Portfelli kokkuvõte 2018

Portfelli kokkuvõte 2018

Ma pole tükk aega ühtki portfelliülevaadet, ei üldist, ega kuuülevaadet, kirjutanud kahel põhjusel – esiteks, kuna viimasel kahel aastal on portfell olnud väga aktiivses muutuses, sest oli käimas koduost ja teiseks, kuna minu sissetulekute profiil on niivõrd palju muutunud, et see on mõjutanud tugevalt ka portfelli panustamist (hetkel olen viimased paar kuud vanemahüvitist teenimas).

Praegu seda postitust kirjutades olen aga oma uues kodus (kirjutasin koduostust täpsemalt siin), kus pole ikka veel kööki (millest rääkisime raadios), aga üldiselt võiksid tormilised ajad veidi möödunud olla ja tasub üle vaadata, mis üldse portfellist siis alles on. Selle aasta viimased rahakanded on ka igale poole tehtud ning midagi olulist viimaste nädalatega portfellis ilmselt muutuda ei saa.

Kõige lihtsamini asju kokku võttes – detsembrikuu lõpus on portfelli väärtus umbes kümme tuhat eurot kõrgem, kui 2017. aasta lõpus, ehk aasta aega võimlemist ning kodu sai ostetud ja sisustatud nii, et see portfellist üleliia suurt ampsu ei hammustanud. Lisaks on passiivne tulu enam-vähem stabiliseerunud olles umbes kaks korda kõrgem, kui kunagi investeerimisega alustades oli mu kuupalk. Oleks ainult kulud samasse suurusjärku jäänud, kui tudengiajal need olid, oleks elu juba päris lihtne.

Portfelli täielikust kaosest päästmine oli ka üks suuri pikaajalisi eesmärke, mis täitus eelkõige seetõttu, et nii mina kui mu abikaasa tegime kaks aastat tööd (veidi liiga) suure koormusega. Lühiajaliselt pole hullu, aga pikaajaliselt ei sooviks sellist tempot jätkata ning kogemus suurendas kindlasti veelgi motivatsiooni passiivset tulu suurendada nii investeerimisest kui ettevõtlusest.

Ühisrahastus

Siinkohal pole palju muud öelda kui seda, et olen jätkuvalt (laenupõhise) ühisrahastuse suur fänn ja see pole viimase 6 aasta jooksul kuskile kadunud. Usun, et jätkuvalt on tegemist suurepärast alustamiskogemust pakkuva varaklassiga* ning tormiliste eelolevate aegade vastu aitab laenudest laekuv intressitulu väga hästi. (*Siinkohal ühe blogilugeja palvel täpsustus, et ühisrahastus ise pole eraldiseisev varaklass, vaid tehnoloogiline võimalus ühiselt investeeringutesse panustada, sisult räägin siin siiski laenudest, aga läbi ühisrahastusportaalide).

Mis on küll viimaste aastatega väga palju muutunud - on minu ühisrahastusportfelli sisu. Kokku olen aastate jooksul läbi katsetanud suure osa siinkandis tegutsevaid portaale või vähemalt neid täpsemalt uurinud ning praeguseks on minu portfelli alles jäänud täpselt kaks ja pool portaali. Kõik muud portfellijäänused igal pool on likvideeritud või tiksuvad mingid viimased sendid.

Kaks ühisrahastusportaali kokku – Mintos ja Omaraha moodustavad ~60% minu portfellist, sellest omakorda on Mintos 2/3 ja Omaraha 1/3. Omaraha osakaal pigem on vaikselt kahanev, kuna kuldajad, kus sai vahest 60% brutointressiga laene välja anda, on juba ammu möödas ja portaali populaarsuse suurenemisega, seadusandlike piirangutega ning mahtude paigaltammumisega on intressimäärad piisavalt alla surutud, et portaal ei ole enam niivõrd atraktiivne. Kuna Omarahal ei ole järelturgu, siis on see ka märksa vähemlikviidne investeering kui Mintos.

Mintose osakaal hakkas portfellis kasvama suure tempoga eelmisel talvel, kui mogo cashback võimaldas 19% tootlust suhteliselt madala riskiga teenida ning seesama raha on sinna ka sisse keerlema jäänud. Ei saa üle ega ümber sellest, et Mintose puhul on suur laenukontorite valik ja garanteeritult suured mahud piisavalt suurteks plussideks, et paljudest teistest portaalidest täiesti mööda vaadata. Hetkel kumbagi positsiooni aktiivselt ei suurenda, aga igakuiselt mõnisada eurot lisan juurde tiksuma.

See portaal, mille kohta „pool“ ütlesin, on siinkohal Funderbeam. Kuna tegemist on ettevõtteosalustega, siis ma oma portfellis neid tegelikult ühisrahastuse klassifikatsiooni alla ei paiguta, vaid asuvad sektsioonis „muu“, kus on ka muud ebastandardset, ebalikviidset ja kõrgema riskiga kraami. Funderbeami kaudu on mul sees kaks positsiooni – Siidrikoda ja Tanker. Eelkõige on need heatujuinvesteeringud, millele elan kaasa, aga kõva tootlusootust neile külge pole pannud, tegemist on ka marginaalse osaga portfellist, jäädes alla 3%.

Kinnisvaraportaale minu portfellis praegusel hetkel ei leia. Estategurus kunagi testisin ja seal veel tiksub üks laen viimaseid makseid, aga nende väärtuspakkumine ei ole mulle sobiv olnud. Crowdestate oli ühel hetkel portfellist pea 10% piiril, ent selle aasta jooksul likvideerisin kõik sealsed investeeringud.

Ühelt poolt, kuna oli lihtsalt vaja suurem summa likviidseks teha, et kodu sissemakse maksta ja midagi pidi portfellist kirvest saama, teisalt oli näha muremärke eelkõige CE Läti projektide suunas ning seega väikese järelturul nikerdamisega sai portfelli kena juurdehindlusega, mis algsetele tootlusootustele vastas, maha müüa. Kuna arendusriski enam ei ole ka eriti leida, siis ei ole lähiajal plaanis sinna suurelt uuesti sisse minna, kui just mõni fantastiline projekt sinna ei satu.

Ei saa aga kurta, ühisrahastus on portfelli tootlust tublisti vedanud ja selle aasta puhul tootlusnumbreid vaadates on sõltuvalt portaalist aastane tootlus ilusasti 15-20% vahemikus, mille üle kurta ei saa. See pole küll pikaajalise tootlusootuse suhtes lihtsalt korratav, kuna turusituatsioon muutub ühisrahastuses väga kiiresti, aga abiks ikka.

Aktsiad

Aktsiate kohta on viimasel ajal palju vastandlikke signaale ja eks kriisikuulutajad on saanud sisse suurema hoo, kui veel pool aastat tagasi. Eks aeg näitab, kas tegemist on õigustatud ootusega. Kuna minu siht on luua suhteliselt igavene portfell, mida ostan ja pikalt hoian, siis olen oma rahapaigutuste suhtes päris zen siiamaani olnud.

Suurem osa positsioone on hetkel Balti börsil. Suurimad positsioonid on Šiaulių bankas, Tallinna Kaubamaja (TKM on see positsioon, mida plaanin igavesti hoida), mõned väiksed positsioonid Tallinna Sadam, Tallink, Merko, LHV, Eften ja ilmselt õppimiskogemuse alla kvalifitseeruvad väikesed osalused Telias, Aprangas ja SAF-is (eks tuleb näppida asju ja siis tulemustest õppida).

Hetkel väga aktiivselt Baltikumi positsioone suurendamas pole, aga vaatlusnimekirjas on siiski umbes 5 ettevõtet, mida olen nõus hea hinnaga juurde võtma eeldusel, et ülejäänud portfell üleliia kreeni ei lähe sellest. Samas kukkuval aktsiaturul tuleb ettevaatlik olla, sest kui igal kuul väärtus väheneb, saab justkui juurde osta ilma süümepiinadeta, kuigi see ei pruugi üleliia mõistlik valik olla.

Koduostu eesmärgi täitumisel tegin ära ka pikka aega ootel olnud eesmärgi ettevõttele Interactive Brokersi konto luua (kirjutasin protsessist siin). Hetkel pea ees kohe sisse ei hüppa, aga olen vaikselt keskkonnaga tutvunud ja tegin ära klassikalised alustamise ostud, AAPL, BRKB ja MO. Praegu olen paartuhat eurot jõudnud sisse kanda, aga kesk-pikk plaan on Balti positsioonide tasakaalustamiseks IB positsioonid umbes sarnasesse mahtu kasvatada.

Hetkel tundub, et selline kaheaastane plaan on portfelli paika loksutamine, aga eks see sõltub tugevalt ka sellest, mis turgudel toimub, mis hinnaga asju osta saab ja kui palju vaba raha on. IB positsioonid annavad lisaks siis ka veidi valuutariski portfelli, kuna esialgse plaani järgi on enamik positsioone plaanis USD-s.

Üksikaktsiatele lisaks leiab portfellist ka veidi indekseid, mille üle eriti midagi arutleda pole. Vanast ajast tiksub kasvukonto, kuhu koguneb EXSA, VAL ja SPYW, sinna läheb iganädalane pisikene ülekanne ja las ta tiksub, ei ole hakanud likvideerima (eriti, kuna ootaks ees tulumaksukohustus kui seda peaksin tegema).

Teine ja kordades suurem indeksipositsioon on kolmandas sambas, nii minul kui abikaasal kokku on kolmanda samba osakaal kogu portfellist pea 5%. Tegemist on sellise rahuliku langevarjuga, mis tulevikuplaanis tiksub ja ma ei pea üleliia pead vaevama selle haldamisega. Ainus tegutsemiskoht tuleb ilmselt järgmisel aastal kui LHV Indeks Plussi asemel portfelli Tuleva III sammas tuleb.

Kokkuvõtlikult on aktsiate all umbes 30% minu portfellist, mis jaotub siis vastavalt 24% üksikaktsiad ja 6% indeksfondid. Mida vanemaks ja laisemaks lähen, seda rohkem tuleks indeksfondide peale vist panustama hakata, et muude varaklasside ja positsioonide riski veidi maandada.

Kinnisvara

Oma üürikorteri (või nagu Tauri ütleb „üürivanni“) müüsin veebruaris maha. Põhjuseid oli mitu, kõige lihtsam vast, et ei viitsinud tegeleda ja tunnetasin, et sellised pisiobjektid ei ole mulle. Hinnad olid ka mõnusalt laes ja ilmselt paari aasta pärast sellise hinnaga müüa ei oleks saanud.

Müüsin maha ka oma eelneva kodu, mille tegelikult oleksin saanud alles jätta (uue kodulaenu sõlmimisel ei nõutud eelneva kodulaenu ära maksmist), ent tegemist oli rohkem „kodu“ tüüpi, mitte üürikorteri tüüpi kinnisvaraga, ehk tootlus ei oleks olnud väga muljetavaldav ja, nagu eelpool mainitud, väga ei oleks viitsinud tegeleda.

Pikas plaanis ei näe ma ennast üksikuid üürikortereid portfelli lisamas, kui, siis juba võtta ennast kokku ja mingis suuremas üürimaja tüüpi projektis osaleda või panustada börsil kaubeldavate ärikinnisvarafondide peale. Nii Eften kui BHF on mul pikaajalises vaatlusnimekirjas (ilmselt lisan siia nimekirja ka mõned REIT fondid USA turult) ja kui turgude kukkumine ka neile rohkem mõju avaldab, siis ilmselt olen valmis ostma.

Kuna ka ühisrahastuse kaudu kinnisvara alusvaraga projekte mul portfellis ei ole, siis sisuliselt võiks öelda, et olen kinnisvarast, kui varaklassist, praktiliselt väljas. Kindlasti võimendades oleks siinkohal tootlust võimalik saada, ent see võtaks aega teistelt tegemistelt ära.

Muu kraam

Muu kraami all hetkel väga palju asju pole. Siin kategoorias on erinevad mitte täpselt eelnevate kategooriate alla jaotuvad rahapaigutused. Näiteks siin kategoorias on minu Funderbeami investeeringud. Aga näiteks on siin ka minu panus Tuleva algkapitali.

Eelkõige käivad siit läbi erinevad laenud ettevõtetele. Kuna tutvusringkonnas on palju usinaid ettevõtjaid, siis olen aastate jooksul erinevaid äri alustamist toetavaid laene välja andnud, mõned suurema ja mõned väiksema riskiga. Hetkel on siin välja antud laene ainult üks – see aga hoopis teisele mandrile, Aafrikasse.

Vahest küsitakse, kuidas sellised mitteavalikud pakkumised tulevad – noh, esimene samm on see, mida ma ka koolitustel räägin, et kui sa tahad, et sulle midagi pakutakse, siis tuleb ise tegelikult teada anda, et oled selliseid pakkumisi otsimas. Siiamaani enamik pakkumisi on tulnud sõpruskonnast või sõprade soovitusel ja eks see nii vaikselt liigubki.

Muu kategooria all on ka portfelli ainus miinusmärgiga rida, ehk sisse tulnud laenud. Kuna tutvusringkonnas on inimesi, kes ise investeerida otseselt ei soovi või ei taha/saa sinna aega pühendada, aga samas niisama pangahoiusel raha ei taha hoida või likviidsus on väga oluline, siis olen pakkunud võimalust mulle raha laenata. Laenu riskiks on sisuliselt minu isikuga seotud risk, ehk inimene peab eelkõige mind usaldama. Laenud on hetkel sees 6% intressimääraga ning erinevate pikemate ja lühemate tähtaegadega - neid tuleb vaikselt juurde ja liigub vaikselt ära.

Portfellistrateegia

Pikaajalise portfellistrateegia suhtes olen pigem sellise klassikalise 33-33-33 jaotuse fänn (börs-laenud-kinnisvara), ent hetkel olen sellest suhteliselt kaugel. Eks ühelt poolt on lihtsalt Eestis kättesaadavad instrumendid veidi teistsugused kui mujal maailmas, teisalt olen samal ajal paadunud rahavooinvesteeringute fänn ja eks ka majandustsüklit tasub arvesse võtta.

Suuremaid radikaalseid muudatusi praegu plaanis ei ole, ühisrahastuse osakaaluga tunnen ennast päris mugavalt, võibolla üksikaktsiate osakaal Baltikumis on veidi suurem kui algselt plaanis, aga kuna nüüd, kui suur säästumaania on lõppenud ja vaba raha saab kodu asemel portfelli suunata, siis saab iga kuu uute investeeringutega portfellitasakaalu hakata rohkem paika loksutama.

Samas on uuel aastal vaja eelkõige tegeleda sissetulekutega, kuna käes on tüüpiline lapsevanema probleem, et vanemahüvitis lõppeb ja lasteaiakohast saab ainult unistada. Hoiukoht (ja lapsehoidja) on aga mõnusalt krõbeda hinnaga, ehk tuleb piisavalt raha sisse tuua, et see kulu ennast õigustaks. Selleks tuleb auru panna eelkõige ettevõtte tegutsemise alla, näiteks selle aasta lõpus sai täidetud suur eesmärk raamat paberil välja anda, mis ei ole küll Eestis mingi eriline suur sissetulek, aga kui ükskord ära tehtud, siis edasi toimib suuresti passiivselt.

Mõnes mõttes läheb igal aastal investeerimine lihtsamaks – teadmised suurenevad ja tekib rohkem võimalusi nii avaturul kui suletud pakkumistega, teisalt läheb aga keerulisemaks kuna valikud on raskemad, summad suuremad ja riskid mõjutavad tulevikku rohkem. Kui 100 euro paigutamisega erilist stressi ei kaasne, sest selle raha teenib ruttu tagasi, siis 10000 euro korraga paigutamisel on analüüsi- ja mõttetöö kordades suurema kaaluga.

Üldplaanis – siht on ikka silme ees, finantsvabadus tiksub vaikselt lähemale ja tegelikult on palju asju ära tehtud. Uue aasta fookus on sissetulekutega tegelemine ja portfelli kriisikindlamaks muutmine sh ka suurema rahapuhvri tekitamine.

Head portfellikasvu ja kokkuvõtete tegemist ka kõikidele lugejatele ja kui endale või sõbrale veel jõulukink ostmata, siis mõned raamatud jõuavad veel enne jõulu kohale kui kohe tellida. 🙂

Blogipostitus uuendatud 23.08.2022

Kommentaarid

Allar

See on üsna hirmutav asi ja raske otsus, sest olen korduvalt lihtsalt petta saanud või on ettevõte alla mäge jooksnud, kuigi siiani olen kõige suuremas mahus üritanud raha kasvatada krüptoga. Siiski ei taha ma lõpetada, sest töötamine inimeste heaks käib üha enam üle jõu ja vanust on alles nii vähe… Investeerin hetkel iga kuu 100 eurot ViaInvest’i. Tahaks ka hajutada riske, aga mu igakuine investeering on niigi väike. Mul on tegelikult 4000 eurot vaba raha, aga kui sellest jälle lihtsalt ilma jään, siis on ka plaan varem tööst loobuda, kui olen piisavalt vana nullitud.
Õnneks näen, et mõned mu valikud on olnud õiged, sest kuna ViaInvest ka Sinu listis on, siis pettusega igatahes tegu olla ei tohiks. Aga miks ma pole veel raamatute kasuks otsustanud, on see, et aega kipub niigi nappima ja ma suhteliselt tean, mida mulle soovitakse ja mul ei ole kiiresti suurenevat eelarvet… Kas ma peaksin hirmust loobuma? Või kas on võimalik üldse, et ma nii neetud olen, et iga hajutad investeering kaduma läheb või ei hakka piisavalt terve elu jooksul piisavalt tulu tagasi tooma? Need on küsimused ja asjad, mis mind takistavad edasi liikumast.

Vastused

kristi

Hea küsimus, Allar!
Krüpto puhul tuleb olla realistlik – kõikidest valikutest selgelt üks kõige riskantsemaid (kui riski poleks poleks ka potentsiaalset tootlust). Algues hajutamine ei ole niivõrd oluline kui õppimine ja oskuste arendamine, kui investeeritavad rahad suuremaks saavad, siis jõuab ka hajutada. Tundub, et sul on kõige suurem väljakutse sissetuleku suurendamine – kui sissetulek suureneb, siis on hirm raha kaotada vähem, sest oled endas kindlam, et suudad raha uuesti teenida. Hajutatud investeeringute puhul täielikku hävingut karta pole üldiselt vaja – selleks, et selline olukord realiseeruks peaks juhtuma midagi tõeliselt uskumatut (tuumasõda näiteks), mis hetkel ilmselt on suuremaid muresid kui portfelli tootlus.

Marco

Tere

Kuidas arvutada oma portfelli osakaalu n.ö protsenti, kui on positsioon Mintoses,OR, kinnisvaralaenud, mõni üksikaktsia ? Ise olen OR väljumas, pole enam see aeg jah,mis enne.
Kas oled hetkel mõnda üksikaktsiat juurde ka ostnud, kui siis mida ? Miks just kaubamaja lemmik on :)?

Vastused

kristi

Selver on mu kodupood, viin neile nii palju raha, et tore kui vahest tagasi ka maksavad 😉 Veidi olengi ostnud TKMi, Tallinkit ja SAB-i. Oli veidi odavam ostukoht kuna turud närvilised.
Ühisrahastusportaalides arvestan protsenti põhiosajääk/portfelli väärtus. Eks vaieldav kas kõik põhiosa tuleb alati tagasi, aga pikas plaanis annab suhteliselt selge arvestuse.

Elika

Mida arvad Bondora ühisrahastusest? Kas seal sul enam ei olegi portfelli?

Vastused

kristi

Tere, Elika!
Bondorast väljusin juba veidi aega tagasi nii eraisiku kui ettevõttena. Nende äristrateegia liikus sinnasuunda, et investoritelt võeti enamik valikuvõimalusi ära ning võlgade sissenõudmise kulud lükati kõik investori kaela, tundus ebamõistlik sellist riski võtta kui mujal saab läbipaistvamalt ja väiksema vaevaga paremat tootlust.

Janeli

Tere Kristi,

Kas sa oled suutnud ka välja mõelda, kuidas Funderbeamis teenitud tulu deklareerid (kui näiteks ei ole dividendi tulu aga osakute kasumiga müük)?

Vastused

kristi

Tere, Janeli!
Investeerin ettevõtte alt, seal midagi müstilist pole. Eraisikuna on hea küsimus, tulumaks tuleb kindlasti 20% maksta kasumilt aga vot mis rea alt jään hetkel võlgu.

taxin'vestor

Kui otsesõnu sobivat rida ei leia, on alati “muu tulu” rida olemas. 🙂
Aga täpsemalt: ilmselt sobib füüsilisele isikule kõige paremini rida “6.3. Muu vara võõrandamine”, sest sisuliselt on tegemist varalise õigusega ja selle müügiga.
Rea 5.6 selgituses on mainitud müügitulu, aga selle all on mõeldud enda teenuse müüki. Samuti läheb siia lahtrisse igasugune tulu, mille inimene saab oma varalt (või varaliselt õiguselt) ilma seda ära müümata – seal on selge näitena AirBnB, aga siia kuuluvad ka ühisrahastusportaalide intressid (Bondora jne)

Mel

Hei. Olen nüüd 3 korda investeerinud LHV Kasvukontole, igakuiselt 300.-. Pole kordagi näinud, et rahavoog seal plussis oleks. Pidevalt on 30-50 EURi miinuses. On see sinu meelest jätkusuutlik? Tillukesed dividendid igakuiselt tiksuvad (1-2 EURi), aga kuidagi kahtlane tundub. Samas on Kaubamaja ja Tallinna sadam jõudsalt plussis.

Vastused

kristi

Tere, Mel!

Kasvukonto puhul tasub hoida pikaajalist meelt, see mis toimub indeksfondidega paari kuu lõikes ei ole aastate või kümnendite pikkuse investeerimishorisondi suhtes üldse oluline. Sel aastal on aktsiaturud valusalt peksa saanud pea igal pool, nii üksikaktsiad kui indeksfondid, mis nendestsamadest üksikaktsiatest ju koosnevad. Üldse on sel aastal vähe asju, mis plussis on. Aktsiatesse (või aktsiafondisesse) investeerides on see paratamatus, millega peab leppima, et võib olla pikki perioode kus reaalselt iga kuu raha väheneb. Investornärvi nii testitaksegi (ja osad lähevavd siis müüma, et “päästa, mis päästa annab”).

Tarmo Koppel

Tere

Kuidas kavatsed osta REITe? Uute regulatsioonide järgselt Lynxi kaudu (ja ilmselt ka IB) ETFe ja ETNe enam osta ei saa.

Vastused

kristi

Tere, Tarmo!

Pole veel jõudnud süvenenult uurida konkreetseid REITe, aga REIT-id ei ole ju alati fondidena registreeritud (nagu nt BHF), mitmed on sarnaselt meie Eftenile minu teada tavaliste börsiettevõtetena regatud, neid saab ikka osta isegi pärast uusi regulatsioone.

meelis

Tere
Põnev lugemine. Mul on paigutused üpris sarnaselt nii aktsiates, ühisrahastuses, aga hetkel enim üürikinnisvaras.

üürikinnisvaraga on mul väikest viisi kogemust 12 aastat (üle kolme objekti korraga ei ole olnud), olen näinud ka masu, mil intressid olid veel laes ja üürikäive kukkus kuvina. Olen omanud erinevat kinnisvara erinevates kohtades. Ma ei ütleks, et kahte-kolme üüriobjekti hallata väga keeruline on. Aga niipalju olen õppinud, et igasugu jama on palju vähem, kui üürikinnisvara asub heas kohas, on renoveeritud või uusehitis, on kokkuvõtes selline pind kus elaks ka ise, on hinnaklass keskmisest kallim. hea asukoht ja mõnus pind tagab selle, et üürnik tahab seal elada, mitte ei vaata kogu aeg kuulutusi, et kus saaks paremat või odavamat. kuna eelnev tähendab ka kallimat hinda, siis see sõelub juba ise välja üldiselt paremad üürimise huvilised. Kõige parem kogemus oli mul üürnikega siis, kui üürisin välja enda naaberkorterit. igasugune kahtlane seltskond kaotas kohe korteri vastu huvi, kui sai teada, et ma ise elan kõrval korteris.

Tootlus on muidugi normaalse kesklinna korteri puhul väike. laenuvõimendus tõstab tootlust, aga kui satuvad samale ajale kõrged intressid (N: 2008 sügis oli euribor 5,5%), üürihindade (2008 vs 2009 langesid üürihinnad pea 50%) ja enda muu sissetuleku langus, läheb kitsaks.

kehvas kohas kehvas seisukorras pind pakub paremat tootlust, aga sebimist ja jama on palju rohkem. Võlgu jäämised, pinna mitteheaperemehelik kasutamine, üürnike tihe vahetus – on siis igapäevased olukorrad. minu kogemus on veel see, et igale elamiskõlbulikule pinnale on võimalik leida üürnik. Kasvõi kasutult seisvasse maamajja, mis asub kuskil 0 perspektiiviga kohas, on võimalik leida aastaringne üürnik.

Soovin jõudu!
meelis

Vastused

kristi

Tere, Meelis!

Täiesti õige jutt! Kui ma juhtumisi üksikuid üüriobjekte portfelli võtaks siis pigem jah sellist kallimat, kus on hoopis teine seltskond ukse taga kui sellel pisikesel ühikatoakesel oli.

Rain

Kinnisvaraga jah on see asi, et mulle on tunne jäänud, et 1 või 2 objektiga tegutsemine ei tasu ära, eriti kui sul pole see laenurahaga ehitatud. 10 ja enam objektil on sünergia-tellid mingi haldustegelase, kes “probleemidega” tegeleb kui vaja jne. Ma ei ütle, et ei tasu ära, aga parem juba omada siis efteni aktsiaid nt.

Margus

Tere
Uuriks,mida soovitad teha,et panna laps investeerimisest huvituma.Laps kes käib gümnaasiumis ja investeerimisest midagi ei tea.Saatsin talle linkidena lugemiseks materjale ja lubasin esimese investeeringu 1000€ kinni maksta(kui asi tulevikus talle huvitav eks toetan edasi….)

Vastused

kristi

Tere, Margus!
Me näeme erinevatel üritustel päris palju gümnaasiumiõpilasi juba. Kasvõi näiteks Cashflowd mängima saatma või Rahaakadeemia nimeline asi on ka näiteks, ettevõtlusküla vist on küll noorematele. Oma vanemate kuulamise vastu on teismelistel suhteliselt paks nahk, kui veidi “raputada” ja muusse keskkonda/teise seltskonda saata ja kui kuuleb seal kuidas rahast / investeerimisest / ettevõtlusest räägitakse võib veidi rohkem äkki huvi pakkuda. Tasub ka uurida, et mille vastu tal endal huvi on – äkki sealtpoolt läheneda (kui nt sport, siis ka jalgpalliklubisid on börsil või kui näiteks keskkond, siis uurida rohelisi investeeringuid jne.)

Indrek

Mina olin ka Mintoses ~10k EUR. Selle summa pealt teenis 80 EUR’i kuus. Siis mõtlesin, et okei, siin võib veel 10 kilo koguda ja siis saaks juba 160 EUR’i kuus. Aga vilets tempo nagu või?
Paigutasin siis hoopis 10 kilo kesklinna korteri, 30 aastat laen. Ja nüüd saan hoopis sealt 150 EUR’i.
Mul on teine korter veel, kus sees elan. Siit saaksin 250 EUR’i üürides. Mis annaks kokku siis 400 EUR cashflow’d. Aga mujale kolida ei saa, niiet siit seda raha hetkel ei tule 🙁
Olen mõelnud osta veel mingi Tallinna odav korter 40-50 kilo, kuhu sisse kolida ja korda teha, aga sellega läheb tükk aega. Mintoses seda taskuraha loksutada tundub mõttetu ja riskantne. DEGIRO’s saab iga kuu korra tasuta indeksfondi osta, varem ostsin seal VUSA (Vanguard S&P 500), aga börs on hetkel kahtlane. Mis siis teha rahaga? Mulle jubedalt meeldib kinnisvara, mu säästevõime on 2 kilo kuus. Kas hoida lihtsalt sulas, kuni summa on koos uue korteri ostuks? Olen arvestanud, et kui 1000 EUR’i kuus saaks kätte, võiks töötuks jääda. Ma tahan cashflow’d saada kiiresti, mind ei huvita mingi vanaduspõlves nautimine, olen praegu juba 31 ja tahan kohe saada. Mida soovitaksid sellisele?

Vastused

kristi

Kui kohe tahad, siis tuleb rohkem tööd teha, et säästuvõime rohkem kui 2 kilo kuus poleks vaid rohkem. Lisatöö, palka juurde, ettevõtlus jne. Oma varjust üle ei hüppa tootluse asjus ja nii on kasvu raske kiirendada – kv tootlust on jah kõrgem kui mintos, aga risk ju ka kuna võimendus on peal. 10% v 20% tootlus jah veidi aitab, aga “kohe” aitab ikka ainult rohkem raha sisse 🙂 1k kuus 12% tootlusega saab u 120K pealt – 2k kuus läheb sul veel mitu aastat.

Meelis

Tere,
küsiks eraisikuna funderbeamis startuppidesse investeerimise asjus. Praegu veel Kas funderbeami investeeringud liigituvad ka ühisrahastuse alla ja neid investeerimiskontoga teha ei saa? Kuidas neid eraisikuna üldse maksuametis deklareerida tuleb? Eeldan, et seni kui pole midagi müünud või dividende saanud, ei ole ka tulu ja tokeni ostu ei pea deklareerima?

Vastused

kristi

Tere, Meelis!
Jah, tegemist ei ole börsil noteeritud ettevõtetega, seega investeerimiskontot kasutada ei saa. Kuni müünud midagi pole ja dividendi saanud pole, siis ei ole vaja midagi deklareerida tõesti.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ