Kuidas käib ettevõtte alt investeerimine?

Kuidas käib ettevõtte alt investeerimine?

Investorid, kes natukene rohkem maksuküsimusi uurima hakkavad, avastavad päris ruttu, et eraisikust investorina tegutsemisel on päris palju murekohti, mis üldiselt tähendavad ebamõistlikult kõrget maksukoormust. Olen eraisiku ja juriidilise isiku erinevatest maksunüanssidest ka pikemalt kirjutanud ning see on olnud üks populaarsemaid postitusi läbi aja.

2018. aaasta valitsuse maksupaketi valguses on eraisikuna investeerimine eriti küsimärgi alla sattunud, seega viimasel ajal on enamik investeerimiskoolitusi lõppenud osaliste tõdemusega, et tuleks ikka ettevõtte alt investeerima hakata. Mida see aga ettevõtte alt investeerimine täpsemalt tähendab? Mida on selleks vaja teha, kuidas käib ettevõtte loomine, mis ootab sind paberimajanduses, millised otsused tuleb enne läbi mõelda?

Samm 1: Loo ettevõte

Ettevõtte loomine on tänapäeval tehtud päris lihtsaks. Selleks tuleb logida ainult ettevõtjaportaali sisse, valida menüüst “Avalduse esitamine” ning järgmisest menüüst, et soovid luua osaühingu. Kuna enamik asutavad ettevõtte ilma koheselt kapitali sisse maksmata, siis saab kasutada kiirmenetlust, millega saab reeglina ettevõtte juba järgmiseks päevaks asutatud. Tehniliselt on protsess küll väga lihtne, ent sisuliselt on natukene mõtlemist vaja teha enne, kui ettevõtet looma kiirustad. Osaühingu loomisel on sisuliselt kolm põhimõttelist küsimust, mille pead enda jaoks selgeks mõtlema.

Mis on ettevõtte nimi?

See on samm, kus minu kogemusel enamik inimesi kõige rohkem aega veedavad, sest nimi peaks justkui olema perfektne. Reaalsuses, eriti kui su ettevõtte fookuseks on väikeste tööotsade tegemine ja kõrvalt investeerimistegevus, siis ei ole tõesti märkimisväärselt oluline, et saaksid ülikauni ja meeldejääva nimetuse registreeritud. Keegi üleliia palju aega sinu ettevõtte nime meeles pidamisele niikuinii ei kuluta ning kuna Eestis on kõik info internetis olemas, siis on sinuga seotud ettevõtte leidmine ka väga lihtne.

Pigem on küsimärk selles, et leida nimi, mis ei ole juba võetud. Selleks on olemas nimepäringu funktsioon, kust on võimalik iga nime puhul näha, kas on mõni sarnane nimi või kaubamärk juba registreeritud. Reeglina peab olema sinu ärinimi selgelt eristatav ning juhul, kui on registreeritud sarnase nimega kaubamärk, siis ei tohi sinu ettevõtte tegevusvaldkond registreeritud kaubamärgi valdkonnaga kattuda. Minu kogemusena on kellelgi teisel alati sinu head mõtted juba ette tulnud.

Investeerimisettevõtete puhul lisatakse sageli nime lõppu ka lihtsalt “invest” või “capital” (või nt “holding”) kas eesti- või ingliskeelsena, et eristada oma varahaldusettevõtet teistest ettevõtmistest. Lõppkokkuvõttes, kui sa kellelegi arve saadad, siis on seal ettevõtte nimi niikuinii kirjas ja muresid ei tohiks ülekannete tegemisel olla. Lisaks, kui plaanid kunagi tegeleda näiteks mingi äritegevusega, siis vajaliku kaubamärgi saad endale lisaks registreerida, see ei pea üldse olema sama, mis sinu ettevõtte ärinimi.

Kõige lihtsam on muidugi, kui nimi on seotud sinu tegevusega – näiteks Investeerimisraadioga seotud ettevõtte nimeks sai mitte nii väga loominguliselt Investeerimisraadio OÜ. Samas varahaldusettevõtte nimeks sai Asrai Capital – tahtsin lühikest nime, millel oleks pigem mingi mütoloogiline tähendus ning nimeotsing tähendas peamiselt erinevate Wikipedia artiklite vahel kondamist. Esimene registreerimine tuli kolinal tagasi, sest ma ei olnud sel hetkel teadlik, et isegi osaliselt ei tohi nimi kattuda olemasoleva kaubamärgiga, kui valdkonnad on samad. Siis tuli lihtsalt uus nimi välja mõelda ja teistkordselt avaldus teele saata.

Samas, üks kõrvalprojekt, millega hetkel abikaasaga tegeleme (e-poe rakendus) vajas konkreetselt head ärinime, millega kaasneks ka domeen. Pärast pikka otsingut ja thesauruse kasutamist, et leida sünonüüme ja valikuid rahaga seotud sõnadele, sai tehtud otsus Gratify kasuks ja ettevõte ära registreeritud ning selle aja jooksul, mil jõudsime domeeni registreerimiseni jõudis keegi ühe pornolehe sama nimega registreerida. Nii, et kõige vastu sa ennast kaitsta ikka ei saa ja kui nimi tõesti niivõrd palju tulevikus häirib, on alati võimalik seda ka väikse riigilõivu eest muuta. Ei tasu mitu kuud ideaalset nime otsida.

Milline on ettevõtte põhikiri?

Ettevõtte põhikiri on see osa ettevõtte loomisest, kuhu peaks nimevalikust üldiselt veidi rohkem aega kulutama, kuigi sageli üheinimese ettevõtte puhul võib asutamisel suhteliselt automaatselt valikuid teha. Ettevõtte põhikirja saab tänapäeval koostada väga lihtsalt tehes valikuid etteantud küsimustest. Kui tegemist on ühe inimese ettevõttega, siis enamik nendest küsimustest on suhteliselt ebaolulised – see, kas otsuste vastu võtmiseks on vaja 100% või 75% enamushääli, on ühe osaniku puhul sisutu küsimus.

Tegelikkuses on siinkohal kõige olulisem otsusekoht see, kas lood ettevõtte üksi või kellegagi koos. Üksinda on lihtne – ise otsustad kõikide asjade üle ainuisikuliselt ja vastutad kõikide tegude eest ka ainuisikuliselt. Kui teed ettevõtte kellegagi koos, siis läheb juba keeruliseks ning tuleb täpselt läbi mõelda, kuidas asjaajamine tulevikus käima hakkab. Näiteks, kas sõbraga loodud ettevõtte puhul on otsuste tegemiseks vaja, et mõlemad oleksid iga asjaga nõus või on mõlemal eraldi otsustusõigus? Tuleb läbi mõelda näiteks see, kas mõlemal ettevõtte omanikul on oma pangakaart ja õigus lepinguid allkirjastada või peavad nad seda koos tegema?

Sel hetkel, kui asjad lähevad hästi ja olete ühel lainel oma mõtetega, ei ole eriti vahet. Kui aga asjad hakkavad viltu vedama, siis on hilja omavahelisi koostööpõhimõtteid kokku leppima hakata. Mida rohkem on ühes ettevõttes partnereid, seda keerulisem on igasuguseid eriolukordasid lahendada ning enamikul juhtudest oleks lihtsam, et igaühel on oma ettevõte ja vajadusel teete koostööd, milleks sõlmite iga kord eraldi lepingu või annate vajadusel üksteisele mõne kindla projekti jaoks laenu.

Lisaks on eraldi nüanss ettevõtte loomisel ka see, kas sa oled abielus ja kas olete kokku leppinud ühisvaras või lahusvaras. Kui olete abielus ja ühisvaras kokku leppinud, siis kuigi sina võid üksi oma ettevõtte luua, on lahutuse puhul siiski tegemist varaga, mis pooleks jaotatakse, seega tasub arvestada, et vaikimisi on teisel poolel õigus poolele sinu investeeringutest. Abielusuhete juures tuleb kohe hulganisti nüansse vara jaotamisel juurde, ehk seda tasuks eraldi uurida, kui see küsimus kerkib.

Lihtsa ühe inimese ettevõtte puhul on otsustamiskohaks pigem see, kas ettevõte kannab oma asutamiskulud ise (saad riigilõivu, mille eraisikuna maksid, tagasi maksta) ning mis hetkeks peab olema makstud kapitali sissemakse (hetkel suuruses 2500 eurot). Üldplaanis asutamiskuludeks ongi seesama 265 eurot riigilõivu ning tulevikus pead maksma sisse 2500 eurot kapitali. Enne seda, kui pole omakapitali nõuet täitnud, ei saa sa ettevõttest välja maksta dividende ja tõenäoliselt ei soovita sulle laenu anda, ent kõike muud ettevõtte puhul vajalikku saad teha.

Kust tekib ettevõttesse raha?

Selleks, et ettevõtte alt investeerimist nautida, on kõigepealt vaja ettevõttesse kuskilt raha tekitada. Kõige kasulikum on muidugi see olukord, kui sa pakud mingit teenust, mille eest on sul võimalik esitada klientidele arveid. Või näiteks müüd midagi, mille pealt teenid kasumit. See tähendab, et sul tekib kohe kätte suurem kogus maksueelset raha, mida investeerida.

Näiteks, kui teed lühikese tööotsa, mille eest muidu saaksid 300 eurot brutos palka, mis tähendab eraisikuna netopalgana veidi üle 200 euro, siis palgafondi suurust arvet esitades oleks sul käes pea 400 eurot, mida investeerida. Siin kindlasti tekib osadel mure kurikuulsaks saanud OÜ-tamise kohta, ent tuleb meeles pidada, et see oli paar konkreetset juhtumit, kus inimesed sisuliselt töötasid nagu palgatöölised, ent esitasid selle eest lihtsalt arve.

Lepingu puhul loeb eelkõige sisu, mitte vormistus ja kui tegemist on tööandja juures, koha peal tööandja vahenditega tegevuse tegemisel, siis ükskõik, mis kuskile kirja on pandud, on tegemist sisult töölepinguga. Kui sul on aga valik kliente, kellele mingit teenust pakud, siis sul seda muret ei ole.

Kui su ettevõttel mingit tegevust veel esialgu ei ole, mille eest arveid esitada üldse saaks, siis on sul võimalus omanikuna ka ettevõttesse lihtsalt raha sisse laenata, et ettevõtte tegevust käivitada. Olles omanik on sul lubatud ettevõttele anda 0% intressiga laenu (ja ettevõtte jaoks tasuta tööd teha) ning kunagi saad sellesama raha ettevõttest ka tagasi välja võtta. See annab sulle võimaluse hakata vaikselt ettevõttesse raha teenima ning juba selle teenitud raha eest ettevõtet edasi arendada.

Muidugi miljoneid ettevõttesse sisse laenata pole ilmselt mõistlik, sest laenad sinna palgana teenitud maksujärgset raha, mis ei ole just üleliia maksuefektiivne, ent alguses on see täiesti toimiv lahendus. Lisaks ei tohiks ettevõtte kohustuste hulk ka absurdselt suureks kasvada võrreldes omakapitaliga või teenitud tuluga, et raamatupidamislikult oleks ilusam vaadata.

Praktiliselt käib laenamine lihtsalt nii, et omanikuna kannad ettevõtte kontole raha selgitusega “omaniku laen” ning võtad siis raamatupidamises selle laenuna üles. Usinad vormistavad ära ka korraliku laenulepingu tähtaegade ja muu infoga, aga seda viitsivad vähesed (kuigi igaks juhuks võiks ikka tehtud olla).

Samm 2: Hakka investeerima!

Ettevõtte puhul käib üldplaanis investeerimine samamoodi kui eraisikuna, ainult on vaja palju rohkem tähelepanu pühendada sellele, et kõikvõimalikud dokumendid ja aruanded oleksid olemas, et sul endal või raamatupidajal oleks lihtne järge pidada, et mis täpsemalt on ettevõttes toimunud. Eraisiku ja juriidilise isiku maksuerisustest hetkel pikemalt ei kirjuta, neid olen pikemalt selgitanud siin.

Ühisrahastusse investeerimine

Ühisrahastusportaalidesse konto loomine võib eraisiku ja juriidilise isiku puhul erineda. Mõnes portaalis saad kohe alustada protsessi juriidilise isikuna ning sult nõutakse kontrollinfona ikka enda dokumenti ning ettevõtte B-kaarti, mõne portaali puhul pead ennast enne eraisikuna ära tuvastama ning alles siis saad ettevõtte konto juurde lisada. Omaraha puhul näiteks lood eraisikuna konto ja siis kirjutad info e-maili, et soovid luua ettevõtte kontot. Mitmes läti portaalis saad aga kohe ettevõttena konto luua (nt Mintos).

Praktiliselt investeerimine käib samamoodi – teed ettevõtte kontolt kande endale sobivasse ühisrahastusportaali, valid sobivad projektid või laenud ja teed oma investeeringud ära. Oluline moment on aga see, et ettevõtte puhul pead regulaarselt salvestama vajalikke algdokumente, mida saad raamatupidamises kasutada. Peamiselt on nendeks igakuised väljavõtted, mida portaalid pakuvad. Kui nt Bondora, Mintos, Twino annavad väga ilusaid faile raamatupidamises kasutamiseks, siis näiteks Omarahas on igakuise statistika screenshot sinu parim algdokument.

Kui sa ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei ole sul tegelikult vaja igakuiselt oma investeeringute üle arvet pidada, ent aruandluse koha pealt ja olukorra jälgimise plaanis oleks mõistlik igakuiselt kandeid teha. Raamatupidamises on sul lubatud ühisrahastusprojektide puhul teha mõistlikkuse piires koondkandeid – kui sul on antud välja portaalis 300 laenu, siis ei eelda keegi, et sa ükshaavad neid jälgid, vaid võid näiteks kuu viimase kuupäeva seisuga teha kasumiaruandesse kanded, et kui palju teenisid intressi-viivist. CrowdEstate’i või Estateguru puhul, kus projekte võib olla korraga märkimisväärselt vähem, oleks pigem mõistlik iga projekti üle järge pidada.

Lisaks tuleks ühisrahastuse puhul leppida iseendaga või raamatupidajaga kokku reeglid, kuidas tegutsetakse võimalike ühisrahastusinvesteeringute kahjudega. Kui tagasiostugarantiid pakkuvates portaalides pole probleemi põhiosa kaotusega, siis näiteks Bondora, Moneyzeni või omakapitaliinvesteeringute puhul on täiesti võimalik, et tegemist tuleb teha ka kahjudega.

Sul peab olema seega plaan, et mis hetkel liigitad raamatupidamises võlgnevused ebatõenäolisteks laekumisteks ja millal arvestad need kahjudesse. Omarahas on olukord lihtne – seal tehakse tagatisfondi ost kohe ära ja kaotatud summa on selge, Bondora puhul aga laekub näiteks tagasimakseid mitu aastat pärast pankroti juhtumit ja sa pead ise panema paika, kuidas seda kajastad.

Üks murekoht, mida pidevalt kuulda on, on küsimus, kas laenude andmine võib olla üldse su põhitegevus ja kas peaks kartma krediidiasutuseks saamist või muid sanktsioone. Praktikas puudub reaalne näide, et kedagi oleks selle koha pealt kiusatud, eriti kuna investeerimisvallast tulenev tulu ei joonistu ka aastaaruandes väga selgelt välja.

Sina väikeinvestorina tegutsed läbi juba riigi poolt reguleeritud portaalide ja mingeid lisanõudmisi ei ole sul realistlikult võimalik täita. Muidugi põhitegevuse või lisarahavoogude olemasolu võib pakkuda lisameelekindlust, ent realistlikult on olemas tuhandeid väikeettevõtteid, mis inimeste vara haldavad ja pole põhjust arvata, miks nad võiksid kellegi huviorbiiti sattuda.

Olulised dokumendid:

  • igakuine investeeringute väljavõte (tehtud investeeringud, laekunud intressid-viivised, pankrotistunud laenud jne);
  • iga-aastane koondaruanne/väljavõte investeeringute kohta.

Aktsiatesse investeerimine

Kui eraisikuna on sul võimalik valida, kas investeerid nn vana süsteemi kaudu või investeerimiskonto kaudu, siis juriidilise isikuna on asi lihtne – saad kasutada kõiki investeerimiskonto poolt pakutavaid boonuseid, sest algselt modelleeritigi investeerimiskonto selle järgi, mida ettevõtted juba niikuinii said teha.

Kui sul on ettevõttele juba ükskõik millises pangas konto loodud, siis sealt edasi investeerimiseks on üldiselt vaja paar klikki internetipangas teha. LHV puhul on sul näiteks vaja sõlmida investeerimisteenuste leping, et saaksid aktsiaid-võlakirju ostma hakata. Alusdokumentideks ongi needsamad tehingud internetipangas (või välismaakleri tehinguväljavõtted), mille alusel raamatupidamiskandeid teed. Lisaks on vaja ka LEI koodi, mis lubaks tehinguid teha.

Sealt edasi käib ostmine praktiliselt samamoodi nagu eraisikul – paned üles sobiva hinnaga ostuorderi ning ootad selle täitumist. Aktsiate ostule kulunud teenustasud saad arvestada kuludesse ja raamatupidamises võtad oma aktsiaostu üles soetusmaksumuses. Kui ostad eurodes aktsiaid, on elu lihtne, kui ostad aktsiaid muus valuutas, siis vähemalt majandusaasta aruandes tuleb aktsiapositsioonid kajastada eurodes.

Üks murekoht on aktsiate hinnakõikumised ja küsimus, et kas ja kui palju seda kajastama peab. Igakuiseid hinnakõikumisi kajastama ei pea, küll aga on aruandeaasta lõpus (reeglina enamikel ettevõtetel 31.12) vaja teha ümberhindamine, ehk kajastad aktsiate hinna tõusu või langust kasumiaruandes.

Olulised dokumendid:

  • algdokumendiks pangaväljavõtted, mis kajastavad ostu-müügitehinguid, dividendi- ja intressimakseid;
  • ümberhindamiseks saad turuhinna börsi kodulehelt, valuutakursi algallikaks on keskpank.

Kinnisvarasse investeerimine

Eraisikuna on kinnisvarasse investeerimine kõige valusam maksude poolest, seetõttu jõutakse kõige kiiremini kinnisvara puhul ettevõtte alt tegutsemise juurde. Lisaks selgetele maksuboonustele on oluline nüanss ettevõtte alt kinnisvarasse investeerimisel ka see, et maksehäireid saab eraisiku kohta üles panna ainult juriidiline isik, kes on selle tingimusena kirjutanud üürilepingusse sisse. See on üks väike lisaboonus, millest paljud ei tea.

Ettevõttena investeerimise puhul ongi kõige olulisemad dokumendid igasugused ostu-müügilepingud vara omandamise kohta, üürileping kui igasuguste arvete esitamise alusdokument ning igakuised üüriarved ja kommunaalteenuste arved, mida esitad. Üldiselt on kõige mõistlikum lasta kommunaalarved endale tasuda ning siis teha edasi kanne korteriühistule vms teenusepakkujale, siis on alati ülevaade olemas üürniku tegevusest.

Elukondliku kinnisvara eest esitatavad üüriarved on käibemaksuta (välja arvatud lühiajaline üür), mis tähendab, et isegi kui oled käibemaksukohustuslane, siis ei saa sa korteri jaoks tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi küsida. Siiski saad sa kõik korteriga seotud kulutused kuludesse kanda – kindlustusarved, sisustus, remont jms. Peaasi, et algdokumendid on olemas, ehk iga kord, kui midagi korteri jaoks ostad, siis vaata, et oleks korralikult vormistatud arve olemas ning ole valmis tõestama, et asi ka reaalselt korteris kasutuses on (võid näiteks pilti teha, et värvipott läks ikka korteri seina, mitte mujale).

Kui oled käibemaksukohustuslane ja tegeled lühiajalise üüri või äripindadega, siis läheb tegutsemine veidi keerukamaks, aga sellel hetkel on sul ilmselt juba ka asjalik raamatupidaja appi võetud, kes käibemaksunüanssides orienteeruda suudab.

Olulised dokumendid:

  • ostu-müügilepingud, laenulepingud;
  • üürileping, üleandmisaktid;
  • üüri- ja kommunaalteenuste arved;
  • korteri parendamise peale tehtud kulutuste algdokumendid.

Samm 3: Mõtle pikaajaline plaan läbi

Kuidas eraldada äririsk investeerimisriskist?

Ettevõtte alt investeerimine on küll maksude mõttes väga efektiivne, ent võib riske juurde lisada. Nimelt, kuna ettevõtte võlu tuleb välja peamiselt sellest, et teenid läbi äritegevuse ettevõttesse raha, siis kaasneb sellega paratamatult ka äririsk. Miks on äririsk niivõrd oluline, on lihtne – kui sinu äri suure pauguga vastu taevast läheb, siis tuleb võlad ja muud kohustused ära katta ettevõtte sees olevast varast ning on kindlasti päris valus, kui realiseerimisele läheb sinu finantsvabaduseni viiv portfell.

Seega tuleks ettevõtte siseselt investeerides mõelda enne korralikult läbi, mida sa äritegevusena teed. Kui oled klassikaline mikroettevõtja, kes müüb oma aega - näiteks raamatupidamist, koolitusi, nõustamisteenust jms lihtsaid tegevusi, siis ei ole ilmselt karta, et ettevõtet pankrot ähvardab. Küll aga on olulised riskid laual kohe, kui tegeled millegi müügi või vahendusega, mis toovad endaga kaasa ostu-müügilepinguid (nt pead mingeid varusid pidevalt ostma) või laenulepinguid (nt kinnisvara soetamiseks võetud laenud). Siis on oht, et äritegevuse ebaõnnestumisel tuleb koostööpartneritele ja võlausaldajatele siiski kohustused tasuda ja investeeringud langevad sellest riski alla.

See tähendab paljude investorite puhul, et luuakse kokkuvõttes rohkem kui üks ettevõte. Näiteks üks, mis keskendubki väikese äririskiga tegevustele, mille alla on paigutatud ka investeeringud, ning teine, mis keskendub suurema äririskiga tegevusele, kust siis võetakse välja kasumit ja reinvesteeritakse seda edaspidi kartmata, et äririsk investeeringutele laieneb.

Kuidas dokumente säilitada ja kes teeb raamatupidamist?

Kui raamatupidamine tähendas vanasti kümneid kaustu tolmunud dokumentidega, mida pidi 7 aastat säilitama, siis praeguseks on lubatud dokumente säilitada digitaalselt. See tähendab, et kõik arved, mis on digitaalsel kujul, ei vaja välja printimist vaid ainult säilitamist ning paberkujul arved võid lihtsalt sisse skänneerida või telefoniga neist pilti teha. Mina isiklikult suhtlen oma raamatupidajaga Dropboxi kaudu – laen kõik dokumendid talle sinna üles, ning kui aasta on möödunud, siis võid eelmise aasta kokku pakkida ja endale kuskile kõvakettale, Drive’i, koduarvutisse vms kohta arhiveerida.

Tänapäeval on raamatupidamine tehtud piisavalt lihtsaks, et peaaegu tasuta programmide (või ka lihtsalt Exceli abil) on võimalik päris edukalt mikroettevõtte raamatupidamist pidada. Kui tunned, et see on sulle jõukohane ja soovid õppida, siis ei ole põhjust raamatupidajale maksta. Kui sinu ettevõttes liikuv arvete hulk läheb piisavalt suureks ning tehingud piisavalt keeruliseks, siis on ilmselt mõistlik investeerida hea raamatupidaja otsimisse veidi aega. See tähendab, et sul on alati käepärast ekspert, kes leiab vastused keerulistele küsimustele ning sageli kiiremini, kui sa ise.

Muidugi pole kvaliteetne raamatupidamine odav, ent see on väärt seda, et vähem muretsema peaksid. Lõpliku kinnituse annad aga igale aruandele sina, kui ettevõtte omanik, seega vähemalt fundamentaalselt peaksid ikkagi tehingutest aru saama.

Kuidas saada ettevõttest raha kätte?

Kui oled edukas investor, siis ettevõtte väärtus ja bilanss muudkui suurenevad ning üha suuremad rahavood intressidest, dividendidest ja kapitalikasv lubavad sul ettevõttest ka kasumit välja võtta. Seega peaks üks sinu plaani osadest olema ka vastus küsimusele, kuidas sa siis ettevõttest raha lõpuks kätte saad, et oma investeeringute tulust ka reaalset kasu saada.

Esimene variant on maksta ettevõttest välja dividende. Kui kapitalinõue on täidetud ning sul on teenitud kasumit, siis majandusaasta aruande alusel saad ettevõtluskasumit dividendidena välja maksta.

Teine variant, kui oled ettevõttesse ise laenu sisse andnud, siis kogu ettevõttesse antud laenu saad võtta tagasi kui laenu tagasimaksed ilma, et seal mingeid maksuküsimusi tekiks (sest sa ei ole teeninud intressi, mida maksustama peaks).

Kolmandaks variandiks on endale palga maksmine. See on muidugi kõige ebaefektiivsem selles mõttes, et maksad korralikult tööjõumakse, ent kui plaanid hakata oma investeeringutest elama, siis on kuskilt vaja ka tervisekindlustust saada. Seega tulevikuplaanis peaks vähemalt miinimumpalga maksmine olema, et finantsvaba elu nautida.

Kokkuvõttes on vaja selgelt läbi mõelda iga ettevõttes tehtav kulutus – sul on lubatud teha ettevõtlusega seotud kulutusi, ehk osa rahast maksab ettevõte arveteks ära juba enne seda hetke, kui tekib vajadus raha välja võtta. Näiteks, kui tegeled raamatupidamise pakkumisega, siis on mõistlik, et ettevõte katab raamatupidamiseteenuse pakkumisega seotud kulutused (tööarvuti, vajalikud programmid) ja näiteks valdkonnaga kursis olemiseks vajalikud koolitused ja kirjanduse. Küll aga ei tohi ettevõtte alt katta ettevõtlusega mitteseotud kulutusi.

Piir, et mis on mõistlik ja vajalik kulu peab eelkõige endal selgelt paigas olema ja vajadusel pead oskama selgitada, miks üks arve on ettevõtluskulu ja kuidas selle tegemine sinu ettevõtte tegevust aitas edasi arendada.

Ehk veidi pikaajalist planeerimist kulub ära enne, kui tormad kohe ettevõtet looma – kui tegutsed väikses mahus võib eraisikuna tegutsemine olla küll maksude mõttes veidi kallim, ent ajakulu ja planeerimise mõttes veidi stressivabam. Samas pikaajaliselt finantsvabaduse suunas tööd tehes ei ole mõistlik ettevõtte alla kolimist edasi lükata, sest iga möödunud aasta tähendab selle viivituse võrra väiksemat portfelli.

Kui soovid rohkem investeeringute maksustamisest teada saada ja olla oma tegutsemises kindlam, siis olen kirjutanud sellest pikemalt Alustava investori maksuspikris. Lisaks eraisiku ja juriidilise isiku vahelistele maksuerinevustele räägin ka investeeringute pärandamisest, ettevõtte alla kolimisest ja äririski haldamisest. Hea maksuplaneerimine tähendab tuhandeid eurosid suuremad portfelli. Samuti olen loonud järelvaadatava veebiseminari "Ettevõtte alt investeerimine", mis on abiks sulle ettevõtte alt järgmiste sammude tegemisel.

Blogipostitus uuendatud 20.08.2022

Kommentaarid

Helena

Nii kasulik lugemine! Aitäh Sulle 🙂

Anette

Aitäh, Sulle! See postitus tuli nii õigel ajal, mul just tekkisid sarnased küsimused seoses OÜ ja investeerimisega. Nüüd olen targem . 🙂

Raits

Esimesena peaks teadma, kust ettevõttesse raha saada. Tundub kõige keerulisem osa.
Enne pole mõtet ettevõtet luua ilmselt?

Kahjuks pole siiani suutnud seda välja treida.

Vastused

kristi

Tere, Raits!

Ma olen avastanud päris mitme inimese põhjal, et võimalused, kuidas saada ettevõttesse raha tekivad kuidagi palju lihtsamini kui ettevõte olemas on – siis kuidagi märkad rohkem neid võimalusi. Ettevõttesse laenu andmine on ju alati kättesaadav variant, aga arvete esitamise peale inimesed sageli enne ei mõtlegi kui ei ole ettevõtet, mille alt arvet esitada. Muidugi on see aga jah keeruline küsimus, millele head lahendust on raske leida.

kerli

Kas ja mis tingimustel võib ettevõtte esitada arveid teisest valdkonnast saadava tulu kohta – kui tegemist ei ole tema põhitegevusvaldkonnaga?

Vastused

kristi

Tere, Kerli!

Tänapäeval on täiesti ok, kui su ettevõte on sisult kokk-kondiiter-keevitaja. Tegeled näiteks ehete müügiga, sotsiaalmeedia konsultatsioonidega, müüd metalli ja teed õhtujuhtimist – kõik täiesti OK. Lihtsalt see, mille pealt tuleb kõige rohkem tulu peaks olema põhitegevusalaks märgitud.

Maksuamet

Ja suvalise OÜ põhitegevusena investeerimine on ok?

kristi

Põhitegevust määratakse müügitulu baasil. Kui teenid müügitulu x asjast ja seda kasumit investeerid, siis definitsiooni järgi ei ole see sinu põhitegevus. Eesti.ee lehel kirjutatakse nii: “Tegevusala valimise aluseks on ametlik Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Ettevõtlusega alustamisel tuleb kavandatud põhitegevusalaks valida ainult üks tegevusala, see on tegevus, millelt plaanitakse esimesel majandusaastal saada kõige enam tulu. Põhitegevusala määramine ei tähenda, et ettevõte ei tohi tegutseda ka teistel tegevusaladel.” Lisaks oma kasumiga tee mida iganes tahad – see läheb bilansis investeerimistegevuse alla, ning põhitegevusala ei mõjuta – kui sa just reaalselt ei pakugi nt varahaldust, et sealt tuleb sinu müügitulu, et teiste vara haldad. Siis tekib küsimus, et oled juba alternatiivfond vms varahaldusettevõte.

Külli

Aga kui esimeseks paariks ei planeerigi müügitulu? Laenaks esimesel-teisel aastal raha sisse ning suunaks ainult väärtpaberitesse ning muuga lisaks ei tegele.

kristi

Keegi otseselt sinuga midagi teha ei saa kui sul ettevõttel müügitulu ei ole ja firma pole tegevust alustanud. Ühel hetkel võib küll tekkida vist Maksuametil küsimus, et miks on olemas ettevõte, mis mitte midagi ei tee. Samas niisama riiulil seisvaid firmasid on piisavalt palju, kus mingit püsivat majandustegevust ei toimu, seega keeruline hinnata, mis hetkel probleem võiks tekkida.

urmo

Olen eelkõnelejatega nõus, tegemist on väga hästi kirjutatud postitusega. Ühe küsimuse lisaks ka omaltpoolt. Mis võiks olla see minimaalne igakuine/aastane rahavoog või investeeritav summa, mille puhul võiks ettevõtte alt investeerida?

Vastused

kristi

Tere, Urmo!

Tuleb arvestada, et raamatupidamisele kulub kas aega või raha – st teed ise või maksad raamatupidajale. Eraisikuna reeglina maksad ära 20% tulumaksu, seega tasub vaadata palju peaksid selleks investeerima, et sääst maksudelt tuleks suurem kui aja/raamatupidamiskulu. Kui aastas nt 2000 eurot investeerid ja selle pealt teenid 200 eurot tulu, siis väikeettevõtte puhul saab 200 euro eest juba raamatupidamise tehtud ja jääb võib-olla ülegi. Mida suuremaks kasvab portfell, seda väiksem on suhtarvuna kulu raamatupidamisele. Kui plaanis on tõesti tõsiselt ette võtta, siis juba paarituhande euro puhul on ettevõtte alla kolimine mõistlik eeldusel, et portfell püsivalt kasvab.

Marko

Tere!

Hea postitus. Kust võiks leida ühemehefirmale raamatupidaja?

Vastused

kristi

Kui otsid eelkõige lihtsat/odavat lahendust, siis Facebookis on eraldi grupp raamatupidamisteemadele. (Siit leiad: https://www.facebook.com/groups/raamatupidamine/?fref=nf ) Muidu võid alati uurida mõnelt healt sõbralt.

Hans

Tere! Väga hea postitus. Olen sarnaselt paljude teistega sama asja mõelnud aga ei ole julgenud esimest sammu astuda. Suurimaks takistuseks on olnud küsimus, et kuidas juba olemasolevad P2P investeeringud saaks valutult ja väikeste kuludega ettevõtte alla viia. Mõtteid?

Vastused

kristi

Tere, Hans!
Kõige valutum lahendus on kahjuks selline – müüd eraisikuna kõik maha ja alustad ettevõttes nullist portfelli ehitamist. Peale Bondora ei ole ühelgi teisel portaalil võimalik ka otse enda ettevõttele müüki teha, seega isegi kui raamatupidamiskannetes ost-müük oleks lihtne ära vormistada, siis tehniline lahendus on pigem portaalidel puudu.

Martti

Tere,

Kas see tähendab, et mittenoteeritud võlakirju eraisiku väärtpaberikontolt uue ettevõtte bilanssi kanda ei ole võimalik? Peab ootama lunastuskuupäevani ning siis vabaneva raha laenuna ettevõttesse kanda?

kristi

Tere, Martti!
Mittenoteeritud võlakirjade puhul käib üldiselt müük väljaandja kaudu/vahendusel – ehk kui tahad teha müügitehingut, siis kui selle teed pead teavitama väljaandjat, kes ka enda dokumentides võlakirja omanikku muudab. Aga see sõltub ka konkreetsest võlakirjast, kui ta juba on EVKs kirjas, siis võlakirja liigutamine tehniliselt on võimalik.

Marko

Ja sama ilmselt ka eraisiku alt ajalooliselt soetatud aktsiatega? Kõige lihtsam tee nulli müüa ja OÜ bilanssi õigel ajahetkel tagasi osta?
Artikkel oli päevakohane ning väga ladusas ja loetavas stiilis kirjutatud. Minu lugupidamine 😉

Vastused

kristi

Jah, Marko, täpselt nii. Mina kolisin ise ka nii, et müüsin kõrge hinna ajal ja siis ettevõtte alt kalastasin madalama hinna pealt uuesti sisse.

Investor1

Tere!

Tekkisid mõned spetsiifilisemad küsimused, mis kuuluvad võib-olla pigem raamatupidamise valdkonda. Plaan on iseseisvalt ka enda tulevase varahaldusettevõtte raamatupidamisega tegeleda ning kasutada mõnda välismaaklerit, sest kohalike pankade teenustasud on ebaproportsionaalselt suured.

1. Kuidas kajastub omaniku laen? Raha läheb Kassasse või Panka ja märgitakse samas suuruses pikaajalise laenukohustusena?

2. Kuidas kajastub ülekanne välismaakleri kontole? Ülekande käigus ei toimu otseselt aktsiate ostu. Kas seega on tegemist ettevõttest raha väljamaksega, mitte finantsinvesteeringuga ning selle tõttu tuleks hoida kohustuslikku omakapitali 2500 rahana kassas?

Sama küsimus maaklerilt ettevõtte kontole tagasimakse kohta.

3. Ette mõeldes võib probleemiks tulla värske ettevõtte aadressi tõestamine välismaaklerile (näiteks IB) ilma kommunaalarveteta, mida ei ole ega hakkagi olema. Kogemusi sellega seoses?

Vastused

kristi

Tere, Investor1!
Igaks juhuks kontrolli muidugi üle, aga 1) omaniku laenu kui kannad Panka, siis läheb panka ja kui sulas, siis Kassasse ja võtad üles jah laenukohustusena. 2) Välismaakleri kontole kande puhul on kõige lihtsam luua selleks eraldi konto, ehk raha liigub näiteks pank->välismaakleri konto ning kui toimub aktsiaost, siis liigub raamatupidamises kanne välismaakleri kontolt ostuks. Sul on ju lubatud raamatupidamises ise süsteem luua kontodest, et saaksid aru mis-kus on. Kui müüd aktsiaid, siis samamoodi toimub kanne kontole “IB konto” raamatupidamises ja kui kunagi välja kannad, siis välismaakleri konto->ettevõtte Pank lõpuks. 3) Aadressi tõestamiseks on võimalik saada pangalt kinnitusdokumenti, ei tule hetkel meelde, mis selle nimi täpselt oli, aga maksis alla 10 euro, ning seda saab kasutada ettevõtte aadressi tõestamiseks.

Raido

Kas keegi teadjam oskab öelda kuidas on näiteks Bondoras järelturult ostes kuludega…selles mõttes, et kui ma firma konto alt ostan järelturult laene 3% juurdehindlusega siis kas ma saan selle 3% kuludesse tehingukuluna panna, sest põhiosa tükk mis ma ostan on ju väärtuselt 3% väiksem.

Vastused

kristi

Finantsinstrumentide kajastamise kohta leiad abi RTJ 3 – http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2006/03/16/rtj-3-finantsinstrumendid
Juurde- või allahindlusega laenunõude ostmine peaks olema teoorias kajastatud samamoodi nagu näiteks alla- või juurdehindlusega ostetud võlakiri, ehk diskonteerid perioodi peale ära arvestades uut sisemist intressimäära. Iseasi, kas reaalsuses keegi seda ühisrahastuse puhul ka kasutab. (Näite leiad punkt 26 alt).

Rita

Samas kui ei plaani kaubelda vaid osta Eesti dividendi aktsiaid ja mitte müüa. Siis ei anna firma suurt eelist. Dividendid on nagunii juba “maksuvabad”. Ja kui kunagi peaks olema soov raha välja võtta aktsiad müües siis tuleb nagunii tulumaks tasuda kas siis eraisikuna või firmaga dividendide eest.

Vastused

kristi

Tere, Rita!

Uue maksupaketiga võib ikka mõtet olla – ettevõttesse laekub 14% määraga maksustatud dividend, eraisikule 20% määraga. Kui raha veel usinalt ettevõtte sees ära kulub enne kui seda välja võtma hakata, siis võib ikka päris kasulik olla.

Kristiina

Millal see uus maksupakett kehtima hakkas/hakkab? (Kuskilt on meelde jäänud s.t olen lugenud, et dividendi aktsiad on mõttekas osta eraisikuna..)

kristi

Uue maksupaketi rakendumist on oodata 1. jaanuar 2018. Osad detailid on hetkel veel segased, aga poole aasta jooksul peaksid selguma.

Margus

Mis detailid hetkel segased on?

Jekaterina

Sain aru, et see uue paketi panditulumaks dividendidele jäi ikka ära (praeguseks).

kristi

See panditulumaks väikeinvestoreid otseselt ei puuduta – meid puudutab see, et jur. isikule ja eraisikule väljamakstavate dividendide maksumäär on uues maksupaketis planeeritud erinema.

Lauri

Tere

Tubli postitus! Investeerin ka ise nii eraisiku kui ettevõtte alt ja seda lugedes jäi silma pikk kirjeldus ühisrahastuse osas, et kas te mitte liiga keeruliseks seda ei aja?
Mina kirjeldan ühisrahastusse kantud summat kui lühiajalist laenu, fikseerin ainult välja antud laenu summa ehk pole oluline kui suureks hetkel Mintose vms konto on läinud, samuti pole mingit vajadust neid saldosid fikseerida. Kui kannad 1000 Mintosesse ja aasta lõpuks on seal 1150, siis kirjeldad, välja antud laen 1000 ja saadud intressid 150, aga võid ka kirjeldada lihtsalt lühiajalised kohustused 1000EUR, kui kunagi raha kontole tagasi kannad, siis teed kande laen tagasi + saadud intressid. Iga kuiselt v isegi iga aastaselt arveldust pidada ei ole väga mõttekas.

Ja käibemaksu kohta ka, võibolla sain valesti aru si jutust, aga käibemaksu laenudele ei teki, pole vahet kas olla km kohuslane või mitte, kui 1000 kannad, siis 1000 on “lüjiajalised kohustused”

Vastused

kristi

Tere, Lauri!
Raamatupidamises saab igasuguseid asju teha, iseasi kas need on ka reaalsuses õiged ja täpsed ning vastavad kehtivatele standarditele ning ülevaatusel Maksuametile sobiksid. Olen igasuguseid “must kast” tüüpi lahendusi kuulnud ühisrahastuse kajastamise kohta, mis on teoorias justkui OK, aga reaalsuses ei ole õiged. Käibemaksukohustuslase puhul tuleb igakuiselt kajastada teenitud intressitulu, see on oluline nüanss, miks selle välja tõin. Lisaks reeglina ei kanta lihtsalt x summat ja siis oodata raha tiksumist, vaid kanded liiguvad siiski pidevalt sisse, ning rahavoogude aruanne võiks ikka korras olla raamatupidamises ka.

Martin

Tere

Aitäh! Väga hea postitus, olles just OÜ loonud, andis mõtteid kuidas maksueelse rahaga ümber käia. Küsimus kapitali sissemakse kohta. Kas sissemakstud osakapitali (2500 eur vms) võib ka investeerida või peab mingi osa sellest lihtsalt kontol vegeteerima? Kui sellega investeeringuid teha ei saa, siis ei näe ma selle sisse maksmisel enne mõtet kui midagi suuremat firmale soetada vaja või korralik ports dividende välja võtta.

Vastused

kristi

Tere, Martin!

Paljudel on see raha investeeritud ära kuskile. Tuleb lihtsalt arvestada, et see 2500 eurot on riskihalduse jaoks – kui juhtumisi investeeringud ebaõnnestuvad ning tekib olukord, kus kapitalinõue enam pole täidetud, siis võib tekkida vajadus raha juurde panna ettevõttesse. Tasa ja targu investeerides ei tohiks see probleemiks olla.

Martin

Tänud vastuse eest. Kas ma saan õigesti aru, et kui osutan teenuseid ettevõttes, erilisi riske pole ja kohustusi võlgade näol pole võin selle 2500 rahumeeli investeerida, peaasi et lihtsalt miinusesse ei jääks investeeringuga? Näiteks panen selle 2500 madala riskiga tiksuma ja ametlikult on see 2500 endiselt netovara, lihtsalt mitte OÜ pangakontol vaid näiteks laenudena kuskil portaalis?

kristi

Jah, kui ettevõttes vaikselt tegevus käib ja kohustused pole üleliia suured, siis tõesti ei tohiks midagi erilist juhtuda.

Hannes

Kas keegi teab,kuidas Viainvest eesti eraisikul peab kinni 20% eraisikutulumaksu või peab ise iga tehingut Eesti maksuametile teavitama?

Hannes

Eestis avati Kreditex,mis on Viainvesti analoog,kuid korraldavad ise 20% eraisikutulumaksu maksmise.

ML

Tere Kristi!
Tahtsin uurida, kuidas tundub teile, kui ma alustaksin nii.
Ütleme nii, et päranduseks on saadud korter hinnaga 50k.
Teeksin firma ja korteri paneks firmasse varalise sissemaksena ja hakkaks alguses tiksutama üüri raha mis jääks firmasse. Tulevikus mõtleks võtta firmale laenu, et osta uus korter veel lisaks. Oleks see ok või kaasnevad sellega veel mingid nüansid millega ma hetkel kursis ei ole?

Vastused

kristi

Tere, ML!

Sellega kaasneb veidi jalavaeva. Esiteks kui tahad varalist sissemakset teha, siis ei saa kiirmenetlusega firmat teha, mis teeb veidi tüütumaks firma asutamise. Lisaks kinnisasja üleandmise puhul peab olema notariaalne leping (lisakulu) ja kui summa on suur, siis peab ka audiitor selle tehingu üle käima. Äriseadustiku § 143 reguleerib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist. Tasub küsida notarilt/juristilt ilmselt üle, et kõik õigesti tehtud saaks.

Gerda

Tere Kristi.
Tekkis küsimus senses pangakonto avamisega ettevõttele. Kas Sa oskad soovitada oma kogemuse põhjal, milline pank on alustavale ettevõttele kõige kasulikum?
Esialgu on plaan investeerida ühisrahastustesse ja aktsiatesse.

Vastused

kristi

Tere, Gerda!

Minu ettevõtete kontod on LHVs, sest seal on tasuta ülekanded ja pole püsivaid kuu- või paketitasusid. Kui alguses ka pangakaarti ei taha, siis on see hetkel kõige mõistlikum lahendus. LHV puhul on küll probleem, et sealtkaudu ei saa dollarimakseid teha, nii et kui seda vaja on tuleb mõne teise panga poole vaadata.

Meelika

Tere, olen ka algaja investeerija. Olemas on töötav OÜ, laekub tulu teenuse pakkumisest ning olen ostustanud hakata tulu investeerima. Tegin ka väärtpaberikonto, kuna ostsin ühisrahastuse kaudu ühe firma osakuid. Nüüd loen, et järgmisest aastast tuleb juriidilisel isikul teha LEI kood ning seda igaaastaselt uuendada. LHV pakub seda teenusena, et esialgne 120 EUR ja uuendamine iga aastaselt 80 EUR. Ilma LEI koodita aktsiatehinguid teha ei saa nagu aru sain. Eraisik aga saab tehinguid teha ilma LEI koodita. Algajana alustangi väikestest summadest, aga nii kui tulu teenin siis LEI koodi maksumus sööb mul selle kõik ju kohe ära.. või olen ma millestki valesti aru saanud? Või, kas mul on pigem mõtekam alustada ühisrahastusega (EstateGuru, Growdestate, Omaraha, Bondora). Fundwise tundub mulle huvitav, kuid seal ongi osakud ja seotud väärtpaberikontoga. Mul on hetkel kõik Swedbank’s, kuid kas peaksin firma asjad üle viima LHV-sse, just investeerimise mõistes?

Vastused

kristi

Tervist, Meelika!

Balti aktsiate omamisel on LHV puhul ostu-müügi teenustasud kallimad kui nt Swedbankis, ent igakuist hoiutasu LHV-s pole (Swedis näiteks on). Seega tasuks aktsiate koha pealt võtta hinnakiri ette ja arvutada vastavalt oma plaanile tasud läbi, et millise pangaga on kõige odavam.

LEI koodi saab ka ise teenusepakkujate kaudu taodelda ning siis on see odavam kui nt LHV pakutav mugavusteenus, saab ka alla 100 eurot ja aastatasu on ca 50 eurot kui ise koodi toitled.

Sellega on tõesti nii, et kui alguses summad väga väikesed on, siis sööb LEI kood ettevõtte alt tegutsedes kasumi ära. Samas kui portfell muudkui kasvab, siis LEI koodi tasu osakaal jääb aja jooksul üha väiksemaks. Eraisikuna aktsiatega tegelemise puhul tasub aga arvestada, et saad küll kasutada investeerimiskontot, ent 2018. aastast läheb dividenditulu kogutulu arvestusse, ehk kui su palk on alla 2100 euro, siis hakkab teenitud dividenditulu maksuvaba tulu vähendama.

Väikeste summadega on ühisrahastus muidugi mugavam – ei pea kokku kogunema nii suur summa alustamiseks, ent ühisrahastus on ka veidi riskantsem ning nõuab natukene rohkem süvenemist. See, kui palju millisesse varaklassi raha paigutada on aga juba igaühe enda riskitaluvuse küsimus. Mina alustasin ühisrahastusest ja liikusin sealt hiljem edasi aktsiate ostmise juurde kui raha juba rohkem oli.

Meelika

Tänan väga vastuse eest.
Kui ma alustangi ühisrahastusest, siis mis on see “rohkem summa”, kust maalt tasuks aktsiate juurde liikuda? Olen otsustanud seda kõike ikkagi OÜ alt tegema hakata või peaks mingi summaga eraisiku alt mängima? Olen püüdnud siin kõvasti tutvuda eraisiku ja juriidilise isiku alt investeerimise plusside ja miinustega.
Palun vabandust ehk rumala küsimuse pärast, aga kõik räägivad investeerimiskontost, kas selle all mõeldakse väärtpaberikontot?

Vastused

kristi

Balti börsil on minimaalne mõistlik ost 500 eurot – siis tuleb tehingu teenustasu alla 1%. Selleks, et mingit mõistlikku hajutatust portfellis tekitada (osta kas erinevaid aktsiaid või erineval ajal), siis võiks 2-3 ostu saada ikka aastas teha vähemalt. Mina ise alustasin eraisikuna investeerimiskontolt, aga ühel hetkel lihtsalt müüsin eraisikuna positsioonid maha ning ostsin juriidilise isikuna. Eraisikuna tegutsemine on maksude lõikes ikka väga nadi ettevõtmine.

Väärtpaberikonto on konto, kus on registreeritud sinu aktsiaosakud, ehk kui ostad nt TKM aktsiat, siis on see osak sellel kontol. Investeerimiskonto on aga maksutermin. Väärtpabereid ostes on võimalik kahte erinevat moodi makse maksta – ‘vana’ süsteemi järgi maksid tulumaksu tehingute baasil, ‘investeerimiskonto’ süsteemi põhjal maksad tulumaksu siis kui investeeringutest oled rohkem raha välja võtnud kui sisse pannud. Oleme näiteks Investeerimisraadio saate teinud, mis Investeerimiskontot täpsemalt selgitab: https://investeerimisraadio.eu/saade-88-alo-vallikivi-lhv/

Kirjutan praegu ka järgmist e-raamatut just maksude teemal ja kui vähegi plaanis tõsisemalt asi ette võtta, siis tasub ettevõtte alt tegutsemisega süvitsi tutvuda.

Meelika

Küsin veel korra nõu, et aru saada, kas olen ikka õigel teel.
Lihtsalt ütlen, et olen 35.a 2 pisikese lapse ema ja alustanud koristajana 🙂

1. Oman 2 üürikorterit, kust teenin igakuist üüritulu 440 EUR. Korterid on ostetud ilma laenudeta ning eraisikuna säästudest.
– Nüüd kui oman toimivat firmat oleks vist mõtekam antud korterid anda firma kasutusse? Kas seda peaks tegema lepinguliselt või oleks mõistlik vormistada notaris omanikuvahetus?
– Kui korterite omanik oleks juriidiline isik, kuidas siis müügi korral on tehing maksustatud (kui tahaks millalgi maha müüa)? Loen küll, aga segane on. Uue eluruumi müügil peab lisama käibemaksu, edasisel müügil ei tohi. Kuna tegemist on vanas majas oleva korteriga, et kas see siis tähendab, et käibemaksu ei lisata?

2. Plaanin sellel nädalal osta oksjonikeskusest maatüki. Maatüki ostan investeerimise eesmärgil. Plaanis on sinna peale ehitada maja ning siis maha müüa. Maatüki ostan välja vabade vahenditega, kuid maja plaanin ehitada laenuga. Uurides erinevaid laenuvõimalusi, siis eraisiku kodulaen maja ostuks tundub mulle hetkel kõige soodsam. Aga siin tekivad küsimused:
– Kas see maatükk oleks mõistlik osta ikkagi firma nimele (firma kasumiga)?
– Kui võtan eraisikuna laenu, mida hakkab pank maksma etappidena maja ehitusel, siis kuidas seda kuidagi läbi ettevõtte lasta? Annan omanikulaenu ettevõttele 0%ga ja tasun ehitusfirmale ettevõtte alt ja lasen need arved firmast läbi? Reaalselt maatükk on firma oma, et siis tohiks nii teha? Lihtsalt see käibemaksu tagastuse summa läheks jube suureks, kui ehiutsearveid läbi lasta. Mu mõttekäik on vist keeruline…
– Kui uue kinnisvarana maha müün, siis nüüd saan aru tuleks lisata käibemaks?

3. Ostsin Fundwise platvormilt enda firma alt 2000 EUR-ga ühte ettevõttesse osaluse (ca 0,15%). Ettevõtte lubadus oli 2020.a alustada dividendide maksmisega, tehes seda ca 30% ulatuses akumuleeritud kasumist, prognooside kohaselt 120 000 EUR ulatuses. Ega ma päris täpselt aru veel ei saagi, kuidas ma seal teeniks või kas see oli üldse tark/kasumlik investeering:)

4. Plaanin ka Madara aktsiaostu, paigutades ca 1000 EUR sinna ning teeksin veel 2 aktsiaostu (1000 EUR/ost). Kas äkki peaksin alustama väiksemalt riskimist?

5. Kas aktsiaostude asemel on targem alustada näiteks Estateguru, Crowedestate ühisrahastusest? Kas mingi kinnisvara rahastusse 1000-2000 EUR investeerimine oleks ok? Või ka seal võiks väiksemalt alustada? Omaraha, Bondora jne. tunduvad veel liiga keerulised, kuna olen selles tõesti algaja ning vaja veel palju õppida.

6. Kuulates investeerimisraadiost erinevaid teemasid järgi sattusin InBanki peale, kui panna mingi summa näiteks hoiusesse, et 3.a intress oli 3000 EUR puhul 2%. Samas kui Raha Hoiu-ja Laenuühitus pakub hoiuse intressi samade andmete puhul 7,2%, kas see on mingi jama?

Vabandan, et nii palju küsimusi, aga see kõik mind tõesti huvitab ja plaanin sellega aktiivsemalt tulevikus tegelema hakata.

Vastused

kristi

Tere, Meelika!
Küsimusi on tõesti palju, soovitaksin sul leida võimaluse mõnele koolitusele tulla või nõustamisele, nii on päris keeruline konkreetseid vastuseid anda, sest igaühe finantsolukord on nõnda erinev ja on palju nüansse, mida peaks iga küsimuse puhul arvesse võtma…
1) Eraisikuna omatava korteri saad anda tasuta kasutamise lepinguga ettevõttele hallata (siin on veidi nüansse), vana objekti müügil ei ole käibemaksu.
2) Eraisik saab tulumaksuvabalt kinnisvara müüa korra kahe aasta jooksul ja siis ka ainult oma kodu. Kui tahad kasumit müügist teenida, siis peaks see olema ettevõtte alt tehtud tehing – samas arvesta, et uue objekti müügil on müüki tehes käibemaks + materjalidelt saad aga käibemaksu tagasi küsida. Eraisikuna laenu võtta ja siis firmas asju teha.. tegelikult pead siis oma firmale raha laenama, aga laenul on üldiselt ka tagatis – tagatist sa ettevõttele ära ei saa müüa-anda ilma, et laenutagatisest objekt vabaneks. Soovitan kindlasti siin täpsemalt nõu pidada, hetkel tunduvad sul asjad veidi segased.
3) Fundwise’is hetkel ei ole ükski ettevõte lootuseid-ennustusi oodanud, tasuks olla pigem realistlik dividendide ja tulu laekumise tõenäosuse kohta.
4) Risk on keeruliselt mõõdetav – sõltub, kui suur osa rahast on aktsiatesse paigutatud, kuidas aktsiaid valid jne.
5) Aktsiad ja ühisrahastus on VÄGA erinevad maailmad ja väga erineva riskiga. Näiteks Investeerimisraadios oleme mõlemast pikalt ja erinevalt rääkinud.
6) Pangahoiused on tagatud (ehk kui pangaga midagi juhtub on hoiuseraha kaetud). Hoiu-laenu ühistute puhul kui nad pankrotistuvad siis pole garantiid raha tagasi saada, seetõttu on ka intressid, mida makstakse suuremad. Tasub ka uurida, millega HLÜ põhitegevusena tegeleb, ehk kust tuleb nende tulu.

Krister

“LEI koodi saab ka ise teenusepakkujate kaudu taodelda ning siis on see odavam kui nt LHV pakutav mugavusteenus, saab ka alla 100 eurot ja aastatasu on ca 50 eurot kui ise koodi toitled.”

Kas oskad soovitada teenusepakkujat, kelle kaudu saab alla 100€ / 50€? Esimesed teenusepakkujad, kes valimisse jäid, küsisid 150-200€.

Krister

Vastused

kristi

Euroopas peaks olema üks odavamaid Sloveenia teenusepakkuja: https://storitve.kdd.si/lei/en/index
Ka Bloomberg pakub OK hinnaga, aga dollari kursist oleksid siis sõltuvuses https://lei.bloomberg.com/

Taavi

Eestis tegutseb ka https://www.leiregister.ee/

kristi

Jah, on lisandunud ka mõned variandid Eestis registreerimiseks, katsun need ka lisada ühel hetkel. Nad on siiski kahjuks ca 2x kallimad kui ise otse taotlemine.

Mikk

Kristi, see võis olla hulk aega tagasi, kuid nüüd on Eesti teenusepakkujad väga mõistliku hinnaga. LEI Registris sai tehtud 59 eurot aasta. Mitmeks aastaks oli veel soodsam.

kristi

Oo, väga hea! Eelmine aasta olid küll üle 100 euri need Eesti vahendajad. Mõistlik, et hinda alla lasid!

Mart

Nüüd ka sait olemas, mis võrdleb eri teenusepakkujate hindu: https://fridayinvestor.com/et
Praegu, kui iga-aastaselt maksta, siis Bloomberg soodsaim, järgmine ongi Sloveenia KDD. Eesti pakkujatest soodsaim LeiRegister, kus ette makstes saaks Bloombergiga võrreldava hinna.

Piret

Tere, Kristi. Sattusin siia lehel otsides vastust küsimusele, kuidas oleks kasulikum kinnisvara välja üürida. Tänu sellele postitusele ei tundu ettevõtte loomine enam liiga keeruline, aga mõned küsimused mul siiski tekkisid.
Ma saan aru, et kui ma hetkel juba oman kinnisvara, mida ma soovin ettevõtte kaudu välja üürida, siis on võimalik korter sellele ettevõttele tasuta kasutamise lepinguga üle anda ja kõik korteriga kaasnevad kulud (kommunaalarved, elekter jm. KÜ ning teenusepakkujate poolt esitatud) jäävad vastavalt lepingule selle ettevõtte kanda. See ettevõte siis omakorda sõlmib lepingu üürilisega ja esitab arved. Ettevõte arvelt võib lisaks maksta siis muid korteriga seotud kulusid (nt. remont, mööbel)? Kuidas oleks õigem toimida juhul kui enne väljaüürimist on vaja korter remontida ning sisustada? Kas selleks puhuks peakski kasutama omaniku laenu ning siis on hiljem tulu teenides võimalik see laen tagasi maksta?
Ja tekkis ka küsimus 2500€ suuruse omakapitali kohta. Eeldusel, et tulu pole kohe vaja välja võtta, kas siis võiks lihtsalt üüritulust seda kapitali koguda? Ja kui nüüd on tegu omanikulaenuga, kas laenu on võimalik ettevõttest tagasi maksta enne kui omakapitali nõue on täidetud?

Vastused

kristi

Tere, Piret!
Kui plaanid pikaajaliselt üürileandmisega tegeleda, siis ei tohiks iseenesest remondi tegemine olla probleem. Küsitav on see siis kui teed nt kappremondi ja nt 6 kuud ainult ettevõte üürile andmisega tegeleb, siis on selgelt lihtsalt kulude lükkamine ettevõttele. Omaniku laen on siinkohal ilmselt täitsa OK variant, omaniku laenu saad tagasi maksta sõltumata sellest, kas omakapitali nõue on täidetud või mitte.
PS kui ettevõte kannab kõik kulud korteri eest, siis sealt võib tekkida ka maksukohustus (nt kui ettevõte maksab maamaksu või remondifondi-laenu maksed, siis tegelikkuses on see korteri omanikule tulu, ehk ettevõte peaks selle deklareerima ja maksustama… iseasi kui paljud seda teevad. Pilvebüroo kinnisvara maksustamise postituste all on sellest pikemalt räägitud).

Sven

Tere Kristi ja ka teised blogi jälgijad!

Ehk oskad Sina või teised blogi lugejad nõu anda ja mõtteid jagada.

Nimelt on uuest aastast plaan hakata igakuiselt kindla summa investeerima aktsiatesse. Kuna rahavoog tuleb firmast, siis lihtsaim on minu jaoks ka firmat selleks kasutada. Plaan on iga kuu 1000-1200€ eest teha ostusid. Kuna firma enda kapital on tugevalt seotud Eestiga (kinnisvaras), siis aktsiaid ma siitkandist ei tahaks võtta. Nüüd on ka küsimus – millisesse keskkonda tasuks mul teha konto? Kas LHVs investeerimiskonto, IB või Lynx või üldsegi miskit muud? LHV kahjuks räägib nagu veidike see, et ma balti aktsiaid geograafilise hajutamise tõttu ei soovi. Samas firma igakuine rahavoog tuleb just LHVsse. Ehk kui mõistlik on mul iga kuu hakata tegema 1000€ ülekandeid välisplatvormile? Või oleks teemaks hoopis see, kui kogun aasta otsa raha firma pangakontole ja teen ühe korraga ülekande välisplatvormile ja sealt siis juba saan iga kuu teha mugavalt ostu, ilma et peaksin iga kuu tegema pangast ülekandeid. Sel juhul on muidugi tobe see, et kogu üritus lükkub aastakese edasi ja lisaks hakkab ilmselt kipitama kohe suuremates osades ära investeerida. Kuidas käituda sellises olukorras?

Teise asjana, mis on veelgi keerulisem – aktsiate valik. Praegu tunnen, et üksikaktsiate analüüsimiseks mul oskused, aeg ja ilmselt ka tahe puudub. Seega ei jääks nagu muud üle kui võtta mõni indeks? Ise olen mõistnud, et indeksi kasuks räägib see, et kui minu strateegia näeb ette ajalist hajutamist iga kuu kaupa, siis saaksin seda mugavalt teha. Teisalt olen jällegi aru saanud, et ka indekseid tasuks portfellis hoida rohkem kui ühe. Kui nüüd jätta USA aktsiad mängust välja ja kaubelda ainult eurodes, siis millised mõistlikud ETFid lauale jääksid?

Tänud ette!

Vastused

kristi

Tere, Sven!

Sinu profiilile tundub, et sobiks mõni välismaakler – Lynx või IB on oma tasudelt märkimisväärselt odavamad kui näiteks LHV pank. Kui raha sabiilselt 1-2K kuus panustad, siis jõuad 5-7 aastaga IB puhul näiteks sinna punkti kus enam igakuist hooldustasu pole (al 100K). Veidid mängib aga rolli ka see, et kas teed näiteks ise raamatupidamist? LHV puhul peaks olema veidi lihtsam numbreid kokku saada, IB puhul on tegemist ka keerukama platformiga, mille selgeks õppimine võtab ilmselt rohkem aega. Indeksite valikuks tasub ilmselt alustada klassikutest – stoxx600 euroopa suurimad, nt spyw – euroopa dividendimaksjad, sealt edasi on näiteks dividendinvestor.ee väga häid artikleid indeksitest kirjutanud, kust kindlasti saab häid ideid kokku koguda. Jään hetkel vastuse võlgu palju igakuine ülekanne maksab maakleri kontole, aga ei tahaks uskuda et see liiga palju raha maksab kuna on ju euroopa sisene euromakse.

Carl

Tere

Väga hea postitus aga ikkagi natukene on segane see ettevõtte põhitegevuse ja krediidiastutuseks muutumise teema.
Kas järgmine stsenaarium oleks seaduse silmis okei või pigem mitte:
Looksin uue ettevõtte ja annaksin omanikuna ettevõttele esialgu näiteks 25000€ laenu ja hiljem hakkaks regulaarselt veel juurde laenama. Kõik ettevõttele antud omanikulaenud laenaksin ettevõtte alt edasi erinevatesse ühisrahastusportaalidesse ja hoiu-laenu ühistusse. Muud tegevust ettevõttel ei oleks. Ehk tegelikult ainuke tegevus olekski laenude välja andmine.
Mis sellisel juhul üldse ettevõtte põhitegevusalaks panna tuleks?

Tänud ette

Vastused

kristi

Põhitegevusala (EMTAK kood) on statistilise eesmärgiga – paned selle, mis eeldad et sul MÜÜGItulu toob. Kui midagi muud pähe ei tule, siis näiteks koolitused/konsultatsioonid, või miskit muud, mis sinu tavatööga näiteks seostub. Kui ei tule sellest vallast tulu, siis lihtsalt ei tule, keegi liistule ei tõmba. Kogemus näitab, et kui firma olemas on, siis hakka sinna ka tulu tekkima 🙂 Ühisrahastuses intressi teenimine on finantstulu, mitte müügitulu, ehk see ei mõjuta sinu ettevõtte põhitegevusala. Laenuandmine oleks sinu põhitegevus kui sul on reaalne laenukontor, kus annad eraisikutele OTSE laenu.

Carl

Tänan kiire vastuse eest.
Ühesõnaga saan aru, et võiksin sellise stsenaariumi järgi siis ettevõtte alt investeerida ja probleeme sellest tekkida ei tohiks.
Paneksin põhitegevusalaks näiteks midagi IT-ga seonduvat (töötan sellel alal). Võimalik, et hiljem tuleb ka mingi mõte kuidas müügitulu teenida aga esialgu mitte.

Hetkel on mul samas suurusjärgus antud laene välja eraisiku alt ning olen igaaastaselt tulumaksu maksnud. Selle liigutamine ettevõtte alla annaks päris suure võidu.

kristi

Jah, minu kogemus ka näitab, et kui ettevõte on juba olemas, siis leitakse ka võimalusi, kuidas selle ettevõtte alt lisatööd teha.

Triin

Tere!
Esmalt tahaksin öelda, et Teie blogi on nagu teadustöö omaette! Nii palju sisukaid postitusi ja veel rohkem sama sisukaid kommentaare! Mul oleks ka Teile küsimus, mis on küll muidugi väga võhklik.
Mina pole veel investor, aga teen juba ettevalmistusi, nimelt raha on selleks juba kõrvale pandud. Olen hetkel olukorras, kus võiksin alustada investeerimist ning arvan et võiksin seda teha siiski OÜ alt (esialgu saaksin raamatupidamisega ilmselt hakkama ja ma ei plaani ka pühapäevainvestoriks jääda). Minu mure aga seisneb selles, et mul ei ole tänase seisuga võimalust ise teenuseid/tooteid ettevõtte alt pakkuda ning ilmselt jääb see nii ka paariks lähemaks aastaks.
Olete öelnud, et ei ole hullu, kui ettevõttel alguses mingit muud tegevusala ei ole peale ühisrahastusse investeerimise. Minu küsimus seisneb aga selles, et ehk on Teil aimu, et mitu kuud/aastat võib EMTA silmis ühisrahastusse investeerijana ettevõtet üleval hoida?

Vastused

kristi

Tere, Triin! Aitäh kiituse eest!
Ettevõtet registreerides küsitakse sinult EMTAK koodi – ehk mis valdkonnas sa eeldad, et ettevõte tegevust alustab. See on eelkõige statistilise eesmärgiga ning midagi ei juhtu kui sul selles vallas tegevus ei toimu või otsustad hakata mõnes teises valdkonnas tegutsema. Kui ükskord müügikäive tekib, siis selle pead majandusaasta aruannet ehitades EMTAK koodide järgi ära jaotama ja ongi korras. Kui su ettevõttel pole alguses müügitulu, siis ei ole sellest probleemi – peaasi, et kõik vajalikud aruanded esitatud (maj. aasta aruanne). EMTA ei tule ettevõtet kinni panema ainult sellepärast, et müügitulu pole – probleemid on sellistel ettevõtetel kellel on võlad ja aruanded puudu. Nii kaua laenad ettevõttesse raha sisse ja võid seda sealtkaudu investeerida ning ühel hetkel hakkad tegutsema äritegevusega.

Erich

Tere!

Super kasulik postitus ja blogi. Kristi, sinu blogi ja e-raamatute lugemine andsid mulle hoogu loomaks investeeringute haldamiseks oma ettevõte. Aitäh.

Nüüd, kus ettevõte on loodud, tekib ka küsimusi. Crowdestate ja Estateguru pakuvad võimalust mõne klikiga vormistada investeeringud ja vabad vahendid ümber ettevõtte nimele. Tuleb lihtsalt teha linnuke et tegemist on ettevõttega ja sisestada ettevõtte andmed. Peavalu tekitab küsimus, et mida see lihtne toiming tähendab raamatupidamise ja eriti maksude osas? Tehingu olemust mõistan ise ennekõike laenutehinguna. Annan ju ikkagi ettevõttele kasutada teatud summa eest vahendeid ja ootan et kunagi ettevõte annab mulle sama summa eest vahendeid tagasi. Kinkida või müüa 0 euro eest tekitab topeltmaksustamise, kui tahan seda raha kunagi eraisikuna kasutada (kõigepealt olen maksnud palga pealt ja hiljem siis teist korda dividendide/palga pealt). Aga lõppude lõpuks on vist määrava tähtsusega et kuidas maksuamet tõlgendab sellist tegevust.

Kas on kogemusi või soovitusi selles osas?

Vastused

kristi

Crowdestate’i ja Estateguru üle viimine eraisikult jur. isikule on korrektselt siiski ostu-müügitehing. Vormistad tehingu, et sina eraisikuna müüd x summa eest laenutükid ettevõttele. Kui eraisikuna teenid kasu sellest, siis ettevõte peab kinni maksud ja deklareerib need. Kui müüd värsked projektid, mille väärtus pole veel tõusnud siis pmst müües panustamise hinnaga (a’la panid 100 eur ja müüd 100 eur tüki), siis maksukohustust pole. Vanad projektid, mis juba rohkem kui poole peal, siis eks ise otsusta – kas müüa kohe ja maksta tulumaks või oodata et lõppevad ära ja lihtsalt uusi projekte firma alt panustada. Ise pead tõestama, et tehing oli turuhinnaga ja õiglane.

Henrik

Tere, aitäh asjaliku ülevaate eest!

Üleval on kasutaja Piret küsinud niimoodi:
Ja tekkis ka küsimus 2500€ suuruse omakapitali kohta. Eeldusel, et tulu pole kohe vaja välja võtta, kas siis võiks lihtsalt üüritulust seda kapitali koguda?

Kontekstist võib aru saada, et mõeldakse osakapitali, mitte omakapitali. Jagan oma kogemust, sest see võib selle postituse teemaga seoses teistele ka oluline olla. Internetis leidub arvamusi, mh igasugu büroodelt, et sisse maksmata osakapitali peaks saama tekitada ettevõttesse kogunenud kasumi arvelt (Pireti puhul siis kogunenud üüritulu arvelt). Umbes nii, et korjad 2500€ kasumit kokku ja siis vormistad selle osakapitaliks. Tundub lihtne ja loogiline, aga tegelikult päris nii ei ole – mul on selle kohta maakohtu määrus olemas:)

Lühidalt:
Asutasin OÜ ilma osakapitali sissemakseta. Mõne aasta jooksul kogunes kasumit summa X. Avaldasin samaaegselt aastaaruandega soovi muundada 2500€ kogunenud rahast osakapitaliks ja maksta ülejäänu (X-2500€) välja kasumina. Sain vastuseks maakohtu määruse, kus osakapitali registreerimisest keelduti ja paluti esitada uus aruanne.
Lahendus – laenasin sõna otseses mõttes ämmalt 2500€, tegin osakapitali sissemakse. Vormistasin uue aastaaruande ja kasumi jaotamise otsuse summa X väljamaksmiseks dividendidena. Maksin saadud dividendidest ämmale 2500€ tagasi – see kõik käis ühe päeva jooksul:)

Tundub justkui mõttetu rahapööritamine, aga suures plaanis võib loogikast ja keeldumisest aru saada. Osakapital on ettevõtte omaniku panustatud maksujärgne summa (eraisikust omaniku puhul), mis ettevõtte likvideerimisel on sealt võimalik maksuvabalt kätte saada. Kui OÜ teenitud kasum oleks võimalik otse osakapitaliks muundada, siis tuleks hakata arvestust pidama selle kohta, kui suur osa osakapitalist on sisse makstud ja kui suur osa maksueelne, seda aga raamatupidamise reeglid kuidagi ette ei näe. Minu näite puhul oleksin oma esialgse skeemi järgi pääsenud tulumaksuga summalt X-2500€, aga kohtumääruse järgi korrigeeritult maksin ikkagi dividendina välja terve summa X ja tervelt summalt ka tulumaksu.

Ehk siis kokkuvõttes sissemakseta OÜ asutajatele teadmiseks – enne kui saab hakata dividendi välja maksma, tuleb ikkagi reaalselt osakapital sisse maksta, isegi kui ettevõttel endal on oluliselt suurem summa juba kõhtu teenitud. See ei ole muidugi pikaajaliseks investeerimiseks mõeldud ettevõtte puhul kuidagi pakiline probleem, millega kohe tegelema peaks.

PS. Minu teada ka ei piira sisse maksmata osakapital kuidagi omaniku laenu ettevõttele, küll aga vastupidi – sisse maksmata osakapitaliga ettevõte ei tohi anda laenu omanikule.

Vastused

kristi

Nii on – lihtsalt ettevõttes olevat raha ei saa tuimalt kapitali kanda, kuna 2500se kapitali eesmärk on olla omaniku panus (tema poolt võetav risk). Olen aru saanud, et teoorias peaks seda saama teha kui sama summa pealt maksud deklareerida (ehk justkui maksude mõistes div välja -> raha kapitali sisse), aga see tundub mõttetult keeruline protsess ja ma pole näinud head näidet kuidas seda vormistada, sest div makset ei saa teha ilma kapitalinõuet täitmata.
Laenu teemal üks täpsustus – omanik ettevõttele laenu võib anda, ettevõte omanikule -ei tohi- laenu anda. Huvide konflikt.

kruvaldis

Hei. Kuidas on mõistlik tegutseda ühisrahastuses? Mul on tänase päeva seisuga seal eraisikuna portfell olemas, kuid kuna ettevõte tegutseb hooajaliselt rendiäris, siis seisab kontol vaba raha, millest osa võiks tegelikult kasvama panna ja seda on mõistlik siis ilmselt teha jur. isikuna otse, mitte hakata eelnevalt eraisikule välja maksma. Kui tahta investeerida Mintose portaalis, siis mismoodi toimuks kajastamine (tahaks ise hakkama saada raamatupidamisega Meritis)? Kas iga kuu lõpu seisuga on vaja kajastada investeeringutelt teenitud intressid ka juhul, kui firma kontole neid välja ei maksa? S.t kui kannan sinna, teen kande ja võtan investeeringutena arvele ja aasta lõpu seisuga kajastan ja kui teen väljamakse, siis kanne? Ja algdokumendiks on siis nendepoolsed kokkuvõtted? Või saaks teha ka nii, et korra aastas ainult teeb kokkuvõtte ja senikaua koguda lihtsalt algdokumendid kokku igakuiselt?

Vastused

kristi

Tere, kruvaldis!

Jah, muidugi mõistlik ettevõtte alt raha kasvatada! Raamatupidamises on jah mõistlik teha koondkandeid, algdokumendiks saad alla laadida exceli faili (ma teen iga kuu seisust screenshoti) ja selle alusel kannad kuu lõpu päeval laekunud intressi ja viivised jms kraami sisse. Kajastama pead ka siis kui välja ei maksa kontole, sest intressid on ikka ju laekunud. Saaks ka korra aastas (kui on mikroettevõte ja palju ei toimu), aga mulle isiklikult meeldib korra kuus, siis on ettevõtte bilanss selge – näiteks kui summad veel väikesed, siis on korra kvartalis ka hea tasakaalupunkt.

Laur

Kinnisvarasse investeermine:

Ettevõtte on käibemaksu kohustlane.
1) Mis on pikk üüriaeg ja mis on lühiajaline üür?

2) Näiteks siin — https://pilvebyroo.ee/kinnisvara-maksud-ja-kulud/ — on öeldud, et “Korteri kui eluruumi üürileandmine on maksuvaba käive. Vastavalt ei tohi käibemaksu tagasi arvestada ka kõigilt üürileandmisega seotud kuludelt (remont, mööbel). ”
Sul on ka kuidagi kaheti mõistetavalt kirjas. Esimene lause ütleb, et ei tohi ja teine et tohib.
Kui arve peal on KM siis ei saa ju seda raamatupidamisest ilma KMita läbi jooksutada ->
Kas siis kui osta mööbel, arve peal on KM ja panna see rendikorterisse, siis võib ikkagi tasaarveldada KM-i?

3) Ostan uue korteri ettevõttele (KM kohustlane) 100 000 euroga, millest on 16666 EUR KM. Selle KM küsin tagasi. Seejärel rendin seda korterit 1 aasta ja müün maha 100 000 euroga. Tegemist on vana korteriga, müügiarvele KM ei lisata? Midagi nagu ei klapi, sest ma oleksin justkui 16666 eurot teeninud lisaks?

Vastused

kristi

Tere, Laur!
Head küsimused. Tasub igaks juhuks ka üle küsida mõnelt valdkonnaspetsilt, sest KV pole päris minu ala, aga:
1) Lühiajalise üüri definitsioon ongi hägus, minu teada võetakse see turismiseadusest ja on sõnastatud umbes nii, et kui üürilepingut ei sõlmi, siis on tegemist majutusteenusega. Seal on kirjas tähtaeg max 3 kuud pikkuseks, et olla lühiajaline veel.
2) Tohib käivet tagqasi küsida siis kui tegeled lühiajalise üüriga. Näiteks: Kui sul on Pärnus korter, mis on 2/3 aastast pikaajalise rentniku käes ja siis teed mai-september AirBnB-d. Kui oled ostnud poti värvi, et korteris remonti teha, siis võid käived proportsiooni järgi tagasi küsida, ehk mitte 100% vaid 1/3 makstud käibest. Selle asja nimi peakski olema käibemaksu proportsionaalne arvestus ja su raamatupidaja peaks ideaalis olema KV teemadega kursis, et sind aidata.
3) Käibeka tagasiküsimisel on ka omad reeglid, mida tasuks mõne maksuspetsi käes üle küsida. Kui nii kiiresti maha müüd, siis pead osa tagasi küsitud käibemaksust tagasi maksma just selleks, et ei saaks sellist skeemitamist teha nagu sa näites välja tõid. Selleks, et käibekat üldse tagasi küsida pead sa ilmselt selgitama äriplaaniga, et hakkad tegema lühiajalist majutust, et üldse käibeka tagasimaksmise otsus tuleks ja nagu ma olen aru saanud, ei maksta käibekas alati x summas korraga välja vaid aja jooksul proportsionaalselt. Siin selle viimase küsimusega aga kindlasti konsulteeri mõne spetsialistiga.

Marko

Tervist!
Soovin eraldi hoida äririski ja investeerimisriski. Nimelt on mul ehitusalane ettevõte, mille kasumi tahan investeerida. Kuna ehituses on äririsk suhteliselt suur, on plaan kasum investeerida oma teise, uue ettevõtte kaudu, mis tegutseb madala riskiga tegevusalal, kuid mille käive on sellest tulenevalt ka väike. Millised oleks võimalused liigutada raha investeerimiseks regulaarselt ühest firmast teise?
Tänan!

Vastused

kristi

Ega lihtsaid variante ongi üks – maksad dividendi välja ja laenad teise firmasse omaniku laenuna sisse. Ajutise lahendusena võid turuintressiga laenu anda teisele ettevõttele. Sealt edasi juba tuleb uurida mõnelt maksukonsultandilt, mida veel teha saab 🙂

Reigo

Igaks juhuks küsin teemat:
1. Aktsiate ost eraisikuna igapäevase kasutuskonto kaudu ja saab dividendi ja sellelt dividendi väljamaksja peab tulumaksu kinni ja netosumma kantakse kontole – ok.
2. Eraisik investeerib eraisikuna aga investeerimiskonto kaudu ja saab dividendi ja dividendi väljamaksja peab tulumaksu kinni ja netosumma kantakse kontole -ok…aga kas siis kui tahaks seda raha investeerimiskontolt välja võtta, tuleb uuesti maksta Eesti tulumaks 20%?
3. Aktsiate ost ettevõttena ja dividendi saamine – dividendi väljamaksja peab tulumaksu kinni ja netosumma kantakse kontole – ok…aga kas siis kui tahaks seda raha investeerimiskontolt välja võtta dividendina, tuleb uuesti maksta Eesti tulumaks 20%?

Vastused

kristi

Tere, Reigo!
Eraisikule välja makstud dividendidelt on Eestis kõik maksud kinni peetud. Ehk sina võid võtta kasutusse – kas tavakontolt või inv. kontolt, vahet pole, lisamakse ei pea maksma (mõjutab küll sinu aastatulu ja selle võrra kaudselt maksustatud).
Ettevõttele laekunud dividend – kui ettevõttest raha välja maksad pead uuesti tulumaksu maksma.

Avo

Tere! Õnnitlen uue vaba elu puhul.

Huvitavaid küsimusi:

Kui Omarahas on portfell eraisiku nimel, siis kas on võimalik seda laenata 0 intressiga OÜ-le, nagu eraisiku raha. Näiteks, et fikseerin seisu ja intressid tulevad edaspidi OÜ-le… Kuna väljumine ja uuesti portaali OÜ nimele kandmine on aastatapikkune protsess.

Kui kannan OÜ arvelt väikse summa SEPA maksega mõnele krüptovaluuta platvormile, aga platvormi konto on tehtud minule kui eraisikule. Pärast mõnenädalast kauplemist seal kannan siis vähemalt 100x suurema raha OÜ arvele tagasi. Kuidas Eesti maksuamet suhtub sellesse, et kauplemine on toimunud eraisiku kontol… OÜ nimele kontode tegemine on pikem ja tülikam protsess.

Tänan!

Vastused

kristi

Tere, Avo!

Omarahas on võimalik portfell tegelikult oma ettevõttele (või teisele kasutajale) müüa. Selleks tuleb võtta kasutajatoega ühendust, et mis konto kellele müüb. Müüdav eraisiku konto sisuliselt seotakse nende poolt ettevõtte kontoga ja sealt enam laene välja ei saa anda, lihtsalt tagasi laekunud raha välja kanda. Teed ise ostu-müügi dokumendid ja vajalikud kanded raamatupidamises.
Krüpto puhul kui eraisiku nimel konto, siis eraisiku tulu, ei saa ilma OÜ nimelist kontot omamata öelda, et ettevõtte tulu oli. Pole muud varianti kui ära teha ettevõttele konto.

Avo

Tänan heade mõtete eest.

Avo

Tere

Pärast mõningast suhtlemist Omaraha kasutajatoega sain vastuse, et ei ole võimalik müüa eraisiku kontot ettevõttele, ega siduda neid vms.

Pakuti ainsa lahendusena raha tasapisi välja kanda ja teisele kontole kanda.

kristi

Kui huvitav.. Kuna kontosid müüakse ja ostetakse, siis see on 100% võimalik, iseasi, miks nad sulle seda varianti ei ole nõus pakkuma. Äkki oli mingi omavahelise suhtluse blokk et ei saanud üksteisest aru?

Avo

Ei tea. Nad ei ole nõus enam pakkuma väljamakse konto vahetust ega omanikuvahetust. Saan aru, et jääb üle vaid ise leping teha enda ja OÜ vahel ja läbi eraisiku konto OÜ kontole toimetada.

Martin

Tere!
Kui ma ei eksi, siis on LEI kood vajalik vaid noteeritud väärtpaberite korral ehk kui ühisrahastuse (nt Fundwise) kaudu soetatakse avalikult mittekaubeldava ettevõtte osasid, siis ei peaks LEI kood vajalik olema.

Vastused

kristi

Jah, FW ja FB puhul ei pea LEI koodi olema.

Karlos

Tere
Aitäh ja väga asjalik lugemine!
Ma olen kõik ülaltoodu ära lugenud ja küsin korra siiski üle, et kindel olla, kas sain õigesti aru:
2500€ omakapitali ma võin sisse maksta aasta jooksul osadena, mida ma võin investeerida omakorda aktsiatesse/fondidesse vms?
Lisaks omakapitalile, kui ma soovin lisaraha, siis mul on võimalus anda 0% intressiga laene OÜle ja see on täiesti aktsepteeritav?
Nimelt ma olen pikalt end harinud investeerimise vallas ja sooviks sellega tegelema hakata, aga hetkel tundub parem mõte seda kohe OÜ alt tegema hakata kui eraisikuna, ennetamaks portfelli maha müümist tulevikus ja ülekandmist OÜ alla, kui ma võiks sellega kohe alustada. Ma nüüd mõtlengi, kas puhtalt investeeringutega OÜ alt tegeleda on okei. Tulevikus tegeleks ka toote või teenuse pakkumisega, aga esialgsed plaanid on sellised.

Vastused

kristi

Tere, Karlos!

Jah, täpselt nii. Võid investeerida nii omakapitali kui anda omanikuna laenu. Kui tõsiselt plaanis investeerida, siis jah alusta kohe ettevõtte alt, muidu kolid tulevikus niikuinii.

Hele-Mariin

Tere.

Lugedes postitust ja kommentaariumit tekkis samuti üks täpsustav küsimus, millele oskate ehk vastata. Nimelt kui soovin eraisikule kuuluvat korterit OÜ alt välja rentida siis sõlmin OÜ-ga vastava lepingu, et oleks korrektne ning OÜ annab siis omakorda pinna ise üürile. Kas on korrektne esitada üürilisele üks arve üürisummaga, mis kantakse OÜ kontole ning eraldi küsida kommunaalide summat eraisiku arvelduskontole, ehk kommunaalidega majandamine ei käiks läbi ettevõtte?

Tänan!

Vastused

kristi

Tere, Hele-Mariin!
Kui annad korteri firmale hallata, siis peaksid ka kommunaalid tegelikult sealtkaudu läbi käima. Üürnik maksab kommunaalid + üüri ettevõttesse. Sealt edasi võid teha nii, et ettevõte maksab otse edasi KÜ-le või sina eraisikuna arve alusel kompenseerid dokumendid firma kontolt. Sisulist vahet pole.

Anu

Tere!
Palju huvitavat lugemist..eriti algajale nagu mina ? ..
Kuidas anda oma firmale laenu? Kannan lihtsalt oma isiklikult pangakontolt raha ettevõtte kontole kommentaariga “laen” ja kasutan seda raha vastavalt vajadusele? Kas on ka piiranguid kui suur laen võib olla? Minu puhul on lõpuks laenu suuruseks ca 40000, (raha sissemaks vaja teha osadena) enne kui midagi tagasi hakkab tulema.
Tänud ette kommentaaride eest!

Vastused

kristi

Tere, Anu!
Oma ettevõttele võid omanikuna laenata kasvõi miljoni. Soovitaks vormistada selline lühike 1 A4 dokument laenu kohta ka – laenu osapooled (ettevõte ja sina), laenu tingimused (0% intress, tähtajatu). Siis teed jah eraisikuna kande ettevõtte kontole, selgitus nt “omaniku laen leping nr 123” või muud sarnast ja nii ongi.

Max

Tere! Üks suurim küsimus ettevõtte alt investeerides on ilmselt oma olemas oleva investeerimiskonto all oleva portfelli liigutamine. Kas on mingi viis seda korraldada ilma selleta, et peaks portfelli müüma ja kogu summa investeerimiskonto väljamaksena deklareerima? Kas väärtpabereid saab laenata ettevõttele? Kui jah, siis mismoodi see võiks olla raamatupidamises kajastatud?

Tänan!

Vastused

kristi

Tere, Max!

See sõltub varaklassist. Osasid asju saab liigutada (lihtsamini) ja osasid ei saa liigutada, nt ühisrahastuses sõltub portaaliti, kinnisvara puhul sõltub finantseeringus jne. Ühest vastust pole, tasub vaeva (bürokraatiat) ja teenustasusid ka arvesse võtta. Oma ettevõttele väärtpabereid sisse laenata ei soovitaks, see teeb ainult elu keeruliseks.
(Olen varaklassiti kolimise ettevõtte alt investeerimise veebiseminaris läbi ka käinud kui rohkem teema huvitab, siis saad sealt hea ülevaate).

Aadam

Tere,
Lugesin huviga artikli läbi, väga asjalik!
Mul oleks ka üks küsimus. Olen juba pikemat aega (10a) Prantsusmaal elanud ja tegelen daytradingu, swingimise ja ka pikemas perspektiivis investeerimisega erinevatel platvormidel (xtb, fxcm(forex) ja interactiv broker) eraisiku alt, aga kuna maksud on suured, siis olen m6elnud ettev6tte alla kolida. Kas see oleks v6imalik olles ise v2lismaal, mul on endiselt eesti kodakondsus ja oman ka sissekirjutust Eestis.
Ja pangakonto poole pealt, kas peaks Eestisse ettev6tte konto tegema v6i siia.
M6tlesin osta riiulifirma ID kaardiga.
Tänan vastuse eest!

Vastused

kristi

Tere, Aadam! Kui oled eesti kodanik jätkuvalt, siis ei tohiks olla sul siin ettevõtte loomisega probleeme. Ettevõtte loomist saad teha ju täitsa digitaalselt ja kui aadress ka olemas, kuhu ettevõte registreerida, siis ei tohiks probleeme olla. Võin eksida, aga Eesti ettevõttel äkki lausa peaks olema siin pangakonto, aga isegi kui ei pea, siis lihtsam on vast ikka. IB kontole saad raha kanda eesti pangast ilma mingite lisatasudeta, tavaline rahvusvaheline makse ja kui juhtumisi tulevikus Eestisse naased, siis ka elu lihtsam.

Ave

Tere!

Olen tegemas oma väikese investeerimisettevõtte esimest majandusaasta aruannet ning jäi toppama mõne detailiga, kus sa ehk oma pikaajalise kogemuse pinnalt nõu oskad anda.
Esiteks – kas sa kajastad ühisrahastuse investeeringuid (Mintos, Crowdestate jne) lühiajalistena käibevara all või jagad need tulenevalt projekti pikkusest käibevara ja põhivara all laiali?

Teiseks küsiksin ühisrahastuse erinevate kulude kohta (a la secondary market fee, Estateguru raha välja kandmise tasu jne) – kas sa kajastad neid osana kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt või eraldi muu kulu real?

Tänud ette!

Vastused

kristi

Tere, Ave!
Mina ei ole jaganud neid laiali, eriti nt Mintose puhul on tagasiostu tõenäosus nii suur, et pigem tasub arvestada neid lühiajalisena. Probleem Mintose puhul ka sellega, et sa ei saa tegelikult tagantjärgi tuvastada, et kuida 31. dets seisuga jaotus oli laenupikkuste asjus. Crowdestate’i puhul kui suured panused projektidesse, siis jagaks pikaajalisteks ja lühiajalisteks, aga kui väike summa, siis ei vaevuks. Tasud kategoriseerin muude kulude alla, sest need ei ole otseselt kasum/kahjum.

Põnts

Tere Kristi!

Kui firma on loodud eesmärgiga investeerida OÜ alt, kas siis oleks eetiline/korrektne lihtsalt investeerida see 2500 eurone osakapitali sissemakse ära?

Tänud!

Vastused

kristi

Tere!
Sul on täiesti lubatud osakapitali sissemakset investeerida. Kui investeering ebaõnnestub, siis võib küll tekkida vajadus kapitali ettevõttesse juurde lisada, et osakapital negatiivseks ei langeks. Mõistlikul käitumisel seda aga juhtuda ei tohiks.

radikas

Kuidas aga sellisele firmale maakleri juures konto luua? Mul põhimõtteliselt sarnane plaan, tegin OÜ investeerimiseks. Kogusumma oleks 30 000 kanti. Margin konto avamiseks peab aga avalduseks netovaradeks märkima vähemalt 75-100k. Cash konto puhul vist veidike vähem. Pealegi omaniku laen ju pole vara vaid kohustus? Isegi kui oleks 75k laenata.

Suht ummikus omadega hetkel ja IB just pärib finantside kohta. Tundub, et ikka nii lihtne see ka ikka pole. On midagi teha selles suhtes või peangi eraisikuna edasi tegutsema?

kristi

Tere!
Kas “pärib finantside kohta” all mõtled seda küsimust, kus 3 eri asja on sissetuleku kohta? Tavapärane on, et kui on 1-inimese ettevõte, siis reaalsuses oled sina ja ettevõte ju ükssama – ehk kui sul omanikuna on palgatulu, mida ettevõttesse sisse laenad, siis reaalsuses on ju sissetulek olemas. Nende küsimuste mõte on selles, et riski maandada – et kui hakkad aktsiatega kauplema/tegelema, siis ei investeeri ennast vaeseks. Ei ole kellelgi nende küsimuste alusel kuulnud et ühtki probleemi oleks.

Paul

Tere!

Mõte on luua ettevõte, eelkõige selleks, et saaks USA börsidel toimetada madalamate tasudega (IB kaudu). Igakuiselt lisaksin ettevõttesse raha laenu teel 0% intressiga.

Kuskil küll olete kirjutanud, et palgana saadud raha ettevõttesse uuesti üle kanda laenuna tundub üpris jabura ideena, kuid see raha ju on hiljem võimalik ka jälle enda kontole tagasi kanda maksuvabalt, sest 0% intressi?

Seega oleks sel mõttel ju täitsa jumet? Nii ei ole vajalik kohe juurde mõelda ideed, kuidas maksueelset raha arvete esitamisega ettevõttesse tekitada, ehk tuleb see mõte kunagi hiljem, et ettevõtlusel oleks ka muu eesmärk lisaks investeerimisele.

Tundub ju lõpuks IB kasutamine ettevõttena maksuefektiivsem, kui eraisikuna läbi LHV usa börsi aktsiaid osta – üks asi on küll teenustasu aktsia ostul, kuid kõige suurem röövel tundub olevat isegi EUR-USD ja USD-EUR konverteerimine. Seega põhiküsimus ongi, et kas eraisikuna palgana saadud raha enda ettevõttesse aastast-aastasse 0% intressiga anda oleks okei, et teha ettevõtte konto IBsse? Kuus teeks v-b küll aind 1-2 aktsiatehingut ulatuses kuni mõni sada €, kuid juurde püüaks lisada ka ühisrahastusportfelli. Iga aastane panus oleks ettevõttesse siis ca mõni tuhat eurot. Tundub sel mõtet, või tasuks siiski jääda eraisikuna tegutsema ja maksta LHV teenustasusid?

Vastused

kristi

Tere, Paul!
Jah, omanikuna võid oma palgaraha vabalt kõik sisse laenata ja hiljem laenu uuesti tagasi maksta. Muidugi maksimumefekt ettevõtte alt investeerimisel on siis kui sinna muud tulu ka tuleb, aga ei jää asi katki ka kui ei tule. IB puhul kuna ettevõttel vaja LEI koodi tegutsemisel, siis see on 50 eurot/aastas + raamatupidamiskulu. Seega IB suunas võiks siiski vaadata kui aasta-kahega vähemalt 10K on sinna lükata, muidu kulud ebamõistlikud (isegi arvestades valuutavahetuse + teenustasude säästu).

Marja-Liisa

Tere!

Mul juba on madala riskiga ettevõte ja ma nagunii maksan igal aastal oma väga heale raamatupidajale aastaaruande koostamise eest. Tahaksin kunagi varsti investeerimist proovida ja miks mitte teha seda siis olemasoleva ettevõtte alt. Mõte liigub just aktsiate ostmise suunas. Kulude osas see tähendab, et raamatupidaja esitaks võib-olla tsutt suurema arve ja ma peaksin maksma 59 eur/a LEI koodi eest. Kuna alustamiseks tahaks osta pigem väikese summa eest (a la 1000 eurot), siis see 1-2 aasta jooksul 10K sisse panemine pani mind oma plaanides kahtlema. Ma nimelt arvan, et selle aja jooksul oma muude tegevuste ja töö kõrvalt ma napilt suudan oma firma alt 10K väärtuses teenust osutada ning päris kõike ei tahaks investeerida. Kas peaksin nii väikese sissetuleku korral ettevõtte alt aktsiate ostmise mõtte jätma sinnapaika? Mida soovitaksid mul siit edasi uurida?

kristi

Tere, Marja-Liisa!
Eks tasub hinnata, mis see summa on, mis sa sisse paned. kui 1000 eurot aktsiates sul ca 5% toodab aastas, siis tuled LEI koodiga enam-vähem nulli. Seega eks mõttekoht on, et isegi kui 10K kohe ei jõua portfelli panna aasta-paariga, siis äkki kolmega ikka? Muidu pigem äkki panustada mujale kui aktsiatesee kuni sissetulek rohkem lubab panustada, et jookseks kokku kulud-tulud.

Marja-Liisa

Aitäh, Kristi!

Küllap pean end veidi põhjalikumalt ettevõtte alt investeerimise võimaluste ja nende nüanssidega kurssi viima ning matemaatika jaoks aega võtma.

Kõike mõnusat!

Ollu

Tere Kristi,

Väga õpetlik artikkel, tänud.

Mul on küsimus seoses investeerimisfirma loomisega.

Niisiis, elan Inglismaal ja tegelen eraisikuna USA aktsiate kauplemisega päris regulaarselt, st u 15-20 tehingut kuus. Portfelli suurus on hetkel $30 000.
Plaan on lähiajal tulla tagasi kodumaale, seega on mõttes luua firma praegu Eestis, mis tegeleb sama asjaga edasi, ning kui naasen, siis ehk saab ka endale väikest palka maksta, et tervisekindlustus olemas oleks.
Hetkel kauplen Trading 212 alt, mis mulle väga meeldib aga firmale nad kontosid ei ava. Üks variant oleks valida näiteks eToro või IB vahel ( mis mulle platvormina üldse ei istu oma segase väljanägemise poolest).

Aga uurin hetkel Trading 212 kohta.
Niisiis olen saanud infot, et firma loomisel PEAB trading account olema firma nimel, muud võimalust ei ole.

Ja siis sain sellise vastuse, et ma saan oma praegu UK all oleva Trading 212 konto avada Eestis eraisiku alt, vormistada dokument/tõend mis kinnitab, et eraisiku kontot kasutatakse ettevõtte alt ja asi nagu sellega piirdukski. Ja sellisel juhul ei peaks ka LEI-koodi maksma.
Ma ise kardan, et kui jätkan eraisiku kontoga firma alt, siis võib maksuametiga sekeldusi tulla ja peab seal miskit hiljem tõendama hakkama jne.
Pean veel mainima, et ma ei kasuta ei margineid, ei shorti ega osta ETF. Käib kõige tavalisem aktsiate ostmine ja müük.

Ja siis veel üks kiire raamatupidamisalane küsimus. Üks allikas ütles, et pean kõik 15-20 tehingut üksipulgi raamatupidamises kajastama, teine ütles, et Trading 212 kuu väljavõttest täielikult piisab ja saaks teha ühe kande kuus.

Kokkuvõtvalt olen ma saanud nii palju vastakaid arvamusi, ega tea mis ma edasi peaksin tegema..
Äkki oskad nõu anda ja äkki on sul soovitusi ka raamatupidaja leidmisel, kes aitaks esialgsed kanded ära teha? Finantsvabaduse grupis oli sinu postitus erinevate finants raamatupidajate kohta aga nendelt ma kõik need erinevad vastused saingi.

Ja kas ma peaksin äkki hoopis ootama firma loomisega seoses Brexitiga? Väidetavalt võivad regulatsioonid muutuda, kuigi olen kuulnud, et midagi kardinaalset ei saa juhtuda, kuna platvormid on saanud piisavalt valmistuda üleminekuks.

Päikest!

Vastused

kristi

Tere!
Ei, kahjuks nii ei saa. Konto peab olema firma nimel ja firmal peab olema LEI.
Päevakauplemise puhul ei pea jah kõiki tehinguid detailselt panema, võib teha koondkannetena nt kõik tehingud kokku 1 aktsiaga.
IB oma UK kontori nt kolib Brexiti tõttu minema küll, seal võib ka muud segadust olla.
Mul on sümpaatse mulje jätnud Martin Esinurm (Nord Finance), tean, et IB asjadega saab hakkama.

Merle

Tere, Kristi! Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Mul on tekkinud küsimus seoses eraisiku investeeringute ettevõtte alla kolimisega – kas eraisikuna tehtud Funderbeami investeeringuid saab kuidagi valutult enda ettevõtte alla kolida, ilma et ei peaks kõike n-ö nulli müüma? Mõned aastad tagasi sai Funderbeamis rumala peaga eraisikuna alustatud, kuna ettevõtet ei olnud, aga mõistagi ei ole see kõige maksuefektiivsemaks kujunenud, nii et kas ja kuidas oleks mõistlik ja (maksu)efektiivne seda nüüd teha? Või oskad soovitada, kust taolist infot leida? Ette tänades

Vastused

kristi

Tere, Merle!
Mul tuleb just see neljapäev veebiseminar ettevõtte alt investeerimise teemal sh räägime ka Funderbeami ümber kolimisest (leiad veebiseminarid jaotusest). Lühidalt – saab kolida, sõltub veidi nüanssidest, kas mõistlik + peab arvestama ka maksukulude (ja tüütusega).

Lars

Tere!

Suurepärane artikkel! Aitas kogu süsteemi palju selgemalt mõista.
Igaksjuhuks, et asi oleks veel selgem, siis küsin üle. Mõtlesin, et võtan nüüd lähiajal oü-st dividendid välja, siis aga selgus, et saaksin ka selle tulu koheselt oü konto alt hoopis edasi investeerida. Oü konto on LHV-s, seega toimetaksin investeerimisega seal samas, sest eraisikuna toimetan samuti LHV-s. Aga kas oü alt investeerimiseks peab algkapitali sissemakse olema ka tehtud?
Ja kas USA turul tegutsemiseks tuleb siis see LEI ka teha?

Ettetänades

Vastused

kristi

Tervist, Lars!
Ettevõtte alt võid investeerida ka ilma 2500-eurose kapitalinõude täitmiseta. See piirab ainult seda, et ei saa dividende maksta.
Jah, samamoodi nagu balti börsil on USA börsil tehinguteks vaja LEI koodi, tegemist rahvusvahelise piiranguga. Hetkel välismaistest LEI pakkujatest Bloomberg kõige odavam/mugavam, kohalikest teenusepakkujatest peaks LEIregister olema odavaim/mugavaim.

Lars

Suur aitäh info eest!

Raul

Tere!

Küsiks ettevõtte alt kinnisvara ostmise kohta. Mul on noor ettevõte, millele andsin tasuta kasutada ühe oma korteri, mida üürin välja. Ettevõtte sissetulekud ja tegevusajalugu on siiski väikesed.

Nüüd oleks võimalus osta tulevasse uusarendusse korter, esialgu nii öelda “õhku”, ehitus alles hakkab. Rõhutan, et raha oleks mul praegu reaalselt olemas ning saaks ilma laenuta seal väikse korteri osta. Kas peaksin ostma korteri eraisiku nimele ja andma ettevõttele kasutada või ostma ettevõtte nimele (andes eraisikuna ettevõttele suure laenu)?

Tulevikus mõtlen, võib-olla mõne korteri veel osta, kui olemasolevatega hästi läheb ning siis ei välistaks ka ärilaenu võtmist ettevõtte nimele. Praegu tahaks aga lihtsalt raha inflatsiooni eest kaitsta. Kuidas kõige õigem teha oleks.

Ette tänades,
R.

Vastused

kristi

Tere, Raul!
Üldiselt on firma alla ostmine mõistlikum. Eelkõige mõeldes sellele, et 1) kui tahad edaspidi ka juurde ostad, 2) kui juhtumisi tahad korterit müüa hiljem siis eraisikuna on kohe tulumaksuarve ootamas.

Saba

Tere Kristi,

Väga sisukas artikkel. Ise olen välismaalane kes pikaajaliselt elab eestis ja just hiljuti avastasin teie lehekülje. Eestikeeles on küll raskem kõike aru saada aga kahjuks sellist info ei leiagi Inglis keeles. Suur Aitäh! Omalt poolt üritan seda infot jagada inimestele kellel on keelebarjäär ka.

Mul on erasikuna üks väike korter mille eest ma veel pean aastaid maksma pangalaenu aga kuna plaanin teise riiki kolida paar aastat siis jääb see korter tühjaks ja tahaksin seda välja üürida OÜna. Ma saan aru kommentaare lugedes, et on tehtav, et OÜ haldab selle korteri. Paar küsimust tekkib.

1- Kuidas ma saaksin teha korteri üleandmise lepingu eraisikult OÜ-le?
2- Kuidas saab üüri tulu kasutada pangalaenu igakuisteks tagasi makseteks? Kas tuleb siis seda ettevõtest kõigepealt välja võtta ja siis pangale maksma ja kaotada 20% maksu?
3- Mul on praegu indeks iShares fondid Lynxis eraisikuna. Olen lugenud siin lehel olevad infot ja kommentaare aga märkasin, et sul on ka seoses eraisiku portfelli OÜ kontole ümberkolimisega (et kui võimalik vältida maha müümist ja uuesti ostmist) ja üldiselt ettevõte alt investeerimine nii e-raamat kui ka veebinar. Kumba sa soovitaksid, arvestades, et olen selle leheküljega põhjalikult tutvunud?

Vastused

kristi

Tere!
You can always write to me and ask for info in English as well 🙂
1. Märksõna “tasuta kasutamise leping” viib su õigete põhjade juurde, et anda korter firma haldusesse.
2. Kui pangalaenu eraisikuna ei saa muudmoodi tasuda, siis jah kas firma maksab sulle üüri (peab tm kinni) või maksad dividende välja (ja pead tm kinni).
3. Eraisikult ei saa firma kontole üle kolida – maaklerid ei lase seda teha, eri omanikud. Pead eraisiku puhul kõik müüma (või alles jätma kui tahad) ja ettevõtte alt nullist alustama. Lynx ei võta eesti firmade kontosid enam, variandiks on siis IB.

Aivo

Tere!

Suur tänu väärt artikli eest.
Soovin IB konto ja ettevõtte kaudu investeerimist alustada. Kas selleks peab avama oma kodupangas (SEB) väärtpaberikonto või IB konto jaoks ei ole seda vaja teha? Lisaks, kui soovin ka Eesti ja Balti turule investeerida siis kas läbi IB konto saab/on mõistlik seda teha või teha seda ikka läbi LHV või Swedpanga investeerimiskonto?

Aitäh!

Vastused

kristi

Hei!
Kodubörs (baltikum) ikka läbi LHV mõistlikum, saab tasuta osta – IBs on baltikumi ostutasud päris krõbedad.
Muidu aga kui ei ostaks kodubörsilt asju kohalikus pangas siis IB jaoks ei ole väärtpaberikontot vaja.
Investeerimiskonto on üldse eraisiku maksutermin – ettevõtte alt investeerimisse see ei puutu.

Silver

Tere Kristi

Kas ettevõtte alt investeerides on mõistlikum teha mitu konto sh üks arvelduskonto ja teine oleks investeerimiskonto. Kuna OÜ sai alles loodud tekkiski selline küsimus?

Ettetänades

Vastused

kristi

Tere!
Ettevõtte puhul ei ole mõtet minu meelest eraldi kontosid teha. See ei anna sulle midagi peale selle, et tekitab rohkem raamatupidamiskandeid.

Kati

Tere!
Super kasulik lugemine, aitäh! Tekkis küsimus funderbeami investeeringute kajastamisega. Ei ole sealt veel midagi ostnud (aga plaan on) ja seega võibolla natuke rumal küsimus. Funderbeami investeeringud on pigem ühisrahastuse või aktsiate tüüpi, just vajaliku dokumentatsiooni poolest?
Tänud juba ette 🙂

Vastused

Karro

Hea küsimus ja sekundeerin!

kristi

Tere!

EMTA viimase info andis, et võib kajastada isegi eraisiku deklaratsioonis nagu väärtpaberi müüki (mitte nagu ühisrahastuse laenu). Ka ettevõtte raamatupidamises võid samamoodi kajastada seda väärtpaberi / osalusena, sest sisult ostad ju tüki SPV-st.

AU

Tere Kristi!

Tahtsin öelda rt sattusin siia kogematta kuid su blogi on suurepärane info allikas ja väga hästi ning konkreetselt artikuleeritud lauseehitus mida on lihtne ja arusaadav lugeda.

Mul on küsimus nimelt:

On kaks poolt – Minu OÜ ja minu eraomandis maja koos kinnistu ja kõrvalhoonetega.

Kuidas ma saan investeerida minu OÜ teenitud kasumit, minule kuuluvale kinnistule, nii et ma ei maksa ise endale (eraisikule) üüri vaid ettevõte nö “tasub” renoveerimise ja ehitustöödena, et tulevikus hoopis ettevõte võiks kinnistul asuvad hooned üürile anda ja eraisik annab tasuta kasutusse ja saab hiljem paremas seisus kinnistu ja ettevõtte saab majutustegevuse?

Millised on lahendused kui neid üldse sellisel kujul leidub?

Kuidas vormistada osapoolte vaheline leping ja kas on mõni ehitustöö nagu näiteks küttesüsteemi täielik uuendamine mitte põhjendatud?

Ettevõtte mida oman ei ole ehitustegevusega seotud olnud.

Edu ja tervist!

Vastused

kristi

Tere!
Eks siinkohal jah selgelt kohe tekib küsimusi, et kas see hulk raha, mis ettevõte kulutab ja sealt ettevõtte jaoks saadav tulu on omavahel mõistlikus tasakaalus. Kui eraisik saab liigselt palju kasu sellest, siis ilmselt maksuamet kortsutaks kulmu. Samas kui ettevõte siis 15a seda parandatud küttesüsteemiga pinda rendib/kasutab… Nagu ikka, saatan on detailides.

Kati

Tere jälle!
Tekkis veel üks küsimus. Nimelt seis selline, et olen loomas ettevõtet, mille kaudu hakkaksin ka tulu teenima, kuid olen kaalunud ja pigem ei sooviks selle ettevõtte alt investeerida (vähemalt mitte lähima paari aasta jooksul). Mõtlesin siis, et looks investeerimise jaoks teise ettevõtte, kuid vähemalt esialgu (vb 2-3 aastat) sealt kaudu väga tegevust veel ei oleks, hiljemaks on paar mõtet, millega tegeleda. Siis ongi mõte, et saan omanikuna investeerimise ettevõttesse sisse laenata, kuid kuidas oleks hea lahendada seda küsimust, et kuidas saada tulu teenivast ettevõttest raha investeerimise ettevõttesse. Kas tavalises praktikas lahendatakse seda kuidagi ema-tütarettevõtte suhete kaudu? Või piisaks sellest kui mingi osa tulu teenivast ettevõttest oleks investeerimise ettevõtte omanduses ja sellisel viisil siis dividendid saaks sinna suunata. Kas on veel mingeid lahendusi või oskad soovitada märksõnu, mida googeldada, et selle kohta rohkem uurida saaksin? Mõtlesin, et võibolla oleks ka variant kunagi kaugemas tulevikus läbi viia ühinemine, kui jõuan sinnamaale, et leian, et esimese ettevõtte alt oleks ka ok investeerida?
Suured tänud juba ette!

Vastused

kristi

Tere, Kati!
Laias laastus jah need variandid ongi. Eks iga investor paneb oma eelistuste põhjal lahenduse kokku hinnates äririske, oma halduskoormust ja tulevikuplaane. Selle sama probleemi lahendamisest räägin pikemalt ettevõtte alt investeerimise veebiseminaril ka, kirja panekuks veidi pikk tekst.

Kati

Tänud, õnneks kohe varsti ongi see seminari tulemas 🙂

Mait

Kas ettevõttena läbi ühisrahastuse(Mintos nt) rubla investeeringuid tehes tuleb ka valuutat jälgida, et seda aruandes hiljem kajastada.

Terv.
Mait

Vastused

kristi

Tervist, Mait!
Laias laastus jah muidugi – ühel hetkel tuleb valuuta võit/kaotus raamatupidamises arvele võtta. Mõistlik seda mingi regulaarsusega teha ilmselt, et ei tekiks ootamatuid üllatusi.

Tom

Kas OÜ loomisel investeerimiseks on mingit olulist vahet, kas:
– A: asutada ettevõte esialgu ilma sissemakseta ja panna raha sisse omaniku laenuna või
– B: teha kohe nõutud osakapitali sissemakse 2500 € ja ülejäänud raha sisse omaniku laenuna

Kas näiteks IB konto tegemisel määrab see midagi? Et ilma sissemakseta asutatud ettevõttele ei taheta näiteks nii lihtsalt kontot teha vms miinuseid?

Vastused

kristi

Tere!

Ei määra IB puhul midagi. Kui see raha aga niikuinii olemas on, siis tasub juba sissemakse ära teha – saad selle sama raha ju investeerida koheselt ära.

Liis

Vaatan, et “Kuidas tekib ettevõttesse raha” teema all on kirjeldatud “omaniku laen”, aga ei ole kirjeldatud osakapitali suurendamine. Keegi nagu küsinud ka pole, kas see lihtsalt pole levinud vajadus või huvitav miks selle kohta ei küsita. Kui varem investeerisin eraisikuna ja nüüd soovin investeerima hakata oü alt ning tegu on suurema summa rahaga, siis ei näe põhjust seda laenata, vaid lihtsalt osakapitalina sisse panna. Raamatupidaja ka ei maininud, et see halb mõte on, aga tekkis kõhklus, kuna siin seda teemat ei arutata. Kas antud lahendusel on mingi probleem?

Vastused

kristi

Tere, laenamine oma ettevõttele on ikka mõistlikum, sest laenu saad igal hetkel endale lihtsalt tagasi maksta. Osakapitali suurendades pead hiljem seda siis uuesti vähendama, lisavaev+admin. Ei ole mingeid plusse laenu ees, ainult miinused. Ainus põhjus osakapitali suurendada üldiselt siis kui seda vaja ettevõtte enda usaldusväärsemaks tegemiseks (nt suurem osakapital, et pangaga paremad laenutingimused saaks), ent ka omanikulaen on võimalik vajadusel teistele laenudele allutada, seega ei näe põhjust, miks osakapitali suurendada.

Jelena

Õhtust! Mu ettevõte on nüüd teist aastat tegutsemas ning kuna hetkel olen veel palgatööl, siis ainus sissetulekuallikas ettevõttele on omaniku laen. Kuna omaniku laenud ületavad mitmekordselt algset osakapitali, siis kas rikun omakapitali miinimumnõuet (https://veebisekretar.ee/omakapitali-miinimumnoue)?

Kui jah, siis kas sellega võib maksuameti poolt probleeme tekkida ning peaks kuidagi osa laenust omakapitaliks ümber tõstma? Kas see on väga keeruline operatsioon?

kristi

Tere!

Omanikulaenu võid anda piiramatult ettevõttesse. Probleem oleks, kui sul ettevõte nii kahjumlik, et omakapital lausa miinusesse kukub.

Mailis

Tere, tänan kasuliku info eest. Kas ühisrahastusplatvormides investeerimisel ettevõtte kaudu on vaja taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba?

Vastused

kristi

Tere! Ei,ei ole vaja mingit tegevusluba, ava konto ja hakka pihta.

Jaanek

Tere, jõudsin ka esimeste investeeringuteni ja tükk aega olid mõtted ettevõtte loomiseks. Pärast seda super head artiklit, sain lõpuks konkreetsed vastused, kuidas ettevõttesse kõige mõistlikum rahad sisse panna. Ja nüüd ka ettevõte olemas. Aga natuke ikkagi arusaamatu ühisrahastuses teenitud intresside kajastamine – nimelt on plaanis teenitud intress kohe uue ringina edasi investeerida. Kuidas ma sellisel juhul raamatupidamises saaksin seda korrektselt kajastada? Tundub nagu pointless iga kuu teenitud intress ettevõttesse tagasi kanda ja siis uuesti investeerida. Kas see peabki nii olema või on mingi nüanss minust mööda läinud? Parimat

Vastused

kristi

Tere, Jaanek!
Sa ei pea intressi ühisrahastuse portaalist ettevõttesse vahepeal tagasi kandma. Lihtsalt raamatupidamises paned kirja, et toimunud intressilaekumine, aga see raha võib rahulikult portaali sees edasi tiirutada!

Joosep

Tere,
Kui osta raamatupidamisteenus sisse, siis mis on keskmine igakuine orienteeruv kulu eeldusel, et aktsiate ostu/müügi tehinguid on orienteeruvalt 10 tk. kuus.
Tänud vastamast.
Joosep

Vastused

kristi

Tere, Joosep!
Eks tasub võtta pakkumine eri raamatupidajatelt, hinnavahed on väga suured. Kui aga korra aastas kokku võtta, selliste mahtude puhul, siis eeldaks, et raamatupidamine+aastaaruanne võiks saada ca 250 euroga tehtud.

A.hansen

Tere Kristi! olen sind igalpool kuulanud ja lugenud räägid väga tarka juttu, seoses oü tegemisega ja sinna omaniku laenu andmisega tekkis küsimus: kuidas pangad sellesse suhtuvad? kui vaja ntx kodulaenu saada?

Vastused

kristi

Tere!
Oma ettevõttele laenu andmine panga silmis midagi halba ei ole. Küll aga pead arvestama, et seda laenu pank sinu varaks ei pea – isegi kui raha ettevõttes sees investeeritud, siis pank seda arvesse ei võta.

Kai Rukki

Tere Kristi
Kas investeerimiseks ettevõtte alt kasutate ettevõtte põhkontot või on mõistlik luua lisakonto ainult investeeringute jaoks? Olen algaja ja sooviks abi. Kui LEI kood on seotud põhikontoga, kas siis saab üldse teist kontot kasutada?

Vastused

kristi

Tere, Kai!

Ei ole vaja eraldi kontot, tekitad endale lihtsalt tüütuid edasi-tagasi rahakandeid ja lisaraamatupidamist.

Merli

Tere, Kristi!
Kas oskad soovitada, kuidas võiks mikroettevõtja kajastada bilansis krüptovarasid?

Vastused

kristi

Tere, Merli!
Tasub ilmselt mõne raamatupidaja käest igaks juhuks üle uurida, aga mikro peaks soetusmaksumuses krüptot kajastama minu teada.

Kristjan

Tere!

Esmalt suur tänu selle postituse ja kogu blogi eest! Kuna mul on äritegevus juba olemas ja ka investeerimise alal olen pikalt hoogu võtnud ning tänu siinsetele blogipostitustele olen otsustanud samuti ettevõtte kasuks investeerimisel. Eelkõige pakuvad huvi erinevad välismaised aktsiad

Oleks paar küsimust siiski ka.

1) Kas käibemaksu kohuslus mõjutab kuidagi investeerimistegevust?
2) Kuidas praktikas peaks toimuma raamatupidamine aktsiate ja ETF-ide puhul? Kas kaasneb ka mõningaid keerulisi nüansse raamatupidamises?

Vastused

kristi

Tere!

Kui oled KM kohustuslane juba, siis väga suuri erisusi ei tekita aktsiainvesteeringute potti lisamine. Ka raamatupidamises on börsivarade üle arve pidamine lihtne kuna aktsiad/fondid üks kõige klassikalisemaid varasid, mille kohta RTJ-is hulgim näiteid ja kirjeldusi.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ