Portfelli kokkuvõte 2021
Alles oli 2019. aasta ja juba on ees aasta 2022 ning raske on öelda, kuhu kõik see aeg kadus. Aasta oli tihe ja tehtud sai meeletult palju ning vahelduseks peab järgmise aasta kalendrisse aega planeerima puhkamiseks, mitte tegutsemiseks.
2021. aasta möödus tõeliselt särava rahatarkuse tähe all. Kui eelmisel aastal oli näha, et investeerimishuvi kerib vaikselt ülespoole, siis sel aastal on kõik kuum olnud – nii börs, kinnisvaraturg, krüptomaailm, kui ka minu postkast. Samas, eks nagu eelmisel aastal, peab kurtma, et mul on digimaailmas tegutsemisest jätkuvalt villand ning eks sai veidi rohkem inimestega kohtuda, seegi hea.
Väljas käimisega oli juba parem seis – spaad ja restoranid olid juba avatud, kinos käimisega oli ikka veidi kehvasti, aga äkki enne aasta lõppu veel jõuab. Riigist välja ei jõudnud kahjuks. Noorem laps saab jaanuarist osaajaga hoiukoha, mis tähendab, et tekib vahelduseks veidi aega iseendale - rahus ja vaikuses mõtlemiseks. Lubasin taaskord jaanuarist aprillini mõned tunnid nädalas käia koolis majandusest rääkimas, saab jälle värskendada teadmisi, et mida noored arvavad ning kuidas nad mõtlevad rahast ja investeerimisest.
Ettevõtluslainel oli aasta tormiline, mõjutegureid oli ilmselt mitmeid. Sain jaanuaris pärjatud Investor Toomase poolt Aasta investori tiitliga investeerimiskogukonna arendamise töö eest ning see lükkas käima korraliku ralli. Aasta jooksul sai tehtud mitu lisatrükki raamatust "Kuidas alustada investeerimisega" ning sügisel jõudsid asjad sinnamaani, et isegi teles oli mitu rahatarkuse saadet. Kirjutasin ka Äripäevale aasta lõpus, et investeerimisbuumist oleme jätkuvalt veel kaugel, aga tõeline rõõm on näha, et asjad liiguvad pärast 10 aastat kogukonnas tegutsemist vaikselt õiges suunas.
Aasta kokkuvõttes, ilmselt keskmiselt korra nädalas käisin mõnes ettevõttes rahatarkusest rääkimas (ja jätkuvalt rõõm, et on üha rohkem tööandjaid, kes töötajatele rahatarkust tahavad jagada), olen aasta jooksul Instagramis vastanud mitmele tuhandele (päriselt) küsimusele ning seekordne Naisinvestorite Klubi 7. sünnipäevakonverents tõi ainult rõõmu. Milline vägev kogukond on üles ehitatud ja kuidas hakkavad inimeste elud paremuse poole liikuma, kui rahaasjade üle on veidi vähem vaja muretseda.
Viimase kuu jooksul olen peamiselt päkapiku rollis olnud, vormistanud kinkekaarte ja saatnud välja raamatuid – mul on hea meel, et kirjastus WW Print on ilusti käima läinud ning taaskord leiavad paljud inimesed oma jõulupakkidest erineval kujul rahatarkust. On olnud ka õppimise aasta, mida rohkem kõike on, seda rohkem peab õppima süsteeme looma, delegeerima, värbama, koostööpartnereid leidma jne. Ma siiamaani ei usu, kuidas kirjastamises asjad nii aeglaselt käivad, aga see ongi vist võimalus endas kannatlikku meelt arendada.
Olen sel aastal, ma arvan, et väga suure arengu ettevõtjana läbi teinud. Müüginumbrid on enda ootuseid ületanud, tekib lausa mõttekoht, et milliseid eesmärke 2022. aastaks seada. Kogu aeg arvan, et mõtlen siin suurelt, aga mida rohkem ise asju juurde õpin, seda rohkem saan aru, et mõtlen veel väikselt. 🙂 Aga see väikselt mõtlemine on ka väga tore, sest aasta on mind kokku viinud tuhandete inimestega ning eks see on rõõm ja privileeg teha igapäevaselt asju, mida naudid.
Eelmisel aastal mõlgutasin mõtteid, kas kaaluda koduvahetust ja hoidsime aasta jooksul silmad lahti. Juhuste kokkulangemisel ja pärast pikka kaalumist tegime otsuse, et võtame maja ehituse ette. Lohutame ennast peamiselt sellega, et teised inimesed on majad saanud ehitatud, küll saame siis ka meie. Hilissügisel leidsime krundi, mis suurema osa meie nõudmistest täitis (jah, ikka Kristiines) ja lähiaastad lähevad siis ilmselt ehituse ettevalmistuse ja läbiviimise tähe all. Hetkel on elevus ja paanika pooleks, aga no, muidu hakkaks äkki igav?
Portfelli koha pealt tunnetan, et mida kauem tegutsen, seda paremaks läheb – ajaga tekib üha suurem kindlus oma otsuste suhtes ja teisalt ka enesekindlus, et valed otsused ümber mõelda, isegi, kui see tähendab kahjumite realiseerimist. Kuigi see aasta oli tootluselt super, siis vastukaaluks on ka kahjumit realiseeritud rohkem kui muidu, vee all olevate asjade suhtes on kannatus lühemaks jäänud. Kindlasti on huvitav strateegiline ümbermängimine laual olnud, krundi ostuks ei olnud pangalaen variandiks (kuna mul oli just vanemahüvitis lõppemas) ja raha tuli osaliselt portfellist ja osaliselt eralaenudest.
Sain seega päris eluliselt testida seda, mis positsioonid on armsad ja millised pole, kui oli kuuekohaline number portfellist kuu ajaga kätte vaja saada. Põnevuse puudumise üle kurta kindlasti ei saa ja eks aasta nii tihe ongi olnud, et blogisse jõudis vaid kaks postitust, eks järgmise aasta eesmärgiks peab panema vähemalt kolm!
Laenud
Ilmselt on koroona tagajärjel olnud kõige suurem raputus ühisrahastuse maailmas. Üha suurenev reguleerimise laine ning teisalt üha suurema surve all olevad intressinumbrid tähendavad, et, nagu paljudel, on ka minul ühisrahastuse osakaal portfellis vähenenud. Mingil määral mõjutas olukorda ka pensionireform, sest näiteks Omarahas maksti väga palju laene tagasi (ja sama oli näha ka Mintoses olevate Eesti laenukontorite puhul).
Aastalõpu seisuga moodustab ühisrahastus Mintose ja Omaraha näol netoportfellist vaid 11% ning erilist tõusu siinkohal näha pole, pigem isegi kannan laekuvat raha jooksvalt muudkui välja, et mujale suunata. Varksi kinni jäänud raha kandsin portfelliarvestuse Excelis aasta keskel täielikult maha ja üllatun meeldivalt, kui sealt midagi veel tagasi tuleb.
Teisalt, laenud on portfellis siiski olulisel kohal. Kõige suurem üksik laenupositsioon on Planet 42 kätte antud, laenuäri ise on aga esindatud Creditstari võlakirjade kaudu. Portfellist käisid läbi aasta jooksul Mogo börsivõlakirjad (mis said küll krundiostuks realiseeritud) ning näpuotsaga on ka Iute võlakirju.
Eks see on mõnel määral ühisrahastusele veidi kirstunaelaks, et kui summad on veidi suuremad, siis on lihtsam korraga suurem pilet võtta mõne võlakirjaga kui käia igapäevaselt ühisrahastuses summasid keerutamas. Eeliseks on ka fikseeritud intress ja kui sama ettevõtte portfelli võtmisel on variant teha seda läbi Mintose või läbi võlakirja, siis selgelt saab viimane eelistuse.
Rahavoog on mulle investorina jätkuvalt südamelähedane. Rekordiliste inflatsiooninumbritega on keerukas portfelli struktureerida, et mis osakaal laenudesse panna - eriti, kui on vastupidiselt võimalus ise laenu sisse võtta, et portfelli võimendusega kasvatada.
Selge see, et hetkel kaotavad need, kellel häid laene ei ole. Isegi halbade laenude omamine on nii kõrge inflatsiooniga keskkonnas vähem kahjulik kui muidu, eeldusel, et sissetulekud sõidavad hinnakasvuga kaasa.
Aktsiad
Baltikumi ipodroomi ja laulupeo nalju on sel aastal nii meeletult palju olnud, et isegi ei oska siia midagi uut juurde lisada. Aasta jooksul sai usinalt märkimistel osaleda, küll ühe ja küll mitme kontoga. IPO esimese päeva hüpped olid toredad ja kes ikka kurdab tasuta raha üle. Kuigi, kuna mahud olid väikesed ja igasuguseid pisikesi positsioone ei ole plaanis portfellis hoida, siis läksid nad tihti ka müüki.
Kõige suurem liigutus oli ilmselt sügisel korraks täielikult Balti börsilt väljumine. Vajadus oli praktiline, oli vaja raha krundi tehinguks ning eks oli päris palju mõtlemist, et mis osa portfellist letti läheb. Liisk langes Baltikumile ja ajastuse üle kurta ei saa – hakkasin müüma just siis, kui oli pensioniraha vabanemise tõusulaine ja kuigi päris tipule pihta ei saanud, siis paljust ka ilma ei jäänud. Müüki läks päriselt kõik Baltikumist, isegi mu esimene ja kõige lemmikum pikaajaline positsioon – Kaubamaja.
Nüüd on muidugi keerukas otsustada edasiseid samme, sest kuigi on vaba raha ja isegi tahaks portfelli uuesti Baltikumi lisada, siis no käsi ei tõuse ostma sellistelt hinnatasemetelt. Aga kõik, mis on kallis, võib muidugi veel kallimaks minna ja imeodavaid ostukohti loota ei tasu. Hetkel on portfellis sees ainsana Baltikumist väikese tükina Hepsor, mille IPO-l märkisin ja veidi hiljem ka juurde korjasin. See on peamiselt tasakaaluks sellele, et mul on portfellis ka Liveni positsioon, ehk siis võiks kaks sümpaatset arendajat kõrvuti olla.
Rõhk on sel aastal veidi rohkem USA börsil olnud, sest suur volatiilsus on ka kauplemiskihule korralikuks sütikuks. Mitte, et ma üldse hea kaupleja oleks, aga viimasel ajal on piisanud loogikast, et kui börs kukub ühel päeval 2%, siis osta ja küll ta paari päevaga tagasi tõuseb ja nii on. Praegu on veidikene vindumist küll aasta lõpus, sest eks turuosalised on segaduses. Inflatsioonihirmus keegi raha kontol hoida ei taha, samas ei taha keegi ka midagi kallist osta, nõiaring. Keskpangad ei taha ka intresse eriti tõsta, ehk kokkuvõttes mitte aktsiad pole kallid vaid raha on odav ja kõige valusam on nendel, kes ei ole turgudel juba sees.
Kuna kallilt osta ei taha, aga rahas ka olla ei taha, siis on psühholoogiliselt kõige lihtsam olnud muudkui indekseid korjata portfelli. Paned paika, et igal kuul või nädalal ostad ja ongi kogu strateegia. Turg muudkui ronib ja võtab ohkama, aga mis teha. Teetähisena saabus huvitav ümmargune number, et teine ja kolmas sammas kombineeritult ületasid siin aasta lõpus 50K piiri, ei ole see pensionivara nii kribu midagi kui järjekindlalt tööd teha ja indeksi võlusid nautida.
Kinnisvara
Aasta lõpus oli meil päris korralik arutelu oma kinnisvarapundiga, et mida oma portfelli kohta siis arvata. Turg muudkui jookseb eest ära ja hinnalangust kinnisvaras ma ei näe, ronivad need hinnad veel (võib-olla küll veidi aeglasemalt).
Kokku jõudsime 8 korterini. Lihtsalt jäi ajast puudu, et rohkem portfelli kasvatada, siht oli tegelikult 10. Iga korter oli muidugi jälle natukene kallima hinnaga, nagu tõusvale turule kohane. Kui 2a tagasi oli 70K eur maksev Mustamäe kahetoaline korter megakallis, siis nüüd vaatad kuulutusi juba sellise pilguga, et kui alla 85K on letihind, siis see on pigem odav ja kui veidi alla saaks, siis “poleks hullu”.
Üürihinnad ei ole veel piisavalt järgi tulnud, aga küll jõuavad need ka, see on pikaajalise portfelliehitamise võlu. Samamoodi nagu börsi puhul, on eelis neil, kes on juba turul sees – olemasoleva kinnisvara turuhinna kasv teeb LTV-d muudkui ilusamaks laenulepingutel ja sellise inflatsioonitasemega on lausa ebamõistlik mitte laenu võtta. Peaksime jaanuaris Toomase konverentsil oma kinnisvarapundi seiklustest rääkima ka, eks näeb, kas jõuab ka korter nr 9 selleks ajaks portfelli lisanduda.
Laias laastus tundub, et meil on süsteem paika loksunud. Valikuid teeme üha kiiremini, üürnikega on aeg-ajalt pisimuresid, aga muidu pole väga suuri üllatusi olnud (mõni torumehe külastus ja veidi pisiparandusi käivad asjaga kaasas). Üha rohkem on kindlust pisiremontide tegemisel (värvisin isegi ise radikaid ühel objektil) ja laenu võtmine on lihtsamaks läinud. Kasv seisab pigem aja ja objektide otsimise, mitte rahapuuduse taga. Ise üürnike nahas aga olla ei tahaks, kes on üha rohkem eluaegseteks üürnikeks jäämas ning talvekuud on ka elektri ja küttehinnalt seekord ilmselt karmid.
Raamatupidamises numbreid kokku lüües võib puhtalt turuhinna pealt vaadates kinnisvaraettevõttega kindlasti rahule jääda, isegi arutlesime, et kui ära tüütaks, siis oleks müük ilusate numbritega. Tagantjärgi võime ilmselt end tänada, et õigel hetkel sai alustatud, sest praegu oleks oluliselt raskem seda projekti käima saada.
Iduinvesteeringud
Huvitaval kombel ei ole aasta olnud iduinvesteeringutele eriti armuline, eriti suurelt sai pihta kõik, mis on Funderbeamis. Ise krundi jaoks investeeringuid realiseerides läks müüki suur osa Funderis omatud asjadest ja tagantjärgi oli see väga õige otsus. Hoian investeeringuid, milles olin juhtinvestor (Mulieresil on raske olnud, Chaga on seevastu rallinud), kõik muu on hetkel müüdud.
Funder on liikunud sinna faasi, kus on paljud saanud selgeks, et eufoorilised edulood võtavad aega ning kes on kunagi midagi Funderis müüa tahtnud, on kogenud, kui õhukene on ostupool. Ükskõik mis positsiooni puhul, kui tahad müüa rohkem kui 1000 euro jagu, siis tõenäoliselt kukutad juba oluliselt turgu. Kuna sel aastal on börsid ilma erilise pingutuseta andnud 20%+ tootlust, siis on märkimisväärselt kõrgema riskiga idudel raske kohati sama raha üle konkureerida – eriti sellistel idudel, mis vajavad jaeinvestori raha.
Idudest on kõige positiivsemad uudised jätkuvalt Planet42 tähelend, hindasin positsiooni viimase rahakaasamise põhjal portfellis ka üles ning see tõusis portfellis sisult nr 2 positsiooniks (indeksinvesteeringute järel). Nüüd on motivatsiooni raha jälle usinalt mujale panna, et portfelli tasakaalu tagasi loksutada. Muidu idude lõikes, olen hetkel EstBAN-i juhatuses, mis andnud mõnusa võimaluse ingelinvesteeringute maailma sukelduda, osaleda mõnes žüriis, lugeda palju pitch decke ja ennast harida - põnevad ajad!
Krüpto
Ei saa üle ega ümber sellest, et krüpto on üha rohkem mainstream ja eks ajast maha jääda ei saa. Sel aastal on krüptoküsimusi tulnud palju ja tegin ise ka Naisinvestorite Klubis selleteemalise õpigrupi, et võtta süvenemiseks aega.
Portfellist endast on pikaajaline krüpto positsioon pigem väike, hõljub seal 1-2% kandis. Samamoodi nagu aktsiabörsid on kauplejate suhtes olnud võimaluste koha pealt helded, siis eks ma olen ka vahepeal kätt harjutanud lühiajalisemate positsioonide ostu-müügiga. Meelelahutusena on see tore, aga neid ei kadesta, kes krüptos on suurelt sees ja pole ööund väga rahulikult nautida saanud.
Portfellistrateegia
Nii vist kipub olema, et kohe, kui asjad paika loksuvad, siis raputab miski strateegiat. Kuna sügisel tuli portfell oluliselt ümber mängida raha vabastamiseks, siis uue tasakaalupunkti leidmine võtab ka aega.
Majaehituse projekt on selline pika vinnaga ettevõtmine ja kõrvuti tuleb tegeleda enda laenukõlbulikkuse ülesehitamisega ning olla valmis ka kaalukate positsioonide rahaks tegemiseks, et vajadusel jooksvalt ehitust finantseerida. See on kõvasti ka selle aasta viimaseid samme mõjutanud, likviidsus on veidi kõrgemal prioriteetide nimekirjas kui varem.
Portfelli osakaaludele otsa vaadates, siis jaotus on umbes selline: ühisrahastus 5%, laenuinstrumendid 15%, ettevõtete osalused 13%, kinnisvara 25%, üksikaktsiad 10%, indeksid 30%, krüpto 2%. Lähiajal peab jooksvalt hakkama vaba raha osakaalu suurendama, sest see on hetkel sisuliselt null või võimendust vaadates lausa miinusmärgiga.
Portfelli kasvu puhul määrab lähiaastatel see, kui palju ettevõtlustulu laekub (ja kui palju sellest majaehitusse suunama peab või mitte). Äkki peab portfell veidi paigal tammuma – see selgub siis, kui ühel hetkel on laenukomisjonilt otsus olemas. Taaskord on vähemalt põhjust strateegia üle tõsisemalt mõtiskleda ja valikuid teha, kuhu raha panna – võimalusi on viimasel ajal kindlasti rohkem kui vaba ressurssi, seega peab ka endalt tõsisemalt küsima, miks ma soovin mingeid asju portfelli lisada.
Blogipostitus uuendatud 29.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Hei!
Eks asi valikutes, kui ei tahaks ei teeks 🙂 Ilmselt iseloomus kinni.
Hei!
Palju magavam on ikkagi lugeda seda tabeli kujul, et kiiresti aru saada kuidas sinu portfell on kasvanud. Hea ka oleks kui portfell lõppkokkuvõtteks oleks ka avalik, et reaalseid numbreid näha ja võrrelda 🙂
Aga suured tänud Sinu töö eest ja oleme kõik siin Sinu fännid! Head Uut Aastat soovides
Emotional Egghead
Vastused
Hei!
Portfelli sisu jagan täpsemalt sõprade ja usaldusväärsete tuttavatega, kuna vabatahtlikult rahateemadest rääkides saab niigi piisavalt palju väga ebameeldivat tähelepanu, siis enda ja pere jaoks olen otsustanud kuskil piiri tõmmata.
Põnev lugemine oli.
kinnivara- ja aktsiaturu ülespoole liikumine, et mitte öelda rallimine on toimunud sisuliselt 12 aastat (alates 2009 alguse põhjast). Täna 30-date eluaastate alguses olevad investorid on seega saanud investeerida siiani peamiselt globaalses tõusutsüklis.
Kas oled enda jaoks läbi mänginud ka erinevad turu jahtumise stsenaariumid?
– A’la kui kinnivara hind ja üüritulu langeb 40-50%? (nagu 2008-2009 Eestis reaalselt oli)
– Või enne seda jõuab euribor 5% peale? (2008 september oli euribor üle 5%)
– aktsiaindeksid kukuvad 30-40%? (S&P500 langes 2007 sept kuni 2009 algus ca nii palju, Tallinna börs veel rohkem)
– ühisrahastus läheb korralikult punasesse?
toon mõned näited enda kogemusest:
Kinnisvara:
2007 mai kuus ostsin laenuga endale remonti vajava eluaseme (Nõmmele), mille üürisin esialgu välja, et remondiks raha koguda. 2007. aasta sügisel üürisin pinna välja 5500 EEKi eest kuus (oleks saanud ka 6000, kui oleks nõus olnud ehitusbrigaadi majutamisega). 2008 langetasin kaks korda elanikule hinda kuni 4000 EEKi peale aga inimene kolis 2009 kevadel ikka välja kuna sai Mustamäele sama suure pinna odavamalt. 2009 kevadel sain uue üürniku asemele 3000 EEKiga.
Samal ajal oli mul kolm üüripinda veel (kõik laenuga ostetud). kaks 1-toalist korterit, mis olin ostnud lühiajalise perspektiiviga, müüsin kasumiga 2007. aastal maha (tulin müües hinnas mitu korda allapoole), 2009. aastal olid sellised korterid 40-50% madalama hinnaga müügis. Kolmas pind oli ostetud pikema sihiga ja seal langes üür 5000 EEKi pealt 2500 EEKi peale. Üürnikud vahetusid mitu korda 2008-2009 aasta jooksul (kaks tuli võlgade tõttu välja tõsta).
2008. aasta sügisel kui Euribor oli 5% ja minu laenude omamarginaal 0,55% maksin 30 aastasi laene tagasi nii, et 4/5 intress ja 1/5 põhiosa.
Aktsiafond:
Swedbankil oli ida-Euroopa Kinnisvara aktsaifond, mis enne kriisi buumis korralikult. Seal oli mul mitusada tuhat EEKi tollal. Kuna mul seisis ees eluaseme remont ja laenu ma enam võtta ei saanud (majandus juba jahtus korralikult), siis tulin sealt fondist mingi 20% kahjumiga välja. Lõpuks kaotasid investorid selles fondis oma raha 100%, kuna Swedbank pani selle fondi mingi aeg kinni – aastat ei mäleta, aga mul naisel ja sõbral jäi sinna raha sisse.
Praegu ma ise ei mäletagi, et see eelmine kriis oleks nii hull olnud, aga ise käin enda portfelli juures siiani läbi neid variante, et kui aktsiaportfell sulab mitukümmand %, eurobor tõuseb, üüritulu langeb jne.
Aga edu!
Vastused
Tere, Meelis!
Muidugi olen erinevaid riskistsenaariumeid läbi mänginud, ilma selleta ei saagi. Näiteks üürikv portfelli puhul LTV selline, et 40% vara väärtuse kukkumisel pank veel uksele ei koputaks ning kui üürid peaks ka 30%++ alla tulema, siis jookseks veel omadega nulli kv portfell. Aktsiate puhul olen teadlikult väga indeksite poole kaldu, seal ostan järjepidevalt ja regulaarselt, seega ostukonna keskmistamine toimib nagu raamatutes lubatud ja kukkumised ei heiduta eriti. Lisaks on piisav rahapuhver, et kui tulebki korralik veresaun, siis saab täitsa kaua hakkama ilma, et peaks midagi realiseerima. Eelmine kevad näitas ka, et portfell piisavalt hajutatud, et kuskil mingil osal ikka OK (kas laekuvad kuskilt ikka intressid või kuskilt dividende jne). Kuna olen rahavoo poole veidi kaldu, siis erinevalt väga kasvufookusega investoritest on mul uni ilmselt veidi rahulikum.
Maja teema on huvitav, loodan sellest ka edaspidi siit lugeda. Eks ole ka ise mõtet heietanud nii ja naa (ka just raha teema poolelt, et kas investeeringutest, laen, jooksvad tulud). Psüholoogiliselt on natuke raske portfelli kallale minna. Peeter Pärtelil oli ühes teemas väga hea väljend, “forever home”. Selle jaoks ju võiks. Igatahes on rõõm lugeda, et oled käsile võtnud!
Vastused
Hei!
Eks ma jah endale siin juba jooksvalt koduloo märkemeid kirjutan, eks näeb kui kaua see aega võtab enne kui kopp üldse maasse saab. Psühholoogiliselt jah raske portfelli kallale minna, aga no milleks seda raha kokku ajada kui mitte päriselt elu nautimiseks.
Tore lugemine ja edu uuel aastal.
Millistesse indeksitesse investeerid?
Vastused
Tere, Andreas!
Minu portfelli tuumindeksiks on Vanguardi all-world (VWCE tickeriga ja vanast ajast veidi VWRL tickeriga). Lisaks väike positsioon Nasdaq 100-t (EXXT). Ülejäänud indekspositsiooni II+III sammas MSCI ACWI sisult (Tuleva).
Tere! Taaskord huvitav lugemine.
Kasutaks juhust ja küsiks, kas usaldus Creditstari vastu on Sul endiselt tugev või on viimased auditeerimisega seotud vangerdused seda muutnud?
Mintoses suurtest laenukontoritest hetkel suht ainuke, kes normaalset intressi pakub. Tekitab kahtlusi, miks see on teistega võrreldes nii palju suurem?
Vastused
Tere, Reigo!
Eks see oli tegelikult pikalt teada, et seal midagi taustal on, et auditeerimine nii kaua aega võtab. Audiitori märkus ei olnud üllatav, samas eks sisult vaieldav kajastamise standardi koha pealt, ning kuna CS vist ikka jätkuvalt võimleb, et panganduslitsentsi saada, siis eeldaks, et pingutavad korda saada asjad. Mintoses nende intressipakkumised väga selgelt seotud võlakirjade tuleku-minekuga, vahepeal käis ka CS alla 10% intressidega, hetkel viimane võlakirjaring (audiitori raporti ootuses) oli mahult väiksem ja eks seetõttu Mintoses jälle kõrgemal intress. Muidugi tasuks riskihaldust teha, üle mõistuse suurt protsenti mitte CS-i panna.
Tere, Kristi
Aitäh huvitava sissevate eest. Jäin mõtlema: miks oled eelistanud VWCE’d VWRL asemel?
Tänuga ette
Marko
Vastused
Tere, Marko!
VWCE ei maksa dividendi välja, reinvesteerib fondi siseselt. Kuna mul seda tibatillukest VWRL-i dividendi (mis dollaris laekub) rahavooliselt vaja tegelikult pole, siis eelistan pikas plaanis reinvesteerivat fondi.
Head ja edukat uut aastat Kristi!
Tulevikku vaatav küsimus, kui finantsvabadus saavutatud ning tekib soov jääda varakult „pensionile“. Ja äkki kellelegi juba praegu aktuaalne lugemine. Kuidas oleks mõistlik/ratsionaalne raha välja võtta? Nätieks indeksinvestor, kes süstemaatiliselt ostab kokku aktsiaindeksit VWCE olenemata, kas kallis või hea allahindlusega.
Kas minna üle dividende maksvale fonidle (nt kogu VWCE VWRL-lks teha) ja lisaks müüa vajadusel VWRL-i osakuid? Või müüa kohe VWCE-d vastavalt vajadusele? Või peaks hoopis kombineerima võlakirjafonidga ja hakata neid mingites proportsioonides müüma?
Ning kuidas otsutada, millal tasub osakuid müüa ja kui suures koguses? Kas kehtib klassikaline 4% reegel, mille kohta leidsin infot et enam see ei kehti… 3%?
Tundub, et raha koguda on kuidagi lihtsam kui kulutada 🙂 Pikk küsimus tuli, tundub nagu eraldi blogi postituse teema, et kuidas mõistlikult investeeringutest raha välja võtta. Ja kui vastata ei viitsi, siis igasusgused raamatud, veebilehed, materjalid on teretulnud.
Vastused
Tere, Toomas!
Seda portfellist elamist kõige rohkem vast lahatud kahes suures foorumis, mida ka ma jälgin – early-retirement.org + bogleheads.
Laias laastus – pigem 1-2x aastas osakutemüük + siis piisav rahapuhver. Dividendifondidele üleminek tähendab olulist kaotust tootluses (samas kindlust rahavoo laekumise suhtes). Sõltub muidugi ka sellest, mis lisaks inveksitele portfellis on. Pensionieaks soovitatakse, et rahapuhver võiks vähemalt 1a olla (isegi mõned soovitavad kuni 3), et ei oleks kunagi sunnitud turupõhjast realiseerima.
Tere, Kristi!
Võibolla kordan eelmist küsimust, aga tahaksin täpsustada enne kui teen esimesed tehingud IB-s. Olen klassikaline väikeinvestor: meelerahufond, Tuleva sambad ja nüüd IB-s maailmaindeks. Ei suuda otsustada, millist fondi valida accumulating või distributing (VWCE/VWRL). Kaldun VWCE poole.
Kogumisfaasis tundub targem VWCE, kuna 1) ei pea tegelema pidevalt div inesteerimisega 2) säästan valuutavahetuselt ja ostutehingult, mida VWCE teeb automaatselt. Hiljem kulutamisfaasis on samuti VWCE odavam. Säästan valuutavahetuselt ning saan müüa täpse arvu osakuid, millal vaja. VWRL dividend laekub olenemata kas raha vaja või mitte. Ning selle kogus ei pruugi olla piisavalt, et katta kulusid. Ehk tundub, et VWCE mõistlikum igal juhul, kui ostad IB-s ainult indekseid. Kas selline mõttekäik tundub loogiline või jäin millestki ilma? Aitäh!
Tere, Kristi!
Võibolla kordan eelmist küsimust, aga tahaksin täpsustada enne kui teen esimesed tehingud IB-s. Olen klassikaline väikeinvestor: meelerahufond, Tuleva sambad ja nüüd IB-s maailmaindeks. Ei suuda otsustada, millist fondi valida accumulating või distributing (VWCE/VWRL). Kaldun VWCE poole.
Kogumisfaasis tundub targem VWCE, kuna 1) ei pea tegelema pidevalt div inesteerimisega 2) säästan valuutavahetuselt ja ostutehingult, mida VWCE teeb automaatselt. Hiljem kulutamisfaasis on samuti VWCE odavam. Säästan valuutavahetuselt ning saan müüa täpse arvu osakuid, millal vaja. VWRL dividend laekub olenemata kas raha vaja või mitte. Ning selle kogus ei pruugi olla piisavalt, et katta kulusid. Ehk tundub, et VWCE mõistlikum igal juhul, kui ostad IB-s ainult indekseid. Kas selline mõttekäik tundub loogiline või jäin millestki ilma? Aitäh!
Tere, Kristi!
Tahaksin küsida enne kui teen esimesed tehingud IB-s. Olen klassikaline väikeinvestor: meelerahufond, Tuleva sambad ja nüüd IB-s maailmaindeks. Millist fondi valida accumulating või distributing (VWCE/VWRL). Kaldun VWCE poole.
Kogumisfaasis tundub targem VWCE, kuna 1) ei pea tegelema div inesteerimisega 2) säästan valuutavahetuselt ja ostutehingult, mida VWCE teeb automaatselt. Hiljem kulutamisfaasis on samuti VWCE odavam. Säästan valuutavahetuselt ning saan müüa täpse arvu osakuid, millal vaja. VWRL dividend laekub olenemata kas raha vaja või mitte. Ning selle kogus ei pruugi olla piisavalt, et katta kulusid. Ehk tundub, et VWCE mõistlikum igal juhul, kui ostad IB-s ainult indekseid. Kas selline mõttekäik tundub loogiline või jäin millestki ilma? Aitäh!
Vastused
Tere, Laura!
VWCE jah parem variant, sest VWRL maksab dividende, ja veelgi enam, maksab neid DOLLARIS, seega tüütu kui just dollaris tehinguid kõrvale ei tee.
Kristi
Kristi imestan, et krundi jaoks nn raha pidid koguma-ja investorina likviidset raha portfellist leida on paganama raske. Pangast tõesti ei olnud mingitki võimalust saada? Mulle tundub, et KVjutte(podcast) kuulates igaüks, kes suur jutumees on saab mida tahab sealt pangast…või noh skeemitab nn legaalselt:P
Vastused
Noh, kahjuks see suur patt sel hetkel, et olin kodune ema :)) laenukõlbmatu sisuliselt klassikalises mõistes. Ja krundid selline eriti õnnetu kinnisvara liik ka muidugi.
Tere Kristi,
ütled, et Sinu portfelli tuumindeksiks on Vanguardi all-world ja saan aru, et teed ostud nii korra nädalas. Kas kasutad selleks kasvukontot?
Tervitades
Merka
Vastused
Tere!
Ma alguses kui summad olid väiksemad kasutasin tõesti kasvukontot. Praeguseks on summad suuremad, seega olen indekseid hakanud otse ostma, kasutan selleks välismaaklerit (Interactive Brokers). Kui igakuised summad paarsada eurot, siis on kasvukonto väga okei valik.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2023 Kristi investeerib OÜ
Päris stressi- ja töörohke tundub see investeerija elu. 🙂 Sisuliselt ju klassikaline ettevõtlus, ei?