Kuidas investeerida 1000 eurot?

Kuidas investeerida 1000 eurot?

Väikeste summadega alustamine on alati päris palju kirgi küttev teema erinevates investeerimisfoorumites. Sageli jõuavad sellise küsimusega veidi teadjamate abi paluma investeerimismaailmas ennast veel suhteliselt võõrana tundvad inimesed ja seega on neil päris keeruline hinnata antavate soovituste adekvaatsust. Sageli tuleb vastuseks väikeste summade kohta päris negatiivne tagasiside, et sellised summad on “mõttetud” ning tegelikult ei ole üldse põhjust investeerimise peale mõelda. Õnneks päris nii lootusetu olukord pole ning ka 1000 euroga on võimalik investeerimismaailmas algust teha. Siiski, enne alustamist tuleks mõned detailid täpsemalt läbi mõelda, eelkõige kas oled üldse investeerimisteekonnaks valmis ja milline on üldse sinu tegelik investeerimisvalmidus.

Kas tagala on kindlustatud?

Investeerimine tundub uudne ja põnev, ent sageli jäetakse tähelepanuta kõik see, mida saaks oma praeguste finantsidega teha, et olukorda parandada. Kõrge intressiga tarbimislaenude kiire tagasi maksmine on esimene samm investeerimisteekonnal – tegemist on garanteeritud tootlusega sinu laenuintressi väärtuses. Siinkohal on soovitusi erinevaid, aga kõik tarbimislaenud, liisingud ja muud kohustused, mille aastane intress küündib 10%+ tuleks koheselt tagasi maksta. Sealt allapoole on vaieldav, aga kui oled pigem konservatiivse maailmavaatega, siis võiks kõik laenud, mille intress on sinu kodulaenust kõrgem koheselt tagasi maksta. Kui laenud on tagasi maksmata, on investeerimise sisuline väärtus väike, kuna teisest otsast kaotad raha.

Nüüdseks on vist enamik inimesi meelerahufondist kuulnud – mingi rahaline puhver, millega üle elada raskemad ajad. Siinkohal diskussiooni ei ole – ühe kuu kulutuste jagu raha on absoluutne miinimum, mis peaks turvalisel hoiuarvel või sularahas olemas olema, ideaalis isegi kahe või kolme. Sõltuvalt sinu finantsilisest seisust võib see rahalise puhvri suurus küündida lausa 6 või 12 kuuni. Mõtle üle kui kindel on su töökoht, millised riskid sinu rahaasjades on ning enne kui vähemalt ühe või kahe kuu jagu raha pole kõrvale pandud ei tohiks veel investeerimise peale mõelda. Jah, 6 kuu suuruse meelerahufondi kogumine võib tunduda demotiveeriv – saad investeerima hakata alles aasta või paari pärast. Mitmed algajad investorid teevad siin kompromissi – kogutakse kuu-paari kulude jagu meelerahu ja edaspidi jaotatakse raha investeeringute ja tagala kindlustamise vahel näiteks 50-50 jaotusega.

Millised on sinu teadmised investeerimisest?

Kui sa oled juba sellise küsimusega kuskile foorumisse või aruteluringi jõudnud, et kuidas võiks investeerimisega alustada, siis on selge see, et tegelikult on puudu investeerimisalastest teadmistest. Kahjuks ei räägi me Eestis väga palju rahast ning ka kooliharidus puudutab investeerimise temaatikat väga vähe. Ei tasu ennast aga halvasti tunda – oled jõudnud siia, järelikult tahad oma elu paremaks muuta! Kunagi varem pole olnud nii lihtne alustada kui praegu ning kunagi varem pole olnud olemas nii palju erinevat infot selle kohta, millised võimalused investeerimismaailmas olemas on. Ehk – alustame algusest, kust saaks teada investeerimise ABC?

Kes on kunagi lugenud midagi õppimise kohta, siis on järgnevaga kursis – ükskõik mis valdkonna õppimisse panustatud esimesed paarkümmend tundi on meeletult efektiivsed ehk iga valdkonna alustaladega on võimalik tutvuda üllatavalt lühikese perioodi jooksul. Seega tasuks kõrvale panna paarkümmend tundi oma ajast – kui su ajagraafik on kiire, siis isegi 30 minutit igaõhtust lugemist/kuulamist on piisav aeg, et üllatavast materjalikogusest ennast läbi närida.

Alustamiseks vajaliku info jagaksin tinglikult kolme kategooriasse:

  • põhimõisted;
  • valdkonna klassikud;
  • teiste kogemuslood.

Põhimõisted on need asjad, mis alustamise kõige hirmsamaks teevad. Kuidas ma alustan, kui ma täpselt ei tea, mis asi on inflatsioon, tootlus, karuturg või risk? Õnneks on olnud palju usinaid inimesi, kes on mitmeid investeerimissõnastikke loonud ja ka Google on siinkohal päris hea abiline. Põhimõistete selgitusi võib leida ka näiteks Finantsaabitsa lisadest. Ehk – kui mingi väljend on võõras, siis see on täiesti OK. Tee lugemisse väike paus, trüki Googlesse sisse ja uuri, mida teised kirjutavad.

Valdkonna klassikud ei ole lõplik nimekiri. See sõltub inimeste huvidest ja nende investeerimisfilosoofiast, millised autorid lõppkokkuvõttes nende lemmikuteks kujunevad. Siiski, kui sul oma investeerimisfilosoofiat veel pole, siis kasutagi võimalust ja loe, mida on teised targad ja kogenenud inimesed kirjutanud. Üldiselt esimese mulje saamiseks investeerimismaailmast piisab ca 10 raamatust, mille lugemise tagajärjel tekib sul juba vähemalt esmane ettekujutus sellest, millised ideed sulle kõige südamelähedasemad on ja millised sulle üldse huvi ei paku.

Alustamiseks sobivad eestikeelsed klassikud:

  • Kristi Saare "Kuidas alustada investeerimisega";
  • Jaak Roosaare "Rikkaks Saamise Õpik";
  • Taavi Pertman "Alustava investori käsiraamat";
  • Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets "Rahaedu põhimõtted".

Inglisekeelsest maailmast on minu lemmikuteks:

  • John C. Bogle "The Little Book of Commonsense Investing";

  • Steven Levitt, Stephen J. Dubner "Freakonomics";

  • Sheryl Sandberg, Nell Scovell "Lean In";

  • T. Harv Eker "Secrets of the Millionaire Mind";

  • George S. Clason "The Richest Man in Babylon";

  • Napoleon Hill "Think and Grow Rich".

Alustades on alati kõige rohkem puudust kindlusest. Jah, sa võid küll lugeda raamatuid, kuhu selleks hetkeks rikkad ja edukad inimesed on oma kogemusi kirja pannud, ent see, kuidas see sinu ja su 1000 euroga samastub võib jääda veidi mõistetamatuks. Sel hetkel tulebki soov leida endale sarnase(ma)id inimesi, kelle käest nende kogemusi uurida. Mis tunne ikka täpselt oli üht või teist asja teha ning kuidas said nemad oma investeerimisteekonnaga alustatud? Siinkohal on taaskord võimalus internetiavarustest päris palju põnevat leida. Eestis on päris mitu investeerimisblogijat, kelle blogid võiks vähemalt valikuliselt läbi lugeda ning sõltuvalt huvist on kaks suuremat Facebooki gruppi, kus on aruteludest tekkinud juba päris suur kullafond ning ka küsimustele saab sealt nobedalt abi.

Üheks variandiks on jälgida kohalike inimeste kogemusi ja kohalikke uudiseid:

Teiseks variandiks on vaadata rahvusvaheliselt toimuvale arutelule:

Alguses on mõnevõrra vähem oluline see, mida sa loed (peaasi, et enam-vähem mõistlikud autorid oleks), vaid et sul tekib harjumus rahaasjadele tähelepanu pöörata. Kui sa pole varem väga rahaasjadest või investeerimisest huvitatud olnud, siis juba iga päev pealkirjadest pilgu üle libistamine tekitab natukese aja jooksul tunnetuse, et maailmas on midagi toimumas. Muidugi, teiste kogemuslugude kuulamise kõige parem võimalus on muidugi alati näost-näkku kontakt. Kui oled juba mõned põhialused endale selgeks teinud, siis on aeg võtta kätte ja minna mõnele koolitusele. Esiteks saad kuulata esinejate poolt sünteesitud kokkuvõtet ja võrrelda, kuidas see sinu pähe tekkinud pildiga kokku või vastuollu läheb. Lisaks on iga kohvipaus võimalus, et leida endale mõni uus investeerimissõber, kellega koos mõtteid mõlgutada!

Kasuta alati kui võimalik võimalust, et kohtuda teiste investoritega ning kui parajasti selleks ühtki üritust ei ole käepärast, siis kutsu ise keegi põnev inimene kohvile, et investeerimisteemasid arutada! Oma kogemusest võin öelda, et kõik raha mis olen ise koolitusele kulutanud on kordades ära tasunud, sest olen jätnud mitmed ämbrid ise läbi kolistamata. Muidugi tuleb alati kriitilise pilguga koolituse korraldajat ja eesmärki vaadata, ent Eestis on juba päris mitmeid mõistlikke algajatele suunatud investeerimiskoolitusi.

Millised on su tegelikud finantsilised võimalused investeerimiseks?

Nüüd kui oled esmased teadmised investeerimise kohta omandanud, siis on aeg hakata vaatama, millised võimalused sulle kättesaadavad on. Investeerimisplaani loomisel tuleb arvesse võtta oma investeerimisplaani ajahorisonti ja investeeringutega jätkamise võimekust. Kui oled oma 1000 eurot kokku kogunud, siis tuleb tagasi vaadata, kuidas sa siia punkti jõudsid. Kui raha kogumiseks kulus sul ca aasta, siis tähendab see seda, et sinu edasine investeerimisvõimekus on ca 80 eurot kuus. Mida kiiremini raha on kogunenud, seda vabamalt võid ennast investeerimisplaanide loomisel tunda. Ehk oluline on, millise tempoga saad oma plaane jätkata.

Kui 1000 euro kõrval on sul makstud võlad ning loodud meelerahufond, siis võime juba edasi minna. Esimesena tuleks vaadata, millised on sinu võimalused – üldiselt klassikaks loetakse investeerimiskolmikut – aktsiad, laenud, kinnisvara. Mis on sulle siis ligipääsetavad selle 1000 euroga?

Aktsiad

  • Balti (üksikud) dividendiaktsiad;
  • välismaised üksikaktsiad;
  • indeksfondid;
  • aktiivselt juhitud fondid.

Aktsiatesse/fondidesse investeerimise puhul on kõige olulisemaks mõõdikuks üldiselt erinevad haldustasud, mis väikeinvestoril hinge kinni löövad ja tootlusesse kõige rohkem sisse söövad. Aktiivselt juhitud fondid on siin üldiselt kõige suuremad patustajad – 2% või enamgi aastatasud teevad neist päris mitteatraktiivse investeeringu, kui sul pole just plaanis täiesti passiivne olla ja pärast esimesi raamatuid rohkem mitte edasi lugeda.

Sellest kalliduseastmelt järgmine on välismaised üksikaktsiad, kus teenustasud on sõltuvalt pangast iga tehingu kohta ca 10€ pluss lisandub veel ka valuutarisk. Seega oleks välismaiste üksikaktsiate jaoks vaja miinimumost teha ca 1000 eurot ning hajutamise huvides tuleks väga nobedalt liikuda vähemalt 10-20 aktsiast koosneva portfelli suunas, et riske hajutada. Seega alustamiseks võib see olla veidi kulukas variant.

Seega valikusse jäävad kaks investeeringut, mis kipuvad olema ka väikeinvestorite lemmikud – indeksfondid oma madala riski tõttu ning Balti dividendiaktsiad, mis kodulähedusega südame soojaks ajavad. Esimene alustamispunkt peaks olema muidugi kolmas sammas. Indeksfonde saab lisaks enam-vähem mõistlikult omandada paarikümne euro suuruseid oste tehes näiteks läbi LHV kasvukonto või Swedbanki roburi fondide. Balti aktsiate puhul on praeguseks võimalik oste teha ilma teenustasudeta, seega võid aktsiaid osta kasvõi ühekaupa.

Kinnisvara

  • Üürikinnisvara soetamine;
  • flippimine (osta-remondi-müü).

Kinnisvara puhul on kõige suuremaks sisenemisbarjääriks isegi mitte vajalik suur rahasumma vaid sinu riskivõtmise tase. Kinnisvarasse investeeritakse üldiselt laenuga ning sinu 1000€ võid jätta pigem kõrvale ootamatute investeeringu haldamisega seotud kulude jaoks. Ehk siis – kinnisvara peegeldab kõige rohkem klassikalist ressursside kolmnurka – aeg, teadmised ja raha. Kuna sul pole kinnisvarasse investeerimiseks väga palju raha, siis peavad sul olema aeg ja teadmised. Aeg selleks, et otsida erinevaid objekte ja neid läbi käia, teadmised selleks, et hinnata erinevate objektide tasuvust. Kui sul on suurepärane objekt, siis leiad ka investori kes selle jaoks raha annab. Esimesed kinnisvarainvesteeringuteks vajalikud laenud leitakse tavaliselt FFF seltskonnast – friends, fools and family. Ehk inimestelt, kes mingil põhjusel sinusse ja su tegevustesse usuvad.

Kuna sul kinnisvarasse investeerimiseks endal raha niikuinii pole, siis võid kapitalinõuetele mõtlemise tegelikult täiesti kõrvale jätta ja mõelda pigem sellele, mida sulle meeldib teha. Ehk valik selle vahel kas tahad kortereid remontida ja müüa või köidab sind pigem üürikinnisvara. Meeles tuleb pidada, et kõikidest investeeringu liikidest on kinnisvara kõige suuremat aktiivset panust nõudev, ehk tegemist pole klassikalises plaanis passiivse investeeringuga ning kinnisvara on üldiselt ka ainus investeering, kus on oht ise peale maksta investeeringu hoidmisel. See on sügavalt sinu isiklikust maitsest sõltuv, milliste objektide vastu huvi tunned. Kindel on aga see, et heade tehingute leidmiseks on vaja palju kogemust – ehk kui plaanid kinnisvarainvestoriks hakata, siis tee kohe kv.ee lahti ning leia esimesed sada objekti, mida külastada ja mille kohta numbreid kokku lüüa.

Ühisrahastus

  • Laenud inimeselt inimesele;
  • laenud kinnisvara tagatisel;
  • osaluspõhine ühisrahastus.

Tänapäeva Eestis tähendab investeerimine laenudesse tavaliselt investeerimist ühisrahastusse. On võimalik ka laene otse inimestele anda, ent seda peetakse kõvasti riskantsemaks ning pigem edasijõudnud investorite mängumaaks. Ühisrahastus on kõikidest investeerimisinstrumentidest üks nooremaid ning seetõttu ei ole ka veel paljude investorite radarile jõudnud. Põhimõte on lihtne – läbi internetikeskkonnade viiakse kokku inimesed, kes mingil põhjusel laenu/kapitali vajavad ning investorid, kellel on üleliigset vaba raha, mida välja laenata.

Ühisrahastuse suurimaks plussiks loetakse madalat sisenemisbarjääri ehk alustada saab juba väga väikestest summadest, mis on ka põhjuseks, miks ühisrahastus on väga sageli vastus soovitusele, et kuhu oma esimesed 1000 eurot panna. Laenudega tegelevates ühisrahastusportaalides saab alustada juba 10 euroga kuus, kinnisvaraühisrahastuse portaalides on alustamispiiriks 50 või 100 eurot objekti kohta. Siiski on ühisrahastuses ka oma riskid – tuleb paika panna konkreetne strateegia, erinevatel portaalidel on oma erinevused, mis tuleb ära õppida ning tuleb päris palju ise uurida-puurida, sest ühisrahastuse kohta pole olemas veel ühtki klassikaks kujunenud raamatut, enamik infot eksisteerib erinevates investeerimisblogides.

Kuidas ma siis ikkagi valin, kust ma alustan?

Nüüd kui oled esimesed teadmised omandanud ja hoomad veidi erinevate investeeringute plusse-miinuseid, siis seisad ikka teelahkmel – kust ma siis ikkagist alustan? Vastus sellele on lihtne – alusta sealt, kust tahad. Täpselt nii ongi. See, kust sa alustad on ausalt väga väheoluline mitmel põhjusel, mõned neist on välja toodud siin:

  • sinu lõppsiht peaks olema niikuinii mitu erinevat varaklassi, seega jõuad ka need, millest sa praegu ei alusta, läbitulevikus läbi proovida;
  • alguses teed ebatäiuslikke investeerimisotsuseid ning kõige kiirem võimalus vigadest õppida on neid otsast tegema hakata;
  • motivatsioon õppida suureneb kordades kui enda raha reaalselt mängu on pandud, sest siis on otsustel numbriline mõju;
  • sa ei tunne ennast investorina niikuinii enne kui esimesi otsuseid ei tee – kõik on kasvaval turul pigem agressiivsed ja riskialtid;
  • väikeste summade puhul ei ole tootlusprotsent määrav – lisaks investeeritud raha kasvatab portfelli rohkem kui tootlusest tulenev kasv.

Seega, kui mul oleks 1000 eurot, millega investeerimist alustada? Ma kindlustaks ära oma tagala, paneks paika oma investeerimisvõimekuse (ja töötaks selle suurendamise nimel), teeksin läbi kiirkursuse investeerimisteadmiste alustaladesse ning hakkaksin kuskilt pihta. Investeerida ei tohiks raha, mida sa igapäevaselt vajad, seega isegi kui teed vigu, on sul aega nendest taastuda. Kui üldse ei oska valikut teha, siis võta münt, määra pooltele väärtused ja viska õhku – kui õhulennu ajal sinu tõelist soovi pähe ei tule, siis alusta sealt, mida viskeõnn näitas – sest õnne on ka natukene elus vaja.

Kui soovid rohkem investeerimisest teada saada, siis olen kirjutanud alustamisest ka raamatu 'Kuidas alustada investeerimisega'. Raamatus räägin enda kogemuste põhjal täpsemalt nippidest, kuidas enda raha üle kontroll saavutada, kuidas panna paika investeerimisplaan ning millised võimalused ja instrumendid üldse investeerimismaailmas olemas on. Investeerimisega alustamiseks pole olnud kunagi paremat aega kui praegu ja oma rahaasjade korda saamist pole veel keegi kahetsenud! Uuri lähemalt siit.

Blogipostitus uuendatud 10.08.2022

Kommentaarid

kasvik

“Kui laenud on tagasi maksmata, on investeerimise sisuline väärtus väike kuna teisest otsast kaotad raha.”
Kas klaas on pooltäis või pooltühi? Kui laenude ajal ka investeerida siis mitte teisest otsast ei kaota raha vaid esimesest otsast tuleb raha juurde 🙂

Vastused

kristi

Tere, kasvik!

Eks sõltub veidi intressist – riskivabalt sama tootlust saada kui garanteeritult tarbimislaenude tagasimaksmisest on sisuliselt võimatu (arvestades, et tarbimislaenud ja krediitkaart kipuvad 10%-15% vahemikus olema). Seega krediitkaardid-tarbimislaenud-jms tuleks siiski nobedalt ära maksta, sest lisaks korralikule garanteeritud tootlusele kaasneb ka meelerahu ja vähenenud stressitase, mis elu ka niisama rõõmsamaks teeb.

Mari

Tere
Kas 16.aastane saab investeerida ?

Vastused

kristi

Tere, Mari!

Kahjuks on üldiselt 18 aastat see piir, kus investeerimisega alustada saab. Mõned vanemad teevad oma nimele konto ja lubavad lapsel sealtkaudu investeerida.

Kasvik

Tere Mari ja teised lugejad!
Vähemasti aktsiatesse investeerimiseks saab näiteks LHV-s isegi beebile konto teha. Pole proovinud kas lapsevanem sealt ka raha välja saab võtta, see oleks küll ebaviisakas ja tõenäoliselt isegi ebaseaduslik, küll saab aga lapsevanem sinna raha juurde panna ja aktsiad osta-müüa. Nii et laske teha konto 16a. nimele (kui 16a. ise ei saa, võtke vanemad kaasa, loodetavasti nendega läbikäimine hea) ja võtke ka paroolid endale ning andke minna! Takistusi pole.

Vastused

kristi

Siinkohal sekkub vist Perekonnaseadus § 136., mille alusel saab keelata lapsevanemal osaliselt lapse varaga tegelemist. Siinkohal oli minu meelest paar kohtulahendit, mille baasil seada seadust muudeti. Ise pole katsetanud, tasub pangast uurida. http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2015/04/21/lapsele-aktsiate-ostmine-muutub-lihtsamaks

Thera

Ühest asjast ei saa ma aru – miks te seda meelerahufondi nii väga rõhutate? Minu arvates on õige investeerida kohe, kui tekib mingi raha ülejääk, on seda siis 10 või 100 eurot, sest siis hakkab see kohe raha juurde teenima. Aasta aega 1000 eurot kogudes ei teeni see raha midagi, pigem inimene kaotab inflatsiooni tõttu. Ja see meelerahufond ei annaks mulle mingit meelerahu, sest pank on kõige ebaturvalisem koht, kus oma raha hoida. Meenutage, mida Küprosel mõni aasta tagasi tehti. Mina mäletan sedagi, kuidas NSVL-s 100 rublased rahatähed üleöö kehtetuks tunnistati ja nüüd hiljuti tehti sedasama Indias 500 ja 1000 ruupiaste rahatähtedega. Seega pole raha kindlas kohas ei pangas ega sukasääres ja peatset suurt rahanduskriisi ennustavad väga paljud. Aga üks on kindel, ettevõtte arvel olevat raha ei puuduta keegi mitte kunagi, sest see tooks kaasa pankrottide laine ja riigi majandus variseks kokku. Seega, kui su raha on mõnes investeerimisplatvormis (see on ettevõte), on ta minu arvates kõige turvalisemas kohas ka rahututel aegadel.

Vastused

kristi

Tere, Thera!

Rõhutan seda seetõttu, sest enamikel inimestel ei ole üldse mingeid sääste – kui 1000 eurot ei suuda kõrvale panna, siis ilmselt ei tohiks sa ka riski võtta investeerimisega alustades, sest esimese jama korral pead hakkama investeeringuid müüma ja see tähendab suure tõenäosusega kahjumite realiseerimist – meelerahufondi olemasolu puhul on suuresti tegemist finantsseisu peegeldusega.
Kui aga karta seda, et rahatähed keegi kehtetuks kuulutab, siis pole vahet kas see raha on pangas, sukasääres või investeerimisportaalis – sama raha kõik. Siis päästaks ainult füüsiline vara rahareformist.

Liivi

Tere, ise tegelen pigem säästmisega, kui investeerimisega, kuid loen ja kuulan maailma majanduse, finantskriiside jms teemadega seonduvat palju. Olen pigem alla Eesti keskmist teeniv, nii 900-1000 kätte, ületundidega isegi kuni 1200. Säästan palgast 50% ja teinekord rohkemgi. Meelerahufondi panen 1000 eurot aastas sularahas sajastes või kahesajastes kupüürides(siis ei teki kiusatust ära raisata), hoian kodus väikeses emailhoiulaekas puhvetis. Seda teen kahel põhjusel: esiteks meenuvad need viimase kriisi pangaautomaatide järjekorrad Kreekas ja Küprosel, kus sai korraga välja võtta vaid 50 eurot, uus kriis aga ennustatakse hoopis suurem, seega miski ei garanteeri et meilgi midagi analoogset ei juhtu. Teiseks raha hoidmine 0 või negatiivse kasumiprotsendiga panga kontol pole mõtekas tegevus.
Muidu ülejäänud säästmine jaguneb mul laias laastus 60-75% väärismetallid(põhiliselt hõbe, kuld ja plaatina plaadid)muu on kinnisvara parendamine, antiik, kunst, vääriskivid jms.
Väärismetallide ostuga enne selle aasta suve oleksin võinud ka teenida korraliku kasumi kui praegu müüa sooviksin(kuld kui investeering), kuid ma põhimõtteliselt ei müü( ei investeeri), sest kulla kallinemine tähendab minu jaoks raha odavnemist ja see kuld on mu 4 pensionisammas. Selle ma müün umbes 20a pärast või üldse mitte( jääb perekonna pärandvaraks).

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ