Kuidas valida investeerimiskoolitust?

Investeerimisraamatute soovitamine on kordades kergem ettevõtmine kui mõne koolituse soovitamine. Raamatute puhul jääd ilma ainult natukesest oma ajast, mis lugemisele kulutad, ning kui juhtumisi raamatukogu ei kasuta, siis kipuvad enamik raamatuid jääma ~20 euro suuruse hinnapiiri sisse. Kui aga hakata vaatama koolitusi (sest üks hetk kodus olles raamatute lugemine ja internetis arutlemine ei ole enam piisav), siis on hinnasildid juba pigem krõbedamapoolsed ning sageli on keeruline kõlavate reklaamlausete baasil otsustada, kas koolitus tegelikult ka oma raha väärt on – sest oleme ausad, kes on elu jooksul ennast erinevates valdkondades koolitanud, on aru saanud, et teps mitte kõik sinna kulutatud eurod pole tulevikus erilist kasu tootnud.

Eesmärk

Esimese asjana, enne kui hakkad koolitust-seminari endale valima, tuleb paika panna vastus küsimusele, miks sa üldse koolitusele tahad minna. Laias laastus on võimalik koolitusel osalemise eesmärgid jagada kolme gruppi – osad inimesed lähevad koolitustele midagi juurde õppima, osad inimesed lähevad koolitusele kontakte looma ning kolmas grupp üritab esimest kahte võimalusel kuidagi ühildada.

Kontaktide loomise konverentsi kõige selgem näide Eestis on ilmselt iga-aastane Äripäeva korraldatav Äriplaani nimeline konverents, mille piletihind on ca 500 eurot. Kes on lugenud konverentsile järgnevat meediakajastust on saanud kätte väga suure osa infost, mida konverentsil räägiti. Miks on siis inimesed nõus sellise summa välja käima? Lihtne – nad maksavad selle eest, et nad saaksid minna üritusele, kus on koos teised inimesed, kes 500€ selle koolituse eest maksavad. Kuna Eesti on üliväike, siis on kontaktide loomine paratamatult oluline ning need vähesed suurkonverentsid, mis meil aastas on, näiteks ka Pärnu Juhtimiskonverents ja mitmed erinevad valdkonnakonverentsid on must-be (kohustuslikud), kui tahad valdkonnas edukalt tegutseda ja pildil olla.

Sellised konverentsid on väga vajalikud, sest igapäevase kiire elutempo juures on sageli päris raske leida võimalust korralikult networkinguga ehk uute suhete loomisega tegeleda. Selliste suhete loomise fookusele viitavad igasugused konverentsikavas olevad ärihommikusöögid ja –lõunad, õhtused kokteiliklaasi kõrval toimuvad arutelud ja diskussioone soodustavad koolitusblokid. Kui oled investeerimise ja/või ettevõtluse tõsiselt ette võtnud, siis leiad ennast mingi hetk üha tihedamini sellistelt üritustelt, kus põhiväärtus on sinna jõudnud inimesed. Kui oled aga päris algaja, siis on kontaktidest küll kasu, aga sulle on alguses kasulikud veidi teistsugused kontaktid ja veidi teistsugused koolitused ning ilmselt alustuseks ka veidi teistsuguse hinnasildiga koolitused.

Esinejad

Lisaks uute kontaktide leidmisele on oluline koolituselt ka millegi õppimine – siinkohal on aga väga oluline koolitusel esinejate nimekiri, ehk see, mida need konkreetsed inimesed suudavad sulle anda. Üldiselt on ise õppimine/lugemine palju efektiivsem õppimismeetod kui üldise melu sees kellegi ettekande kuulamine, ehk koolitusel peab olema mingi konkreetne väärtus just sulle. Siinkohal on oluline, et lisandväärtus on just selline, mida sa raamatust ei saaks, ehk langeks emba-kumba kategooriasse:

Ehk nagu iga hea investeerimistehingu puhul peaks koolituse valimisel võtma veidi aega, et uurida koolitusel rääkivate inimeste tausta. Tänapäeval on veidi infot esineja kohta suhteliselt lihtne leida. Näiteks kui keegi mõnele minu koolitusele tahaks tulla, oleks tal võimalus päris lihtsalt infot leida. Kui minu nimi Googlesse sisse trükkida jookseb välja palju erinevat teemakohast infot. See tähendab, et inimene saab juba enne minuga koolitusel kohtumist veidi ettekujutust endale tekitada, millega ma enne olen tegelenud.

Koolitajate kohta tasukski uurida:

Lühidalt kokku võttes, ürita endale selgeks teha, mida koolitaja teemast tegelikult teab, kas tema teadmised on ainult teoreetilised või on ta neid rakendanud ka praktiliselt ning mis on tema motivatsioon koolituse läbi viimiseks.

Näiteks: Investeerimisraadio korraldab koolitust teemal “Kuidas alustada ühisrahastuses”

Esimene samm: Taust

Kui trükkida sisse minu või Tauri nimed, siis jookseb sealt välja päris palju infot meie ja ühisrahastusse investeerimise kohta – kaks aastat blogimiskogemust, kommentaarid mõndadele Äripäeva artiklitele ja 40+ osa Investeerimisraadio osasid, mida igaüks saab kuulata, et kindlaks teha, kas me kõlame usaldusväärsena.

Teine samm: Isiklik kogemus

Kõik, kes meie blogideni jõuavad, saavad sealt lugeda ka konkreetseid numbreid meie investeerimisportfellide kohta. Olles ca 4 aastat ühisrahastusse investeerinud võib eeldada, et üht-teist oleme selgeks õppinud ning kuna mängus on tuhanded eurod oma raha, siis oleme valdkonna endale mõistlikult selgeks teinud. Kuigi objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel paljud inimesed rahast ei räägi, siis ilma isikliku kogemuseta teoreetikute kuulamisel on väga väike praktiline väärtus.

Kolmas samm: Motivatsioon

Siinkohal on veidi keerulisem paika panna, miks inimesed koolituste tegemisega tegelevad. Kindlasti osaliselt on siin mängus igavene soov maailma parandada, aga tegemist on ka praktiliste kaalutlustega. Ilmselgelt ei tee inimesed asju lõputult tasuta, teisalt on kvaliteetsem investorkond pikas perspektiivis kõikidele kasulik – on rohkem lootust seadusandlus korda saada ning koolitusel esinemine on unikaalne võimalus saada ühelt poolt kokku teiste investoritega ning teiselt poolt mõjutada reaalselt investorkultuuri. Kahjuks on päris motivatsiooni raske lihtsa infootsinguga teada saada, küll aga jookseb tihti välja näiteks võrkturunduselement, mis paljude koolitustega kaasneb ja mind mitmest koolitusest eemale hoiab. Mind ja Taurit võib leida aga pigem võrkturunduse suhes kurjad olevad, ehk ilmselt me teid kuskile värbama ei hakka. Aga ilmselt oleks meil hea meel kui te raadiot kuulaks.

Materjalid / ülesehitus

Kuigi koolitustel on alati põnev kuulata esinejaid on omaette väärtus ka kaasa antav materjal ja koolitusel toimuvad praktilised arutelud. Minus tekitavad alati müstikat koolitused, kus ei jagata koolituse jooksul kasutatud materjale – miks? Sundida inimesi kuulamise ajal numbreid või viiteid maha kirjutama selle asemel, et nad keskenduksid ettekande sisule on absurdne. Kahjuks seda on sageli raske enne teada, kas materjale jagatakse kuid seda tasub väärtustada. Kui materjale kiivalt varjatakse, siis see tegelikult tähendab, et koolitajal on endal väga vähe lisandväärtust – kui slaidid teda nii mahukalt asendaksid. Teine variant on, et sulle soovitakse materjale tulevikus mingil teisel kujul maha müüa – sellel pole otseselt midagi viga, aga see võiks ette teada olla.

Kuigi eespool alustades viitasin, et ulmesummade maksmine pole mõistlik selleks, et networkingu kogemust saada, siis mingi osa inimeselt inimesele suhtlust kulub igal koolitusel ära. Enamik koolitusi, kuhu mina olen jõudnud või kus olen esinenud kasutavad seda ka päris aktiivselt ning lisaks päeva jooksul nähtavale 4-5 esinejale saad vestelda ka mitmete erinevate teiste investoritega, kellel on samasugused huvid, sest nad on ju samale koolitusele jõudnud. Ehk hea koolitus pakub sulle kokkuvõttes võimaluse arutleda samasuguste huvidega inimestega valdkonna olulistest küsimustest – kui vähegi võimalik, kasuta seda võimalust ära.

Tagasiside

Eestlastel ei ole kahjuks väga sisse kulunud kommet kirjutada koolituste kohta avalikku tagasisidet. Esiteks mitmed inimesed lihtsalt ei soovi seda aega kulutada. Sageli aga inimesed näiteks ka ei taha negatiivset tagasisidet avalikult jagada, sest Eesti on väike ja teisalt see eeldaks tunnistamist, et sa maksid raha millegi eest, mis sulle tegelikult ei meeldinud.

Õnneks on aga tänapäeval paljud koolitused korduvad, ehk on näiteks võimalik Facebookist vaadata, kes on eelnevatel üritustel käinud või uurida ka oma tutvusringkonnas, kes on mõnda koolitust kogenud. Kuna aga sageli on selliseid inimesi raske leida, siis seda olulisem on uurida veidi koolitajate tausta, sest kokkuvõtteid on keeruline leida. Siinkohal saab iga inimene ka aidata – kirjutada võimalusel näiteks kokkuvõte mõnda blogisse, mida teised saaksid kunagi lugeda.

Lisakuulamist: Kuidas teha vahet investeerimisgurudel ja “gurudel”