Miks just ettevõtlus?

Ettevõtluse toetamisest ja ettevõtlusteele julgustamisest on saanud meil juba omamoodi rahvussport. Inkubaatorid, kiirendid, äriidee konkursid, ettevõtlusõppe laiendamine ja palju muud, kõike seda selle nimel, et tekiks näiteks mõni uus (tehnoloogiavaldkonna) ükssarvik. 

Kogu see ettevõtlusele suunatud fookus on loonud kuvandi, et kui aastast-aastasse kasv ei ole (minimaalselt!) 100% ning kui 27 tundi ööpäevas rauda ei tao ja 88 turgu koheselt vallutatud pole, siis justkui ei olegi nagu päris õige ettevõtja.

Praktika on ettevõtluses veidi teistsugune, mitte iga ettevõtmine pole 10x kasvule suunatud, ja iga ettevõtja ei soovi ka sellise raske töörabamisega tegeleda. Nii rajult tegutsedes on piiramatu võimalus… läbi põleda, oma ideed vihkama hakata ja ettevõtluses kui tegevusvaldkonnas pettuda.

Ettevõtlus võib olla hoopis üks võimalus enesearenguks, võimalus väljaspoole mugavustsooni liikuda, potentsiaalne võimalus maailma parandada, oma graafikut erinevalt palgatööst ise kontrollida ning ennast ja oma ideid hoopis välja delegeerida teistele täitmiseks. 

Sel hetkel kui ettevõtlusest saab rassimine (grind) ning silm enam ei sära, siis ei motiveeri enam ka raha – samamoodi nagu palgatööl üks hetk see motivatsioon enam ei kanna. Olen tugevalt selle koolkonna esindaja, et ettevõte võiks kasvada nagu laps – kogu aeg ikka iseseisvamaks!

Miks ettevõtlusega tegeleda?

Kui ma peaksin oma ettevõtlusmotot defineerima, siis laenaks siinkohal (väidetavalt Steve Jobsi) sõnu – Put a dent in the universe! Ehk vabatõlkes – jäta oma jälg, ükskõik kui pisikene. See jälje jätmine võib käia mitut teed pidi, kuid sageli ettevõtlusmaailmas on veidi lihtsam kui palgatööl (aga ka palgatööl ei ole võimatu!). 

See jälg ise võib olla ükskõik mis – teiste inimeste mõjutamine, keskkonna paremaks tegemine, tarkuse jagamine, uute algatuste käivitamine. Iga ettevõtte/idee südames on küsimus – mis probleemi sa lahendad?

Mina üritan oma tegevusega lahendada mitmeid probleeme, mis mulle on olulised. Hea on see, et maailmas on väga palju probleeme, mille lahendamise vahel võimalik valida – ei pea ise midagi leiutama, vaata lihtsalt üle, mis võiks sinu ümber olla paremini ja hakka otsast pihta. Veidi halvem on muidugi see, et maailmas ongi väga palju probleeme ja kõiki korraga ära lahendada ei suuda, seega tuleb teha mingisugune valik, kust alustada.

Minu suurim kirg on praegu rahatarkuse vallas. See on äge küsimus, mida lahendada, sest seda saab teha nii mitut moodi. Mingeid asju saad teha ise, mingeid asju pead julgustama-motiveerima teisi tegema, kuskilt otsid koostööpartnereid, mingeid asju ei saa veel teha, sest esimesed sammud peavad olema tehtud, et järgmiseid ette võtta.

Kui ma kunagi rahatarkuse teemaga alustasin, siis lahendasin ma eelkõige isiklikku probleemi – tahtsin valdkonnast rohkem teada saada ja ise investeerima hakata. Otsa lahti tehes selgus ruttu, et teistel on ka sama probleem. Sealt sündisid riburada pidi mitmed ettevõtmised, millest osadest on kasvanud ka ettevõtted. 

Näiteks kunagisest esimesest inglisekeelsest blogist esimestest investeerimissammudest on saanud see praegune blogi siin ja juurde on tekkinud koolitused ja e-raamatud, investorite ja ettevõtjate mentordamine. Sellest, et ümberringi naisi vähe pildis oli sai lükkeks MTÜ Naisinvestorite klubi loomiseks, mis omamoodi sotsiaalne ettevõtlus on. Kirjaliku sõna kõrvalt kuulamismaterjali puudumine viis hoopis Investeerimisraadio tegemiseni. Oma e-poe tegemise vajadusest sai viimase lükke mu abikaasa ettevõtmine, lihtsa e-poe lahenduse välja arendamine. Oma vajadusest jooksvalt asju juurde õppida sündis minu viimane ettevõtmine – oma kirjastus, et õpitud teadmisi ka teistega jagada. Hetkel kuskil kuklas tiksub veel üks rahatarkuse idee, mis äkki enne aasta lõppu saab ka jalad alla.

Ettevõtlusteekonna alguses on sageli sama mure nagu investeerimisega alustades – kõik toimivad ettevõtted ja kogenud investorid tunduvad nii kaugel juba eest ära, et ei oska kuidagi minemagi hakata, et kunagi (äkki) nii kaugele jõuda kui nemad. Õnneks on aga alguseks vaja väga vähe – ühte probleemi. 

Kui sa pole oma probleemi veel leinud, siis pole hullu, see nõuab harjutamist, et ringi vaadata. Soovitan näiteks nädal aega üritada panna kirja kõik asjad, mis sind siin-seal häirivad ja siis nädala lõpus vaata neile ideedele otsa – kas mõni nendest murekohtadest võiks olla just sinu lahendada? Ja see probleem ei pea olema ilmatuma suur ega keeruline, peamine, et see on sinule tähtis.

Ettevõtlus kui lõputu õppimiskogemus

Kui investeerimisega tekib iga uue päevaga mõni uus avastus, et vau – ma seda veel ei teadnudki!, siis ettevõtlusega on hoopis teistmoodi avastamine, et vau – mida kõike me oskan ära õppida! Mõni võib öelda, et ettevõtjaks sünnitakse (no äkki ongi seal mingi mõtlemismuster, mida vaja on), aga ükski ettevõtja ei sünni teades kõike seda, mida ettevõtluses vaja on – alustades raamatupidamisest, turundusest, müügipsühholoogiast, tootearendusest ja kõigest muust. 

Kui õppimise idee ajab pigem kulmu kortsu, siis tõesti ettevõtlus ei ole see valdkond. Samas minusugustele, kes naudivad mingite asjade avastamist ja uute katsetuste tegemist ükskõik mis vallas, siis on ettevõtlus see koht, kus piire pole. Kui palgatööl ühel hetkel entusiasm saab siiski piiri (sest kuskil on ju mingi hierarhia ja eelarveread jne), siis ettevõtjana tee, mida ise tahad – ja kuidas tahad, ja kellega, ja ükskõik mis kellaajal. 

Mõned õppetunnid:

Ettevõtlusriski on kordades lihtsam võtta kui rahaline seljatagune on kindel. Vaatan alati natukene hämminguga kui väga julgelt soovitatakse, et “noh, hakka lihtsalt ettevõtjaks”. Tegelikult ikka ei hakka nii lihtsalt. Töö kõrvalt ettevõtlusega alustada või oluliste säästudega on ikka hoopis teine tera tegutseda. Kui pead muretsema, kuidas lähiaja arved makstud saavad, siis ei ole see ettevõtluskogemus midagi nii mõnus ja nauditav. Lisaks on väga palju ettevõtlusideid, mis ei vaja raha, aga on ka väga paljud, mis vajavad.

Täiuslikkusesoovist tuleb väga ruttu lahti saada. Asi on selles, et igat asja saaks paremaks teha. Iga toodet ja teenust. Iga disaini või sõnastust. Igat reklaamteksti või maandumislehte. Mitte ükski neist ei saa täiuslikuks enne kui esimesed kliendid seda näevad/katsetavad (ja ilmselt isegi mitte siis). See aga tähendab, et müügiga tuleb alustada veidi enne seda kui sinu meelest asi valmis on. Selleks ajaks kui sinu meelest midagi valmis on, on see lootuselt keeruliseks aetud ja aasta aega vähemalt turule juba hilinenud.

Aeg on piiritletud ja kui sa ise prioriteete ei sea, siis saab aeg lihtsalt otsa. Eriti ettevõtte või ideega alustades (nt palgatöö kõrvalt) on sul päevas väga üksikud tunnid asjaga tegelemiseks. See tähendab, et neid tuleks rakendada maksimaalselt asjalikult ja just nende 20% tegevuste peale, mis toovad 80% väärtust. Keskmise eestlase õuduseks on palju rohkem aega kui sa arvad vaja pühendada müügile – nii otsele kui kaudsele.

Ükskõik kui head asja sa teed, siis see ei müü ise. Keegi ei oska sinu toodet või teenust suvalise google otsinguga leida kui sa selle nimel pole tööd teinud. Keegi ei julge su toodet või teenust osta, kui sa ise pole panustanud enda ja toote usaldusväärsuse loomisele. Ja kui sa ei tuleta inimestele meelde, et oleks aeg päriselt osta, siis… lihtsalt inimestel läheb meelest ära. Kui teed head asja, siis räägi sellest teistele, oled neile väärtuslik abiline neile (ja sulle) olulise probleemi lahendamisel!

Laiene ja delegeeri enne kui oled selleks valmis. Selleks hetkeks kui tunned ennast rahaliselt piisavalt kindlalt, et abi palgata või sisse osta oled sa ennast nii kinni tõmmanud, et ei suuda isegi leida aega enam selleks, et reaalselt delegeerimisega tegeleda. Kui ma näen ettevõtjat, kellel ei ole aega isegi arvet saata või kirjadele vastata, siis see näitab, et see viimane punkt lonkab. Mul lonkab ka, üritan sellega tegeleda.

Ahjaa seda ka – õnnelikuks tuleb teha oma kliendid. Teisi ei ole vaja. Kuigi internetis jauramine on ka tore hobi ja teiste inimeste, tegemiste ja projektide kritiseerimine väga levinud, siis ei ole mõtet tunda nende inimeste üle muret, kes kunagi sinu käest midagi ei osta. Sinu fookus on nendel inimestel, keda sa aidata saad ja kes tunnevad, et sinust on mingitpidi kasu.

Miks mitte lihtsalt jalad seinal istuda?

See on naljakas küsimus, mida üha rohkem küsitakse. Et noh, miks tegeleda ettevõtluse või mõne projektiga, et võiks ju jalad seinal olla. Muidugi võib olla jalad seinal, mingi aja isegi naudiks. Aga mitte lõputult.

Oma elu ei saa defineerida selle läbi, et mida seal pole (“ma ei tee enam tööd”) vaid ikka selle läbi, mida teed – näiteks seesama oma väike jälg universumis, ükskõik kui suur see parajasti on.

Milline praegu sinu südameteema on? Minu värske “beebi” alustas just eelmine nädal – tule lugema!