Portfelli kokkuvõte 2019

Portfelli kokkuvõte 2019

Pean tunnistama, et ma täitsa imetlen neid blogijaid, kes suudavad igakuiselt oma portfellist ülevaateid kirjutada. Minu enda portfell on vist nõnda igav, et isegi parima tahtmise juhul ei oleks igakuiselt millestki kirjutada ja kuust-kuusse intressitulu või dividendivõrdlust oleks endalgi igav teha, niigi peab neid numbreid raamatupidajale ja Excelisse kokku kirjutama.

Võibolla on see ka märk sellest, et portfell hakkab veidi küpsema, justkui väga radikaalseid siia-sinna liigutusi jääb aina vähemaks ja pikas plaanis tunnen, et portfell liigub sinna suunda, kuhu tahan. Minu eesmärk on algusest peale olnud ehitada selline portfell, millega ei peaks väga palju tegelema kui parajasti ei taha ja tundub, et selle eesmärgiga olen päris hästi hakkama saanud.

See aasta on iseenesest olnud täitsa põnev. Maikuus tegin põhimõttelise otsuse, et palgatööga tuleb lõpparve teha. Iga kuu pärast seda on minu veendumust suurendanud, et see oli väga õige otsus ja ma ei oskaks enam isegi öelda, milline peaks olema palganumber või tööülesanne, mis mind täiskohaga kuskile tööle enam meelitaks.

Palgatöö pausile lisaks sai üle mitme aasta korralikult puhatud ka nii ühes kui ka teises maailma otsas. Käisime perega väikese Islandi vahepeatusega USA läänerannikul Californias ja sealt tagasi tulles läksime teise maailma otsa, Singapuri ja Indoneesiasse. Tegelikult sattusid reisid kokku täitsa kogemata, aga oli värskendav, et sai head ideed lihtsalt realiseerida ja kahe reisi peale pea 6 nädalat siin-seal ära olla ei olnud probleem, sest kõik asjad toimisid ilma enda kohalolekuta.

Töö asjus on sel aastal, eriti selle teises pooles olnud päris palju erinevaid esinemisi, eelkõige olen käinud erinevates ettevõtetes sisekoolitusi tegemas. Väga värskendav, et tööandjad on aru saanud, et rahatarkus on töötajatele väga vajalik oskus!

Lisaks oleme saanud linti 200. Investeerimisraadio osa ja kahe suure sügisese konverentsiga sai tähistatud ka Naisinvestorite Klubi 5. sünnipäev! Lisaks olen jõudnud sel aastal mitme enda meelest väga põneva teema kohta ka veebiseminarid teha, näiteks investeerimismatemaatikast ja investeerimisexceli faili loomisest.

Sel aastal on olnud ka väga palju inimestega 1:1 suhtlemist, nii nõustamiste vormis, pikemate mentorlusseeriatena ning oleme mõne inimesega ka pikema portfelli planeerimise ja juhtimise ette võtnud. Väga äge on kõrvalt näha, kuidas inimesed tegutsema hakates oma eesmärke väga ruttu ületavad ja kui väikest lüket või abi on vaja selleks, et kogu oma ülejäänud finantselu paremaks teha.

Portfelli jaoks on aasta olnud päris põnev selles suhtes, et ma püstitasin endale aasta alguses täiesti absurdse eesmärgi, et portfelli peaks kahekordistama ja selge oli, et mingit pidi see eesmärk välja ei tule, sest mida aasta edasi, seda keerulisem on sellist kasvu saavutada.

Aga õnneks pani see mõtte jooksma, sai pingutatud nii selleks, et meie Race to 10K (võidujooks 10k kuukäibeni) mastermind grupis oleks põhjust edukast aastast rääkida ja muuseas tekkis ka üks uus äriidee, mida vaikselt siin nokitsen. Ei ole väga üllatuslik aasta kokkuvõte, aga sisuliselt teen, mida tahan ja eks see olegi kogu selle finantsvabaduse lõppeesmärk - teha otsuseid mõnel muul alusel kui ainult raha.

Laenud

Sel aastal on minu laenuportfell väga tugevalt kahte lehte jaotunud. Ühisrahastuse osakaal on veidi vähenenud ja otselaenude osakaal vastavalt suurenenud. Ühisrahastuses on muutuseid olnud pigem vähe, jätkuvalt on portfellis olulisel kohal Omaraha ja Mintos.

Crowdestate'i ja Estategurusse ma naasnud ei ole. Aasta on kinnisvara ja ärilaenude vallas olnud ka portaalidele raske ja eks suur hulk kriitikat on olnud õigustatud (Crowdi suunas), aga on olnud ka veidi liiga palju paanikat – see on paratamatus, et mõned projektid ebaõnnestuvad.

Omarahas on aasta olnud pigem lahja, tootlus on olnud küll hea, aga laenumahtudes ei ole kasvu näha olnud ja intressid on võrreldes eelneva kahe aastaga allapoole surutud. Kui aasta alguses sai mõnituhat eurot Omarahasse sisse kanda, siis aasta lõpus tuli pigem raha välja kanda.

Mintos on sel aastal kandnud minu jaoks väga olulist likviidsuspuhvi rolli. Põhimõtteliselt kõik vaba raha, mida pole mujale veel planeerinud panna, on tiksunud Mintoses selleks, et seda vajadusel mujale suunata. Tehes häid valikuid laenukontorite seas on Mintos likviidsuse pakkumise koha pealt konkurentsitult parim portaal ning sel aastal on mul lausa kolmel-neljal korral olnud olukorrad, kus päeva-kahe jooksul olen saanud portaalist 10-25K eurot välja kanda ilma mingisuguste probleemideta.

Olen sel aastal huviga lugenud mitmeid kaebuseid ja investorite reaktsioone sellele, et Mintoses on intressid madalad. Jah, olen nõus, et intressid on allapoole surutud, aga see on paratamatus seoses valdkonna kasvuga. Pigem mind huvitab see, kuhu kõik need rahulolematud investorid seda raha siis paigutavad, mille puhul 11% laenud pole olnud piisavad. Mina ise ei ole sellest oluliselt paremaid investeeringuid üleliia palju leidnud.

Ühisrahastusportaalide osakaal ongi väga palju selle aasta jooksul kõikunud, tipphetkel oli Mintoses kahe konto peale korraga ca 60K eurot, hetkel, kui raha muudesse projektidesse on liikunud, on kokku vaid 25K eurot. Oodates uusi investeeringuid saab seda vaikselt jälle kasvatada ja siis, kui mõni uus võimalus tuleb, uuesti mujale kasvama suunata.

Ei ole just millegi üle üleliia rõõmustada ühisrahastuse vallas, ent ei ole ka minu meelest põhjust kurta. Kuna inflatsioon on Eestis hetkel madalamaks langenud, siis reaaltootlus on laenudel ju tegelikult üles tulnud. Siiski ajad, kus minu portfellist on ühisrahastusportfellis 50%, on ilmselt möödas, kuna muid võimalusi on rohkem lauale tulnud.

Aktiivset kasvu on aga näidanud otselaenude osakaal. Märkimisväärne osa portfellist on Aafrikas autolaenudes, samuti on mul ka näiteks kaks otselaenu, mis on erinevatele ettevõtjatele välja antud.

Seda küsitakse päris tihti, et kuidas selliseid otselaenu pakkumisi leida. Ühtset vastust ei ole, peamiselt tuleb inimestega suhelda. Üks ettevõtja, kellele laen on antud, on ka minu nõustamisklient, kellel aitan äri efektiivsemalt üles ehitada ja teine on tutvusringkonnast. Üha rohkem pakkumisi tuleb ka otse postkasti aga nende suhtes olen pigem skeptiline, laenud on suures plaanis siiski inimeste vahelise suhtluse äri.

Aktsiad ja osalused

Nii uskumatu kui see ka ei ole, siis hoolimata nüüdseks juba 6 aastat kestnud ennustamisest kriisi ikka ei ole! Kui eelmisel aastal ei pidanud mitte midagi selleks tegema, et aktsiaportfell kukuks (kes mäletab, siis november-detsember oli korralik hinnasula nii Baltikumis kui välisbörsidel), siis sel aastal ei pidanud praktiliselt midagi tegema selleks, et aktsiaportfell püstloodis üles liiguks, eriti USA positsioonid.

Pikalt oli minu aktsiaportfell väga vildakas, suur osa oli Baltikumis, väike osa indeksites ja USA börs väga alaesindatud. Sel aastal olen aktiivselt portfellis rohkem tasakaalu otsinud. Baltikumi olen panustanud pigem vähe raha, mõned üksikud ostud siin-seal (TKM, Merko, Tallink, Coop).

Suurendanud olen aktiivselt indeksite osakaalu. Sel aastal said liikmed uuesti panustada Tuleva kapitali, mis on sisuliselt panus indeksitesse. Lisaks sai oktoobris valmis Tuleva 3. sammas ning nüüdseks olen alates 2016. aastast 3. sambasse igal aastal praktiliselt maksimumi panustanud ja järgmisel aastal jõuab 3. samba maht 2. samba mahule juba järgi.

Ilma tulumaksutagastust arvestamata on 3. samba annualiseeritud tootlus olnud üle 10%, seega kurta pole millegi üle. Tiksub ka üks kasvukonto ja veidi indekseid Interactive Brokersis, siht oli indeksite osakaalu netoportfellist 5% pealt 10% peale liigutada ja see sai tehtud.

Kõige rohkem sai sel aastal raha suunatud Interactive Brokersi kontole. Plaan oli siis osta niisama huvitavaid asju, aga eelkõige dividendiaristokraatide suunas vaadata. Algne siht oli umbes 1000 eurot kuus IB-sse juurde suunata ja veidi jäi eesmärgist puudu, aga aasta lõpuks on IBs netoportfell umbes 10K. Lisaks on IB-s võimendus nii odav (euros 1,5%), et olen ka seda jooksvalt kasutanud.

Kuna USA aktsiad maksavad reeglina 4x aastas dividendi, siis on täitsa tore igakuiselt väikseid dividendimakseid näha. Olen teinud ka mõned spekulatiivsed tehingud (Tesla, Danske), aga ma olen liiga laisk, et kauplemisega kui sellisega tegeleda ja need on puhtalt kõhutunde pealt ja meelelahutuseks olnud.

Kui juba aasta alguses USA turu tõuse vaadates tundus uskumatu, et kuhu veel on minna, siis aasta on näidanud, et on küll ja praegu juba ennustusi lugedes ei ole näha ka, miks 2020. aasta peaks teises rütmis minema. Eks suuremat lainetust võib novembris oodata kui USAs presidendivalimised toimuvad ja eks näeb, mida põnevat üldse rahvusvahelises poliitikas juhtub, aga eks investornärvi tuleb treenida ja pole lõputult seda kukkumist oodata mõtet.

Osaluste alla liigitaks siis peamiselt Funderbeamis korjatud tokenid ja ka üks ettevõtte otseosalus on tekkinud, tuleb ka riskikapitalisti elu katsetada! Ma ei tunne erilist kirge kasvuettevõtete suhtes ja pole olnud aega pühenduda, et 5-10x kasvu tegevaid ettevõtteid üles leida, aga eks peab ennast selle valdkonnaga rohkem kurssi viima. Hetkel olen valinud toredaid kohalikke firmasid, mille puhul tunnen, et tahaksin omanikeringis olla ja eks lähiaastad näitavad, mis toimub.

Kinnisvara

Et kõik ausalt üles tunnistada, siis aasta alguses ei olnud mul üldse plaani kinnisvaraturule naaseda. Kirjutasin kunagi esimese üürikorteri loost pikemalt ja sealt tegin ka oma järeldused, et üksi ja selliste pisikestega pigem ei viitsi jaurata. Eks elu teeb aga oma korrektuurid ja tuleb inimestega ka suhelda, et mis võimalused on laual.

Meil on üks mastermind grupp, mis on nüüdseks juba veidi üle kahe aasta koos käinud ja sealt on tekkinud mitu toredat tutvust. Selle mastermindi põhjal tekkiski meil väike kinnisvara huviliste seltskond ja hakkasime kolmekesi kinnisvara poole vaatama. Mõtetest sai tegevus päris ruttu, oktoobrikuus lõime ühise kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte ja tänaseks on kaks korterit olemas ja üürnikud sees. Napilt oleks isegi kolmanda portfelli jõudnud võtta, aga ei olnud lõpuks hea objekt.

Kinnisvarasse naasesingi suhteliselt konkreetse plaaniga. Piiritletud objektitüübid ja linnaosad, ehitame paar aastat agressiivselt portfelli ja visioon keskmises plaanis pigem haldus käest ära anda. Esimesed objektid oleme ise ära rahastanud ja siis laenud peale võtnud investoritelt, kes tahaks pigem konservatiivset rahavoogu, aga ise ei taha aktiivselt raha halduse või kinnisvaraga tegeleda.

Kellel raha seisab ja tahaks meile 6%-ga laenu anda lühemas või pikemas perspektiivis (väiksemate summade puhul võime isiklikult käendada, suuremate summade puhul hüpoteegi seada), siis võib mulle kirjutada kristi[ät]kristiinvesteerib.ee. Kokkuvõttes, raiskamine ikka, kui võimendust peal ei ole sellistel headel aegadel.

Kinnisvara puhul on muidugi meelelahutusväärtus kordades suurem kui teiste varaklasside puhul. Oleme selle paari kuuga täiesti uskumatute maakleritega kokku puutunud. Küll on korteripildid tehtud kartuliga, küll ei tunne maaklerid objekte ja kõige tipuks küsiti meilt ka altkäemaksu. Oma võlu on aga asjas olemas ja hetkel tunnen, et see annab korralikult varaklassilist tasakaalu portfellile.

Portfellistrateegia

Pean ütlema, et hetkel olen isegi täitsa rahul portfellis oleva tasakaaluga. Eks tuleb arvestada sellega, et raha paigutad sinna, kus hetkel head võimalused on, aga mida aeg edasi, siis väga suuri ühte-teise suunda liigutusi enam ei ole.

Kriisikartuses küsitakse tihti, kas hoian juba mingit olulist rahapuhvrit. Vastus on sellele jätkuvalt ei. Kui kriis reaalselt tuleb, siis on võimalus eri varaklassides reinvesteerimine peatada ning nagu ka korduvalt sel aastal katsetatud, siis näiteks ühisrahastusportaalidest kiiresti raha välja tõmmata. Tundub ka veidi raiskamine väga palju energiat selle tipu ennustamisele kulutada kui ka ekspertidel tundub, et see väga hästi täppi ei lähe.

Kuigi ma sel aastal palgatööga lõpetasin, siis hetkel veel päris finantsvabaks ennast ei kuulutaks. Põhimõtteliselt, kui vaja, siis elaks minimaalsete kuludega enam-vähem ära, aga eks see ongi selline pigem hädaabi, eelistaks siiski elu ju nautida. Samas kindlus, et kaetud on nii kõik kodukulud, autokulud kui ka päris nälga ei jääks, on uskumatult hea tunne. Igakuiselt rohkem kui keskmise palga suurust investeerimistulu nähes ei saa ju ometi millegi üle tegelikult kurta.

Nii nali naljaks, aga meil on oma sõpruskonnas, kes investeerimisega tegeleb, käima läinud mitteametlik "võistlus", et kes esimesena miljoni eurose portfellini jõuab. Muidugi tublimatel paistab eesmärk juba järgmise aasta-kahe jooksul, mul on sinna veel korralikult minna. Samas, ma poleks näiteks veel 3-4 aastat tagasi ilmselt üldse ennast isegi lõbustanud selle mõttega, et portfell kunagi võiks selline olla.

Kui enne oli eesmärk, et 40-aastaselt finantsvabaks, siis nüüd on eesmärk, et 40-aastaselt 1M portfell. Kuna finantsvabadus tuli ette võttes märkimisväärselt kiiremini kui algne ootus, siis eks peab lootma, et see 1M eesmärk ka rutemini tuleb kui oodata oskaks! Olen õppinud, et eesmärke tuleb pigem püstitada suuremaid kui väiksemaid, et endalegi üllatuseks pärast vaadata, kuhu välja oled jõudnud!

Head portfellikasvu ja kokkuvõtete tegemist ka kõikidele lugejatele ja kui endale või sõbrale veel jõulukink ostmata, siis mõned raamatud jõuavad veel enne jõulu kohale kui kohe tellida.

Blogipostitus uuendatud 26.08.2022

Kommentaarid

Avo

Hea töö.

1. Kui saladus pole, siis mis sa koguportfelli tootluseks arvestad enne makse?

2. Kas USAs võimendusega dividendiaksiate omamise strateegiat kasutad, oled ehk nõus veidi valgustama ses osas?

Edu,

Vastused

kristi

Tere, Avo!

Selle aasta numbrid hetkel veel lõplikult kokku löömata, aga aasta on olnud tootluselt hea, kui eelmine aasta lõppes turgude kukkumisega seal 10% piiril, siis see aasta tuleb ilmselt tootlus lausa 14-15% kanti. Aga eks börside puhul on see number veidi petlik kuna kohe aasta alguses võib korralik hinnasula tulla. Rahavooliselt realiseeritud on ca 9%.
Ega seal võimendusel mingit väga imestrateegiat pole – IB puhul saab 40% võimendust suhteliselt stressivabalt peale lasta, korjan positsioone umbes 1 uus aktsia kuus, rohkem väga ei viitsi analüüsida. Pooled positsioonid olen otsustanud veidi suuremalt sisse võtta, pooled veidi väiksemalt, et harjutatus säiliks. Olen ausalt väga laisk aktsiainvestor, seetõttu valingi pigem klassikuid (nt AT&T, KO, TGT jne).

Huviline

Aitäh huvitava kokkuvõtte eest!
Mida arvad Envestio portaalist? Seal päris head tootlused ja 95% tagasiostu garantii. Kas on mingi konks, miks ei peaks nii hea olema kui paistab?

Vastused

kristi

Tere!
Ma olen Envestio suhtes olnud skeptiline, sest nad pakuvad nii palju raha soovitamise eest, et mul on täiega küsimus, kuidas nende ärimudel sellist asja kannatab (reaalselt mingi 270 päeva investeeringute pealt vms absurdset oli).
Mul tekitab ka küsimusi, et miks see firma Eestis registreeritud ja ühtki eestlast pundis pole? Midagi tundub veidi kahtlust tekitav ja niikaua kuni Mintoses probleeme pole olnud, siis ei tunne otsest vajadust juurde midagi võtta. Iga uus portaal on rohkem ajakulu (pead haldama ja lisaks õppima juurde kuidas asjad käivad) ja praegusel hetkel on likviidsus väga oluline mulle, seda aga väikesed portaalid reeglina pakkuda ei suuda. Lühidalt, et näe nende puhul ühtki olulist konkurentsieelist.

Rasmus

Tere! Esiteks, rõõm on lugeda, et nii lühikese ajaga oled suutnud nii palju saavutada ja finantsvabadus on käega katsuda.
Mõned küsimused laenude osas, kuna ennast huvitab ka see varaklass järjest rohkem: Milliseid laenukontoreid Mintoses eelistad?
Kas otselaenude puhul on laenud hüpoteegiga tagatud või kuidas laenuandjana ennast kindlustad?

Vastused

kristi

Tere, Rasmus!
Ma eelistan kohalikke-kodulähedaseid ja pigem pikema ajaloo ja suurema mahuga. Ei ole vaja igasse uute putkasse raha kohe külvama hakata.
Välja antud laenud – hetkel on välja läinud laenud olnud piisavalt väikesed summad, et hüpoteeki pole hakanud seadma – pigem võtan isikliku käenduse laenuvõtjalt. Aga eks usalduse äri – kes ei taha maksta see saab ka igast lisagarantiist välja, seega olen väga konservatiivne selles perspektiivis, et kuhu laenu anda.

Indrek

Tere
Milliseid indekseid IBs saab osta?
Uurin kuna neid mida mina olen uurinud euroopast osta ei saa.

Vastused

kristi

Tere, Indrek!
Eurodes indekseid saab osta täiesti vabalt. Dollarites täesti mitte.

Rahakratt

Kunagi ise keelasid kokkuvõtteid teha, nüüd imetled meid, kes me teeme… ikka täielik naine oma otsustamatusega, maivõi. Ja muidugi ei jõua sa neid iga kuu teha. Rahhi hunnik on juba selline, et kui üle loetud saad, siis on poolteist kuud möödas ka pead uut kuud tegema hakkama ja nii ta kordub. Kröösuste mured. Ootan ise samasugust aega. Ja seda aega, et saaks kv.ee portaalis üürikaid “Lisa korvi” loopida mugavalt. Kütame edasi!

Vastused

kristi

Tere, kratt!

Kusjuures nii naljakas on see, et keelas Tauri, aga kõik tema patud nuheldakse mulle kaela 😀 Ma lihtsalt tahtsin, et põnevamad oleksid kui ainult see “kuu oli kiire ja raha ei jõudnud kokku lugeda”. Noh nagu Jaagul, et “rahhi tuli megalt aga muuseas käisin 7-s riigis, kukkusin rattaga mudalompi ja käisin jääaugus ujumas”.

Tauri

Kristi, sa oled minu vastu ülekohtune.

Ma ei keelanud kuuülevaateid (kuidas ma seda saaks teha?), vaid ütlesin, et ühesarnaste stiilide asemel võiks kirjutaja rohkem panustada väärtusloomele. Nii, et kirjutisi oleks tõepoolest huvitav lugeda.

Arvan, et kuuülevaadete sõnaline nõrk kvaliteet tuleb meie koolisüsteemist, kus igal lool pidi olema sissejuhatus, mõned peatükid ja kokkuvõte. Ja siis need sissejuhatused on, et suvel oli kiire, sest õues paistis päike ja toas olla ei viitsinud. Sellise sissejuhatuse asemel pigem räägi mida viimase kuuga teistmoodi tegid, mida uut õppisid või milliseid avastusi tegid. Muul juhul võiksime teha ühe suure Google Spreadsheeti ja sinna oma numbrid sisse kanda, siis poleks vaja tühja heietada, et käes on suvi, kõik läks kiiresti, sest päikesepaistel on hea õues olla.

kristi

😀 Võiks juba alustada nagu Agu Sihvka siis… “Et kõik ausalt ära rääkida panin see kuu Mintosesse ainult 100 eurot… ;)”

Rahakratt

Ja veel üks kuulaja küsimus: kas sul või teil seal mijonäride grupis on kogemusi kolhoosile laenu taotlemisega, kui kolhoos on omanike poolt mingit kahtlase päritoluga rublasid täis pumbatud? Hüpoteetiline olukord näiteks selline, et olen OÜ-ga müünud iseennast mingi 15k eest ja omanikuna laenssi sisse pannud 40k eest. Nüüd tahaks pangast 20k võlga saada, et osta 75k väärt korter. Kas pank vaatab, et tubli poiss, on ise kõvasti kogunud ja võiks talle anda küll või vaatab pigem nii, et kurat, sellel kolhoosil on juba 40k võlgasid, see küll juurde ei saa.
Tänan juba ette, kui viitsid oma hingeõhku mu peale raisata.

Vastused

kristi

Hea küsimus, kratt.
Omanikulaenu suhtes on pank pigem positiivne, et oled ise oma raha sisse pannud ettevõttesse. Pank võib nõuda seda, et allutaksid omanikulaenu pangalaenule (st. kinnitad neile, et maksad ikka pangalaenu ENNE tagasi kui omanikulaenu, eks). Muidu nad võivad tunda muret, et võtad laenu peale ja siis kohe täidad kohustused enda ees. Olulisem kui omanikulaen on aga see, et palju ja mis raha sul firmasse sisse tuleb enesemüügi eest. Kui seda piisavalt palju, siis omanikulaen eriti stressi ei tekita pangas.

TK

“Samas kindlus, et kaetud on nii kõik kodukulud, autokulud kui ka päris nälga ei jääks on uskumatult hea tunne. Igakuiselt rohkem kui keskmise palga suurust investeerimistulu nähes ei saa ju ometi millegi üle tegelikult kurta.”
Saan aru, et enamus tulu investeeringutelt tuleb sul (koos elukaaslasega) maksude eelsena läbi enda firmade. Siit küsimus, et see “rohkem kui keskmise palga suurune investeerimistulu” on pigem maksude eelne tulu, mitte netotulu mida võid kohe tarbimisse võtta ? Samas igasugused kodukulud ning toitlustusega seonduvad kulud on aga maksudejärgsed kulud. Autokulud tõenäoliselt küll ettevõtte all.

Vastused

kristi

Tere, TK!
Arvestan üldplaanis raha, mille saaksin netona kätte (küll default arvestan div-idega maksumääralt, mitte kogu tulu palgatuluna). See kui palju konkreetselt vaja välja võtta sõltub sellest, kas ja kui palju mujalt tulusid tuleb – hetkel nt annan paar tundi nädalas koolis tunde ja veidi abistan seal, seega ei pea nii palju palka välja maksma, vahel teen siin-seal ka muid projekte, kust palka laekub. Tuleb paindlik olla.

jansa

Tere Kristi

Kas sellel on mingi põhjus ka miks mintos on parem kui näiteks estateguru? Ma ise näiteks olen oma säästud pannud just estategurusse kuna kinnisvara tagatisel olevad laenud tunduvad kuidagi kindlamad. Mintosega pole üldse end kurssi viinudki.

Vastused

kristi

Tere!
Eks kellel kinnisvarasse usku on ja aega analüüsida. Ma ise ei suuda nii hästi süveneda kuna aega pole ja olen sama hea tootluse (isegi veidi parema) ja väga palju likviidsemalt saanud Mintosest kätte. Üks ei ole parem või halvem, lihtsalt strateegiad erinevad.

Lisa kommentaar

Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Keemia 33b/1-2, Tallinn, Harjumaa, 10616
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178

Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!

© 2016-2022 Kristi investeerib OÜ