Võlakirjad kui stabiilsed rahavooinstrumendid
Võlakirjadest on teiste varaklassidega võrreldes (aktsiad, laenud, kinnisvara) veidi vähem väikeinvestorite vaatevinklist räägitud ja selleks on mitmeid erinevaid põhjuseid. Peamiselt see, et väga paljude investorite portfellis võlakirju lihtsalt (veel) ei ole ja seetõttu kogemusi, mida jagada, on veidi vähem.
Selle põhjus on omakorda lihtne – väga pikalt oli sisenemisbarjäär võlakirjade portfelli lisamiseks päris kõrge ja suurem muutus toimus alles ca 5 aastat tagasi, kui esimesed 1000 eurose nominaaliga võlakirjad said Balti börsil kaubeldavaks.
Mis on võlakiri?
Laias laastus on võlakiri laen, millel on mõningad erinevused klassikaliste laenudega võrreldes. Võlakirjad teeb laenuga sarnaseks see, et neil on kindlaks määratud rahaline väärtus ning välja makstav intressimäär. Erinevuseks on see, et võlakirjadega on tavaliselt lihtne järelturul kaubelda (sageli börsi kaudu, aga need võivad olla ka börsivälised) ning see, et tihti võlakirju pigem refinantseeritakse (antakse välja uued võlakirjad ja selle rahaga tasutakse eelnevad) selle asemel, et nad tagasi maksta, nagu laenude puhul tehakse.
Võlakirju on ettevõtetel üldiselt vaja kasvuks ning võlakirjade tingimused on tavalistest laenudest sageli veidi erinevad. Näiteks võib võlakirjade puhul olla tegemist allutatud võlakirjadega (nt nagu meie pangad viimasel ajal on välja andnud), see tähendab, et ettevõtte pankroti puhul on teised võlausaldajad eespool oma nõuetega kui allutatud võlakirjade omanikud (aga näiteks aktsionärid on veelgi tagapool).
Sageli on võlakirjade intressid ettevõtetele pigem kõrgemad kui investorile tundub mõistlik maksta - miks nad lihtsalt pangast laenu ei võta? Peamine põhjus on siin see, et võlakirjade puhul ei toimu vahepeal põhiosamakseid, ehk makstakse jooksvalt ainult intresse ja sellise graafikuga tavalaenu ei pruugi olla realistlik saada.
Lisaks näiteks pankade puhul täidetakse võlakirjade välja andmisega peamiselt mingi spetsiifilise kapitalikihi nõudeid, kuhu ei saakski lihtsalt niisama raha laenuna võtta – oluline on just see, et kohustused on ajaliselt fikseeritud ja on lihtsasti ette ennustatav kui kaua raha on sinu käes, et seda saaks teatud taseme omakapitali osaks lugeda.
Paljude võlakirjade puhul, mida nimetatakse nn junk bondideks (rämpsvõlakirjad) ei pruugi aga ettevõte tegeleda üldse sellise valdkonnaga, kuhu saaks väga hästi laenuraha kaasata, siinkohal on näiteks erinevad kiirlaenukontorid. Sõna rämpsvõlakiri tundub muidugi kuidagi väga negatiivne, aga reaalsuses peituvad seal taga lihtsalt pigem börsiväliselt tegutsevad väiksemad ettevõtted ja analüüsimajade kategoriseerimise loogika.
Mida võlakirja puhul vaadata?
Võlakirja puhul on kaks peamist plussi, miks võlakirju portfelli tahetakse. Esimene on võlakirja pigem stabiilne hind (erinevalt näiteks sama ettevõtte aktsiatest) ja teine on püsiv pakutav rahavoog. Näiteks võlakirjad, mis meie börsil on ca 1000 eurose nominaaliga välja tulnud ja oma 6% intressi maksavad, on ajalooliselt hinnas laias laastus vaid mõned protsendid siia-sinna kõikunud, samas kui aktsiate puhul oleme 20-40% kõikumist nii ühes kui teises suunas näinud.
Võlakirju valides tulebki siis vaadata:
- võlakirja nominaali (kui palju 1 võlakiri maksab, osta saab ainult terve võlakirja korraga);
- võlakirjaga kaasnevad juriidilised nüansid (nt allutatud võlakirjad);
- võlakirja kupong ehk intressimakse (mis % ja kui tihti makstakse, nt 6% intressimäär ja 4 makset aastas);
- võlakirja kauplemisvõimalus (börsil avalikult kaubeldavad või börsivälised);
- võlakirja kvaliteet (kas võlakirjal on reiting);
- võlakirja tähtaeg, tagatised, ennetähtaegse lunastamise tingimused jms sarnane info;
- võlakirjaga seotud maksunüansid.
Lisaks muidugi kõik tavaline taustainfo võlakirjadega raha kaasava ettevõtte enda kohta!
Kokkuvõttes on võlakirjast eelkõige arvamus kui stabiilsest rahavooga instrumendist, aga siinkohal ei ole iga võlakiri ühtmoodi. Näiteks näeme meedias tihti uudiseid, et mõned võlakirjad on lausa negatiivse intressiga – näites riikide võlakirjad. Sinna panevad investorid (suurinstitutsioonid) raha peamiselt selleks, et selle väärtust hoida, mitte otseselt teenida tootlust. Kuna pangakontol saab tagatult hoida ainult kuni 100K, siis arusaadavalt otsib raha ohutut kohta. Suurtes summades raha hoiustamisel on intressid negatiivsed ja selle kõrvalt sobib ka juba riigi võlakiri. Lisaks on maailmas palju sellist raha, mille puhul tootlus ei ole kõige olulisem, vaid hoopis see, et raha on alles ja väärtust ei kaota.
Börsil kauplevad pigem veidi suuremate ja avaliku näoga ettevõtete võlakirjad. Aga siinkohal ka mõned ettevõtted pigem lihtsalt ei soovi börsil olemise tähelepanu ja sellega kaasnevat asjaajamist (näiteks kasvõi avalike raportite jagamine). Oleme väikeinvestoritena börsil näinud meedia poolt kajastatavaid eelkõige erinevate pankade võlakirju – LHV, Inbank, Coop. Samas on meie börsil võlakirju alates 1,3% kupongimäärast kuni 11% kupongimäärani. Mitte kõik võlakirjad aga ei kaasa raha börsilt – mõned kaasavad raha suletud emissiooniga ja pärast seda alles viiakse need börsile kaubeldavaks.
Lisaks on olemas börsivälised võlakirjad, mille kohta on kuulda, et nad liiguvad ja nendest võib mõne investori blogist lugeda, aga infot eriti nende kohta pole. Põhjuseks on raha kaasamisega seotud regulatsioonid. Nimelt, kui ettevõte börsilt raha kaasab ja prospekti kirjutab, siis võib selle kohta igal pool infot jagada. Kui tegemist on börsiväliste võlakirjadega, siis seda infot jagatakse eelkõige huvitatud osapooltele ja investoritele, kelle puhul on eeldus, et nad mõistavad kaasnevaid riske.
Eestis on tuntuim võlakirjaemissioonide vahendaja Redgate Capital, aga mõned ettevõtted kaasavad raha otse ka ise (nt Creditstar). Börsiväliste võlakirjade puhul on tavapärane miinimumpilet olnud 10 000 eurot, saab ka 5000-ga, aga üldiselt väga palju väiksemate summadega pole midagi teha (pole küll viimasel ajal kontrollinud), seega väikeinvestoritel ei kipugi alustadesselliste võlakirjadega kontakti olema.
Ei tasu unustada ka maksustamisega seotud erisusi. Kui tegemist on börsil kauplevate võlakirjadega, siis võib neid eraisikuna osta investeerimiskonto alt ning siis saab emitenti teavitades (nt neile kirjutades või kodulehel mingi infokastikene) kätte brutointressi. Kui ostad nn vana süsteemi alusel võlakirju, siis peetakse tulumaks koheselt väljamaksel kinni. Börsiväliste võlakirjade puhul peetakse tulumaks automaatselt kinni, nendele investeerimiskonto võimalus maksustamist edasi lükata ei kehti. Mõlemat tüüpi võlakirjade puhul laekub ettevõtte kontole brutointress.
Kuidas võlakirjade portfelli lisamine käib?
Kuna võlakirju liigub meil pigem veidi vähe, siis on huvi nende vastu pigem suurem. Viimased börsil raha kaasanud pankade võlakirjaemissioonid on olnud kordades üle märgitud. Sellel on ka see tagajärg, et kuna huvi on suur, siis võlakirjade hind järelturul pigem tõuseb. See tähendab, et kui soovid enda portfelli lisada võlakirju, siis pigem on mõistlik seda teha siis, kui toimub avalik pakkumine/märkimine, mitte järelturult osta, sest siis on sinu tootlus oluliselt madalam. Tasub tähele panna, et sõltuvalt pangast kaasneb võlakirjade märkimisega ka väike teenustasu (LHV puhul oli 3 eurot).
Börsiväliste võlakirjade puhul on samuti emissioonid, aga nende kohta info saamiseks tuleb enda huvi ise üles näidata. Kui oled huviliste nimekirjas ja midagi juba ajalooliselt märkinud, siis ilmselt liigub info ka sulle postkasti. Seal käib tehingu tegemine pärast emissiooni ostes DVP (delivery-versus-payment) ehk internetipangas ostutehingu kaudu. LHV puhul on sellise tehingu teenustasu 10 eurot.
Väljaspool emissioone eksisteerib ka võlakirjadel järelturg. Saad osta võlakirju nii börsilt kui ka otse teistelt investoritelt, sõltuvalt võlakirja liigist. Võlakirju ostes tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et mis on võlakirja hind – kuna võlakirju müüakse koos selleks hetkeks kogunenud võlakirja intressiga, ehk tasub eraldi järgida hinda clean/dirty, ehk koos intressiga/ilma intressita.
Oluline on olla tähelepanelik selleks, et mitte üle maksta (eriti börsil oste tehes), sest kui liiga suure juurdehindlusega ostad ja võlakirja lunastamistähtaeg on lähedal, võid hoopis negatiivset tootlust saada. Näiteks kuigi pankade võlakirjad on 10 aastase tähtajaga, siis reeglina kutsutakse need 5 aasta peal juba tagasi. Tasub ka tähele panna, et kuigi Balti börsil aktsiate ostmistel-müümisel ei ole teenustasu, siis võlakirjadega tehinguid tehes ei ole teenustasusid veel kaotatud.
Lisaks, kuna võlakirju soovitakse järelturu asemel pigem saada kohe emissioonilt kätte, siis on tavaliselt oodata korralikku ülepakkumist. Selle puhul suurendab ülepakkumist veelgi see, et on ette teada, et tuleb ülepakkumine – kui tahad nt 5tk saada kätte, siis märgid kohe 10tk arvestades, et ilmselt saad vähem kätte. Kui toimub ülepakkumine, siis viimasel ajal on väikeinvestoritele päris lahkelt jaganud, aga loogika on igakordsel jaotusel on erinev. On tavapärane eelistada varasemaid aktsionäre.
Võlakirjad minu portfellis
Kui ma ca 10 aastat tagasi investeerimisega alustasin, siis ei olnud võlakirjad eriti kättesaadavad (Balti börsil kaubeldavad võlakirjad olid tavapäraselt 50-100K nominaaliga) ja ma börsivälistest võlakirjadest ei teadnudki midagi. 🙂
Praeguseks on võlakirjad mu portfellis erinevatel aegadel suuremal või väiksemal määral olnud. Näiteks, kui ma kodu jaoks raha kõrvale panin, siis oli osa portfellist võlakirjades, et veidi intressi teenida samal ajal kui raha oli päris likviidne.
Muidugi olen ma suhteliselt parandamatu selle koha pealt, et kipun võlakirju märkima ja siis müüma. Põhjuseks juba varem välja toodud põhjus, et kuna nõudlus on suur, siis saab tavaliselt juurdehindlusega müüa. Seega olen võlakirju märkinud ning hoidnud raha nii kaua, kuni mõni muu investeering on silmapiirile tekkinud. Hetkel seega selliseid 5,5-6% pangavõlakirju minu portfellist ei leia, aga kui mõni tuleb pakkumisele, siis võib-olla jälle märgin kui raha on seismas.
Lisaks üks võlakirjade kasutus on olla alternatiiviks ühisrahastusele. Nimelt, mitmed ettevõtted, mis kaasavad raha ühisrahastusest (nt Crowdestate ja Mintos), kaasavad raha ka võlakirjadena. Ilmselt on paljudele tuttavad näiteks Endover, Iute, Creditstar, Mogo jne.
Minu portfellis on viimastest nimetatutest hetkel Mogo 11% võlakirjad, sest nende puhul sai kolmeks aastaks 11% intressimäära lukku panna, samal ajal, kui Mintoses näiteks intressimäärad üles-alla kõiguvad. Lisaks on mul suurem positsioon hetkel Creditstari võlakirjades (13% ja 13,5% kupongiga).
Seega kindlasti on võlakirjadel minu portfellis oma koht ning mida rohkem portfell kasvab, seda rohkem võib sealt ka võlakirju leida. Kuna võlakirjade puhul oluline see, et mingil hetkel ootab refinantseerimine, siis pead iga natukese aja tagant otsustama, mida tähtaja saabudes teha – kas võtad vastu lunastamispakkumise või veeretad uutesse võlakirjadesse üle jne.
Kuna võlakirjad on nüüdseks üha kättesaadavamad, siis ilmselt leiavad nad ka tee rohkemate investorite portfelli. Loodan, et üha rohkem emissioone on tulemas ja seetõttu saavad ka võlakirjad tuttavamaks. Kindlasti on plusse mitmeid, näiteks konservatiivsele investorile on see võimalus suuremaid turukõikumisi vältida ning rahavooinvestorile nautida näiteks igakvartaalseid rahalaekumisi.
Kui võlakirjafondid hetkel erilist tootlust ei paku (ja näiteks pensionivarade puhul noorel inimesel ei ole mõtet võlakirjade osakaalu hoida) ja suurriikides on võlakirjaintressid olematud, siis on meil siin Eestis päris luksuslik valik, laual on väga erineva riskitaseme ja intressimääraga võlakirju, hakka ainult otsast uurima!
Kui soovid antud teemat veel põhjalikumalt uurida, siis olen loonud järelvaadatava veebiseminari "Võlakirjade ABC". Mõnusat katsetamist!
Blogipostitus uuendatud 28.08.2022
Loe ka neid postitusi
Kommentaarid
Vastused
Tere, Ivan!
Kirjuta otse Creditstari, et oled huvitatud, et palun pange mind huviliste nimekirja. Ma suhtlesin otse firma esindajaga.
Tere
Kuidas saada infot börsil kauplema hakkavate emissioonide märkimise kohta?
Börsiväliselt saan aru, et on võimalik Redgate ja firmadesse ise kirjutada.
Küsin, et kust näeb võlakirja reitingut?
Kas ostes tuleb maksta juba kogunenud intressi eest ka?
Vastused
Tere!
Sõltub, mis võlakirjadest räägid, meie kohaliku börsi võlakirjad enamik nn junk bond staatuses. Kui on eraldi reitinguagentuuri reiting aga olemas, siis on see reeglina võlakirja prospektis olemas.
Ja võlakirju ostes – ongi kaks hinda clean/dirty, just selleks, et näeksid ka kui palju on kogunenud intressi. Kui ostad võlakirja, siis kogu ootel olev intress tuleb ka sulle, seetõttu on see hinnas sees (pluss siis võimalik juurde- või allahindlus).
Suur tänu! Lugesin EMTA lehelt investeerimiskonto kaudu intressitulu maksutamise edasilükkamist. Esialgu tundub, et oleks nagu võimalik. Samas on kirjas – “Selline intress maksustatakse investeerimiskonto väljamaksete hulgas tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 deklareeritud andmete alusel”. Sellest loen välja, et sellegipoolest intressid maksustatakse ja pole nagu võimalik edasi lükata?
Vastused
Tere!
Kui investeerimiskonto all hoiad võlakirju, mis börsil noteeritud, siis jah saad emitenti teavitada, et saad kätte brutointressi. Kuna see on aga maksustamata, siis seda EI loeta investeerimiskonto sissemakseks, seega kui kunagi tulevikus selle raha välja võtad, siis muidugi tulumaksustatakse. Niikaua saad aga maksuvabalt raha investeerida.
Tere!
Kas kasulikum oleks investeerimiskontole saada brutointress ? Või netointress, mis läheks kirja investeerimiskonto sissemaksena ?
Tere
Proovin ka osta oma esimese võlakirja aga ei tea, kas olen asjast õigesti aru saanud.
Nt. DelfinGroup 14 3Y Balti börsilt.
Kas kas ainukest hetke hinda kajastab Nasdaqi kodulehelt ajaloo sektsioonis kajastatud 104.89 ?
Kas siis orderiks tuleks panna nt. 1048.9?
Kui võlakirja tulususe kalkulaatorisse sisestada andmed sain aastatootluseks 8,67 on see tõene?
Vastused
Tere, Andrus!
Võlakirjade puhul jah kajastatakse hinda protsendina tervikust (st et ei sõltuks nominaali suurusest number). Sinu näitel jah oleks hind 1048.9 kui nominaal 1000 eurot/tk.
Ei oska öelda, mis kalkulaatorit kasutad, aga jah realistlik on, et juurdehindlus tõmbab tootluselt päris mitu protsendipunkti maha. Ma ise kasutan excelis YIELD valemit tootluse jaoks.
Tere
Tulemas on uus avalik emissioon IuteCredit poolt. Hästi ei saa aru hetkel, et mismoodi see võlakirja intress välja kujuneb (öeldud on 9.5% kuni 11.5%)? Kas märkimisel nt Swedi kaudu saan valida, millise intressiga võlakirja valin või on see kuidagi määratud positsiooni suurusega? Ajaliselt nagu aru saan kõik ühesugused 5.a.
Kuidas hindad võlakirjade riske Credistar ja Iute puhul?
Vastused
Tere, Jaan! Esmasp (6. sept) on Iute pressikonverents ja siis ilmselt täpsustatakse mehhanismi. Üldiselt kui selline vahemik, siis kipub asi sõltuma sellest, kui suurelt märgitakse – kui huvi väga suur, siis intress veidi väiksem. Eks uuel nädalal saab täpselt teada. Iute/Creditstar/mogo võlakirjad riskilt hindan veidi madalamaks kui samade ettevõtete laenud nt ühisrahastuse kaudu. Eks laias laastus tuleb sarnaseid ettevõtteid võrrelde, laenuäris nagu ikka, võtmeks provisjonid.
Tere, kas on kogemusi välismaiste võlakirjadega. Näiteks soome või rootsi turul, või siis isegi riikide võlakirjadega?
Vastused
Tere!
Riigivõlakirju üldiselt väikeinvestor muudmoodi kui indeksite kaudu ei saa. Nende tootlus ka reeglina väga madal, seega väikeinvestorile üldiselt atraktiivsed pole.
Teisi riike pole vaadanud, kuna võlakirja hindamisel oleks vaja päris hästi kursis olla ettevõtte endaga ja ei tunne lähiriikide majanduskeskkonda nii hästi.
Tere
Tunnen huvi hetkel käiva Bigbank võlakirjade märkimise kohta. Kuna mul vaba raha, mida nende ostmiseks saan kasutada, on kohe varsti vaja, siis plaan, et märgin, aga müün kohe, kui kauplemine algab. Ehk siis plaan, et intressitulu ei oota, vaid panustan Võlakirja enda väärtuse kasvule. Kuna ei ole kordagi Võlakirju müünud, siis kas erineb tehniliselt aktsiate müügist? Kas peaksin samuti nagu aktsiate emissiooni korral ehk päev enne väljalaskekuupäeva(30.11.23) müügiorderi sisse panema, et oleks varakult ostusoovijatele saadaval? Või siiski vaadata, mida Võlakirja hind teeb 30.11 kauplemise algul?
Vastused
Erineb - võlakirjade müügil on teenustasu (balti börsi aktsiatel ei ole).
Taavi selle kohta hea kalkulaatori teinud: https://taavi.golive.ee/tooriistad/volakirja-tulususe-tahtajani-kalkulaator-ytm/
Tere Kristi
Tahaks kõige pealt tänada, et oled võtnud vaevaks harida veidi neid, kes vajavad järelaitamist.
Minul selline küsimus, et üritan ka võlakirjadest aru saada hetkel, et mis moodi toimivad ja kuidas käituvad ja mis riskid on.
On silma jäänud sellise ettevõtte nagu PRFoodsi 100€ võlakiri, mille böris hind on hetkel koos intressiga ca 80-81 € ning tagasiostu tähtaeg on jaanuar 2025. Oskad sa veidi mulle selgitada sellise võlakirja toimimise mehhanismi. Saan aru, et võlakirja tähtaja saabumisel peaks emitent selle tagasi ostma nominaal väärtusega, millele peaks lisanduma siis ka intress. Ehk kas minu loogika ütleb õigesti, et kui ma hetkel teen võlakirja lühiajalise investeeringu ja ostan neid alla nominaalväärtuse, siis tagasiostul ma saan tagasimaksena nominaalväärtuse ja intressi, mis hetkel tähendaks sellist 20-25€ boonust võlakirja puhul või ma eksin.
Eesmärk oleks vaikselt alustada investeerimist ning prooviks seda teha tuvaliselt ning sellest edasi liikuda ja luua lapsele ka investeering, et tulevikus oleks tal kergem elu alustada.
Tänudega
Rauno
Vastused
Tere!
Võlakirja hinda turul mõjutavad peamiselt kaks asja:
- see, kui kõrge intressiga järgnevad võlakirjad on tulnud (ehk kui järgnevate võlakirjade intressid kõrgemad, siis vanade võlakirjade väärtus turul langeb, et saada "sama" tootlust)
- investorite usk sellesse, kas ettevõte on võimeline võlakirjade tähtajal need lunastama (jah, lunastama peaks nominaalväärtusega, aga kui ettevõtte majandusolukord kehvemaks muutunud, siis võib igasugu asju juhtuda).
Ehk sinu näitel - kui PRfoods tähtajal võlakirjad tagasi ostab, siis on see sinu jaoks 20-25 eurot boonus. Küll aga peaksid võrdlema seda, et kui nt turul teisi prfoods võlakirju, millel kõrgemad intressimäärad, siis mis tuleks sinu kogutootlus perioodi peale. Nt Taavi Ilvese blogis on väga hea võlakirjade tootluse arvutamise kalkulaator valmis tehtud.
Muidu kommentaariks, võlakirjad on super alustamiseks, ent pigem soovitaksin alustuseks suuremate ettevõtete suunas vaadata, nende risk võiks ka madalam olla.
Lisa kommentaar
Liitu meililistiga
Olulise info saamiseks liitu meililistiga!
Sildid
Kristi investeerib OÜ
Reg. kood: 14753252
Sõpruse pst 44-32, Tallinn, Harjumaa, 10620
Üldine kontaktinfo:
Kristi Saare
e-mail: kristi [at] kristiinvesteerib.ee
telefon: 555 88 178
Käesoleval veebilehel kirjeldatu on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas - tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.
Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemiseks. Tee kõik oma finantsotsused vastavalt oma riskitasemele ja isikliku portfelli analüüsile. Tootlikke investeeringuid!
© 2016-2024 Kristi investeerib OÜ
tere, Kristi,
minul on hetkel võlakirjades ca 7% portfellist, nende seas samamoodi Mogo, nagu Sinulgi. Küsimus tekkis Creditstari võlakirja kohta, kuna see ei ole turul vabalt kaubeldav, kas Sina said seda börsiväliselt? Mis on parim viis saada nö heads-up infot selliste tulevaste emissioonide kohta, mis börsile ei jõua? Ehk siis kuidas “huviliste nimekirja” pääseda?