane, KRATT on olnud küll riskantsed sammud, aga ma vähemalt olen tundnud seda muusika- ja muusikute maailma.
Praegu loodan küll vaid nende siin- soovitatud raamatute ( mida pinnnngeliselt läbin) ja kellegi heatahtliku abistaja peale…
Hetkel mõtlen, et igakuiselt pigistan välja ehk 100€ igakuiseks investeeringu panuseks ja et millest täpselt ma küll alustaksin…??
Tänan tähelepanu eest
Siiri
Vastused
Tere, Siiri!
Kui riskitaluvus on väike, siis tuleb ka rahulikult alustada – rahaasjade korda seadmine, meelerahufondi loomine. Sealt edasi, kui saad iga-aastaselt palgatulu piisavalt, siis on üldiselt kõige mõistlikum lahendus hakata 3.sambaga pihta, sest seal on lisaks tootlusele ka tulumaksuboonus. Sealt edasi ilmselt on mõistlik uurida balti börsi võlakirjade kohta ning tõenäoliselt võiksid ka LHV kasvukonto või Swedbanki Robur fondid olla mõistlik alguspunkt.
Kindlasti ei pea kiirustama – võid rahulikult võtta see kuu-paar, et teadmisi ja kindlust koguda enne kui tegutsema hakkad!
Tere Kristi !
Nagu siin paljud, olen minagi algaja ja sooviks alusada investeerimisega. Tegelikult avasin juba investeerimiskonto LHV-s ja mõned esimesed aktsiadki prooviks soetatud .
Mul on pensionifond igakuise maksega 20 eur. Seesamis (Intress 2,45 %) , kust laekub ka tulumaksutagastus. Saaksin igakuiselt kõrvale panna lisaks 100-150 eurot.
Mis oleks Sinu nõuanne mulle ? Kas lisada see raha olemasolevasse fondi või avada mõni uus , nt. kasvutonto , 3. sammas jne…?
Parimat !
Vastused
Tere, Annika!
Eks tasub uurida, mis täpselt sul seal Seesamis on? Üldiselt kogumine+kindlustus üheskoos ei ole ajalooliselt väga hea toode olnud. Eraldi elukindlustus + tavaline kolmas sammas peaks parema tulemuse kokku andma. Üldiselt soovitus alati kasutada ära maksueelisega kogumisviisid (3. sammas) enne kui mujale edasi liikuda.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Kasvukonto juures ma olen märganud, et peale 1 aastat pole see enam mõtekas? Olen lugenud siin mitmed kommentaarides seda mainimas. Minu investeerimise võimalus on väikeste summadega ning just kasvukonto teha, kuid samas loen siin selle kohta vastakaid arvamusi… Kui kaua seda kasvukontot on siis mõtekas hoida või mis võiks olla kasvukonto eesmärk. Investeerida saaksin iga kuu ligi 20 eurot. Kui homme hakkan alustama investeerimisega siis nii palju, kui ma hetkel olen aru saanud, võiskin ma oma raha panna ühisrahastusse natuke ja samas ka kasvukontole, kuid nagu mainisin siis, kas kasvukontot on mõtekas hoida ainult 1 aasta? Olen investeerimisega väga väga alguses ja teadmised selles osas alles segased, sest iga ühel omad arvamused ja nägemused investeerimise vallas, kui olen nüüd hakanud peale Teie koolitust ka rohkem edasi lugema. Tänud!