Kuidas lapse jaoks raha koguda?
Säästmise ja investeerimise eesmärk on vähendada stressi ja teha elu paremaks, nii enda kui oma perekonna jaoks. Kui perekonda lisanduvad lapsed, siis tuleb lisaks enda finantsplaanile hakata mõtlema ka sellele, kuidas ja mida võiks teha järgmisele põlvkonnale hea stardi andmiseks.
Raha on emotsionaalne teema ning värsketele lapsevanematele müüakse sageli erinevaid säästu- ja investeerimistooteid just nende emotsioonide peal mängides – esimest korda pärast perekonnalisa saabumist panka minnes on lihtne kirjutada mõnele lepingule alla, sest teller on südamele pannud, et kuidas sa veel pole oma lapse tuleviku peale mõelnud.
Tegime Tauriga 2016. aastal Investeerimisraadios ülevaate turul olevate laste kogumistoodete kohta ning järeldused ei olnud just kuigi positiivsed. Enamik tooteid on kallid, keerulised ja ei täida vanemate ootuseid. Kuna sain aga ise veidi aega tagasi lapsevanemaks, siis võtsin hetke uuesti teema läbi mõtlemiseks, et saada selgus sellesse, kas ja kuidas oma investeerimisplaani peaksin muutma.
Hoolitse enda (ja oma vara) eest
Lapsevanematega vesteldes on esimene küsimus sageli, et millise toote ma peaksin oma lapse jaoks valima, et tema tulevik oleks hea, ent see ei peaks olema esimene küsimus. Alustada tuleb natukene kaugemalt, ehk vaadata üle, kas sa oled teinud ära kõik võimaliku, et omaenda finantsseis võimalikult hea oleks. Loogika on sarnane sellele, mida lennuki ohutusloengus räägitakse – enne pane endale hapnikumask ette, siis saad teisi aitama hakata.
Põhimõtteliselt võtaks enda eest hoolitsemise kokku nii: sa ei taha, et su lapsed peaksid sind vanaduses üleval pidama või, et nad satuksid halba finantsolukorda, kui sinuga midagi juhtub.
See tähendab, et peaksid kriitilise pilguga vaatama üle, millised on riskid, et su finantsolukord halveneb ja mida saaksid teha, et neid riske maandada. Alustada võid sarnaselt nagu siis, kui oma investeerimisplaani lõid. Mõned küsimused, millele tasuks mõelda:
- On sul laene, mille ära maksmine võiks olla problemaatiline? Kui sinuga midagi juhtub, siis kuidas saab laen makstud? On sul piisavalt kattevara? On sul laenukindlustus (kodulaenu puhul)?
- On sul kindlustus juhuks, kui sinuga midagi juhtub? Millised on vältimatud kohustused, millega peaks su pere sinu hukkumise või suurema terviserikke puhul tegelema?
- On sul plaan pensionieaks? Kui sa plaanid oma kodus edasi elada, kas sul on piisavalt finantse, et kodu üleval pidada ja vajalike abiteenuste eest tasuda? Kas suudad ise tasuda vajadusel hooldekodu, abilise vms kulutuste eest?
- On sul olemas testament, vajalik dokumentatsioon varade kohta? Kes haldab sinu varasid edaspidi, kas su investeeringud on lihtsalt leitavad ja kirja pandud?
Vahest räägitakse justkui huumorinurga alt sellest, et pensionäridel on ülemas "kirstufond", aga see on tegelikkuses väga mõistlik plaan. Kui sinuga midagi juhtub, siis viimane asi, mille pärast sa tahad, et pere emotsionaalselt raskel ajal muret tunneks, on see, et kuidas näiteks matusekulutuste eest tasuda. Mida paremas korras on sinu finantsid, siis seda vähem stressi annad sa potentsiaalselt edasi oma perele/lastele.
Pane paika pikaajaline visioon
Kas üldse lastele raha säästa - see on suhteliselt filosoofiline küsimus. Mõned vanemad on selles koolkonnas, et tuleks raha säästa, mõni usub, et pigem on tegemist abituse julgustamisega ja igaüks peaks siiski ise hakkama saama. Kindlasti on arusaadav, et nt 18-aastaseks saamiselt suurema rahasumma üle andmine ei pruugi olla kõige mõistlikum tegevus, ent sama problemaatiline võib ka kodust välja kolimisel ainult õlalepatsutuse kaasa andmine.
Üks parimaid põhimõtteid lastele raha jätmise kohta, mis ka mulle sümpatiseerib, on Warren Buffetti tsitaat lastele raha jätmise kohta, mis soovitab jätta lastele nii palju raha, et neil on tunne, et nad saavad kõike teha, ent jätta nii vähe raha, et logeleda ei saaks (”enough money so that they would feel they could do anything, but not so much that they could do nothing”).
Lisaks, olles haridusmaailmas aastaid olnud, siis olen väga tuttav ka erinevate haridusuuringutega, mis väga selgelt joonistavad välja selle, et perekonna sotsiaalmajanduslik seis on tugevas seoses sellega, kui edukad lapsed potentsiaalselt tulevikus on. Ehk lihtsamini – võimalused, mida suudad lapsele kasvamise ajal pakkuda, aitavad teda tõenäoliselt pigem rohkemgi kui mingis vanuses antud rahasumma.
See tähendab näiteks seda, et raha suunad ainult investeeringute asemel näiteks huviringidesse, haridusse, silmaringi laiendamisse jms tegevustesse. Lisaks pakub hea finantsseis sulle endale võimaluse rohkem perega koos aega veeta ning see on investeering, mis tuleb teha ära praegu, mitte kuskile tulevikku lükates.
Olgu see näiteks võimalus üks päev vähem nädalas tööd teha, et perega koos aega veeta, või võimalus ühiselt reisimas käia. Kõik sellised tegevused lähevad lihtsamaks, kui ei pea samal ajal palgatöö pärast muretsema, ja on palju väärtuslikumad kui x summa, mis kontol seisab.
Eestis on liigagi tihti näha klassikalise peremudelina varianti, kus ema on lapsega kodus, kuna tema palk on madalam, ja isa töötab siis lõpmata palju tunde, et perekonna eest hoolt kanda. Igatepidi kurb lahendus. Õnneks on vanemahüvitise seadust ees ootamas veidi mõistlikumad muudatused, mis olukorra paindlikumaks teeksid, aga juba praegu on paindlikkust võimalik ise tekitada, kui palgatöö pole niivõrd kohustuslik.
Pane paika detailid
Kui oled enda rahaasjad kriitilise pilguga üle vaadanud ja üldisema visiooni paika pannud, siis tasub alles detailidesse süvenema hakata. Kõige lihtsam oleks samm-sammult hakata plaani paika panema.
Mille jaoks raha kogud?
Eesmärke rahakogumiseks võib olla erinevaid ning sellest sõltub veidi ka kogumise strateegia ja instrumentide valik. Kas kogud raha ülikooli õppemaksuks, välismaal elamiseks, korteri sissemaksuks, niisama stardikapitaliks või mingil muul põhjusel? Kui näiteks soovid luua lapsele oma investeerimisportfelli, siis tasub uurida, kas hakata lapse nime alt kohe investeeringuid tegema. Kui plaanid kogutud raha eest õppemaksu tasuda, siis on pigem mõistlik raha enda portfelli osana koguda. Kui mõtled pigem tulevasele pärandusele, siis tuleb võtta arvesse, millised nüansid on pärandi üleandmisel ja maksustamisel.
Milline on sinu rahaline eesmärk?
Sõltuvalt sellest, mis eesmärgiga tegutsed, on eesmärgil küljes ka konkreetne rahaline number. Olgu see siis 5000 eurot või 50000 eurot, siis tagurpidi arvutus olevikku annab sulle täpsed juhised, milline peaks olema igakuine säästmiselement. Arvutuse aluseks võib olla lihtne tagurpidi arvutus lõppsummast – eeldades näiteks 4% või 7% aastast kasvu, kui palju pead igakuiselt kõrvale panema, et 18-20-25 aasta pärast sinu soovitav summa kokku oleks kogunenud.
Kuidas soovid eesmärgi poole liikuda?
Kõige “lihtsam” lahendus on muidugi vastutus endalt ära anda, ehk valida mõni turul pakutav toode, kuid mina ise seda valikut ei toeta. See tundub muidugi loogiline – pank jätab endast mulje, et nad suudavad sinust paremini investeerida, nad võtavad selle eest õiglast tasu ja sageli on pakkumistes ka kindlustuselement, mis tundub ahvatlev.
Olen ise pangatoodete suhtes pessimistlikult meelestatud, sest olen väga palju lugusid ebaõnnestunud kogumisest kuulnud ja ise ei julgeks panustada sellistesse toodetesse, eriti kuna sageli tehakse sellist kogumist, mida saaksid ise ka väikese vaevaga teha. Kui tegemist on kindlustuselemendiga, mis tundub vajalik, siis pigem oleks mõistlik teha eraldiseisev elukindlustus, mis riske maandaks.
Millised instrumendid valida?
Mina olen tugevalt selles koolkonnas, mis toetab ise oma investeerimisportfelli haldamist. Kuna lapse jaoks raha kogumine on pikaajaline protsess ning tõenäoliselt valid madalama riskiga instrumendid, siis ei ole seal midagi üleliia keerulist, mida ei võiks üks täiesti tavaline lapsevanem ise ära teha. Instrumentide koha pealt jätaks tähtajalise hoiuse valikust välja, kuna inflatsiooni ilmselt nii ei ületa, seega vaatame pigem suurema tootluspotentsiaaliga valikuid, mida kasutatakse.
Kinnisvara
Klassikaline kinnisvara kaudu säästmine/investeerimine on korteri ostmine ülikoolilinna, kus oleks võimalik ülikooli ajal elada ning enne/pärast üüritulu teenida. Kuna objekt on pideva nõudlusega kohas, siis on tegemist pikas plaanis täiesti mõistliku strateegiaga. Plussideks on lihtne ja arusaadav protsess – maksad ära korterilaenu ning teenid jooksvalt üüritulu. Miinusteks on laenu võtmise kohustus, tõenäosus et laps ei lähe sinna linna kooli ja kinnisvaraga tegelemise ajakulu.
Ühisrahastus
Kuigi ühisrahastus on viimasel ajal populaarsemaks saanud ja olen kuulnud ka näiteid, et paljud vanemad on teinud lapse “nimele” säästukonto, kuhu siis lasteraha, taskuraha või muid sääste paigutatakse, siis võibolla kogu raha panustada selle instrumendi peale poleks mõistlik, ühisrahastus on siiski veel päris uus ja 18 aastat tulevikku ei pruugi pilt nii helge olla. Plussideks on muidugi keskmisest kõrgem tootlus ja liitintressi ilu. Miinusteks on suurem riskitase ja oht, mis kaasneb instrumendi enda lühikese ajalooga.
Üksikaktsiad
Balti börsi kirjeldatakse väga igava turuna, ent see on mõnes mõttes ka plussiks, sest meil on kohapeal koduturu eelis aktsiate valikul. Strateegiana kasutataksegi dividendi maksvate pikaajalise ajalooga ettevõtete valikut, mis aja jooksul tekitaks püsiva rahavoo, millest vajadusel näiteks üüri või elamiskulusid kanda. Plussideks on muidugi koduturu lähedus ja suhteliselt hea tootlus. Miinuseks on üksikaktsiate suurem risk ja piirkonna geopoliitiline ebastabiilsus.
Indeksfondid
Rahvusvaheliselt on pikaajaliselt indeksitesse kogumine vast kõige levinum väikeinvestori strateegia, sest see ei nõua üleliia palju teadmisi aktsiaturust ja on pikas plaanis tõestatud efektiivne investeerimisplaan. Plussideks on kõrge hajutatus, keskmisest madalamad riskid ja üldplaanis madalad kulud. Miinusteks on Eestis mõnevõrra keeruline instrumentide kättesaadavus.
Minu strateegia
Nagu ka artiklist välja võib lugeda, siis minu plaan on esiteks omaenda finantsseis võimalikult korras hoida, et ei oleks sellega muresid. See tähendab, et ma ei plaani võtta kõrge riskiga laene, ei sihi üliriskantseid investeeringuid, mul on piisaval määral kindlustust ning ootamatute juhtumite korral on investeerimisportfellis olemas selge loogika, mida saab vajadusel üle võta.
Lisaks ei plaani ma luua eraldi kontot, mis on nimega “lapse konto”, vaid võtan arvesse investeeringuid vähemalt esialgu vaikimisi oma investeerimisportfelli sees. Olen paika pannud instrumendid, mille osakaalu vaikselt suurendan – näiteks 60 eurone igakuine peretoetus liigub indeksfondidesse, et seal pikaajaliselt ja madalate tasudega kasvada. Praegusel hetkel paigutan indeksitesse raha läbi 3. samba (saab panustada kuni 15% brutopalgast nii et saab tulumaksutagastuse) ning läbi Interactive Brokersi. Populaarsed lahendused on ka LHV kasvukonto ja Swedbanki robur fondid.
Et enda elu mitte keeruliseks teha jätan igasugused lapse "nimel" tehtavad tehingud hetkel kõrvale ning pigem abistan last hiljem rahaliselt enda investeeringute arvelt, kui võimlen praegu erinevate kontode ja seaduslike nüanssidega (näiteks lapse nimel aktsiatehingud on teada-tuntud probleem).
Samas investeeringute tuumik jääb siiski ettevõtete alla, sest pärandamisel on ettevõtte pärandamine palju lihtsam kui eraisiku vara jagamine (ning ka maksudelt on märkimisväärne sääst). Ehk üleliia palju igapäevases investeerimistegutsemises tegelikult ei muutu.
Olen aga teinud ära põhimõttelised otsused, et plaanin lapsele raha koguda läbi investeerimisinstrumentide ja ellu astumisel ka osa summast kingitusena üle anda ning see mõte on vaikselt kuklas olemas kui investeeringutega tegelen.
Kui tahaksid selle teemaga veel põhjalikumalt tegelema hakata, siis olen kirjutanud e-raamatu "Lapsele investeerimisportfelli loomine", samuti olen antud teemat põhjalikumalt käsitlenud Naisinvestorite Klubi järelvaadataval veebiseminaril "Lapsele raha kogumine".
Blogipostitus uuendatud 20.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Tere, Annika!
Ma olen osaühingut ka mõelnud teha, aga hetkel kuna mul on ettevõtteid mitu tk, siis saan tulevikus vajadusel ühe neist lapsele kinkida. Maksude koha pealt on OÜ tõesti mõistlik, mis on ka põhjus, miks 85% mu investeeringutest on ettevõtte all – kui kunagi pärandada vaja, siis ei ole maksudega kaotust vaja karta.
LEI kood on tõesti päris ebamugav, ning plaanin sellest ka kirjutada kohe kui ära taotlen endale. Mul on investeeringud kahe ettevõtte all, seega nüüd pean veidi muutma plaane, et Euroopa aktsiad peavad kõik ühe ettevõtte all olema, sest kahte LEI koodi ei taha taodelda.
Tootlusesse sööb see aga jah sisse, LEI taotlemine on ca 95 euri + 50 eurot aastas “hooldustasu”, seega kui on plaanis ainult väikses plaanis Balti aktsiaid osta, siis neid enam tulevikus pole mõtet ilmselt ettevõtte all hoida, aga siin on veidi rohkem nüansse, mida arvesse võtta. Ma pean siiski ära taotlema, sest hetkel ostan iga natukese aja tagant aktsiaid, seega hetkel läheb vaja.
Ma kasutan umbes sama lähenemist: kõigepealt hoia oma finantsasjad korras, siis pole lastel muret. Teisena ma siiski korjan lastele kasvukontole, mis on küll minu nimel, aga läheb laste kasutusse kui nad saavad täisealiseks. Seniks on see ainult sisse maksmiseks ja hiljem ka lastele hea õppevahend ja huvi tekitaja.
Vastused
Tere, Märten!
See on ka hea idee, et “õppevahend” teha. Ma olen ka mõelnud, et kui laps nt 10-aastaseks saab, siis ühiselt hakata kuskile raha koguma, mida jälgida saaks, siis on põhjust rohkem ka rahaasju arutleda.
Nii hea on lugeda, et lõpuks leidub ka lapsevanemaid lisaks minule, kes ei pea esmaseks eesmärgiks lapsele rahanutsu kogumist, vaid pigem hariduse ja huvide andmist!. Suurem osa meist ei ole ju saanud vanematelt mingit rahalist “nutsu” ja oleme hakkama saanud. Mina olen oma olematu kaasavaraga ja praeguse majandusliku seisuga ülimalt rahul ja mul ei ole mingit halba tunnet, et vanemad mulle midagi ei pärandanud. Pigem ärritab mind see, et ma pean oma veel elujõulisi, aga pensionieas vanemaid aeg-ajalt toetama. Neile ma seda muidugi ei ütle, sest annan endale aru, et nende säästud läksid koos rublade ja kroonidega :-). Ja nii ma proovingi omakorda eelkõige mitte oma lapsele majanduslikuks koormaks jääda. Kui lapsel just mingit puuet ei ole, saab ta oma mammona ise kogutud küll.
P.S. Pangalaenu käenduse esimese korteri ostuks annan ka!
Kas lapse väärtpaberikontole võib lapsevanem kanda raha ka läbi oma ettevõtte, mida kasutab investeerimiseks?
Vastused
Tere!
Ei, kindlasti mitte, ettevõttest välja muudeks eesmärkideks raha kandes tuleb vahepealt ikka ka maksud tasuda.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Hei, Kristi! Nii tore, et oled jälle tagasi kirjutamise lainel. Salamisi seda postitust ootasingi. Olen sinuga 100% nõus, et olulisem kui lapsele kogutava summa lõppeesmärk, on iseendaga hakkamasaamine, et ei jääks lastele tulevikus koormaks. Ma pikalt ei teadnud, mida täpselt teha, sest ei suutnud otsustada, kas investeerida lapse nimel või osana enda portfellist, läbi osaühingu vms. Alguses tegin tavalise lastehoiuse (Krediidipangas intress 2% ja Nordeas 1,2%), siis katkestasin mõlemad 🙂 Poisid saavad septembris 1 ja 3 ja alles nüüd panin strateegia paika: riiklik lasteraha läheb laste enda nimel olevale LHV kasvukontole (proovisin võimalikult laiapõhjalise portfelli kokku panna kuuest fondist), kuhu lapse isa ka natuke panustab. Pean hakkama nüüd tuludeklaratsiooni ka laste eest tegema, et kasvukonto investeerimiskontona deklareerida, aga siis saavad nad tulevikus vähemalt mingi osa summast (sisse pandud summa) ilma tulumaksuta “välja võtta”. Lapse nimel aktsiatesse investeerimine on al 2015.a maikuust lihtsam: kohtu luba ei ole vaja enam aktsiate müümiseks. Tingimuseks on, et raha investeerimiseks peab tulema ainult lapsevanema kontolt ja väärtpaberite müümise korral lapse nimel ei tohi raha lapse kasutusest välja minna (saad reinvesteerida). Miinuspooleks on see, et laps saab rahale ligipääsu 18-aastaselt ja võib sellega seitsme tuule poole sõita. Las siis sõidab, see ei saa olema nii suur summa ja ma lasekski lapsel endal otsustada, et kas tahab selle eest minna välismaale õppima, teha oma esimese kodu sissemaksu, osta auto või misiganes. Keegi tark mees ütles Investeerimisfestivalil, et kõik inimesed peaksid korra oma elus suurema summa raha tuulde laskma, alles siis “jõuab kohale” 🙂 Ma kavatsen iseenda rahalise olukorra hoida piisavalt korras, et saaksin ilma igasuguse eriplaneerimiseta oma lapsi ka tulevikus toetada õppimisel, elluastumisel. Ma loodan, et kui mu laps otsustab tulevikus oma investeeringud maha müüa ja aasta aega mööda maailma ringi tilulilutada siis ma sellest väga ära ei kibestu 🙂
Üks huvitav lähenemine, millele ma varem mõelnud ei olnud: Investeerimisfestivalil rääkisid Kärt ja Kristjan (Liivamägi), et nemad tegid lapsele osaühingu, mille omanikud on hetkel nemad ise ja kui laps suuremaks kasvab siis hakkavad vähehaaval lapsele firmat üle andma osade kinkimise teel. Et siis saab lapsega investeeringuid arutada ja ettevõtlust tutvustada ning niisama ka päris cool (kui laps OÜ-s enamuse saavutamise järel vanemaid juhatusest välja ei hääleta). Osaühingu plussiks on lisaks ka see, et ei pea ühtegi varaklassi (ühisrahastus) välistama lapse portfellis (maksude pärast). Mõtlesin sellele ka ise, aga jõudsin järeldusele, et ma pigem investeerin enda nimel, sest mulle ei ole nii oluline hoida eraldi arvestust lapse ja enda varade üle v.a. siis see pisike lastetoetustest kogunev investeerimisportfell, mille ma tahangi lapsele anda kui ta täiskasvanuks saab.
Sa kirjutasid, et teed investeeringuid pigem osaühingu alt. Kas sa oled uurinud, mida 03.01.2018 kohustuslikuks muutuv LEI-kood (https://www.fi.ee/public/LEI_koodi_kasutamisest_KKK.pdf) sinu jaoks tähendab? Sisuliselt pead seda koodi “taotlema” ja selle eest maksma iga kord kui tahad firma nimel olevaid väärtpabereid müüa. Okei, meil on osta-hoia igavesti-portfellid, aga no kui on tarvis müüa teatud turusituatsioonis või kasvõi siis kui tahad hakata portfellist väljamakseid endale tegema. Kas seoses selle LEI-koodi tulekuga on sul plaanis oma investeerimisstrateegiat muuta?
Oh, mul on veel nii palju mõtteid… Ma vahepeal mõtlesin, et jube kaval oleks lapsele koguda ka iseenda nimel olevasse III sambasse nüüd kui on olemas vähemalt üks madala haldustasu ja 0% sisenemistasuga ideksfond (LHV Indeks Pluss). Seal oleks see tulumaksutagastuse “eelis” + 55. eluaastast (pm minu näitel 22-aasta pärast, mis on ka lapsele kogumiseks hea tähtaeg) tulumaksusoodustus väljamaksetelt (10%). Uurisin isegi LHV-s võimalust hoida “lapsele mõeldud” III samba osakud eraldi väärtpaberikontol ja puha, aga läks nii nende (LHV) jaoks kui minu jaoks liiga keeruliseks (netipangas tootluse info kuvamise mõttes) ja mõtlesin, et kui ma võtaks eesmärgiks hoopis iseenda portfellis sissemaksed III sambasse maksimeerida (15% sissetulekust) siis see oleks ka vahva. Millal Tuleva oma III sambaga välja tuleb? Ootan väga.