Portfelli kokkuvõte 2020

Portfelli kokkuvõte 2020

Selle aasta kokkuvõttele on raske tooni leida – oli ta siis nüüd negatiivne või positiivne aasta? Jah, investeeringute vallas on kõik enam-vähem korras. Aga kui maailmas on korralik kaos ja paanika, siis on raske sellest erilist rõõmu tunda, et börsid rekordeid löövad.

Sel aastal on käärid eriti jõhkraks venitatud nende vahel, kellel on finantstagavara ja nende, kellel pole. Kuna aasta oli nii tormiline, siis kirjutasin kokkuvõtte ka poolaasta kohta ja tõesti, endalgi on veidi huvitav lugeda, sest kuigi faktid jäävad veel meelde, siis emotsioon ajaga tuhmub.

Üldisemalt alustades, siis nüüdseks olen rohkem kui poolteist aastat palgatöövaba. Hetkel küll otseselt ei “loe” palgavaba staaži, sest olen beebiga kodune, aga tööle tagasi ei kisu. Ettevõtlus on põnevam ja lapsed võtavad oma aja. Arutlesime korra ühes mastermind grupis, et mis palgasumma motiveeriks tööle minema ja jõudsin järeldusele, et ei oskagi sellele vastata.

Peaks ikka väga huvitav projekt olema, mis elukorraldust muutma paneks. Selle aasta alguses lõpetas ka mu abikaasa suurklientidega koostöö, kelle jaoks oli ta vabakutseliselt tegutsenud ja sellele aastale kohaselt muidugi – tegi seda täpselt siis, kui märtsis majandus sulama hakkas. Hea stresstest kohe portfellile, eks. 🙂

Säästudelt oli see aasta, ma arvan, et rekordiline. Ma üldiselt ei ole eriti motiveeritud säästja ja säästmist üleliia ei naudi – pigem lihtsalt olen liiga laisk, et raha aktiivselt kulutada. Selle aasta puhul ei pidanud isegi eriti rahaasju planeerima, sest kulutada ju ei saanud. Hakkasin kokku lugema, et aasta jooksul sai käia tervelt kolm korda kinos, restorani jõudsin äkki kokku isegi viis korda. Kontserte oli ainult üks (ja sinna sain ka tasuta sisse, sest abikaasa oli laval).

Reisieelarve oli null, isegi ühtegi spaasse ei jõudnud. Ma ei ole mingi väga pidutseja inimene, aga tunnen väga puudust kontserditel ja restoranides käimisest ning väljas olemisest, isegi niisama ise kohvikus arvuti taga toksimisest ja kohvi joomisest. Nii vähe, kui kuskil väljas sai käidud, jätsime alati heldelt jootraha, et lemmikkohad ka kriisi lõpuni püsti püsiksid.

Töö lainel oli aasta huvitav, alates märtsi börsisula algusest on mul postkast umbes olnud, olen käinud väga palju ettevõtetes rahateemadel rääkimas, on tekkinud üha rohkem nõustamis- ja mentorluskliente.

Suurte üritustega oli sel aastal raske, kevadise aktsiakoolituse pidime lükkama oktoobrisse ning Naisinvestorite Klubi aastakonverents sai üle noatera tehtud. Kõik uue aasta esimeses pooles toimuvad üritused on kas täisdigitaalsed (nt minu Kuidas alustada investeerimisega koolitus) või hübriidlahendused (Aktsiakoolitus ja RNTN kinnisvara eri).

Mul on sügavalt villand Zoomist, Skypest jms videolahenduste kaudu toimivatest suhtlemisvahenditest, loodan, et uuel aastal saab normaalsemalt hakata inimestega kohtuma. Olen sel aastal vist näost-näkku kokku näinud vähem inimesi, kui tavaliselt paari nädalaga. Kõigega harjub, aga see ei ole minu lemmik elamisviis.

See aasta on vaieldamatult pensionireformi tähe all möödunud, olen pidanud sellest korduvalt ja nõrkemiseni rääkima, meediakommentaare andma. Kindlasti võib kiita reformi selle eest, et inimesed on rekordiliselt palju pensionist rääkinud sel aastal.

Teisalt olen siiski skeptiline, kas ikkagi on mingit erilist positiivset tulevikuvaadet siit näha. Kuigi oleks tore, kui kõik inimesed ise vabatahtlikult säästaksid, siis ma kardan, et oleme sellest veel kaugel. Räägitakse investeerimisbuumist, aga numbrid seda siiski (veel) ei kinnita. Loodan, et kõik seda postitust lugevad inimesed kannavad ikka ise oma tuleviku eest hoolt.

Mida rohkem on vaba aega, seda rohkem tekib ka igasuguseid muid mõtteid - nii ka minul pärast palgatöö hülgamist. Asutasin kirjastuse, millel on esimesed kolm raamatut trükist tulnud ja paljudel juba jõulukuuse all ootamas. Selline mõnus üksi nikerdamise ja õppimise äri, saan turunduses kätt proovida ja üldse kohalikku investeerimistarkuse valdkonda rikastada. Paar sellist pisiprojekti siin-seal on ka veel mõttes-tegemises, eelkõige endal laste kõrvalt ajude tuulutamiseks ja uute oskuste katsetamiseks.

Kaks järjestikust pikka kodus istumise perioodi tegid aga selgeks, et kahekesi kodust isegi vaba graafikuga vabakutselistena tööd teha on raske, eriti, kui laps(ed) on kodus. Juba ridaelamut ostes mõlgutasime mõtteid, kas see on meie igavene kodu või mitte. Nüüd, vaadates kodust töötamise mahtu, siis ilmselt peab mõtlema lähiaja perspektiivist ka maja ostu peale.

Ma olen muidugi teinud sellise halva eluvaliku, et mulle meeldib elada Kristiines, ehk, kui majaehitus on ise niigi hingehinnaga, siis krunt sinna otsa läheb isegi säästlikul tegutsemisel kokku sinna poole miljoni kanti. Sain suvel mitme majaehituse lähiajal läbi teinud inimesega kokku ja kogusin palju uusi mõtteid, veedan palju aega kinnisvaraportaalides ja mõtisklen, kas ma ikka tahan-viitsin. Mida kauem seekordne kodus istumine kestab, seda rohkem tahan.

Portfelli puhul olen saanud sel aastal investeerimispõhimõtteid ja närve kõvasti testida. Ma olen ju alustanud heal ajal – 2012. aastast kuni praeguseni on väga selgelt kehtinud “tõusuvesi tõstab kõiki paate” põhimõte, ehk ma ei ole pidanud midagi väga hästi tegema selleks, et portfell kasvaks, piisas raha sisse viskamisest. Nüüd sai näha, kas öösel saab kriisis magada (sain) ja kas tekib kauplemiskihk (tekkis) ning kas portfell on piisavalt passiivne (on), kui ei ole aega tegelemiseks.

Laenud

Laenuäri meeldib mulle jätkuvalt. Olen rahavoofänn ja laenud annavad seda kohati igakuiselt. See aasta aga illustreeris selgelt kõike seda, mida Tauriga oleme aastaid ühisrahastuskoolitustel rääkinud, et kui on kehvad ajad, siis laenuintressid ei pruugi laekuda. Nii oli ka minu portfellis kõige tublim laenuintresside maksja Planet42. Teised väikelaenud ettevõtetele lonkasid vahepeal üht ja vahepeal teist jalga, käisid maksepuhkusel (mõni põhiosas, mõni intressis) ning nüüd aasta lõpuks on uuesti jooksmas.

Ühisrahastuse koha pealt on mu portfellis jätkuvalt Omaraha ja Mintos. Kuna Omarahas on laenude välja mineku tempo kõvasti langenud (ja hetkel ei taha aktiivselt intresse vähendada) ning Mintosest on olnud vaja raha kinnisvarasse suunata, siis kahepeale kokku keerleb portaalides ainult ca 60K eurot, mis on üle pika aja üks väiksemaid summasid. Selle hulgas on ka veel Varksi laenukontori all kinni olevad nüüdseks ca 12K eurot. Loodan, et uuel aastal laekub suurem osa sellest ära.

Omaraha kahe konto tootlused (XIRR) on vastavalt 2015. aastal alustatud kontol 16,6% ja 2017. aastal alustatud kontol 12,7%. Viimase aasta jooksul on tootlused oluliselt kukkunud, kuna selgelt saab praeguses olukorras pihta Omaraha segmendi klient ning kui uusi laene peale ei anna eriti tempokalt, siis neid esimesi peamiselt intressist koosnevaid makseid on vähem peale tulemas võrreldes tagatisfondi minevate laenude hulgaga. Mintoses ei arvuta käsitsi üle, kuna sealne arvutus annab päris hea pildi ette, ühel kontol tootlus näitab 11%midagi ja teisel 12%midagi (ilma boonuseid arvestamata), aasta teises pooles hakkas ka rahavoog sealt uuesti stabiliseeruma.

Peamiselt on ühisrahastusest raha kinnisvarasse voolanud. Ma ei ole otseselt sealt väljumas - kui rahavoogu tekib paindlikult peale, siis Mintosesse kannan juurde, Omarahasse kannaks ka, kui seal laene välja läheks mingi erilise tempoga. Uusi portaale pole hetkel juurde korjamas, sest pole aega tegeleda ega süveneda. Portaalides jooksevad suhteliselt konservatiivsed automaatpakkujad ja ma üleliia palju neid timmimas ei käi.

Loodan, et Mintos kaotab mahtude taastamisel oma järelturu teenustasu ära, see aitaks kõvasti kaasa sellele, et Mintosesse rohkem raha kannaksin, sest portaal oli minu jaoks peamiselt likviidsuspuhvriks. Mintose sügisese rahakaasamiskampaania ribadeks märkimine oli mulle üllatus, aga näitas selgelt, et Mintosel on usalduskrediiti. Ise sel korral ei panustanud.

Aktsiad

Sel aastal olen aktsiatele veelgi rohkem tähelepanu osutanud, kuna justkui kogu aeg oli mingi draama ja siis pidi neid ka rohkem jälgima. Klassikalised asjad said ikka tehtud – kolmandasse sambasse raha püsivalt sisse kantud, Interactive Brokersi kaudu VWRL-i ostetud. Üritan ennast igasuguste põnevate kauplemisideede kõrvalt ka distsiplineerida sellega, et raha indeksitesse lükata. Kasutan muidugi ka jooksvalt võimendust, et IB-s portfelli suurendada.

Balti üksikaktsiates midagi hõisata pole, Kaubamaja maksis dividendi ära ja on ikka tore edasi, aga seal head uudised lõppesid. Teisi asju olen näpuotsaga juurde võtnud, aga vaba kapitali ei ole üleliia selleks olnud. LHV müüsin maha, mis oli tagantjärgi viga. Oleks võinud kevadel julgemalt juurde osta igasuguseid asju, aga olen ka rahul sellega, mida ostsin - küll väikestes kogustes, aga siiski. Tallinki ostust küll erilist kasu ei olnud sügisest seisu vaadates.

Interactive Brokersi välisaktsiate portfellis on igasugust tralli sel aastal toimunud, üht-teist olen ostnud ja müünud mitu korda, nt Apple, Adobe, Amazon. Tundub, et pole tähestikus A-tähest kaugemale jõudnud. 🙂 Portfellis hoian hetkel kinnisvarafonde (O, FRT) dividendide eesmärgil ja üritan rohkem indeksitesse jooksvalt panustada. Parimateks tehinguteks jäävad sel aastal kokkuvõttes ilmselt Swedbanki ost-müük ja Saunumi IPO flip. Sellised üksikud tehingud on pigem piiratud riskiga ja meelelahutuseks, kasutan korralikult stop-losse.

Kuna dollar on terve aasta jooksul euro suhtes sulanud, siis erilisi ilunumbreid ette lugeda IB portfelli suhtes pole, sest pea 80% sealsetest positsioonidest on dollaris, konto XIRR näitab eurosse ümberarvutatult lahjat ühekohalist numbrit, eks näeb, kas dollar toibub lähiajal või mitte. Börsi rekordaasta kõrvale tuli suhteliselt mõttetu tulemus, aga vähemalt lohutan ennast, et olen jätkuvalt plussis.

Ahjaa, kuna olen juba mitu aastat saanud korralikult kolmandasse sambasse panustada (Tulevas), siis selle aasta lõpuks läks mu III samba maht juba II sambast mööda. Hea filosoofiline küsimus, kas ja mil määral pensionisambaid portfellis arvutada. Kolmandat arvestasin juba varem, teist mitte, kuigi nüüd teoorias võiks (netos, ehk miinus tulumaks).

Selle järgi oleks teine ja kolmas sammas kokku üle 10% netoportfellist, mis on sisult indeksite positsioon, ehk see liigituks aktsiate alla. Tegelikult on see mõtlemapanev number, arvestades, et suure osa inimeste jaoks on sambad nende suurim vara pensionieaks, ma ise ei prognoosi nende osakaalu olulist suurenemist oma portfellis.

See aasta oli ka huvitav selles suhtes, et sattusin kohe kahte Funderbeami kampaaniat juhtima, Chaga teist rahastusringi ning Mulieresi esimest koos Jaaguga. Võib öelda, et mõlemad olid täitsa põnevad kogemused ja kampaaniad olid toredalt lennukad. Peab usinalt portfelli kasvatama, et saaks selliseid 10K pileteid rohkem portfelli koguda.

Liitusin ka EstBANiga, et tarkust sealtkaudu koguda, aga hetkel olen päris vähe jõudnud süveneda. Puhastasin Funderbeamis portfelli asjadest, mida lendamas ei näe – Siidrikoda sai kaugelt liiga hilja müüdud, samuti müüsin Beliefi ja Boostme. Ei tunneta, et mul oleks erilist imelist kätt seal valikute tegemiseks, seega pigem valin pisema piletiga panuseid ja vaatan, mis saab.

Kinnisvara

See aasta on vaieldamatult kinnisvara tähe all möödunud, eelmise aasta oktoobris loodud kinnisvaraettevõtet oleme väga sihipäraselt kasvatanud ning firma esimest sünnipäeva tähistasime sellega, et viis korterit olid olemas ja välja üüritud. Siinkohal kiidaks meid kolme küll, tubli töö, kiirelt ja usinalt.

Ma olin kohe kevadel pigem skeptiline selle suhtes, et kas ja kui palju kinnisvara hinnad langeda võiksid. Seega jätkasime otsimist ja ostmist, korter nr 4 sai ostetud juuni esimesel nädalal ja nr 5 augusti viimastel päevadel. Kuigi vahepeal oli vaja veidi üüre langetada ja üks üürnik vahetus, siis ütleks, et tööjaotus toimib meil päris hästi ja algne visioon täitumisel. Käisin Kinnisvarajuttude podcastis ka rääkimas kinnisvarainvesteeringutest.

Portfelli kasvu rahastasime peamiselt ise ettevõtlustuludest ja mujalt raha välja tõmbamisest (nt ma tühjendasin usinalt Mintost) ning abiga sõpradelt-tuttavatelt-võõrastelt, kes 6% pealt raha sisse laenasid, et saaksime portfelli püsti.

Just mõned nädalad tagasi saime LHV pangalt laenupakkumise, et kõik välislaenud refinantseerida ning osaliselt kuuenda korteri ostu rahastada. Kui kõik hästi läheb, siis jaanuari teisel nädalal on notar ning oleme oma eesmärkidega ajast lausa aasta võrra ees – panga rahastust lootsime alles uue aasta teise poolde.

Oleme pannud eesmärgi, et uue aasta lõpuks oleks portfellis 10 korterit ja siis peab edasi vaatama, kuidas tegutseme. Kuna ka teistel kolmiku liikmetel pered kasvavad ja on mõtted suuremate elamispindade peal, siis võib-olla peab vahepeal veidi hinge tõmbama ning eraisikuna laenuvõimekust ehitama, aga eks see juba selgub tulevikus.

Meil ei ole erilisi probleeme korteritega (veel) olnud, asjaajamist küll veidi rohkem kui alguses ennustasime (aga ei midagi ületamatut). Head äripartnerid on kuldaväärt, üksi ei viitsiks niimoodi tegutseda, aga kolmekesi on lausa nauding ja protsess läheb ka kõvasti kiiremini.

Praegu erilist raha kinnisvaraportfell rahavooliselt meile veel ei tooda (ainult väike intress omanikulaenudelt), sest kasvatame seda sisse pandud rahaga tubliks ja tugevaks. Ei näe ka 2021. aastal sealt erilist rahavoogu veel tulemas, eks aasta pärast seda näeb juba, kas ja mida rahavooliselt teha kannatab või kas kasvame agressiivselt edasi.

Portfellistrateegia

Mida aeg edasi, seda keerukamaks läheb muidugi portfelli suuruse hindamine. Kuna lisandub ka vähem likviidseid instrumente, siis on raske neile numbrilist väärtust panna. Idud on meelelahutuslikult toredad, aga nende hind käib kohati Funderbeami järelturul nagu ameerika mägedel. Lisaks näiteks juhtinvestori panused on lukus ja need rohelised numbrid on seal peamiselt tuju tõstmiseks, mitte reaalsus.

Olen üritanud hoida siiski päris korralikult tasakaalu, et igasugused huvitavad-toredad riskantsed instrumendid ei hakkaks arutult palju raha enda alla võtma, vaid käsikäes kasvaksid ka rahulikumad positsioonid. Kui brutoportfelliga püüab Investor Toomase kinni, siis netoportfelliga on veel minna.

Usun, et see aasta illustreeris paljudele, milline sisuline väärtus on hajutatud portfellil. Teoreetiline kapitalikasv on tore selle hetkeni, kuni seda on vaja põhjas elamiskulude jaoks vaja realiseerida. Mul on hea meel, et ma seda tegema ei pidanud ja meelerahufond oli olemas ning rahavoog jooksis edasi (küll väiksemas määras).

Muidugi oli väga suur rõõm sel aastal kõikidest investorsõpradest, kellega sai ühiselt rõõmu tunda või muresid kurta. Kuigi, kui portfell oli olemas ja meelerahufond kontol, siis tegelikult olid mured pigem väiksed.

Selle aasta tormilised ajad sai tegelikult tänu portfellile suhteliselt suures mullis üle elada. See, et sissetulekud drastiliselt kukkusid ei pigistanud kuskilt ning tunne, et see pea 10 aastat tagala kindlustamist oli asja eest, sai sel aastal kinnitust kuhjaga ja veel.

Soovin teile kõikidele aga rahulikke jõule, loodan et olete, nagu minagi, pärast sellist tormilist aastat parem investor.

Blogipostitus uuendatud 27.08.2022

Kommentaarid

Madis

Väga vahva kokkuvõte!
Tuult portfelli tiibadesse ka järgmisel aastal ning rahulikke jõule! 🙂

Vastused

kristi

Sulle ja su perele ka!

Avo

Palju õnne piisavalt hajutatud olemise puhul.

Mintosest: kas hajutad oma portfelli ise laenuandjate vahel või kasutad mõnda nende automaatset hajuspakkumist?

Kui ise, siis tohib küsida, mitme vahel?

Vastused

kristi

Tere, Avo!

Mul on püsivalt vahemikus 5-8 laenukontorit Mintose portfellis, nende puhul olen jõudnud ise piisavalt süveneda. Ikka käsitsi valin (st tavaline automaatpakkuja), nende automaatne jaotus võtab ikka nii palju igasugust jama sisse, ja ei jaota ka eriti ühtlaselt (st mõned laenukontorid saavad üle esindatud).

Avo

Tänan.

Dollari kohta jätan siia ühe hea kirjutise, mis trial subscriptioniga kättesaadav:
https://seekingalpha.com/article/4393010-dollars-place-in-world-is-shifting-over-time

Rahulikke Jõule.

Jane

Miks kasutate portfelli tootluse arvutamiseks XIRR-i ehk rahaga kaalutud keskmist (money-weighted rate of return), mis ei arvesta seda, kas portfelli vahepeal raha juurde pannakse või väljamakseid tehakse? Kas sellisel juhul ei oleks õigem kasutada ajaga kaalutud keskmist (time-weighted rate of return)? Või on täiendavad sisse- ja väljamaksed välistatud?

Vastused

kristi

Tere, Jane!
XIRR arvestabki tootlust sisse- ja väljamakseid arvesse võttes, seepärast ma seda kasutangi kuna on kõige täpsem.

Jane

Investopedia selgituse kohaselt oleks see nagu vastupidi. TWRR on see, mis sisse- ja väljamaksete moonutava mõju ellimineerib.
“The TWRR measure is often used to compare the returns of investment managers because it eliminates the distorting effects on growth rates created by inflows and outflows of money.”
https://www.investopedia.com/terms/m/money-weighted-return.asp

Jane

Ja sellele lisaks on mu meelest XIRR-l veel rida veidrusi, miks seda tootluse arvutamisel kasutada ei saa.
1) Tehingud peavad olema toimunud erinevatel päevadel, vastasel korral annab veateate: “Error: XIRR attempted to compute the internal rate of return for a series of cash flows, but it was not able to.”
https://ibb.co/2tC7vY7

2) Näitab absurdseid tootlusi.
https://ibb.co/r4hBqG2

3) Ei saa aru, milliseid kandeid on võimalik XIRR-le ette anda. Nt. kui on kanded: Buy shares −100, Sell shares 110, annab tootluseks 10,03%. Kui aga neile lisada veel üks kanne: Buy shares −110, annab jälle veateate. Absurd!
https://ibb.co/R3wcP5n

Vastused

kristi

Tere, Jane!
Ühe suurfondi, kus liiguvad miljonid vs minu väikse portfelli kuhu korra-kaks kuus raha sisse kannan arvutuslik protsess näebki täiestsugune välja. Ka investopedia viitab “investment manageridele” selles selgituses, sest muidugi kui on nt fond mis alguses on 10m mahuga ja siis 250m mahule kasvab hoopis teine arvutuslik protsess kui tavainvestori enda portfell. Lisaks, kui tegeled päevakauplemisega, siis selgelt XIRR ei ole mõistlik variant, ma pole süvenenud ka, mida nemad kasutavad. Alati on võimalik ka NAV-i üldse arvutada ja nii oma aktsiaportfelli jälgida, kui soov iga tehingu põhiselt jälgida.
Ma annan XIRR arvutusele sisendiks IB-sse kantud raha, siis võtab arvutus ka cash drag’i arvesse (mis on mul küll pea olematu, sest tavaliselt konto kerges miinuses). Fundamentaalselt XIRR-i puhul üksikuid oste paljude tehingute puhul ei ole mõistlik kasutada, mul on aga piisavalt passiivne portfell, et XIRRi kasutamine ei tekita probleeme. Muidugi on alati võimalus mõnda keerulisemat lahendust rakendada, kuid ma ei ole selleks vajadust tundnud, et sinna tunde panustada. Kui tunnen soovi mõnda konkreetset positsiooni täpsemalt jälgida, siis saan seda üksikute ostude-müükide abil samamoodi XIRR-iga teha. Ei ole probleeme tekkinud, peab vaatama, et sisend- ja tulemusandmed on arvutuse jaoks loogilised. Mul lõppväärtuseks portfelli NLV ja probleeme ei ole.

Raido

Tere

Tänud inspireeriva kokkuvõtte eest!
Kas osad Balti aktsiad eraisiku alt?

Vastused

kristi

Tere!
Ei, kõik on firma all. Kirjutasin ka miks mingi aeg tagasi: https://kristiinvesteerib.ee/miks-ma-ei-investeeri-aktsiatesse-eraisikuna/

Heigo

Tere, Kristi!

Tänud jagamast!

Tekkis küsimus, et kuidas hindad oma kinnisvaraportfelli väärtust. Kas arvutad omakapitali osa või võtad koos laenuga väärtuse? Näiteks korteri ostuhind on 70K ja omafinantseering 35K. Kumb number portfelli väärtuse arvutamisel kajastub? Küsin, kuna inimesed lähenevad erinevalt. Isiklikult arvestan omakapitali osa, mis siis iga kuu kasvab tänu laenujäägi vähenemisele.

Vastused

kristi

Tere, Heigo!
Ikka väärtus – laen = omakapital. Väärtus = soetusmaksumus – amort.
Ise arvestan eraldi kahte numbrit – brutoportfell / netoportfell (siis võimendusega ja võimenduseta vastavalt), et näha laenusuhet portfelli.

Rahakratt

No yo, õps! Päris ilus kirjand. Vaatan, et õigekiri läheb ka kõige muu kõrval ülesmäge, varem oli komadega rohkem probleeme kui praegu. Tubli töö!
Minu jaoks oli üllatav, et sa Investor Toomase kaaluklassis oled. Mitte, et see kuidagi nõrk näitaja oleks, aga võta seda komplimendina, et arvasin sind suurem kröösus olevat. Muidugi see korterite skeem tõstab su ükspäev IT-st niimoodi ette, et see vend ei jõua köhatadagi ega saa aru, mis punane sahmakas tast mööda lendas nagu mingi kinnisvaraarendaja Porsche põlluserval kakavast lehmast.
Ja viimane äge mõte: alles olid Vabariigi “tugevat” õpetajapalka saav naine (ilmselt mingi 176€ miinus maksud, onju) ja nüüd räägid siin, et ei tea, kas viitsiks poolemillise majaga pusima hakata või ostaks mingi korterite 6-packi veel vms. Vat sulle sihikindlust ja järjepidevust! Hurraa!

Vastused

kristi

Tere, kratt!
Ma ise olen rahul, et üldse portfell kasvab 🙂 kaks aastat palgatööta, mees ka palgatööd ei tee sellest aastast, vahepeal 2 last saadud ja kodu ostetud. Muidugi oleks tore paberil miljonär olla, aga millalgi peaks magama ka 😀 Enamiku oma “karjäärist” olen ju õpetaja olnud, selle arvelt nii ruttu miljonid ei tule, su palgaennustus on suhteliselt täppis. Vaba aja finantsvabadust nautides olengi pühendanud komade lisamisele tekstides, hea meel, et keegi märkas!

Meelis

Huvitav lugemine. oli kohe äratundmine, kui lugesin, et müüsid Funderbeamis Siidrikoja, Beliefi ja Boostme. Ma tegin ise seal just sarnase revideerimise. Siidrikoja (minu esimene investeering seal üldse) müüsin küll juba varem 0,9-0,91 eur hinnavahemikus, aga Boost ja Belief läks just hiljuti. Lisaks olen müünud varem Autolevi, nüüd müüsin ka Xolo, Nudisti, Include ja Lendino. Xolo müüsin kasumiga, kõik ülejäänud kahjumiga. hetkel on mul Funderbeamis 25 erinevat paigutust ja plaan on veel mitmed paigutused ära müüa – näiteks LaMuu, kuigi nad teevad sigahead jäätist :).

Üldiselt on mul 2020 pigem olnud väga hea aasta, kus kõik on nagu pärmi peal paisunud. Igasugusele ühisrahastusele (välja arvatud Funderbeam) olen aga joont alla tõmbamas. Põhjus on väga lihtne – tootluse ülempiir on neis teada, aga alapiir mitte. Ehk siis asjad ei saa minna oodatust paremini vaid ainult halvemini 🙂 Estategurus ja Growdestates on paar haput jääki veel, kus on tagatised müügis ja ehk midagi laekub kunagi. Omaraha tootlus kukkus see aasta sisuliselt nulli ja neil on seal riskide skoorimisega ikka midagi totaalselt pekkis. hapuks lähevad nii vanad laenud, kui ka alles mõne kuu eest antud laenud. Mintos on ok, toimib nagu kellavärk, aga eks seal on sama teema, et asjad saavad minna ainult halvemaks. Finko laenukontor on mul hetkel staatuses in Recovery. õnneks tasapisi ikka laekumised toimuvad. kui Finko uksed aga kinni paneks täna, siis on portfellis kogu aasta tootlus sisuliselt lännu. poleks ka kõige hullem variant muidugi.

Kahevahel olen ka veel viimase kesklinna laenuvõimendusega üürikinnisvaraga. algselt sisse pandud omakapitali suhtes on eraisikuna tootlus on netos 15% aastas (amorti siiski mitte arvestades) , aga omajagu on juba ka laenu makstud ja täna müües saaks sealt juba rohkem raha tagasi kui ise alla panin. Selle suhtes on siis tootlus märksa väiksem ja ükskord tuleb hakata ka midagi korterisse investeerima. See kõik tõmbab aga numbrid selliseks, et kas on mõtet?.

Aga muidu mulle see Sinu kolmepeale ja hulgi üürikorterite soetamine väga meeldib. Selline agressiivne plaan, et paneme ikka suurema portfelli kokku, on äge. On üllatav, et pank on valmis nii vara raha alla panema. Kui saladus ei ole, siis mis intressi LHV pakub?

Vastused

kristi

Tere, Meelis!
Eks loodan, et Mintoses Varks tuleb tagasi. Kuigi jah 1a tootlus on väga väike kaotus investeerimise mõttes.
Üürikinnisvara puhul eks küsimus, kas seda portfelli tahad – ma otsustasin, et siiski hajutamise võttes hea varaklass ja laenuga saab võimendust. Hetkel kuna ongi varane algus, siis intress ei tule muljetavaldav (5,2% ilmselt), aga samas siiski odavam kui praegune 6% ning graafik tuleb ka hea pikk ja hakkab amortima, niiet saab tempokalt edasi kasvada.

Ave-Riin

Väga inspireeriv kokkuvõte aastast :). Sain tänu “Kuidas alustada investeerimisega” raamatule palju häid nippe ja julgust koguma hakata ning kasvatangi tibusammul oma aktsiaportfelli 🙂 kui algul oli soov saada miskeid osakuid 100tk, siis täna püüan juba suuremaid eesmärke ! Aitäh, et teed ägedat insteerimisraadiot ja annas julgust ka “väikestel inimestel” aktsiaid koguma hakata. Vahvat aasta lõppu ja lennukat uut!

Vastused

kristi

Aitäh heade soovide eest, Ave-Riin! Üks koolitusel osaleja kunagi ütles, et markide kogumine on “out”, aktsiate kogumine on “in”!:)

Silver

Tänud aasta kokkuvõtte eest. Väga huvitav ja õpetlik oli lugeda.

Juba teist aastat mainid ära Planet42 laenuintresse. Täitsa huvitav startup. Eesti investorid tunduvad positiivselt meelestatud olevat nende osas. Kui palju sinna julgesid raha panna kui just saladus ei ole? Mõned teised investorite blogid ka vahel mainivad, et on neile laenu andnud. Jaagu blogis nägin, et teeb uut Planet42 ühislaenu kaasamist. Kas sa ise oled ka Jaagu omades osalenud või kuidagi otse pannud?

Vastused

kristi

Tere, Silver!
Ma panin otse, mitte Jaagu kaudu. Põhjus, miks julgesin panna, on see, et tunnen ühte asutajatest isiklikult juba aastaid, olen kõige esimesest laenuringist sees. Laenuna ca 50k + 15k osalusena, on päris suur positsioon võetud.

Stefan Thunder

Tervist!
Su blogi on super ja olen siit väga palju kasulikku infot saanud! Ka Sinu 2020 kokkuvõte oli väga huvitav. Nimelt tekkis mul küsimus ja loodan, et Sul on ka aega vastata. Olen ise investeerimismaailmas suhteliselt algaja veel. Olen palju lugenud ning esimesed rahapaigutused ka teinud. Lugedes olen sattunud erisuguse info otsa, kohati vastuolulise. Ühelt poolt kuulen ühte, teiselt poolt teist – mis tegelikult on ka oodatav lugedes erinevate inimeste arvamusi. Kindlasti mängib rolli ka erinevate artiklite ja õpetuste avaldamise hetk. Kui lugeda aastal 2018 tehtud soovitusi, siis täna need ei pruugi enam nii head olla, sest aeg ja olukord on ju pidevas muutumises. Niisiis mõni suurem küsimus, mis on tekkinud:

1) Millist ühisrahastusportaali kasutada praegu 2021 aastal Sinu arvates? Mõni soovitab Twingot, teine aga teeb Twingo maatasa ja laulab kiidulaulu Mintosele ning sama jutt ka muude portaalidega (Bondora, Crowestate, Estateguru…). Kuidas Sina seda näed?

2) Mulle jääb muljet, et LHV kasvukonto ja üleüldiselt kõik investeerimisfondid on nende inimeste jaoks, kellel endal pole hakkamist ja tahtmist panustada finantsharidusse ja investeerimisega tegeleda. Sinna lükkad lihtsalt raha sisse ja tehingud tehakse sinu eest. Seetõttu on ka sinu tootlus suhteliselt väike. Üleüldse oled täielikult turutrendide meelevallas: turg kasvab, teenida ka sina, turg kukub, kaotad ka sina. Kui soovida suuremat tootlust, siis hari ennast ning paiguta oma raha iseseivalt, mitte fondide abiga. Kas mu mõttekäik on õige?

Päikest 🙂

Vastused

kristi

Tere!
Eks jah info aegub, mul endal ka vaja paljusid blogipostitusi hakata uuendama, sest elu muutub 🙂
Ühisrahastuse koha pealt, ütleks, et praegu on kõige popimad Mintos ja Estateguru. Ise olen ka Omarahas sees, aga seal raske mahtu saada.
Selle pealehakkamise ja panustamisega – kahjuks pikaajaliselt indeksit lüüa on raske. Turutrendide vastu võidelda on raske, veelgi raskem on neid ette näha, seega mina iga-aastaselt vaikselt suurendan indeksite osakaalu, sest muud raha, mida “valitseda” tekib ka kogu aeg kõrvale juurde. Indeksid selles suhtes ikka head rahulikud, et õhku portfelli nendega raske lasta.

Sten

Tänud inspireeriva blogi eest!
Jäi silma, et IB pani 2020. aasta lõpus hulgim eesti ettevõtete kontosid kinni. Kuidas sellega seis võiks olla – kas on mõtet nende teenuseid ettevõttena kasutada või mitte? Kas on mingeid alternatiivne (lisaks kohalikele pankadele)?

Vastused

kristi

Tere, Sten!
See oli ühekordne aktsioon neil kontode sulgemine vist, kohe pärast seda kui nad said rahapesu tõkestamise meetmete puudulikkuse tõttu 38 miljonit trahvi. Pärast seda ei ole rohkem kuulnud, et keegi kontost ilma oleks jäänud, oli tõeline ebaõnn nendel, kes pihta said.

Maive

Tere, Kristi!

Tänan sisuka postituse eest!

Kas soovitad algajal alustada nt kommertspanga väärtpaberikontoga investeerimist? Mulle tundub, et nende teenustasud on kuidagi suured?

Aitäh

Vastused

kristi

Tere, Maive!
No õnneks on tasud korralikult alla läinud. Balti börsil ju enam teenustasusid pole üldse. Välisbörsid on ka siin paari aastaga pea 50% langenud. Lisaks mugavustooted nagu LHV kasvukonto ja Swedbanki Roburi fondid valikus.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ