Iga kord, kui räägin mõnel koolitusel investeeringute ettevõtte alla kolimisest, siis kerkib kohe küsimus, kust ma leian hea raamatupidaja ja kuidas ma tean, et ta hea raamatupidaja on?
Miks raamatupidajat vaja on?
Siin pole keerutada midagi – investeeringute haldamine ettevõtte kaudu on palju maksuefektiivsem kui eraisikuna. Viimaste aastate maksumuudatused on ettevõtte alt tegutsemise eelist veelgi suurendanud. Kes hakkab investeerima siis, kui portfell juba 5-kohaliseks venima hakkab, siis selleks hetkeks jõuad reeglina järeldusele, et tegutseda on vaja juriidilise isiku alt, mitte eraisikuna.
Kohe võib tekkida küsimus, et kas on raamatupidajat vaja, äkki piisab sellest, et ise teed selle ära? Eks sellega on nii ja naa. Kui sa tunned tõesti huvi raamatupidamise vastu ja tahad ennast ise kursis hoida muutustega, portfell on pigem lihtsakoeline ja sul on aega üleliia palju, siis miks mitte. Kui aga muid tegemisi on palju ja näiteks ettevõtte äripoolele keskendumine annab rohkem tulemust, siis on minu meelest mõistlikum raamatupidaja valida.
Muidugi ei ole tänapäeval interneti ja koolituste abil keeruline asju ise ära teha, aga mina näiteks tegin kohe alguses valiku, et ma ei taha olla ise raamatupidamise vallas spetsialist ja maksan pigem kellelegi, kes minu eest ennast asjadega kursis hoiab ja keda saan asjaajamises usaldada.
Hoia end halva raamatupidaja eest
Ma olen pidanud korra elus raamatupidajat vahetama ja seda ei taha tegelikult keegi teha. Miks? Sest see on tüütu ja kallis. Uus raamatupidaja peab tegelikult kõik eelneva üle vaatama ja sageli leiab sealt tavaliselt vigu (sest miks sa muidu raamatupidajat vahetaksid, kui eelnevaga rahul pole). Raamatupidamises tehtud vead võivad ka kallid olla – näiteks valesti esitatud deklaratsioonid või valearvutused toovad Maksuametilt korraliku viivise kaela, kui tagantjärgi asju parandada.
Lisaks on minuni jõudnud ridamisi täiesti uskumatuid lugusid sellest, et kui käpardlikult saab asju teha. Hea juhus on veel see, kui su raamatupidaja su kliendina vallandab, sest ta saab ise ka aru, et ta ei suuda/oska/taha olulisi asju selgeks õppida. Ühe raamatupidajaga juba ära harjuda ja rütmi saada selleks, et too tõstab käed üles, et „nüüd läks liiga keeruliseks“ on ausalt päris jama. Tasuks kohe ootused selgeks rääkida, ehk raamatupidajat hoiatada, et mis tulevikuplaanid on, et ta oskaks kohe (loodetavasti) oma võimeid adekvaatselt hinnata.
Teine asi on siis, kui sa kogemata ise avastad kellegi teise tõttu, et raamatupidaja ajab täiesti umbluud. Näiteks kuulen tihti lugusid, mis imemoodi ühisrahastust kajastatakse või, kuidas raamatupidajad täiesti faktiliselt valet infot annavad selle kohta, kuidas ja mida investor ja tema ettevõte või tema ettevõtted ise omavahel teha võivad. Olen igasuguseid imeasju kuulnud, et mida võib või ei või teha ja kui eeldad, et raamatupidaja teab, millest räägib, siis võibki nii olla, et jääd uskuma ja lõppkokkuvõttes maksad näiteks väga palju rohkem makse kui kohustuslik oleks.
Mida peab raamatupidaja investeerimisest teadma?
Kui sul on plaan ehitada portfell üles suunaga finantsvabadusse, siis raamatupidaja peaks suutma järgmiste teemadega tegeleda. Esiteks – kõik olulisemad varaklassid. Aktsiad (kodumaised ja välismaised), ühisrahastus (laenupõhine, osaluspõhine), kinnisvara (lühiajaline, pikaajaline, flippimine, arendus), lisaks vastavalt sinu eelistustele ka näiteks kuld, maa, mets, krüpto jne.
Raamatupidaja peaks oskama sulle selgitada kõikide varaklasside kohta, kuidas on üles ehitatud kontoplaan (näiteks, mida ja kuidas jaotab bilansis lühiajalisteks või pikaajalisteks investeeringuteks), kuidas arvestab ta näiteks ebaõnnestunud investeeringuid (ühisrahastuse pankrotid, ebatõenäoliselt laekuvad laenud, aktsiakahjumid, valuutavahetuse kahjumid), kuidas ja mida maksustatakse eri varaklasside lõikes (lisaks tulumaksule on ka küsimus, et kuidas ja millal tuleb mängu käibemaks, käibemaksu tagasi küsimise õigused jms.)
Ei saa jätta mainimata, et investeeringute raamatupidamise juures on vältimatu vajadus osata inglise keeles raporteid läbi töötada. Kohe, kui ühisrahastuses Eestist välja lähed või välismaakleri kaudu aktsiaid hakkad ostma, siis on algdokumendid kõik inglise keeles ja raamatupidaja peab suutma erinevatel terminitel vahet teha. Sinu kui investori roll ei peaks olema raamatupidaja koolitamine, et kuidas üks või teine investeering toimib ja mis seal oluline kajastada on.
Lisaoskused sõltuvad siinkohal sinu enda profiilist. Kui teed investeeringuid ettevõtte alt, mis on su põhiline tulutekitaja, siis peavad raamatupidajal olema ka sinu ärivaldkonna jaoks olulised teadmised. Kui ehitad üles korralikult struktureeritud portfelli, siis ei tohiks olla raamatupidajale võõrad ka terminid ema- ja tütarettevõte, seotud osapooled, dividendide maksustamise erisused jms.
Tee selgeks, millisesse nišši kuulud
Laias laastus ma jagaksin raamatupidamisteenust vajavad investorid kolme gruppi. Esimene neist on need, kellel on pisikene mikroettevõte, kus veidi aktsiaid, ühisrahastust vms. Nad ei maksa sealt palka, ei ole käibemaksukohustuslased ega vaja seetõttu igakuist raamatupidamist, vaid piisab korra aastas numbrite kokku võtmisest. Sinna gruppi kuuluvad ka näiteks need vanemad, kes on lapsele teinud investeerimisettevõtte, et tema portfelli sinna ehitada.
Sul on vaja leida raamatupidajat, kes ei pea väga keerulisi asju teadma, ainult üldiseid põhiteemasid lihtsamate investeeringute kajastamisel. Siin on peamine probleem raamatupidaja leidmisel see, et selliseid pisikesi kliente, kes igakuist rahavoogu ei tekita ei taha paljud raamatupidajad võtta. Ainult aastaaruande kokkupanekute tegemine kuhjub suve algusesse ja seal on piir ees, kui palju kliente võtta saab. Sellise raamatupidaja leiad, kui viskad mõnes investorgrupis või raamatupidamise grupis kuulutuse üles, et sul on xy ettevõtte, millel umbes nii palju kandeid ja leiad üldiselt mõistliku ühekordse tegija, aga igaks juhuks tuleks töö sisu siiski üle kontrollida.
Teine grupp on klassikaline ettevõtja, kellel jääb raha üle ja tuleb plaan seda siis investeerida. Siin on vaja, et raamatupidaja omaks nii ettevõtte valdkonna teadmisi kui ka investeeringute kajastamise oskust. Selle grupi puhul ma näen päris tihti, et jäädakse jätta. Nimelt on alustatud ettevõtlusega, vaikselt tegutsetakse ja siis jõutakse investeerimise juurde. Ja raamatupidaja juurde minnes, et ma nüüd tahaks hakata raha siia-sinna paigutama tõstab too käed üles, et on mingid uued asjad, millest tema midagi ei tea ja äkki see investeerimine pole üldse mõistlik.
See on päris huvitav fenomen, et raamatupidajad üldiselt palju nõu ei taha anda, aga päris mitmed on lahkelt nõus hirmutama, et investeerimine on ikka täiesti kahtlane asi! See grupp elab tihti üle ka raamatupidamise vahetamise valu, sest on raske muudmoodi tegutseda, kui ei ole toetavat raamatupidajat kõrval.
Viimasesse gruppi kuuluvad minusugused investorid, kes soovivadki ehitada üles varahaldusettevõtte ja igasuguseid keskmisest põnevamaid lahendusi kasutada. Näiteks ma ise (peaaegu) lõpetasin selle aasta alguses ettevõtete ümber struktureerimise, tekitades täiesti eraldi varahaldusettevõtte (nn holding), millel on erinevad tütarettevõtted, mis äririskid omavahel eraldi jaotanud. Kui mul ei oleks raamatupidajat, kellega ma oleks saanud enne olulised riskikohad läbi rääkida, ei oleks ma ilmselt julgenud kogu seda protsessi sellisel kujul ette võtta.
Siin tulevad ka mängu keerukamad investeerimistooted ja rahaliigutamised. Märksõnadeks saavad siin erinevad laenud (ettevõtetest sisse-välja ja ettevõtete vahel), rahvusvahelised platformid (inglisekeelsed ühisrahastuse platformid, aktsiate välismaaklerid), lisaks ka näiteks võimenduslaenud, osaluste ümberhindamised, pankrottide kajastamine, rahvusvaheline käibemaks jms.
Siin tasemel, kui sa just ise ei ole valdkonnas ekspert, siis ei ole muudmoodi võimalik, kui sul on raamatupidaja, keda sa tõeliselt usaldada saad ja kes oskab otsida üles ka keerukamatele küsimustele vastused. Mul on mitmel tuttaval olnud raamatupidajad, kelle esimene vastus igale küsimusele on, et „ei“, või „nii ei saa“. Kuigi sageli tegelikult saab ja lihtsam on olnud lihtsalt mitte süveneda teemasse.
Raamatupidaja roll on ideaalis rohkemat kui ainult kannete sisestus, vaid ta on sinu äris oluline partner – sellest ei ole siiani aru saanud paljud ettevõtjad/investorid, ega raamatupidajadki ise. Niikaua, kuni see turutõke paika ei loksu ongi pooltel keeruline üksteist mõista ja häid ärisuhteid sõlmida. Investorid/ettevõtjad ei saa täpselt aru, mille eest nad maksavad (ja mis tasemel teenust vajavad) ja raamatupidajad ei oska oma teenust ka muudmoodi pakkuda kui x hind y kande eest.
Kust siis seda suurepärast raamatupidajat leida?
Kui sa veel ettevõtte alt ei investeeri, siis tee ots lahti veebiseminarist – Kuidas ettevõtte alt investeerida?
Blogipostitus uuendatud 24.08.2022
Tere, Andres! Selleks plaaniks pead kindel olema, et tagasi ostmise hetkeks ei ole osakute hinnad hüppeliselt tõusnud. Funderi järelturg on selline suhteliselt ette ennustamatu, seega risk jääb üles. Kogutulu loogika järgi on sul õigus, et maksukohustust sealt ei tule.
Omast kogemusest lisaksin, et paljudele väikeinvetoritele on meeldinud see, kui raamatupidaja ise investeerimisega tegeleb. Siis on ta tõenäolisemalt asjadega piisavalt kursis ja ollakse omavahel rohkem ühel lainel.
Raamatupidaja varasemad kogemused väikeinvestoritega annavad ka selle eelise teiste teenusepakkujate ees, et on välja kujunenud kindel onboarding protsess. Klient saab kohe koostöö alguses nimekirja asjadest, mida raamatupidajal töö teostamiseks vaja läheb ja aastaaruanne valmib kiiremini ja sujuvamalt.
See üleminek uue raamatupidaja juurde oleneb kindlasti ettevõtte tegevuse keerukusest. Mõnda aega tegutsenud väikeinvestoril on tavaliselt mõned aktsiapositsioonid ja ühisrahastus ning omaniku laen. Sellisel juhul ei tohiks teenuspakkuja vahetamine hullult tüütu olla =)
Lisan lingi nimekirjale, mida vahetamise korral eelmiselt raamatupidajalt küsida ja mida veel väikeinvestori OÜ korral maksude mõttes silmas pidada:
https://www.nordfinance.ee/milline-raamatupidaja-sobib-vaikeinvestorile/
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Tere! Aasta lõpp juba läheb varsti pärast seda ka eraisikutel aeg tulusid deklaleerida. Sellega seoses tekkis selline mõte: Kuna olen üliõpilane ja ma pole see aasta tööl käinud siis tean ette, et minu selle aastased tulud jäävad alla maksuvabale määrale (6000 €), siis kas on mõitlik endale rohkem tulu tekitada? Näiteks olen eraisikuna Funderbeam’i kaudu mõnda ettevõttesse investeerinud ja nende osaluste müümine tekitaks mulle tulu. Kas see oleks hea plaan näiteks need osalused enne aasta lõppu müüa (teoreetiliselt saaks isegi seda hetkehinnast mõnevõrra kallimalt teha)? Makse ma idee poolest tasuma ei peaks, sest kogutulu jääks endiselt alla 6000€. Uuel aastal ma võiksin ju osalused sama hinnaga tagasi osta ning kõik peaks minu talupojaloogika kohaselt korrektne olema. Selliselt oleksin vabanenud vähemalt osaliselt tulevasest maksukohustusest, mis mind ees võib oodata. Millliseid oleksid sinu mõtted sellise plaani osas?