Selle aasta kokkuvõttele on raske tooni leida – oli ta siis nüüd negatiivne või positiivne aasta? Jah, investeeringute vallas on kõik enam-vähem korras. Aga kui maailmas on korralik kaos ja paanika, siis on raske sellest erilist rõõmu tunda, et börsid rekordeid löövad.
See aasta on käärid nende vahel, kellel finantstagavara on, ja kellel pole, eriti jõhkraks venitanud. Kuna aasta oli nii tormiline, siis kirjutasin kokkuvõtte ka poolaasta peale ja tõesti, endalgi veidi huvitav lugeda, sest kuigi faktid jäävad veel meelde, siis emotsioon ajaga tuhmub.
Üldisemalt alustades, siis nüüdseks olen rohkem kui poolteist aastat palgatöövaba. Hetkel küll otseselt ei “loe” palgavaba staaži, sest olen beebiga kodune, aga tööle tagasi ei kisu. Ettevõtlus on põnevam ja lapsed võtavad oma aja. Arutlesime korra ühes mastermind grupis, et mis palgasumma motiveeriks tööle minema ja jõudsin järeldusele, et ei oskagi sellele vastata.
Peaks ikka väga huvitav projekt olema, mis elukorraldust muutma paneks. Selle aasta alguses lõpetas ka mu abikaasa suurklientidega koostöö, kellele vabakutseliselt oli tegutsenud ja sellele aastale kohaselt muidugi – tegi seda täpselt siis kui majandus sulama hakkas märtsis. Hea stresstest kohe portfellile, eks 🙂
Säästudelt oli see aasta, ma arvan, et rekordiline. Ma üldiselt ei ole eriti motiveeritud säästja ja säästmist üleliia ei naudi – pigem lihtsalt olen liiga laisk, et raha aktiivselt kulutada. Selle aasta puhul ei pidanud isegi eriti rahaasju planeerima, sest kulutada ju ei saanud. Hakkasin kokku lugema, et aasta jooksul sai käia tervelt kolm korda kinos, restorani jõudsin äkki kokku isegi viis korda? Kontserte oli ainult üks (ja sinna sain ka tasuta sisse, sest abikaasa oli laval).
Reisieelarve oli null, isegi ühtegi spaa-sse ei jõudnud. Ma ei ole mingi väga pidutseja inimene, aga tunnen väga puudust kontsertidel käimisest, restoranidest, väljas olemisest. Isegi niisama ise kohvikus arvuti taga toksimisest ja kohvi joomisest. Nii vähe kui kuskil väljas sai käidud, jätsime alati heldelt jootraha, et lemmikkohad püsti püsiksid ka kriisi lõpuni.
Töö lainel oli aasta huvitav, alates märtsi börsisula algusest on mul postkast umbes olnud, olen käinud väga palju ettevõtetes rahateemadel rääkimas, tekkinud on üha rohkem nõustamis- ja mentorluskliente.
Suurte üritustega oli see aasta raske, kevadise aktsiakoolituse pidime lükkama oktoobrisse ning Naisinvestorite klubi aastakonverents sai üle noatera tehtud. Kõik uue aasta esimeses pooles toimuvad üritused on kas täisdigitaalsed (nt minu Kuidas alustada investeerimisega koolitus) või hübriidlahendused (Aktsiakoolitus ja RNTN kinnisvara eri).
Mul on sügavalt villand zoomist, skypest jms videolahenduste kaudu toimivatest suhtlemisvahenditest, loodan et uuel aastal saab normaalsemalt hakata inimestega kohtuma. Olen see aasta vist näost-näkku kokku näinud vähem inimesi kui tavaliselt paari nädalaga. Kõigega harjub, aga ei ole minu lemmik elamisviis.
See aasta on vaieldamatult pensionireformi tähe all möödunud, olen pidanud sellest korduvalt ja nõrkemiseni rääkima, meediakommentaare andma. Kindlasti võib kiita reformi selle eest, et inimesed on rekordiliselt palju pensionist rääkinud see aasta.
Teisalt olen siiski skeptiline, kas mingit erilist positiivset tulevikuvaadet siit näha on. Kuigi oleks tore kui kõik inimesed ise vabatahtlikult säästaksid, siis ma kardan, et oleme sellest veel kaugel. Räägitakse investeerimisbuumist, aga numbrid seda siiski ei kinnita (veel). Loodan, et kõik seda postitust lugevad inimesed ikka ise oma tuleviku eest hoolt kannavad.
Mida rohkem vaba aega, seda rohkem tekib ka igasuguseid muid mõtteid, nii ka minul pärast palgatöö hülgamist. Asutasin kirjastuse, millel esimesed kolm raamatut trükist tulnud ja paljudel juba jõulukuuse all ootamas. Selline mõnus üksi nikerdamise ja õppimise äri, saan turunduses kätt proovida ja üldse kohalikku investeerimistarkuse valdkonda rikastada. Paar sellist pisiprojekti siin-seal ka veel mõttes-tegemises, eelkõige endal ajude tuulutamiseks laste kõrvalt ja uute oskuste katsetamiseks.
Kaks järjestikust pikka kodus istumise perioodi tegid aga selgeks, et kahekesi kodust isegi vaba graafikuga vabakutselistena on tööd teha raske, eriti kui laps(ed) kodus on. Juba ridakat ostes mõlgutasime mõtteid, kas see on meie igavene kodu või mitte. Nüüd vaadates kodust töötamise mahtu, siis ilmselt peab mõtlema lähiaja perspektiivist ka maja peale.
Ma muidugi olen teinud sellise halva eluvaliku, et mulle meeldib elada Kristiines, ehk kui majaehitus ise on hingehinnaga, siis krunt sinna otsa läheb isegi säästlikul tegutsemisel kokku sinna poole miljoni kanti. Sain suvel mitme majaehituse lähiajal läbi teinud inimesega kokku ja kogusin palju uusi mõtteid, veedan palju aega kinnisvaraportaalides ja mõtisklen, kas ma ikka tahan-viitsin. Mida kauem seekordne kodus istumine kestab, seda rohkem tahan.
Portfelli puhul on see aasta saanud investeerimispõhimõtteid ja närve kõvasti testida. Ma olen ju alustanud heal ajal – 2012 kuni praeguseni on väga selgelt kehtinud “tõusuvesi tõstab kõiki paate” põhimõte, ehk ei ole pidanud midagi väga hästi tegema selleks, et portfell kasvaks, piisas raha sisse viskamisest. Nüüd sai näha, kas öösel saab kriisis magada (sain) ja kas tekib kauplemiskihk (tekkis) ja kas portfell on piisavalt passiivne, kui aega ei ole tegemiseks (on).
Laenud
Laenuäri mulle põhimõtteliselt jätkuvalt meeldib. Olen rahavoofänn ja laenud annavad seda kohati igakuiselt. See aasta aga illustreeris selgelt kõike seda, mida Tauriga oleme aastaid ühisrahastuskoolitustel rääkinud, et kui ajad kehvad, siis laenuintressid ei pruugi laekuda. Nii oli ka minu portfellis kõige tublim laenuintresside maksja Planet42. Teised väikelaenud ettevõtetele lonkasid vahepeal üht ja vahepeal teist jalga, käisid maksepuhkusel (mõni põhiosas, mõni intressis) ning nüüd aasta lõpuks on uuesti jooksmas.
Ühisrahastuse koha pealt on mu portfellis jätkuvalt Omaraha ja Mintos. Kuna Omarahas laenude välja mineku tempo kõvasti langenud (ja hetkel aktiivselt ei taha intresse vähendada) ning Mintosest on olnud vaja raha kinnisvarasse suunata, siis kahepeale kokku keerleb portaalides ainult ca 60K eurot, mis on üle pika aja üks väiksemaid summasid. Selle hulgas on ka veel Varksi laenukontori all kinni olevad nüüdseks ca 12K eurot. Loodan, et uuel aastal laekub suurem osa sellest ära.
Omaraha kahe konto tootlused (XIRR) vastavalt 2015. aastal alustatud kontol 16,6% ja 2017. aastal alustatud kontol 12,7%. Viimase aasta jooksul oluliselt kukkunud, kuna selgelt saab praeguses olukorras pihta Omaraha segmendi klient ning kui uusi laene peale ei anna eriti tempokalt, siis neid esimesi peamiselt intressist koosnevaid makseid on vähem peale tulemas võrreldes tagatisfondi minevate laenude hulgaga. Mintoses ei arvuta käsitsi üle, kuna sealne arvutus annab päris hea pildi ette, ühel kontol tootlus näitab 11%midagi ja teisel 12%midagi (ilma boonuseid arvestamata), aasta teises pooles hakkas ka rahavoog sealt uuesti stabiliseeruma.
Peamiselt on ühisrahastusest raha kinnisvarasse voolanud. Ei ole otseselt sealt väljumas, kui rahavoogu peale tekib paindlikult, siis Mintosesse kannan juurde, Omarahasse kannaks ka kui seal laene välja läheks mingi erilise tempoga. Uusi portaale pole hetkel juurde korjamas, sest pole aega tegeleda ega süveneda. Portaalides jooksevad suhteliselt konservatiivsed automaatpakkujad ja üleliia palju neid timmimas ei käi.
Loodan, et Mintos oma järelturu teenustasu ära kaotab mahtude taastamisel, see aitaks kõvasti kaasa sellele, et Mintosesse rohkem raha kannaksin, sest portaal oli minu jaoks peamiselt likviidsuspuhvriks. Mintose sügisese rahakaasamiskampaania ribadeks märkimine oli mulle üllatus, aga näitas selgelt, et Mintosel usalduskrediiti on. Ise ei panustanud.
Aktsiad
See aasta möödus aktsiate tähe all seetõttu, et justkui kogu aeg oli mingi draama ja siis pidi ka rohkem jälgima. Klassikalised asjad said ikka tehtud – kolmandasse sambasse raha püsivalt sisse pandud, IB kaudu VWRL-i ostetud. Üritan ennast igasuguste põnevate kauplemisideede kõrvalt ka distsiplineerida sellega, et raha indeksitesse lükata. Kasutan muidugi ka jooksvalt võimendust, et IB-s portfelli suurendada.
Balti üksikaktsiates midagi hõisata pole, Kaubamaja maksis dividendi ära ja on ikka tore edasi, aga seal head uudised lõppesid. Teisi asju olen näpuotsaga juurde võtnud, aga vaba kapitali ei ole üleliia selleks olnud. LHV müüsin, mis tagantjärgi oli viga. Oleks võinud julgemalt juurde osta kevadel igasuguseid asju, aga olen ka rahul sellega, mida ostsin (küll väikestes kogustes), aga siiski. Tallinki ostust küll erilist kasu ei olnud sügisest seisu vaadates.
Interacive Brokersi välisaktsiate portfellis on igasugust tralli see aasta toimunud, üht-teist ostnud ja müünud mitu korda nt Apple, Adobe, Amazon. Tundub, et pole tähestikus A-tähest kaugemale jõudnud 🙂 Portfellis hetkel hoian kinnisvarafonde (O, FRT) dividendide eesmärgil ja üritan rohkem indeksitesse jooksvalt panustada. Parimateks tehinguteks jäävad see aasta kokkuvõttes ilmselt Swedi ost-müük ja Saunumi IPO flip. Sellised üksikud tehingud on pigem piiratud riskiga ja meelelahutuseks, kasutan korralikult stop-losse.
Kuna dollar terve aasta euro suhtes sulanud, siis erilisi ilunumbreid ette lugeda IB portfelli suhtes pole, sest pea 80% sealsetest positsioonidest on dollaris, konto XIRR näitab eurosse ümberarvutatult lahjat ühekohalist numbrit, eks näeb kas dollar toibub lähiajal või mitte. Börsi rekordaasta kõrvale suhteliselt mõttetu tulemus, aga vähemalt lohutan ennast, et olen jätkuvalt plussis.
Ahjaa, kuna juba mitu aastat saanud korralikutl kolmandasse sambasse panustada (Tulevas), siis selle aasta lõpuks läks mu 3. samba maht juba 2. sambast mööda. Hea filosoofiline küsimus, kas ja mis määras pensionisambaid portfellis arvutada. Kolmandat arvestasin juba varem, teist mitte, kuigi nüüd teoorias võiks (netos, ehk miinus tulumaks).
Selle järgi oleks teine ja kolmas sammas kokku üle 10% netoportfellist, mis sisult on indeksite positsioon, ehk aktsiate alla liigituks. Tegelikult mõtlemapanev number, arvestades et suure osa inimeste jaoks on pensionieaks sambad nende suurim vara, ma ise ei prognoosi aga nende osakaalu olulist suurenemist.
See aasta oli ka huvitav selles suhtes, et sattusin kohe kahte Funderbeami kampaaniat juhtima, Chaga teist rahastusringi ning Mulieresi esimest koos Jaaguga. Võib öelda, et täitsa põnevad kogemused olid mõlemad ja kampaaniad olid toredalt lennukad. Peab usinalt portfelli kasvatama, et saaks selliseid 10k pileteid rohkem portfelli koguda.
Liitusin ka EstBANiga, et tarkust sealtkaudu koguda, aga hetkel olen päris vähe jõudnud süveneda. Puhastasin Funderbeamis portfelli asjadest, mida lendamas ei näe – Siidrikoda sai kaugelt liiga hilja müüdud, samuti müüsin Beliefi ja Boostme. Ei tunneta, et mul erilist imelist kätt on seal valikute tegemiseks, seega valin pigem pisema piletiga panuseid ja vaatan, mis saab.
Kinnisvara
See aasta on vaieldamatult kinnisvara tähe all möödunud, eelmise aasta oktoobris loodud kinnisvaraettevõtet oleme väga sihipäraselt kasvatanud ning firma esimest sünnipäeva tähistasime sellega, et viis korterit olid olemas ja välja üüritud. Siinkohal kiidaks meid kolme küll, tubli töö, kiirelt ja usinalt.
Ma olin kohe kevadel pigem skeptiline selle suhtes, et kas ja kui palju kinnisvara hinnad langeda võiksid. Seega jätkasime otsimist ja ostmist, korter nr 4 sai ostetud juuni esimesel nädalal ja nr 5 augusti viimastel päevadel. Kuigi vahepeal oli vaja veidi üüre langetada ja üks üürnik vahetus, siis ütleks, et tööjaotus toimib meil päris hästi ja algne visioon täitumisel. Käisin Kinnisvarajuttude podcastis ka rääkimas kinnisvarainvesteeringutest.
Portfelli kasvu rahastasime peamiselt ise ettevõtlustuludest ja mujalt raha välja tõmbamisest (nt ma tühjendasin usinalt Mintost) ning abiga sõpradelt-tuttavatelt-võõrastelt, kes 6% pealt raha sisse laenasid, et saaksime portfelli püsti.
Just mõned nädalad tagasi saime LHV-lt laenupakkumise, et kõik välislaenud refinantseerida ning osaliselt kuuenda korteri ostu rahastada. Kui kõik hästi läheb, siis jaanuari teisel nädalal on notar ning oleme oma eesmärkidega ajast lausa aasta ees – panga rahastust lootsime alles uue aasta teise poolde.
Oleme pannud eesmärgi, et uue aasta lõpuks oleks portfellis 10 korterit ja siis peab vaatama edasi, kuidas tegutseme. Kuna ka teistel kolmiku liikmetel pered kasvavad ja mõtted suuremate elamispindade peal, siis võibolla peab vahepeal veidi hinge tõmbama ja eraisikuna laenuvõimekust ehitama, aga eks see juba selgub tulevikus.
Ei ole erilisi probleeme (veel) korteritega olnud, asjaajamist küll veidi rohkem kui alguses ennustasime (aga ei midagi ületamatut). Head äripartnerid on kuldaväärt, üksi ei viitsiks niimoodi tegutseda, aga kolmekesi on lausa nauding ja läheb ka kõvasti kiiremini protsess.
Praegu erilist raha kinnisvaraportfell rahavooliselt meile veel ei tooda (ainult väike intress omanikulaenudelt), sest kasvatame seda sisse pandud rahaga tubliks ja tugevaks, ei näe ka 2021 sealt erilist rahavoogu veel tulemas, eks aasta pärast seda näeb juba, kas ja mida rahavooliselt teha kannatab või kas kasvame agressiivselt edasi.
Portfellistrateegia
Mida aeg edasi, siis seda keerukamaks läheb muidugi portfelli suuruse hindamine. Kuna lisandub ka vähem likviidseid instrumente, siis raske neile numbrilist väärtust panna. Idud on meelelahutuslikult toredad, aga nende hind Funderbeami järelturul käib nagu ameerika mägedel kohati. Lisaks näiteks juhtinvestori panused on lukus ja need rohelised numbrid seal peamiselt tuju tõstmiseks, mitte reaalsus.
Olen üritanud hoida siiski päris korralikult tasakaalu, et igasugused huvitavad-toredad riskantsed instrumendid ei hakkaks arutult palju raha enda alla võtma, vaid käsikäes kasvaksid ka rahulikumad positsioonid. Kui brutoportfelliga püüab Investor Toomase kinni, siis netoportfelliga on veel minna.
Usun, et see aasta illustreeris paljudele, milline sisuline väärtus on hajutatud portfellil. Teoreetiline kapitalikasv on tore selle hetkeni kuni seda on vaja põhjas elamiskulude jaoks vaja realiseerida. Mul on hea meel, et seda tegema ei pidanud ja meelerahufond olemas oli ning rahavoog edasi jooksis (küll väiksemas määras).
Muidugi väga suur rõõm see aasta oli kõikidest investorsõpradest, kellega ühiselt sai rõõmu tunda või muresid kurta. Kuigi, kui portfell oli olemas ja meelerahufond kontol, siis tegelikult olid mured pigem väiksed.
Selle aasta tormilised ajad sai tegelikult tänu portfellile suhteliselt suures mullis üle elada. See, et sissetulekud drastiliselt kukkusid ei pigistanud kuskilt ning tunne, et see pea 10 aastat tagala kindlustamist oli asja eest, sai see aasta kinnitust kuhjaga ja veel.
Soovin teile kõikidele aga rahulikke jõule, loodan et olete, nagu minagi, pärast sellist tormilist aastat parem investor.
Väga vahva kokkuvõte!
Tuult portfelli tiibadesse ka järgmisel aastal ning rahulikke jõule! 🙂
Sulle ja su perele ka!
Palju õnne piisavalt hajutatud olemise puhul.
Mintosest: kas hajutad oma portfelli ise laenuandjate vahel või kasutad mõnda nende automaatset hajuspakkumist?
Kui ise, siis tohib küsida, mitme vahel?
Tere, Avo!
Mul on püsivalt vahemikus 5-8 laenukontorit Mintose portfellis, nende puhul olen jõudnud ise piisavalt süveneda. Ikka käsitsi valin (st tavaline automaatpakkuja), nende automaatne jaotus võtab ikka nii palju igasugust jama sisse, ja ei jaota ka eriti ühtlaselt (st mõned laenukontorid saavad üle esindatud).
Tänan.
Dollari kohta jätan siia ühe hea kirjutise, mis trial subscriptioniga kättesaadav:
https://seekingalpha.com/article/4393010-dollars-place-in-world-is-shifting-over-time
Rahulikke Jõule.
Miks kasutate portfelli tootluse arvutamiseks XIRR-i ehk rahaga kaalutud keskmist (money-weighted rate of return), mis ei arvesta seda, kas portfelli vahepeal raha juurde pannakse või väljamakseid tehakse? Kas sellisel juhul ei oleks õigem kasutada ajaga kaalutud keskmist (time-weighted rate of return)? Või on täiendavad sisse- ja väljamaksed välistatud?
Tere, Jane!
XIRR arvestabki tootlust sisse- ja väljamakseid arvesse võttes, seepärast ma seda kasutangi kuna on kõige täpsem.
Investopedia selgituse kohaselt oleks see nagu vastupidi. TWRR on see, mis sisse- ja väljamaksete moonutava mõju ellimineerib.
“The TWRR measure is often used to compare the returns of investment managers because it eliminates the distorting effects on growth rates created by inflows and outflows of money.”
https://www.investopedia.com/terms/m/money-weighted-return.asp
Ja sellele lisaks on mu meelest XIRR-l veel rida veidrusi, miks seda tootluse arvutamisel kasutada ei saa.
1) Tehingud peavad olema toimunud erinevatel päevadel, vastasel korral annab veateate: “Error: XIRR attempted to compute the internal rate of return for a series of cash flows, but it was not able to.”
https://ibb.co/2tC7vY7
2) Näitab absurdseid tootlusi.
https://ibb.co/r4hBqG2
3) Ei saa aru, milliseid kandeid on võimalik XIRR-le ette anda. Nt. kui on kanded: Buy shares −100, Sell shares 110, annab tootluseks 10,03%. Kui aga neile lisada veel üks kanne: Buy shares −110, annab jälle veateate. Absurd!
https://ibb.co/R3wcP5n
Tere, Jane!
Ühe suurfondi, kus liiguvad miljonid vs minu väikse portfelli kuhu korra-kaks kuus raha sisse kannan arvutuslik protsess näebki täiestsugune välja. Ka investopedia viitab “investment manageridele” selles selgituses, sest muidugi kui on nt fond mis alguses on 10m mahuga ja siis 250m mahule kasvab hoopis teine arvutuslik protsess kui tavainvestori enda portfell. Lisaks, kui tegeled päevakauplemisega, siis selgelt XIRR ei ole mõistlik variant, ma pole süvenenud ka, mida nemad kasutavad. Alati on võimalik ka NAV-i üldse arvutada ja nii oma aktsiaportfelli jälgida, kui soov iga tehingu põhiselt jälgida.
Ma annan XIRR arvutusele sisendiks IB-sse kantud raha, siis võtab arvutus ka cash drag’i arvesse (mis on mul küll pea olematu, sest tavaliselt konto kerges miinuses). Fundamentaalselt XIRR-i puhul üksikuid oste paljude tehingute puhul ei ole mõistlik kasutada, mul on aga piisavalt passiivne portfell, et XIRRi kasutamine ei tekita probleeme. Muidugi on alati võimalus mõnda keerulisemat lahendust rakendada, kuid ma ei ole selleks vajadust tundnud, et sinna tunde panustada. Kui tunnen soovi mõnda konkreetset positsiooni täpsemalt jälgida, siis saan seda üksikute ostude-müükide abil samamoodi XIRR-iga teha. Ei ole probleeme tekkinud, peab vaatama, et sisend- ja tulemusandmed on arvutuse jaoks loogilised. Mul lõppväärtuseks portfelli NLV ja probleeme ei ole.
Tere
Tänud inspireeriva kokkuvõtte eest!
Kas osad Balti aktsiad eraisiku alt?
Tere!
Ei, kõik on firma all. Kirjutasin ka miks mingi aeg tagasi: https://kristiinvesteerib.ee/miks-ma-ei-investeeri-aktsiatesse-eraisikuna/
Tere, Kristi!
Tänud jagamast!
Tekkis küsimus, et kuidas hindad oma kinnisvaraportfelli väärtust. Kas arvutad omakapitali osa või võtad koos laenuga väärtuse? Näiteks korteri ostuhind on 70K ja omafinantseering 35K. Kumb number portfelli väärtuse arvutamisel kajastub? Küsin, kuna inimesed lähenevad erinevalt. Isiklikult arvestan omakapitali osa, mis siis iga kuu kasvab tänu laenujäägi vähenemisele.
Tere, Heigo!
Ikka väärtus – laen = omakapital. Väärtus = soetusmaksumus – amort.
Ise arvestan eraldi kahte numbrit – brutoportfell / netoportfell (siis võimendusega ja võimenduseta vastavalt), et näha laenusuhet portfelli.
No yo, õps! Päris ilus kirjand. Vaatan, et õigekiri läheb ka kõige muu kõrval ülesmäge, varem oli komadega rohkem probleeme kui praegu. Tubli töö!
Minu jaoks oli üllatav, et sa Investor Toomase kaaluklassis oled. Mitte, et see kuidagi nõrk näitaja oleks, aga võta seda komplimendina, et arvasin sind suurem kröösus olevat. Muidugi see korterite skeem tõstab su ükspäev IT-st niimoodi ette, et see vend ei jõua köhatadagi ega saa aru, mis punane sahmakas tast mööda lendas nagu mingi kinnisvaraarendaja Porsche põlluserval kakavast lehmast.
Ja viimane äge mõte: alles olid Vabariigi “tugevat” õpetajapalka saav naine (ilmselt mingi 176€ miinus maksud, onju) ja nüüd räägid siin, et ei tea, kas viitsiks poolemillise majaga pusima hakata või ostaks mingi korterite 6-packi veel vms. Vat sulle sihikindlust ja järjepidevust! Hurraa!
Tere, kratt!
Ma ise olen rahul, et üldse portfell kasvab 🙂 kaks aastat palgatööta, mees ka palgatööd ei tee sellest aastast, vahepeal 2 last saadud ja kodu ostetud. Muidugi oleks tore paberil miljonär olla, aga millalgi peaks magama ka 😀 Enamiku oma “karjäärist” olen ju õpetaja olnud, selle arvelt nii ruttu miljonid ei tule, su palgaennustus on suhteliselt täppis. Vaba aja finantsvabadust nautides olengi pühendanud komade lisamisele tekstides, hea meel, et keegi märkas!
Huvitav lugemine. oli kohe äratundmine, kui lugesin, et müüsid Funderbeamis Siidrikoja, Beliefi ja Boostme. Ma tegin ise seal just sarnase revideerimise. Siidrikoja (minu esimene investeering seal üldse) müüsin küll juba varem 0,9-0,91 eur hinnavahemikus, aga Boost ja Belief läks just hiljuti. Lisaks olen müünud varem Autolevi, nüüd müüsin ka Xolo, Nudisti, Include ja Lendino. Xolo müüsin kasumiga, kõik ülejäänud kahjumiga. hetkel on mul Funderbeamis 25 erinevat paigutust ja plaan on veel mitmed paigutused ära müüa – näiteks LaMuu, kuigi nad teevad sigahead jäätist :).
Üldiselt on mul 2020 pigem olnud väga hea aasta, kus kõik on nagu pärmi peal paisunud. Igasugusele ühisrahastusele (välja arvatud Funderbeam) olen aga joont alla tõmbamas. Põhjus on väga lihtne – tootluse ülempiir on neis teada, aga alapiir mitte. Ehk siis asjad ei saa minna oodatust paremini vaid ainult halvemini 🙂 Estategurus ja Growdestates on paar haput jääki veel, kus on tagatised müügis ja ehk midagi laekub kunagi. Omaraha tootlus kukkus see aasta sisuliselt nulli ja neil on seal riskide skoorimisega ikka midagi totaalselt pekkis. hapuks lähevad nii vanad laenud, kui ka alles mõne kuu eest antud laenud. Mintos on ok, toimib nagu kellavärk, aga eks seal on sama teema, et asjad saavad minna ainult halvemaks. Finko laenukontor on mul hetkel staatuses in Recovery. õnneks tasapisi ikka laekumised toimuvad. kui Finko uksed aga kinni paneks täna, siis on portfellis kogu aasta tootlus sisuliselt lännu. poleks ka kõige hullem variant muidugi.
Kahevahel olen ka veel viimase kesklinna laenuvõimendusega üürikinnisvaraga. algselt sisse pandud omakapitali suhtes on eraisikuna tootlus on netos 15% aastas (amorti siiski mitte arvestades) , aga omajagu on juba ka laenu makstud ja täna müües saaks sealt juba rohkem raha tagasi kui ise alla panin. Selle suhtes on siis tootlus märksa väiksem ja ükskord tuleb hakata ka midagi korterisse investeerima. See kõik tõmbab aga numbrid selliseks, et kas on mõtet?.
Aga muidu mulle see Sinu kolmepeale ja hulgi üürikorterite soetamine väga meeldib. Selline agressiivne plaan, et paneme ikka suurema portfelli kokku, on äge. On üllatav, et pank on valmis nii vara raha alla panema. Kui saladus ei ole, siis mis intressi LHV pakub?
Tere, Meelis!
Eks loodan, et Mintoses Varks tuleb tagasi. Kuigi jah 1a tootlus on väga väike kaotus investeerimise mõttes.
Üürikinnisvara puhul eks küsimus, kas seda portfelli tahad – ma otsustasin, et siiski hajutamise võttes hea varaklass ja laenuga saab võimendust. Hetkel kuna ongi varane algus, siis intress ei tule muljetavaldav (5,2% ilmselt), aga samas siiski odavam kui praegune 6% ning graafik tuleb ka hea pikk ja hakkab amortima, niiet saab tempokalt edasi kasvada.
Väga inspireeriv kokkuvõte aastast :). Sain tänu “Kuidas alustada investeerimisega” raamatule palju häid nippe ja julgust koguma hakata ning kasvatangi tibusammul oma aktsiaportfelli 🙂 kui algul oli soov saada miskeid osakuid 100tk, siis täna püüan juba suuremaid eesmärke ! Aitäh, et teed ägedat insteerimisraadiot ja annas julgust ka “väikestel inimestel” aktsiaid koguma hakata. Vahvat aasta lõppu ja lennukat uut!
Aitäh heade soovide eest, Ave-Riin! Üks koolitusel osaleja kunagi ütles, et markide kogumine on “out”, aktsiate kogumine on “in”!:)
Tänud aasta kokkuvõtte eest. Väga huvitav ja õpetlik oli lugeda.
Juba teist aastat mainid ära Planet42 laenuintresse. Täitsa huvitav startup. Eesti investorid tunduvad positiivselt meelestatud olevat nende osas. Kui palju sinna julgesid raha panna kui just saladus ei ole? Mõned teised investorite blogid ka vahel mainivad, et on neile laenu andnud. Jaagu blogis nägin, et teeb uut Planet42 ühislaenu kaasamist. Kas sa ise oled ka Jaagu omades osalenud või kuidagi otse pannud?
Tere, Silver!
Ma panin otse, mitte Jaagu kaudu. Põhjus, miks julgesin panna, on see, et tunnen ühte asutajatest isiklikult juba aastaid, olen kõige esimesest laenuringist sees. Laenuna ca 50k + 15k osalusena, on päris suur positsioon võetud.
Tervist!
Su blogi on super ja olen siit väga palju kasulikku infot saanud! Ka Sinu 2020 kokkuvõte oli väga huvitav. Nimelt tekkis mul küsimus ja loodan, et Sul on ka aega vastata. Olen ise investeerimismaailmas suhteliselt algaja veel. Olen palju lugenud ning esimesed rahapaigutused ka teinud. Lugedes olen sattunud erisuguse info otsa, kohati vastuolulise. Ühelt poolt kuulen ühte, teiselt poolt teist – mis tegelikult on ka oodatav lugedes erinevate inimeste arvamusi. Kindlasti mängib rolli ka erinevate artiklite ja õpetuste avaldamise hetk. Kui lugeda aastal 2018 tehtud soovitusi, siis täna need ei pruugi enam nii head olla, sest aeg ja olukord on ju pidevas muutumises. Niisiis mõni suurem küsimus, mis on tekkinud:
1) Millist ühisrahastusportaali kasutada praegu 2021 aastal Sinu arvates? Mõni soovitab Twingot, teine aga teeb Twingo maatasa ja laulab kiidulaulu Mintosele ning sama jutt ka muude portaalidega (Bondora, Crowestate, Estateguru…). Kuidas Sina seda näed?
2) Mulle jääb muljet, et LHV kasvukonto ja üleüldiselt kõik investeerimisfondid on nende inimeste jaoks, kellel endal pole hakkamist ja tahtmist panustada finantsharidusse ja investeerimisega tegeleda. Sinna lükkad lihtsalt raha sisse ja tehingud tehakse sinu eest. Seetõttu on ka sinu tootlus suhteliselt väike. Üleüldse oled täielikult turutrendide meelevallas: turg kasvab, teenida ka sina, turg kukub, kaotad ka sina. Kui soovida suuremat tootlust, siis hari ennast ning paiguta oma raha iseseivalt, mitte fondide abiga. Kas mu mõttekäik on õige?
Päikest 🙂
Tere!
Eks jah info aegub, mul endal ka vaja paljusid blogipostitusi hakata uuendama, sest elu muutub 🙂
Ühisrahastuse koha pealt, ütleks, et praegu on kõige popimad Mintos ja Estateguru. Ise olen ka Omarahas sees, aga seal raske mahtu saada.
Selle pealehakkamise ja panustamisega – kahjuks pikaajaliselt indeksit lüüa on raske. Turutrendide vastu võidelda on raske, veelgi raskem on neid ette näha, seega mina iga-aastaselt vaikselt suurendan indeksite osakaalu, sest muud raha, mida “valitseda” tekib ka kogu aeg kõrvale juurde. Indeksid selles suhtes ikka head rahulikud, et õhku portfelli nendega raske lasta.
Tänud inspireeriva blogi eest!
Jäi silma, et IB pani 2020. aasta lõpus hulgim eesti ettevõtete kontosid kinni. Kuidas sellega seis võiks olla – kas on mõtet nende teenuseid ettevõttena kasutada või mitte? Kas on mingeid alternatiivne (lisaks kohalikele pankadele)?
Tere, Sten!
See oli ühekordne aktsioon neil kontode sulgemine vist, kohe pärast seda kui nad said rahapesu tõkestamise meetmete puudulikkuse tõttu 38 miljonit trahvi. Pärast seda ei ole rohkem kuulnud, et keegi kontost ilma oleks jäänud, oli tõeline ebaõnn nendel, kes pihta said.
Tere, Kristi!
Tänan sisuka postituse eest!
Kas soovitad algajal alustada nt kommertspanga väärtpaberikontoga investeerimist? Mulle tundub, et nende teenustasud on kuidagi suured?
Aitäh
Tere, Maive!
No õnneks on tasud korralikult alla läinud. Balti börsil ju enam teenustasusid pole üldse. Välisbörsid on ka siin paari aastaga pea 50% langenud. Lisaks mugavustooted nagu LHV kasvukonto ja Swedbanki Roburi fondid valikus.