Miks ma liitusin Tuleva pensioniühistuga?
Üks esimesi olulisemaid kokkupuuteid investeerimismaailmas sõna võtmisega oli mul 2013. aasta suvel, kui rääkisime Arvamusfestivalil ühes paneelis Janno Järve, Indrek Seppo ja Indrek Holstiga teemal “Mis saab pärast II sammast?”.
2016. aasta Arvamusfestivalil oli seetõttu tore olla publikuks Postimehe laval toimunud pensioniteemalisele arutelule, kus oli 3 aasta jooksul muutunud ühelt poolt palju, teiselt poolt kahetsusväärselt vähe.
Kolm aastat varem pensionist rääkides oli meil kolm põhilist ideed, mida üritasime aruteluga edasi anda. Esiteks, et pensioniks säästmise määr Eestis on liialt väike, et tagada mõistlikku elukvaliteeti pensionieas (ehk lisaks kogumispensionile tuleb elukvaliteedi säilitamiseks ise säästmise ja investeerimisega tegeleda).
Teiseks, et pensionifondide tootlus on pikas perspektiivis siiski oluline ja pangad peaksid mingil määral kehva tootluse eest aru andma (millega kõik panelistid muidugi ei nõustunud), sest tootluse vahe muudab lõpptulemust kohati rohkem kui 100 000 euro võrra.
Kolmas ja kõige valusam debatiküsimus oli meiepoolne arvamus, et turul võiks olla rohkem valikut näiteks indeksfondi baasil tegutseva pensionisamba näol (mida meie seadusandlus lubaks) või näiteks elukaarefondide sisse viimisega (mida meie seadusandlus ei luba), millest kumbagi pole siiamaani meie turul pakkumisel olnud.
Sellele arvamusele järgneva arutelu käigus kõlas ühe panelisti poolt argument, et inimesi ei huvita pension piisavalt ning teistsuguste toodete järgi ei ole nõudlust – mul on hea meel, et tänaseks võib öelda - see argument ei vasta tegelikkuses tõele ja suure töö selle argumendi ümber lükkamisel on teinud Tuleva.
Mina isiklikult olen Tuleva tegemisi jälginud sisuliselt nende kõige esimesest päevast (Tõnu Pekk käis kaks päeva pärast Tuleva välja hõikamist meil Investeerimisraadio stuudios) ning eelmise nädala Tuleva FB lehel toimunud live’i jaoks ette valmistades lugesin ma läbi ilmselt 95% Tuleva kohta ilmunud materjalidest, seega nüüdseks tunnen, et suudan Tuleva plaanidest ja tegevusest suhteliselt hästi läbi närida ja ei tee oma liitumisotsust ainult entusiasmi baasilt.
Alguses oli Tuleva idee minu jaoks veidi toores. Põhikirjas oli küsitavaid detaile, plaan ja visioon vajas selgitamist ning märkimisväärne osa esimesi liitujaid tegid liitumistaotluse kindlasti ära pigem emotsioonist ja protestist süsteemi vastu, kui kaalutletud analüüsist. Mulle oli aga oluline, et saaksin enamikele õhus olevatele küsimustele vastuse enne, kui oma toetuse välja hõikan.
Lisaks, kuigi Tuleva idee meeldis mulle algusest peale ning liitumise idee on mul peas mõlkunud suhteliselt pikalt, siis liitumistaotluse tegin ma ära alles täna. Põhjus selleks on mõnes mõttes lihtne – paljud inimesed on mulle kirjutanud, et küsida, mida ma Tulevast ja selle tegemistest arvan ning ilmselgelt oleks minu tagasisides küsimustele olnud väga määravaks elemendiks see, kui oleksin selleks hetkeks olnud ise liitumistaotluse esitanud.
Seega on mul hea meel, et Tuleva on hetkel sellel teel, et projekti edukalt ära tegemine on liitumistempo järgi juba suhteliselt tõenäoline (ning isegi kui see ei õnnestu, siis tahaksin olla nende hulgas, kes projekti toetasid, sest ka ebaõnnestumistest võib uusi põnevaid asju välja kasvada).
Siiski, otsustasin nende jaoks, kes hetkel liitumist kaaluvad panna kirja oma mõtted selle kohta, mis mõjutas minu otsust Tulevaga liituda kõige rohkem ning äkki saab mõni kahevahel olija siit postitusest ka selguse, kas Tuleva ühistuga liitumine on midagi, mida nad soovivad teha.
Pensionisüsteemi on sisse ehitatud huvide konflikt
Suur osa Tuleva tulemise üle käinud debatist on keerelnud teise samba haldustasude ümber, mis on kahtlemata oluline element ja mängib väga suurt rolli varade tulevikukasvu suhtes, ent veidi vähem tähelepanu on pööratud sellele, et mida haldustasuga tegelikult tehakse. Tuleva turule tulek on palju selgemaks löönud selle, et kui palju teise samba tasudest on reaalselt vajalikud fondi igapäevaseks juhtimiseks ning kui suurt osa sellest tegelikult otse pankade kasumireale liigutatakse.
Ei saa üle ega ümber pankade poolt kõlanud nukrutsemisest, et tasude langemine tähendab pankade jaoks väiksemaid kasuminumbreid ja arvestades, et tegemist on eraettevõttega, siis ei saa seda neile ju ka pahaks panna – aktsionärid nõuavad kasumit. Ei ole reaalne, et ükski pank hakkaks teist sammast nn loss leaderina (st tulud teistest tegevustest kompenseerivad pensionisamba üleval pidamiseks vajalikud kulud) oma portfellis hoidma.
Siinkohal on pigem vähe arutletud selle üle, mil määral peaks pensionisüsteemi üleval pidamine üldse olema võimalus suurettevõtetele kasumiridasid suurendada vs pensionisüsteemi üleval pidamise alternatiivvariandid (sh miks on see koondunud erasektori kätesse, mitte ei ole riiklikult juhitud projekt).
Tuleval on siinkohal võimalus ujuda vastuvoolu ning panustada muuhulgas väiksematele tasudele, sest kuigi kasum on neile, kui organisatsioonile, väiksem, siis madalamatest tasudest võidavad needsamad liikmed, kes ühistus on. Sellist win-win lahendust ei suuda ja ilmselt ka ei taha ükski pank pakkuda olukorras, kus turul sisulist konkurentsi on vähe ja turg ei sunni neid oluliselt pensionitoote sisu parandama.
Turumajanduslike põhimõtete käivitamine pensionimaastikul
Ideaalses vabas turumajanduses toimib konkurents seetõttu, et turul on palju alternatiivseid pakkujaid ning inimesed valivad nende vahel, selle abil suurendades turuosaliste motivatsiooni paremate teenuste pakkumiseks. Teoorias oleks see põhimõte pidanud toimima ka pensionifondide puhul, ent kuna riigipoolne regulatsioon oli (näiteks teenustasude koha pealt) piisavalt nõrk ja sisult ebaefektiivne, siis loogiliselt tehti ära lahendused, mis olid pigem lihtsamad pankadel ellu viia.
Kuna toodete vaheline sisuline erinevus oli pigem marginaalne, siis ei käivitunud turul ka korralik konkurents. Kuna tooted olid pigem sarnased, siis inimesed loobusid paremate valikute tegemise asemel üldse valikute tegemisest, sest neil oli tunne, et nende valikud on mõttetud. See aga ei survestanud panku paremaid ja odavamaid tooteid pakkuma, sest turul ei paistnud nende järgi nõudlust olevat.
Selle koha pealt on Tuleva ära tegemisel suuresti turu raputamise roll, sest neil on võimalus pakkuda toodet, mis on teistest piisavalt erinev, et liitujate arvu suurenemisel on motivatsiooni teistel teenusepakkujatel paremaid tooteid pakkuma hakata. Nii on kaudselt Tulevaga liitumisel võimalus teha head ka kõikidele teistele, kes kohustuslikus korras pensionit peavad koguma, ent kelle jaoks ei ole hetkel II sammas niivõrd oluline teema olnud, et Tuleva oleks nende horisondile jõudnud.
Panustamine survegrupi tugevdamisse
On suhteliselt harvad juhtumid, kus investeerimisotsustel mängib rolli lisaks tootlusootusele ka mingisse ideesse panustamine. Tihti küsitakse minult, kuidas on võimalik investeerida vastutustundlikusse tehnoloogiasse, loodust säästvasse ettevõtlusesse või mingit muud eetilist mõõdet omavatesse projektidesse.
Tuleva on hetkel unikaalses positsioonis, kus Tulevasse panustamise puhul on võimalik reaalselt panustada ka ühiskondlikusse arengusse – eelkõige kodanikualgatuste tugevdamisse Eestis. Ehk nagu ka mitme teise investoriga olen rääkinud, siis vähemalt osa Tulevasse panustamise põhjusest on lisaks nende praegusele väärtuspakkumisele ka vaade tulevikku, et mida ja kuidas nad edaspidi teevad (ja seda on loodetavasti palju).
Juba praegu on näha esimesi muudatusi nii seadusandluses, teiste pankade tegutsemises kui ka meediakajastuse mahus pensioniteemade üle. Pildis olemine nõuab tegevust, uudsust ja pealehakkamist – lisaks lihtsalt problemaatilistest teemadest rääkimisele ka praktiliste lahenduste ehitamine annab Tuleva liikmete sõnadele rohkem kaalu ning suunab rohkem inimesi küsima: “miks on praegu nii?”
Pensioni kogumise olulisus naisterahvana
Üks tähelepanuväärne asjaolu hetkel Tuleva liitunute hulgas on see, et naiste osakaal on alla 30% (andmed 21.08.2016 seisuga), mis, vaadates üldist investeerimismaastiku, ei ole muidugi kahjuks väga üllatav osakaal.
Meie pensionisüsteemist rääkides on sageli jäänud kõrvale see fakt, et kuna pensionisüsteem hetkel suurendab iga aastaga ebavõrdsust (sest kindlustusosakute kogumine sõltub eelkõige sinu palganumbrist, kuid seda mõjutab ka lapsepuhkusel oldud aeg), siis rääkides meie juba niigi nukrast asendusmäärast (ehk sellest, kui suur on sinu pension võrreldes eelneva palgaga) jääb sageli tähelepanu alt välja see, et naiste puhul on asendusmäär nende kahe teguri tõttu märkimisväärselt madalam kui meestel.
Seega on naisterahvana ühelt poolt väga oluline pensionivarade juhtimisel mõelda sellele, et kuna summaarselt koguneb meile keskmiselt vähem raha kui meestele, siis on eriti oluline see, kuidas selle rahaga ümber käiakse, teisalt tuleb vaadata otsa ka demograafilistele faktidele, ehk sellele olukorrale, et naised elavad meestest keskmiselt kauem.
See tähendab omakorda ka seda, et naistel tuleb ka keskmisest kauem pensionil olla, ehk niigi väikest pensionisummat tuleb laiali venitada ka märkimisväärselt pikema perioodi peale. Siiamaani pole enamik investoreid teist sammast oma investeerimisportfelli oluliseks osaks lugenud, ent kui II sammas mõistlikuks tooteks saab, siis on potentsiaali, et tegemist on tulevikus ka asjaliku portfellilisaga.
Tuleva kui võimalik ideede katselabor
Kuigi Tuleva on alustanud oma tegevust II samba fondi käivitamisega, siis ei pea see olema sugugi nende tegemiste lagi. Nimekiri küsimustest, mida finantsmaailmas lahendada, on märkimisväärselt pikk ning need ei saa kõik fondi käivitamisega lahendatud.
Ühistu tööle saamise puhul ei ole mingit põhjust, miks ei saaks edaspidi hakata lahendama teisi tavalistele tuleviku pensionärile muret tekitavaid probleeme – ühelt poolt pensionisüsteemis endas (III samba fond, väljamaksete süsteem, sissemaksete pandlikkus ja suurus jms), teisalt aga ka näiteks erinevate tavatoodete turul (näiteks mõistliku lastehoiuse või investeerimisriskiga säästmistoote loomisel).
Kuigi pikemat aega on räägitud väikeinvestorite ühendamisest ja neile valjema hääle andmisest (midagi, millega on tegelema hakanud erinevad investoreid ühendavad klubid), siis sellises praktilises ettevõtmises osalemine pakub võimaluse reaalselt turgu mõjutada ilma, et peaks ootama, et mõni kolmas pool ideid omaks võtaks. Näiteks võiks Tuleva tegutseda omamoodi testlaborina, kus võiks reaalselt katsetada Eesti kontekstis praegusest paremaid finantstooteid, et julgustada ka teisi finantsasutusi lääneriikide investorkultuurile järgi jõudma.
Sellist võimalust ei tule just tihti ette, et kokku koguneks huvitatud ja teadlik seltskond, kellel on võimalus ka päriselt oma ideid reaalse raha abil testida. Igatahes siiamaani on Tuleva võtnud nii kriitikat kui ideid pigem hästi vastu ja ma loodan, et nad jätkavad samal toonil. Omalt poolt soovin Tulevale edu ja loodan, minu panustamine saab tulevikus õigustatud nii majanduslikel-ratsionaalsetel kaalutlustel kui ka maailmavaatelistel põhjustel.
Täiendatud: Detsembrist 2016 kuni juuni 2019 töötasin Tulevas community manageri ametikohal. Tuleva II samba fond käivitati märtsis 2017, Tuleva III samba fond käivitati oktoobris 2019. Tõnu Pekk sai Tuleva käivitamise eest Äripäevalt 2020 Aasta Investori tiitli. Olen 2022. aasta augusti seisuga nii Tuleva Fondid AS nõukogu liige kui Tuleva Tulundusühistu nõukogu esinaine.
Blogipostitus uuendatud 19.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Tere, Teet!
Panustan ka algkapitali, hetkel pole veel välja mõelnud, kui palju. Mul on ka mõtlemiseks aega, miinimumi 1000 eurot panustan kindlasti. On keeruline ennustada kui kasumlik ettevõtmine algkapitali panustamine on (eks pean veidi taskurätil rehkendama), aga eks selge ole, et need kellel on võimekus panustada võiksid seda teha, et projekti õnnestumise tõenäosust suurendada.
Mina lahendasin selle küsimuse selliselt, et kui 1000 on miinimum ja 3 kuud panustada, siis 3×1000=3000 mis on ka ilus number protsendina kogu algkapitalist 0,1% 3 miljonist. Ilmselt ei tasu sellest kohe mingit muud kasu loota, kui, et asi käima lükata ja siis näeb edasi.
Tere Kristi,
Oled selle artikli kirjutanud juba vist teadmisega, et LHV tegi indeksfondidega ja veel madalama haldustasudega II samba fondi kui Tuleva. Kas Sind pani Tuleva kasuks ikkagi otsustama see kõik muu väärtus nagu kodaniku algatus, ühistu liikmeks olemine kui omanik, tuleviku potentsiaal muid lahendusi leida jne või ikkagi rohkem protest seni turul olnute vastu ? Veel küsiks kui soovid vastata, et mida Sa arvad Tuleva nõukogu liikmetest, üks neist on seni peamiselt osanud riskivabalt riigi raha tuulde lasta.
Vastused
Tere, Andrus.
Head küsimused! Jah, LHV hõikas oma fondi välja selleks hetkeks kui mina otsuse tegin. Kuigi nende haldustasu on odavam, siis nende suhtumine selle välja reklaamimisel oli pehmelt öeldes kentsakas – teemakohased artiklid on kuidagi… noh et nad justkui poleks tahtnud seda teha, et see nende meelest pole hea mõte jne, see kuidagi ei sümpatiseerinud. Ehk maailmavaateline panus hetkel kompenseeris selle 0.16% haldustasu vahe – pigem just maailmavaateline lootus, et nad parandavad olukorda kui niisama protestimine. Ma olen muidu väga LHV fänn, aga siinkohal ma ei mõista, miks nad varem asja ära ei teinud.
Tuleva nõukogu koha pealt – on selge, et kõikide inimestega ei saagi maailmavaateliselt klappida ja eks ka nõukogu liikmeid on selliseid, kelle koha pealt ma võib-olla ise hetkel ei oska öelda, miks nad pundis on. Samas ühistu formaadi idee on eelkõige see, et otsustada saavad ka osalised ise, mis peaks lubama selliste probleemide vältimist, et ülevalt-alla tehakse halbu otsuseid.
Aga garantiisid muidugi ei ole tuleviku koha pealt, aga ma usun et süsteem üldiselt paraneb pigem siis kui Tuleva ära tehakse kui siis kui Tuleva tehtud ei saa – selle nimel olin oma raha nõus mängu panema.
Tere
Ma ka praegu veeretan oma sääste näpu vahel ja mõtlen kummale poole joosta. Alguses oli Tulevas üsna palju lahtisi küsimusi. Nüüd, kui need on hakanud paika loksuma, tegi LHV oma indeksfondide otsuse. Samas nende pressiteade oli pigem jah sellise tonaalsusega, et ärge sellest fondist head nahka lootke. Mis viis mõtted radadele, et äkki nad topivad sellesse fondi igasuguseid kahtlasi indekseid. Neid on ju ka seinast seina. Ehk meelega teevad kehva fondi, et tulevikus ikka oma kallima haldustasuga aktiivselt juhitud fonde pähe määrida. Samas Tuleva osas ka ei ole veel ju täpselt paigas, milliseid indekseid ostma hakatakse. On anult lubadused. Ja 5 aastat sunnismaisust väheke hirmutab. Võib-olla erialast (järelevalve) tulenev kiiks, aga usaldusega on mul kehvad lood.
Samas ma vist kaldun ka ikka rohkem Tuleva poole, kuna LHV puhul on nende huvid minu omadega kindlalt vastuolus ja ei oleks nad mingeid indeksfonde teinud, kui Tuleva poleks tulnud. Kui Tuleva ära kaob, siis on täiesti võimalik ka vähikäik LHV poolt. Aga ma lähen veeretan veel natuke aega senti näpu vahel ja siis ilmselt võtan südame rindu ja teen ka panuse Tulevale ära.
Vastused
Tere, Merle!
See fondide valiku küsimus on jah oluline. Kuna kahjuks seaduse regulatsioon on, et II samba fondi sees peab olema min 10 eri toodet, siis on see tõesti oluline, mida valitakse. LHV puhul ma ka küsisin, et mida nad sinna sisse panevad ja öeldi, et ma ootaks (ikka pole vastust avalikult öeldud).
Tuleva puhul rääkisime Facebooki live’i ajal fondide valikust, ning Tõnu Pekk ütles, et kuna nad ei saa lihtsalt global world fondi valida (sest kuigi see on globaalsed aktsiad st tuhanded individuaalsed aktsiad, siis see on ainult üks fond), siis plaan on valida piirkondlikud fondid nii, et saaks maksimaalselt sarnased osakaalud globaalsele aktsiaindeksi fondile. Eks tööd on veidi rohkem, aga Tuleva puhul on hetkel täpsemalt teada, mis sisu tuleb mängu.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Kas panustasid ka algkapitali? Kui palju? Miks?