Milleks kasutada tähtajalist hoiust?
Oma rahaasju planeerides on sageli lisaks niisama säästlikule eluviisile ja investeerimisele ka üks kolmas komponent – sihtotstarbeline raha kogumine. Olgu see siis näiteks kogumine oma kodu sissemaksuks, mõneks suureks remonditööks (näiteks katuseremont) või hoopis meelerahufondi stabiilne üles ehitamine, et finantsilist seljatagust kindlustada. Kuigi räägitakse palju säästmiselt üldiselt ja selle vajalikkusest, siis kõige levinum säästmise eesmärk praktikas on aga minu meelest just selline konkreetse sihiga raha kogumine.
Sageli jõuab minu postkasti just sarnaselt sõnastatud küsimus – mul on vaja x asja jaoks raha koguda, mida ma peaksin vahepeal tegema, kas võiksin kuskile raha investeerida? Sisuliselt küsitakse seda, et kui süda tilgub verd nähes raha kontol niisama seismas ja näpud sügelevad, kas võiks midagi ette võtta?
Muidugi puhtalt numbritele otsa vaadates oleks tootlikum raha investeerida, aga on hetki elus, kus potentsiaalsest tootlusest on palju olulisem see, et raha on konkreetselt olemas ja seda on võimalik vajaduse korral välja võtta ilma mingisuguste riskideta. Näiteks, kuna kolisin ise hiljuti, siis ei kujutaks ette, et mul oleks kodufondis vähem raha kui päevapealt mõne parandustöö jaoks vaja läheb.
Seetõttu on mul isegi täitsa hea meel, et Inbank tegi mulle üleskutse veidi tähtajalistest hoiustest kirjutada, sest mulle tundub, et hoiustamine ei ole justkui enam „lahe“ või sama seksikas kui teised investeerimisvõimalused. Tegemist on aga täitsa sihtotstarbelise tootega, millel on oma koht rahaasjade planeerimises täitsa olemas. Olen ka aru saanud, et kuigi inimestel on kontol väga palju raha, siis sageli istubki see niisama kontol, mitte ei ole ära hoiustatud. Kui juba raha seisab, siis vähemalt natukene võiks ju sellega ka tegeleda.
Millal tähtajalist hoiust kasutada?
Esiteks tuleks saada selgeks, mis on tähtajalise hoiuse eesmärk. Tähtajaline hoius ei ole selline toode, mis kedagi rikkaks teeb. Tähtajalisel hoiusel on väga konkreetne roll – hoida sinu raha alles (ehk ei ole riski, et see ebaõnnestunud investeerimisvaliku pärast ära kaob) ja teiseks aitab veidi võidelda inflatsiooni vastu (ehk, kui kontol raha seistes täpselt inflatsiooni võrra väärtust kaotab, siis hoius aitab veidi vähem rahal väärtust kaotada).
See tähendab, et tähtajaline hoius sobib kasutamiseks siis, kui a) sul on suhteliselt konkreetne tähtaeg, millal võiks seda raha vaja olla (näiteks 3a pärast uus katus); b) selle rahaga riskimine on mõeldamatu (meelerahufond või kodufond näiteks), ehk olulisem on see, et raha on alles, kui see, et tootlus oleks maksimaalne.
Mina näengi just varianti kasutada tähtajalisi hoiuseid abivahendina oma meelerahufondi või kodufondi paigutamiseks. Kui meelerahufond (3-6 kuu säästud) on juba suhteliselt tuntud lahendus, siis kodufondist räägitakse Eestis veidi vähem, ilmselt kuna see on sageli meelerahufondi osa.
Mina ei hakanud kodufondist enne eraldi mõtlema, kui olin uue kodu omanik. Kui pisikeses 2-toalises korteris ei olnud ülisuuri kulutusi ette näha, siis ridaelamuboksis on juba infrastruktuuri rohkem, millega midagi juhtuda võib. Isegi, kui kulud jagada ühistu peale laiali, siis 8 boksi puhul on summa, mis võib korraga kuluda siiski suhteliselt suur.
Rusikareegel kodufondi kogumiseks on, et see peaks olema mingi protsent kodu väärtusest – uusarenduse puhul näiteks 1-2%, vanema maja puhul võib see olla lausa 10%, olenevalt, kui suuri parandustöid on vaja teha. See on täpselt selline fond, mille puhul tasub raha panna tähtajalisele hoiusele tiksuma, et ta oleks kättesaadav ja samas natukene vähem väärtust kaotab.
Miks mitte niisama kontole raha koguda?
Kuna tähtajalise hoiuse puhul ei ole intress väga suur, siis sageli kuulen argumenti, et miks üldse “vaeva näha” hoiustamisega, et las raha olla niisama kontol. Ma siinkohal ei nõustuks, sest:
- Kui minul raha on kontol, siis ma suudan sageli sellega igasuguseid mitte-eesmärgipäraseid asju teha (mitte küll kulutada, vaid pigem ära investeerida), tekitades olukorra, kus seda seisvat rahalist puhvrit ei ole, kuigi peaks olema. Mul aitab tähtajaline hoius seda näppude sügelemist ära hoida, sest, kui hoius on juba tehtud, siis ega seda ilmaasjata katkestama ei hakka.
- “Vaeva nägemine” on suhteline mõiste, tänapäeval on hoiuse avamine paari kliki tegemine panga veebis ja ei pea võtma ette mingit keerulist lepingute analüüsi ega suuremat asjaajamist. Selle paari kliki pealt paar protsenti raha teenida on ajakulu mõistes küll täitsa OK teenistus.
- Hirm, et äkki tuleb midagi paremat või, et raha on koheselt vaja. See on ju nii lahendatav probleem – tähtajalist hoiust saab iga hetk katkestada ja erinevalt paljudest investeeringutest on raha kohe ja samas summas kontol.
- Investeeringute tootluse suurendamine kahe protsendipunkti võrra võtab palju rohkem tööd ja vaeva, kui seisvate säästude tootluse suurendamine nulli pealt kahe protsendipunkti peale. Portfelli tasuks vaadata tervikuna – vahet pole, palju sa muu rahaga võimled, kui seisev raha midagi ei tooda – portfelli keskmise tootluse toob see ju alla!
Inbank, nagu ka teised väiksemad pangad, pakuvad tavaliselt kõrgemaid hoiuseintresse kui suurpangad. Kuna hoiustel on riiklik garantii, siis tähtajalise hoiuse pakkuja valimise puhul ongi sisuliselt kaks komponenti, mida vaadata – peamine on intress (mis on päris mitmekordselt erinev pankade vahel) ja väikesel määral ka paindlikkus (mis on enamike puhul suhteliselt sarnane).
Kokkuvõttes on hoiustel küll oma piirangud, aga ka oma plussid. Mina näen tähtajalisi hoiuseid umbes samamoodi nagu pensionifondi sääste – selline langevari, et kui muude investeeringutega midagi peaks (ajutiselt) juhtuma, siis on kindel summa rahulikult olemas ja igal hetkel kättesaadav.
Kui raha niisama seisab, siis tasuks kindlasti midagi sellega ette võtta, suuresti on minu meelest tegemist mõtteviisi muutmisega – isegi raha, mida säästudena kogud võiks natuke sinu jaoks tööd teha ja see on peamiselt lihtsalt kättevõtmise asi, et teha paar klõpsu kodupangast väljaspool. Kui oled tubli investor, siis ilmselt sinul tähtajalist hoiust vaja pole, aga täiesti tavalisel sääste koguval inimesel (näiteks sinu vanaisal või vanaemal) on kindlasti mõttekoht, et miks raha täitsa niisama seisab.
* Artiklil on eesmärk olla informatiivse sisuga. Vali omale hoiustamiseks alati ise sobiv teenusepakkuja ja uuri kodulehelt täpsemaid tingimusi. Inbanki hoiuste tingimused ja täpsema info leiad nende kodulehelt.
Blogipostitus uuendatud 23.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Tere, Nils!
Jah, täpselt nii, hoius võib olla inv. kontol ja siis intressimaksetelt tulumaksu ei tohiks kinni pidada. Sellest pead aga panka teavitama, et tegemist inv. kontoga (muidu võetakse automaatselt intress maha).
Kas ma saan õigesti aru, et hoiusele võiks panna raha alles siis, kui see summa kokku on kogutud? Nt kui ma alles kogun seda summat, siis enamus pankasid ei luba hoiusele juurde maksta (kogumise faasis) vaid pead hoiuse lõpetama ja uue summaga uue alustama. Vähemalt kunagi jäi minul hoiuste kasutamine selle taha.
Vastused
Tere, Kaja!
Üldiselt natukene peab koguma selleks, et hoiust avada – tavaliselt on mingi min. summa, Inbanki puhul kui 500 eurot koos, siis saad hoiuse avada. Kui järgmine 500, siis saad uue hoiuse avada. Nii peaks tekkima vaikselt “redel”, et kui mõni hoius lõppeb siis uue paned suurema summaga. Et ei pea olema kõik üks konkreetne hoius, võib kasvõi 12tk teha et iga kuu avad ja iga kuu üks lõppeb, et nii on raha ringluses 🙂 Sõltub palju igaüks tegutseda ja planeerida viitsib.
Minu küsimus on küll natuke teemast kõrvale, aga tänud juba ette vastuste eest!
Kas meelerahufondi selle tüüpilises suuruses (nt 3-6 kuu säästud) on noorel inimesel (ütleme nii 20ndate alguses) üldse mõtet endale koguda? Või võiks piirduda ka 1-2 kuu säästudega ja kõik ülejääv suunata investeerimisse (sest liitintress kõlab noorele palju paremini kui meelerahufond, mida heal juhul hoitakse tähtajalise hoiusena). Pean silmas just seda, et noorena on peaaegu alati mingit töökohta saada, isegi kui mitte erialast tööd, siis midagi ikka ja täiemahulise meelerahufondi jaoks raha säästmise asemel võiks seda summat võibolla kuidagi paremini kasutada.
Või oleks see õige aeg, et panna raha kõrvale hoopiski selleks, et tulevikus oma kodu seotada (kui on teada, et selline plaan kindlasti on)?
Meelerahufond, kodu ostmise fond või hoopis investeerimine? Kristi, millised on sinu mõtted/seisukohad? Kõik arvamused on teretulnud.
Päikest
Vastused
Tere, Kati!
Ma kirjutasin veidi aega tagasi meelerahufondist ka: https://kristiinvesteerib.ee/mis-on-meelerahufond-ja-kuidas-seda-koguda/
Seal panin ka listi küsimustest, millele vastata – näiteks noore puhul kui sinust ei ole teisi sõltuvaid inimesi, leiad kiiresti tööd ja tugev sotsiaalne võrgustik (loe: vanemad saavad aidata), siis tõesti on 3-6 kuud alguses suur summa.
Alustada tasuks minimaalselt 1 kuu rahast ja sealt edasi nt suunata osa rahast meelerahufondi ja osa investeeringutesse, mulle selline jaotus ise väga meeldib, siis kogunevad säästud aga samas ka investeerimisteadmised/kogemused. Samas, noore inimese kulutused peaksid olema ka väiksemad kui nt pereinimese omad, ehk reaaleurodes see raha ei tohiks üüratu olla.
Kodu soetamise plaani puhul loeb see kui täpselt plaan paigas on – kui nt mõtled, et võiks kunagi 5a pärast siis pigem panusta sellele, et karjääris edasi liikuda (kõrgem palk = lihtsam laenu saada, paremad tingimused). Kui aga konkreetne plaan, et 3-4a pärast peab sissemakse koos olema, siis tasuks juba paber/excel välja võtta ja arvutada, mis summa igakuiselt peaks kõrvale panema (ja kas jääb investeerimise jaoks üle ka).
Seesama lause aga – et on alati midagi paremat teha – jah, muidugi on. Siin tuleb aga oma teadmistele ja oskustele realistlikult otsa vaadata, olles alustav investor, kas oled nii kindel, et suudad selle raha investeerida nii, et ta on a) vajalikul hetkel kiiresti kättesaadav, b) kindlasti väärtuse säilitanud. Näiteks kui 4a pärast kodu osta siis hetkel börsile pannes, ma ei oleks 100% kindel, et see seis kindlasti sama hea siis on 🙂
Inbanki hoiusel on see trikk ka juures, et katkestamisel on 30 päeva väljamakse ootamine ehk et päris pikalt peab ette teadma, millal hädasti raha on vaja.
Vastused
Tere, Kadri!
Seetõttu jah tasub luua hoised redelina – kui hoiuse jagu raha koos (Inbanki puhul min 500 eur), siis paned selle kasvama, kui järgmised 500, siis järgmise raha kasvama, et siis tekib nn “redel”, ehk kogu aeg mõni hoius on lõppemas ja raha tagasi tulemas, et ei peaks pisiasjade pärast hoiust katkestama. Sellist olukorda kui kõik hoiused katkestama peab, et kohe raha kätte saada (siis on teenustasu), siis on ilmselt mingi suur rahaline pauk olnud ja see intress ei ole sel hetkel enam määrav.
Aitäh informatiivse postituse eest! Kas siis ei oleks mõistlik juba mõne usaldusväärse hoiu-laenuühistu poole pöörduda, kuhu saab jooksvalt raha kanda ja netointress on vähemalt 4%?
Vastused
Tere! Siin on jah riskide küsimus – hoiu-laenu ühistute puhul ei ole hoius tagatud, ehk nagu sa rõhutad – usaldusväärse. Mitu HLÜ-d, mille kohta mina püsivalt reklaame näen, sinna ma ei julgeks panustada oma raha. Samas nt mõni suurem ja pikema ajalooga oleks täiesti OK variant. Teades, kuidas HLÜ-d raha teenivad – peamiselt ju teisest uksest laene välja andes, siis juba ma ei mõista, miks mitte ise otse ühirahastuses laene enda mingi konservatiivsema profiiliga selle asemel, et keegi teine sinu raha sarnastesse tarbimislaenudesse annab.
Olen ka ise Inbanki hoiuseid teinud, kuid mitte meelerahufondina. Nimelt tähtajalise hoiuse (see 2,25% intressiga) tingimuste punkt 7.4 tundub nagu, et nad jätavad endale võimaluse lepingut mitte ennetähtaegselt lõpetada https://www.inbank.ee/documents/et/pdf/deposit_term_conditions_3.pdf
Vastused
Tere, Liis!
Vast päris ära keelata ei saa lepingu lõpetamist, minu meelest kui kohe raha tahad kätte saada, siis on mingi teenustasu, mis rakendub (1% vist?).
Kas siin ehk Eestis / euroturul ei ole lihtsalt võimalik leida ka n.ö. kättesaadavaid hoiuseid? Mina ise eelistan neid, just selle alatise ligipääsu tõttu. Palju lihtsam kui iga kuu intress tiksub — eriti ei ole vahet ka tähtajaliste hoiustega (parimatel juhtudel mingi 0.5% või nii minu kogemuses).
Mugavam selles suhtes, et rahale saab alati ligi, ei ole võimalust mingiteks teenustasudeks (kuigi suhteliselt tihti on nt kuine (boonus)intress otseselt seondatud sel kuul sisse kantud rahaga) või intressi mitte väljamaksmisel (olen näinud, et tähtajalistel tihti klausel, kus intressi ei maksta kui enne tähtaega katkestatud).
Vastused
“intressi mitte väljamaksmisel” all mõtlen, et pank hoiab intressi endale kui enne tähtaegselt katkestatakse ehk “väljamaksmisel mitte intressi saamine” oleks olnud parem kirjeldus.
Tere, Koit!
Eestis ei ole jah selliseid paindlikke. Need, mida pangad nn kasutushoiuse all pakuvad on sellised 0,02% intressiga. Kui intressid kõrgemad olid, siis oli vist 3 kuud kõige lühem periood, mille eest intressi pakuti. Sellist money-market tüüpi kontosid kahjuks ei ole jah.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Tere Kristi!
Avasin hiljuti investeerimiskonto, et määramata tulevikus sobival ajal balti aktsiaid osta. Kogun sinna vaikselt raha. Kas tähtajalist hoiust võib ka investeerimiskonto alt avada, et hoiuse intresside pealt maksustamist edasi lükata?
Tänud ette!